4-25-551/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-551 (230124000971)

Kohtunik

Sekretär

Tõlk

Grete Vahtra

Elena Jõgis

Natalja Smirnova

Kaebuse sisu

Vladislav Berlovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse 22. jaanuari 2025 otsuse peale

väärteoasjas nr 230124000971

Menetlusalune isik

Vladislav Berlov (isikukood 37509170218, XXX

kodanik, elukoht XXX, e-posti aadress XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja J. P.

RESOLUTSIOON

Kohus juhindudes VTMS § 132 p 2 otsus:

1. Rahuldada Vladislav Berlovi kaebus osaliselt.

2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

22. jaanuari 2025 otsus väärteoasjas nr 230124000971, millega karistati Vladislav

Berlovi LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 360 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel võeti

lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 kuuks.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega LS § 223 lg 1 järgi mõistetud rahatrahv 360

eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest ehk igakuiselt 36 eurot kohtuvälise menetleja otsuses

märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku

viitenumbri 10220255004993. Lisakaristus jätta kohaldamata.

4-25-551

4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse 22. jaanuari 2025 otsus väärteoasjas nr

230124000971, millega karistati Vladislav Berlovi LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga

460 eurot ja LS § 236 lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus ära 4 kuuks.

5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega LS § 236 lg 1 järgi mõistetud rahatrahv 460

eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt ehk igakuiselt 46 eurot kohtuvälise menetleja

otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära

kohustusliku viitenumbri 10220255004993.

6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Vladislav Berlovile LS § 236 lg 2 järgi

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

7. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

8. LS § 127 alusel on Vladislav Berlov kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

9. Sõiduki detailid (paberkotis) ja 5 karpi DNA-proovidega, mis on asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 25ATH33158 hoiule antud PPA Põhja

prefektuurile aadressiga Rahumäe tee 6/1 Tallinn, tuleb hävitada pärast

kohtuotsuse jõustumist.

10. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui Vladislav Berlov ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega,

saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 kohtuotsuse koopia 10 päeva jooksul

kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

11. Kohtuotsus teha teatavaks Vladislav Berlovile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kaebuse ehk

kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline

menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav

tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 5. mai 2025. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 22. jaanuari 2025

otsuse kohaselt karistati Vladislav Berlovi väärteoasjas nr 230124000971 LS § 223 lg 1 alusel

rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel kohaldati

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Samuti karistati Vladislav

Berlovi LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ja LS § 236

lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.

2. Harju Maakohtusse saabus Vladislav Berlovi kaebuse, mille kohaselt palus ta otsuse

tühistada. PPA karistas teda kahe väärteo eest. Esiteks on ta põhjustanud liiklusõnnetuse ja

teiseks ei teatanud sellest politseile. Ta andis politseis ütlused, et on need väärteod toime

pannud. Tal on tõesti kahju juhtunu pärast. Sellist pole varem juhtunud. See on tema esimene

karistus. Ta vabandab väga. Ta on seisukohal, et temale määratud karistused on liiga ranged.

Ta palub kohtul kergendada karistust. Talle on tehtud kaks karistust ehk rahatrahv 820 eurot

2 / 9

4-25-551

ning 2+4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine. Lisaks sai ta teada, et peab kinni maksma ka

mõlema auto remondi, kuna kindlustus seda ei korva. Ta töötab taksojuhina ja kaotab seetõttu

ka sissetuleku. Tal on kohustused, milledeks on elatis 287 eurot ning laenud kokku iga kuu

500 eurot. Kui ta kaotab töö, siis ei saa ta oma kohustusi täita. Ta palub väiksemat karistust ja

tühistada juhtimisõiguse äravõtmise karistus.

3. Kohus määras asja arutamisele ning kohtuistung toimus 3. aprillil 2025. Vladislav Berlov

jäi oma kaebuse juurde. PPA leidis, et puudub alus otsuse tühistamiseks ning karistuse

muutmiseks.

Kohtu seisukoht

4. Väärteoprotokolli nr AB 1640290 (väärteotoimik lk 13) kohaselt on Vladislav Berlovile

ette heidetud LS § 223 lg 1 rikkumist ehk mootorsõidukijuhina teisele isikule varalise kahju

tekitamist liiklusnõuete rikkumise tõttu. Liiklusnõuete rikkumiseks peeti LS §-de 16 lg 1 ja 46

lg 1 järgi seda, et ta ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ja sõitmisel ei

hoidnud ohutut pikivahet. Nimelt juhtis Vladislav Berlov 19. detsembril 2024 kella 21:38 ajal

Kopli tn 18 juures Tallinnas mootorsõidukit Toyota Auris registreerimismärgiga XXX. Ta ei

hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ning sõitmisel ei hoidnud ohutut pikivahet

ning sõitis otsa tema ees peatunud sõiduautole Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga

XXX. Liiklusõnnetusega põhjustas Vladislav Berlov varalise kahju X OÜ-le ning X OÜ-le.

5. Kohus on tuvastanud, et vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik Vladislav Berlov juhtis

19. detsembril 2024 kella 21:38 ajal Kopli tn 18 juures Tallinnas mootorsõidukit Toyota

Auris registreerimismärgiga XXX. Ta ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara

ning sõitmisel ei hoidnud ohutut pikivahet ning sõitis otsa tema ees peatunud sõiduautole

Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga XXX. Liiklusõnnetusega põhjustas Vladislav

Berlov varalise kahju.

6. Liiklusõnnetus ja varalise kahju tekitamine on tõendatud kohtus avaldatud sündmuskoha

vaatlusprotokollidega ning sõidukite vaatluse käigus tehtud fotodega, millest nähtub nii

Toyota Aurise registreerimismärgiga XXX kui ka Mercedes-Benz E220

registreerimismärgiga XXX kahjustused. Liiklusõnnetuse toimumist kinnitavad ka tunnistaja

G. S. kui ka Vladislav Berlovi ütlused.

7. Vladislav Berlov on kohtus antud ütluste kohaselt tunnistanud tegude toimepanemist,

kahetsenud ja vabandanud, et sellise õnnetuse põhjustas ning sündmuskohalt lahkus (kohtu

toimik lk 30 pöördel). Ta andis ütluseid selle kohta, et ta sõitis koos oma sugulasega, keda ta

ei olnud ammu näinud. Ta tegeles krüptovaalutaga ja see sugulane küsis tema käest, et mis tal

juhtus, sest petturid petsid teda. Kui ta hakkas talle sellest rääkima, siis ta oli sellesse

probleemi nii sügavalt süvenenud ja tal tekkis halb enesetunne. Ta oleks nagu magama

jäänud. Kui toimus see kokkupõrge, siis ta toibus aga ikkagi enesetunne oli halb. Ta astus

autost välja ja tema auto oli surutud teise auto vastu. Teise auto juht astus samuti välja. Ta

kummardus ja vaatas, kuidas tema autoga on ja teise auto juht naeratas. Vladislav Berlov sai

aru nii, et kõik on korras. Võibolla ta lihtsalt ei märganud neid vigastusi, sest ta auto oli

surutud teise auto vastu.

8. Tunnistaja G. S. kohtus antud ütluste kohaselt (kohtutoimik lk 29-30) sõitis ta 19.

detsembril koju. Ta käis autot tankimas Sõle tanklas ja Kopli teel pärast Telliskivile pöörates

lasi ta inimesi üle tee ning ühel hetkel sõitis tagant sisse üks auto Toyota Auris või Corolla

Bolti kleepsudega. Ta tuli autost välja ja hakkas politseile helistama. Teise auto juht väljus

autost. Ta suhtles politseiga ja siis see autojuht läks minema. Ta ei tea, kas see oli Vladislav

3 / 9

4-25-551

Berlov, kes seda autot juhtis, sest ta oli šokiseisundis aga ta kirjutas auto numbri üles. Kui see

otsasõit toimus, siis see auto, kes otsa sõitis püüdis nagu edasi liikuda, et ta ei saanud alguses

aru, milles probleem on. Kui ta autost välja tuli, siis ta tagurdas ära ja tuli välja. Teise auto

juht kõikus. Ta ei saanud aru, kas mingi joove seal oli. Ta ei tea, kas seal oli alkoholi või

narkootikumi joove. Seejärel teise auto juht istus autosse tagasi. Ainus asi, mis autojuht talle

ütles oli see, et ära muretse ja homme ajame asjad korda. Autojuhti istus siis autosse ja sõitis

ära. Tagurdas natukene ja uks oli nagu lahti. Kas ta nagu kukkus või ta kuidagi tuli autost

välja. See kõrvalsõitja püüdis ka autost välja tulla aga siis nad lahkusid. Ja nad lahkusid

mööda kõnniteed. Tema autol sai vigastada tagumise pampri vasak nurk. Auto on tänaseks

korda tehtud ja see maksis kindlustusele 5000 kuni 7000 eurot.

9. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (väärteotoimik lk 1) nähtub, et 19. detsembril 2024 kell

22.30 on koostatud sündmuskoha vaatlus. Sündmuskohaks on Kopli tn 18 Tallinnas ning

liiklusõnnetuses on osalenud G. S. juhitud sõiduauto Mercedes-Benz E220

registreerimismärgiga XXX, mille omanik on X OÜ, ja Vladislav Berlovi juhitud sõiduauto

Toyota Auris registreerimismärgiga XXX, mille omanikuna on märgitud OÜ A

10. . G. S. poolt juhitud Mercedes-Benzil on kahjustatud vasak taganurk ja Vladislav Berlovi

poolt juhitud sõiduautol Toyotal parempoolne esiosa. Samuti on koostatud teine sündmuskoha

vaatlusprotokoll (väärteotoimik lk 3) koos eraldi skeemiga lisalehel (väärteotoimik lk 4) ja

fotodega (DVD-plaadil). Protokollist on tuvastatav, et Kopli tn 18 Tallinn hoone juures

tänaval seisab sõiduauto Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga XXX suunaga Kalma tn

suunas. Väljas on pime aeg, tänavalgustus põleb, pilvine ilm, teekate on märg ja lubatud

suurim sõidukiirus on 30 km/h. Sõiduauto taga maas on kahju tekitaja sõiduki tükid. Skeemil

on märgitud vaid sõiduauto Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga XXX asukoht

liiklusõnnetuse toimumise järel ehk vahetult enne ülekäigurada. DVD-l olevatest fotodest

nähtub, et sõiduautol Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga XXX, mis seisab vahetul

ülekäiguraja ees on taga vasakul nurgas tugevad muljumise ja kraape jäljed. Sõiduki pamper

on eemaldunud ning maas on sõiduki detailid. Sõiduautost Toyota Auris

registreerimismärgiga XXX tehtud fotodelt on tuvastatav, et sõiduauto parempoolne esinurk

on kriibitud, esineb muljumist ning sõiduki esitule ümber on sõiduki keredetailid kahjustatud.

Sõiduki vaatlusprotokollist (väärteotoimik lk 6) nähtub, et Toyota Auris

registreerimismärgiga XXX on tunnistatud asitõendiks, sellelt on võetud puuteproovid ning

hoiustatud politseiparklasse aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn (akt nr AA0139200

väärteotoimik lk 5).

11. Kohtus avaldatud ja uuritud tõenditest ei nähtu, et Vladislav Berlovi poolt juhitud Toyota

Auris registreerimismärgiga XXX omanikuks on X OÜ, seega ei ole kohtul võimalik jaatada

väärteoprotokollis märgitud kahju saajat. Samas on võimalik tuvastada, et Toyota Auris

registreerimismärgiga XXX sai liiklusõnnetuses kahjustada.

12. Eeltoodut kokku võttes on kohus tuvastanud, et sõidukite Toyota Auris ja Mercedes-Benz

E220 omanikele tekkis varaline kahju ning kahju tekitajaks oli Vladislav Berlov.

13. Järgnevalt analüüsib kohus, kas Vladislav Berlov rikkus LS §-e 16 lg 1 ja 46 lg 1.

14. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

või keskkonda. LS § 46 lg 1 näeb ette, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja

ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult

pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. LS § 46 lg 2 täpsustab, et asulasisesel teel (mida

4 / 9

4-25-551

antud juhul Kopli tänav Tallinn oli) peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite

vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit.

15. Kohus on tuvastanud, et Vladislav Berlov ei arvestanud sõidukit juhtides sellega, et tema

vestlus oli tõenäoliselt nii intensiivne ja tema enesetunne oli halb ning seetõttu oli tema

tähelepanuvõime ja reageerimissuutlikkus oluliselt häiritud. Vladislav Berlov on ka ise

kinnitanud, et ta süvenes liigselt oma vestlusesse ja tal oli nii halb, et ta oleks nagu magama

jäänud. Just seetõttu leiab kohus, et Vladislav Berlov ei suutnud hoiduda liiklusõnnetuse

põhjustamisest, sest tema tähelepanu oli häiritud. Seetõttu on ka üheselt tuvastatav, et

Vladislav Berlov ei hoidunud oma käitumisega kõigest, mis võib nii ohustada kui ka

kahjustada vara LS § 16 lg 1 mõttes.

16. LS § 46 lg-te 1 ja 2 mõte on seega see, et mida suurem on sõiduki kiirus, seda pikem peab

olema pikivahe, ning mida väiksem on kiirus, seda väiksem võib olla pikivahe. Samuti

kohustab norm pikivahe hoidmise puhul arvestama lisaks sõiduki kiirusele ka

teetingimustega, mis kohtu hinnangul tähendab ka üldist liiklussituatsiooni, mis paraku võib

kiiresti muutuda sõltuvalt liiklusvoolust, liiklejate arvust, tipptunnist tingitud ummikutest ja

üksteisele väga lähedal paiknevatest sõidukitest jne. Kui asulasisene liiklus ei vasta

konkreetsel ajahetkel normaaltingimustele, peab pikivahe olema järelikult pikem kui LS § 46

lg-s 2 ette nähtud vähim kaks sekundit.

17. Tunnistaja G. S. ütluste kohaselt soovis ta ülekäigurada ületada soovinud jalakäijatele teed

anda ning järsku sõitis tema sõidukile teine sõiduk sisse. Vladislav Berlov põhjendas aga

teisele sõidukile sissesõitmist halva enesetundega. Seega saab kohus järeldada, et Vladislav

Berlov ei olnud piisavalt tähelepanelik ja samuti ei hoidnud 30 km/h kiirusepiiranguga alal

sõites piisavat pikivahet, mis oleks tal võimaldanud peatuda ilma teist sõidukit kahjustamata.

Kohus järeldab, et Vladislav Berlovi hoitud pikivahe oli sedavõrd väike, et isegi piirkiirusega

liikudes ei suutnud ta reageerida ees sõitva auto peatumisele ning sõitis tagant otsa Mercedes-

Benzile. Olukorras, kus ees on ülekäigurada tuleb sõidukijuhil olla eriliselt tähelepanelik ning

õhtusel ajal, kui on pime ning teekatte on märg, peab juht seda enam korrigeerima oma

sõidukiirust ja pikivahe hoidmist selleks, et vältida ees ootamatult pidurdanud või seisma

jäänud sõidukile otsasõitu. Just seda aga Vladislav Berlov paraku ei teinud. Kohtu meelest ei

saa väita, et Vladislav Berlovi sõidukiirus oleks olnud ülemäära väike arvestades sõidukite

kahjustusi. Asjas uuritud tõenditest ei tulene, et Vladislav Berlovil oleks olnud reaalne ja

objektiivne põhjus, miks nõuetekohast pikivahet hoida ei olnud võimalik. Piisava pikivahe

hoidmise eesmärk ongi kiiresti eskaleeruda võivates liiklusoludes vältida võimalikke

kokkupõrkeid – ehk hoida ära sääraseid juhtumeid nagu antud menetluses arutatakse. LS § 46

lg 1 lauseosa „mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud

sõidukile“ tähendab mh ka sellist ees olevat sõidukit, kes ise samuti pikivahe hoidmise

kohustust rikkus ning jäi nt sel põhjusel äkitselt seisma.

18. Kohtu hinnangul ei olnud Vladislav Berlovil väärteo osas tahtlust. Seevastu oli ta aga

selles osas hooletu karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 mõttes ning sellele väärteoprotokollis

olev lauseosa „ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ning sõitmisel ei hoidnud

ohutut pikivahet“ ka viitab. Kohus selgitab Vladislav Berlovile, et argikeeles öelduna on

väärtegu võimalik toime panna ka n-ö „kogemata“ (KarS § 15 lg 3), st väärteo toimepanemine

ei pea alati olema tahtlik.

19. Seega on Vladislav Berlov toime pannud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

20. Lisaks eelnevale on väärteoprotokollis Vladislav Berlovile ette heidetud LS § 236 lg 1

sätestatud väärteo toimepanemist. Nimelt lahkus ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid

5 / 9

4-25-551

liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli

nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

21. LS § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt

liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS

§ 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus mh juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise

tagajärjel tekib varaline kahju. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta

üksnes LS § 169 lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja

selleks tuleb koostada LS § 169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Praeguses aga LS § 169 lg 4

sätestatud asjaolud puudusid. LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 koosmõjust tuleneb juhi

kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile, kui varalise kahju saaja ei ole teada.

22. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et 19. detsembril 2024 kella 21:38 ajal leidis aset

liiklusõnnetus, milles osalesid Vladislav Berlovi juhitud sõiduk ja tunnistaja G. S. juhitud

sõiduk. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju Vladislav Berlovi juhitud sõidukile

kui ka G. S. juhitud sõidukile, seega on tegemist liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 tähenduses.

23. Kohtu hinnangul ei ole väärteoasjas vaidlust ka selles, et Vladislav Berlov ei ole kahju

saajaga ehk tunnistajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o

liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et liiklusõnnetuses osalenud Vladislav Berlovi käitumises esineb LS §

169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

24. Nimelt palus Vladislav Berlov kohtus vabandust, et ta sündmuskohalt lahkus (kohtu

toimik lk 30 pöördel) ja selgitas, et kui toimus kokkupõrge, siis tal oli jätkuvalt halb

enesetunne. Kui ta toibus, siis ta astus autost välja ja tema auto oli surutud teise auto vastu.

Teine autojuht astus samuti välja. Ta kummardus ja vaatas, kuidas tema autoga on ja teine

autojuht naeratas. Vladislav Berlov sai aru nii, et kõik on korras. Võibolla ta lihtsalt ei

märganud neid vigastusi, sest ta auto oli surutud teise auto vastu. Samas ta ei mäleta, kas ta

ütles teisele autojuhile, et homme saab kõik korda. Ta otsustas haiglasse sõita, kuna tal oli

väga halb enesetunne. Ta isegi ei mäleta, kuidas ta auto parkis, sest enesetunne oli väga halb.

Ta isegi unustas oma telefoni autosse. Tänaval hingas õhku ja enesetunne läks paremaks. Ja

siis millegipärast ta otsustas, et haiglasse ma ei lähe. Ta oli sellises seisundis, mistõttu ta

võibolla ei märganud neid vigastusi.

25. Tunnistaja G. S. kirjeldas samuti Vladislav Berlovi käitumist vahetult pärast

liiklusõnnetuse toimumist (kohu toimik lk 29 pöördel - 30). Tema ütluste kohaselt püüdis see

auto, kes otsa sõitis, nagu edasi liikuda. Ta ei saanud alguses aru, milles probleem on.

Seepärast helistas ta kohe politseisse, sest teise sõiduki juht tahtis edasi sõita, mis pani teda

kahtlema. Kui ta autost välja tuli, siis teise auto juht tagurdas ära ja tuli ka autost välja. Ta

suhtles politseiga sellel ajal ja siis see autojuht läks minema. Istus autosse tagasi ja ainus asi,

mis ta tunnistajale ütles oli see, et ära muretse, homme ajame asjad korda. Seejärel ta lahkus,

istus autosse ja sõitis ära. Tagurdas natukene uks lahti. Kas ta nagu kukkus või ta kuidagi tuli

autost välja. Kõrvalistuja püüdis ka autost välja tulla ja siis nad lahkusid mööda kõnniteed.

26. Seega teavitas liiklusõnnetusest tunnistaja G. S., kellel tekkis kahtlus, et teise sõiduki juht

lahkub kohe sündmuskohalt. Sündmuskohalt lahkumist on tunnistanud Vladislav Berlov ka

ise. Lisaks kinnitab ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt nr AA0139200 (väärteotoimik lk

5), et OÜ-le Avantika kuuluv sõiduk Toyota Auris registreerimismärgiga XXX teisaldati

politseiparklasse aadressilt Kalasadama tn 4 Tallinn ehk mitte liiklusõnnetuse toimumise

kohast. Seega on tuvastatud, et Vladislav Berlov ei teavitanud toimunud liiklusõnnetusest

häirekeskust.

6 / 9

4-25-551

27. Vladislav Berlov on kohtus selgitanud, et omab mootorsõiduki juhtimisõigust 31 aastat

(kohtu toimik lk 31). Seega on põhjendatud järeldada, et Vladislav Berlovi teadmisi

liiklusreeglitest, sh mootorsõiduki juhile kohustuslikust käitumisjuhistest liiklusõnnetuse

korral, on eksami sooritamise kaudu kontrollitud ja heaks kiidetud. Vladislav Berlov sai aru

sellest, et on toimunud liiklusõnnetus ja seda on ta ka ise kinnitanud. Juhi kohustused, sh see,

kuidas käituda liiklusõnnetuse korral, peavad olema Vladislav Berlovile teada, kuna ta omab

kehtivat juhtimisõigust. Samas on aga tunnistaja kohtus kinnitanud, et ta helistas koheselt

politseisse, sest tal tekkis kahtlus teise juhi osas, kes soovis koheselt sündmuskohalt lahkuda.

Samuti on Vladislav Berlov ka tunnistanud, et ta lahkus sündmuskohalt teadmata isegi, kas ta

teise sõiduki juhiga midagi rääkis. Selline asjaolu viitab kavatsetuse olemasolule KarS § 16 lg

2 mõttes. Seega leiab kohus, et Vladislav Berlov pani LS § 236 lg 1 koosseisule vastava teo

toime kavatsetult.

28. Eeltoodut kokku võttes vastutab Vladislav Berlov ka LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemise eest.

29. Kohus ei ole tuvastanud mõlema teo puhul süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Samuti ei ilmnenud kaebuse lahendamisel menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget

kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei ole osutatud sellistele minetustele, millega

kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine.

Karistus

30. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. LS § 223 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline

menetleja kohaldada LS § 223 lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi

kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. LS § 236

lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 236 lg 2 sätestatud

süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni.

31. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Vladislav Berlovi LS § 223 lg 1 alusel

rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel kohaldati

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Samuti karistati Vladislav

Berlovi LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ja LS § 236

lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.

32. KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

33. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on Vladislav Berlovile määratud LS § 223 lg 1

kui ka LS § 236 lg 1 alusel sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksem karistus. Kohtu

hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud põhikaristuse määr põhjendatud ja vastab

KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Samas on Vladislav

Berlov oma tegu siiralt kahetsenud ning oma tegude pärast vabandust palunud. Kohtu

7 / 9

4-25-551

hinnangul on Vladislav Berlovi süü keskmisest väiksem ning esineb ka karistust kergendav

asjaolu, seega on põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras põhikaristusega, mille

eesmärgiks on mõjutada Vladislav Berlovi edaspidi korrektselt käituma.

34. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale,

mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab

vastama karistuse eesmärkidele. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mis kohtu

hinnangul on mõlema väärteo puhul alla keskmise. Seega leiab kohus, et kohtuväline

menetleja on karistanud LS §-de 223 lg 2 ja 236 lg 2 alusel Vladislav Berlovi ülemäära range

lisakaristusega.

35. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust

tagavat ülesannet (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub

lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika

kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust

kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise

võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei

saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

36. Väärteoasja materjalide kohaselt pani Vladislav Berlov toime kaks järjestikust väärtegu,

mis väärtegude kogumi tõttu muudab Vladislav Berlovi süü suuremaks. Samas tuleb karistuse

valikul lähtuda võimalusest, et karistus sunnib Vladislav Berlovi edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt

rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu

tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse

kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate

liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad

asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Vladislav on oma tegusid

tunnistanud, siiralt kahetsenud ja kohtus ka vabandust palunud. Vladislav Berlov põhjustas

liiklusõnnetuse ettevaatamatusest, kuid lahkus teadlikult sündmuskohalt eesmärgiga minna

hoopis haiglasse või ilmselt vältida kokkupuudet politseiga. Seega ei saa pidada neid

asjaolusid sellisteks, et mõlema teo puhul on Vladislav Berlovi süü sedavõrd suur, et tuleks

kohaldada ka lisakaristust mõlema teo eest.

37. Seetõttu tühistab kohus kohtvälise menetle otsuse lisakaristuste osas ning teeb selles osas

uue otsuse. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo eest jätab kohus lisakaristuse kohaldamata.

Samas LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suuruse hindamisel

arvestab kohus aga sellega, et tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei

saanud ja kedagi abita ei jäetud. Kohtu hinnangul pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi

eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on Vladislav Berlov oma ebaõigete

valikute tegemisega liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärtegude iseloomu kui ka oma

teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka

preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud, kuid seda

vaid liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, sest selle teo on Vladislav

Berlov toime pannud kavatsetusega. Liiklusest kõrvaldamine, olgugi, et lühiajaline, peaks

Vladislav Berlovi sundima arusaamale juhi kohustuste täitmise ja liikluses tähelepanelikkuse

vajalikkusest. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus,

et normi kehtivust ja järgimise vajadust näitab teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku

toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt

süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Seega

üldpreventsioon isikule mõistetava karistuse määra ei mõjuta.. Kõike eeltoodut arvesse võttes

8 / 9

4-25-551

leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud Vladislav Berlovi süü suurus ja eripreventiivsed

eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamiseks minimaalses määras (kohtu

märkus- tegelikkuses võimaldab LS § 236 lg 2 juhtimisõiguse äravõtmist minimaalselt 3

kuuks, seega on kohus lõpposa kuulutamisel eksinud). Vladislav Berlovile mõistetud põhi- ja

lisakaristus peavad koosmõjus vastama tema süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära

võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole

võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-

1- 59-15, p 13).

38. Vladislav Berlov on palunud kaebuses vaidlustatud otsus tühistada lisakaristuse

kohaldamise osas, tuues kaebuses välja, et vajab juhtimisõigust töö tegemiseks. Kohus leiab,

et juhul, kui Vladislav Berlovile on juhtimisõigus eluliselt vajalik töötamiseks, siis peakski ta

käituma viisil, mis välistab tema õiguste kitsendamise süütegude toimepanemise tõttu. Seega

saanuks Vladislav Berlov oma juhtimisõiguse säilitada juhul, kui ta oleks temale süüks

arvatud väärteod jätnud toime panemata. Kohtu hinnangul oleks ilmselgelt piisanud ka sellest

kui Vladislav Berlov, olles sõitnud vastu teist sõidukit, oleks ta saanud teise väärteo

toimepanemisest loobuda ning teise kahjusaajaga kontakte vahetada ning kirjalikult

sündmuse fikseerida. Vladislav Berlov tegi aga teise valiku, seades esiplaanile enda heaolu ja

juhile kehtivate keeldude eiramise. Selline käitumine oli Vladislav Berlovi teadlik valik ning

sellist valikut tehes pidi ta kui juhtimisõiguse saanud ja väidetavalt sõiduki juhtimisega elatist

teeniv isik arvestama ka temale kahjulike tagajärgede saabumisega.

39. Vladislav Berlov on kohtule selgitanud ka oma majanduslikku olukorda ning ka seda, et

lisaks trahvidele peab ta hüvitama tekitatud kahju. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib

kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi

tasumise ositi 1 aasta jooksul. Kohtu hinnangul on põhjendatud Vladislav Berlovile mõistetud

rahatrahvi ajatamine, et Vladislav Berlov ei satuks rahalistesse raskustesse ning ta suudaks

õigeaegselt tasuda trahve ja hüvitada tekitatud kahju. Sellest tulenevalt määrab kohus, et LS §

223 lg 1 järgi mõistetud rahatrahv 360 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ehk igakuiselt 36 eurot kohtuvälise menetleja

otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku

viitenumbri 10220255004993. Samuti määrab kohus, et LS § 236 lg 1 järgi mõistetud

rahatrahv 460 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt ehk igakuiselt 46 eurot kohtuvälise menetleja otsuses

märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220255004993.

Asitõendid

40. Sündmuskohalt leiti ja võeti ära sõidukilt eemaldunud detailid. Samuti võeti Vladislav

Berlovi sõidukilt puuteproove. Sõiduki detailid (paberkotis) ja 5 karpi DNA-proovidega anti

hoiule asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 25ATH33158 PPA Põhja prefektuurile

aadressiga Rahumäe tee 6/1 Tallinn. Kohus leiab, et nii sõiduki detailid, kuid ka puuteproovid

tuleb hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Grete Vahtra

9 / 9