2-22-16256/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-16256

Kohtuasi

SIA „BALMET“ hagi Osaühingu MOK vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 08.07.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

SIA „BALMET“ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

248 075,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja SIA „BALMET“ (Läti Vabariigi registrikood

40003714827), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja

Agnes Zaure

Kostja Osaühing MOK (registrikood 10008675),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 08.07.2024 otsus saata tsiviilasi esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-22-16256

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SIA „BALMET“ (hageja) esitas 28.10.2022 Pärnu Maakohtule Osaühingu MOK (kostja)

vastu hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg 248 075,67 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt koostati 2012. a akt, millest tuleneb, et hagejal on 248 075,67 euro

suurune nõue kostja vastu. Pooled kinnitasid 10.06.2022 deklaratiivse võlatunnistusega võla

olemasolu. Hageja pöördus 15.08.2022 täitmise nõudega kostja poole. Kostja ei ole kohustust

täitnud.

1.2. 19.07.2012 seati võla tasumise tagamiseks hageja kasuks ühishüpoteek Pärnu maakonnas

Tahkuranna vallas Võiste alevikus asuvale Pumbamaja kinnistule (registriosa nr 259306) ja

XXX asuvale kinnistule (registriosa nr 751106). Tagatiskokkuleppe kohaselt on tagatud kõik

hageja kui hüpoteegipidaja nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 31.05.2012 sõlmitud

omavaheliste arvelduste aktist tarnimata toodangu eest summas 248 075,67 eurot ja selle

võimalikest lisa või muutmiskokkulepetest. Seega ei ole õige kostja arvamus, et saldoteatis ei

ole nõude alus.

1.3. Nõue ei ole aegunud, kuna aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda võlatunnistuse

allkirjastamise aeg, s.o 10.06.2022. Tegemist on konstitutiivse dokumendiga, kus pooled

kinnitavad võla olemasolu. Isegi, kui nõue on aegunud, on pandipidajal õigus rahuldada

põhivõlg panditud eseme arvel pärast nõude aegumist. Seega on hagejal õigus nõuda

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Hageja esitatud saldoteatis ei tõenda nõude olemasolu. Saldoteatisel on kirjas hageja

deebetsumma, kuid ei ole kinnitatud kostja raamatupidamises sama suurt kreeditsummat.

Lisaks ei ole dokumenti allkirjastanud kostja esindaja B.Z. Kostja vaidlustab dokumendi

ehtsuse. Kostja ei nõustu, et saldoteatis on käsitatav võlatunnistusena, kuna tegemist on

hageja koostatud raamatupidamisliku dokumendiga, mis ei too ega saa tuua kostjale kaasa

ühtegi kohustust.

2.2. Isegi, kui hageja saldoteatis oleks käsitatav nõude alusdokumendina, on nõue aegunud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt saanuks hageja nõuda kohustuse

täitmist kuni 31.12.2015. Juhul, kui tegemist oleks deklaratiivse võlatunnistusega (millega

kostja ei nõustu), ei ole 10.06.2022 saldoteatis kehtiv, kuna võimalik põhikohustus oli selleks

ajaks aegunud. Kostja ei nõustu, et aegumistähtaega tuleb arvestada alates 10.06.2022, kuna

aegumistähtaja möödumisel ei saa aegumine katkeda ega uuesti alata. 10.06.2022 puudus

hagejal kostja vastu kehtiv nõue.

2.3. Hageja ei saa nõuda hüpoteegi seadmise lepingu alusel kostjalt täitmist. TsÜS § 157 lg 1

kohaselt on nõude täitmisele pööramine aegunud.

2-22-16256

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus jättis 08.07.2024 otsusega hagi rahuldamata, käekirjaekspertiisi tegemisega

seonduvad kulud kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja kanda ning määras kostjale

hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1735,25 eurot.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas hagejal on õigus

esitada kostja vastu täitmise nõue (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108) ja kui on, siis millisel

alusel.

3.2. Hageja nõude aluseks ei saa olla 10.06.2022 kuupäeva kandev dokument, kuna viidatud

dokumendi sisust ja selle koostamise eelduslikust eesmärgist järeldub, et tegemist on

deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. Seda vaatamata sellele, et dokument

kajastab raamatupidamislikke andmeid ja tekstis kasutatakse vastavaid termineid (kusjuures

raamatupidamisega seotud andmeid kasutavad pooled ka 31.05.2012 saldoteatises).

10.06.2022 saldoteatise sisust järelduvad poolte avaldused, et nad tunnistavad võlasuhet, mis

tekkis 31.05.2012 saldoteatisest (248 075,67 eurot) ja kinnitavad, et nõuet ei ole täidetud.

Dokumendi tekstist ega selle eesmärgist ei saa järeldada, et pooled soovisid luua uut

iseseisvat kohustust. Vastupidi, dokumendis on viited varasemale võlasuhtele. Vaidlust ei

olnud, et poolte vahel on varem lepingulised suhted olnud (sh nõue 248 075,67 eurot, nagu

viidatakse 10.06.2022 dokumendis) ega selles, et nõuet, millele 10.06.2022 koostatud

dokumendis viidatakse, ei ole täidetud.

3.3. Maakohtu hinnangul oli veenvalt tõendatud, et 10.06.2022 dokumendi on allkirjastanud

kostja seaduslik esindaja. Käekirjaekspertiisi aktis nr 24E-DK00015-01 leidis ekspert, et

ekspertiisiks esitatud dokumendi nime „B.Z“ ei ole tõenäoliselt kirjutanud B.Z (arvamuste

skaalal aste -2). Küll aga leidis ekspert, et nime „B.Z“ all kirjutatud allkirja on tõenäoliselt

kirjutanud B.Z (arvamuste skaalal aste +2). Ekspertarvamuse järeldused on usaldusväärsed,

kuna ekspert on jälgitavalt ja arusaadavalt selgitanud arvamuse kujunemist. Kostja ei toonud

välja ühtegi puudust või eksimust, mida ekspert on teinud.

3.4. Võlatunnistuse aluseks oleva võlasuhte tõendamiseks esitati kohtule 31.05.2012

koostatud saldoteatis, millele on viidatud ka 10.06.2022 dokumendis. Maakohus leidis, et

ainult dokumendi sisust ei järeldu poolte tahet luua siduvat õigussuhet, kuid seda saab

järeldada asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates. Dokumendist järeldub, et hageja on

raamatupidamises tuvastanud, et nõude jääk kostja vastu seisuga 31.05.2012 on 248 075,67

eurot. Selle dokumendiga palutakse kontrollida kostjal, kas teatisel märgitud summa on

korrektne ja kinnitada 10 päeva jooksul. Seda, et tegemist on raamatupidamisliku

dokumendiga viitab ka asjaolu, et kostja poolt on dokumendi allkirjastanud raamatupidaja.

Vaatamata sellele ei ole andmeid kostja poolt lisatud. See tähendab, et kostja ei ole

kinnitanud, et nende raamatupidamises sisaldub sama suur nõude summa. Kuigi konkreetne

dokument ei väljenda lepingu sõlmimist, pidas maakohus ilmseks, et pooled on soovinud

sellele vastavat sisu anda (st õigussuhet loovat sisu). Nimelt nähtub dokumendist

„valuutakonto käive“, et poolte vahel on aja jooksul tehtud palju arveldusi. Seda kinnitasid

esindajad ka kohtuistungil. Seega tegelikult ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja ja

kostja on majandus- ja kutsetegevuse raames lepingulistes suhetes olnud. Nimetatud

dokumendist nähtub, et suhteliselt lühikese aja jooksul on kostjale esitatud kümneid arveid, sh

tasutud ettemaksu toodangu eest. Arvestades tehinguid, mida pooled on omavahel teinud, ja

nende sagedusi, tuleb pidada tavapäraseks, et pooled ei sõlmi kirjalikku lepingut iga toodangu

jaoks. Arveid on esitatud mitmeid ja dokumendist järelduvalt on neid ka justkui

tasaarvestatud.

2-22-16256

3.5. Ühishüpoteegi seadmise lepingu järgi koormati kostjale kuuluvad kinnistud

ühishüpoteegiga 248 075,67 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele

sundtäitmisele. Vastavalt lepingu punktile 4.1 lepiti kokku, et ühishüpoteegiga on tagatud

kõik nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 31.05.2012 saldoteatisest 248 075,67 euro

ulatuses. Seega, kuigi omavaheliste arvelduste aktil puuduvad täpsemad identifitseerimist

sisaldavad tunnused (nt lepingu või akti number vms), nähtub tagatiskokkuleppest sama

kuupäev ja summa, mis 31.05.2012 aktil. Maakohtu hinnangul oli usutav, et pooled pidasid

tagatiskokkuleppet sõlmides silmas just eelkäsitletud 31.05.2012 saldoteatist. Pooled on

31.05.2012 kontrollinud nõuete suurust ja sõlminud samale summale tagatise seadmiseks

ühishüpoteegi seadmise lepingu umbes poolteist kuud hiljem.

3.6. Seega oli maakohtu arvates usutav, et kuigi 31.05.2012 saldoteatis ise oma sisu poolest

justkui võlasuhet ei loo, järeldus kõiki olulisi asjaolusid arvesse võttes, et pooled soovisid

anda 31.05.2012 arvelduste aktile siduva tähenduse ja on vastavalt sellele ka tegutsenud.

3.7. 31.05.2012 saldoteatise kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale 248 075,67 eurot. Kohustuse

täitmise tähtpäeva kokku ei ole lepitud.

3.8. Aegumise vastuväite osas selgitas maakohus, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

on TsÜS § 146 lg 1 ja TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi 3 aastat nõude sissenõutavaks

muutumisest alates, s.o alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse täitmist.

3.9. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et aegumistähtaega tuleb arvestada alates 10.06.2022

saldoteatisest. Aegumistähtaega tuleb arvestada deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olnud

võlasuhtest, s.o 31.05.2012 saldoteatisest. Kuigi pooled ei olnud kokku leppinud, mis ajaks

tuleb kostjal 31.05.2012 saldoteatisest tulenev kohustus täita, oli eluliselt usutav, et nõue

muutus sissenõutavaks akti koostamisega. Sellele viitas ühishüpoteegi seadmise lepingu

sõlmimine 19.07.2012, millega tagati nõue. Samuti osundas sellele asjaolu, et poolte vaheline

võlasuhe seisnes kaupade ostmises ja müümises. Seega oli võlasuhte olemusest eeldatav, et

tasu maksmine pidanuks toimuma suhteliselt lühikese aja jooksul. Maakohtu arvates oli

usutav, et nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 31.05.2012 (VÕS § 82 lg-d 3 ja 7). Seega

algas aegumistähtaeg 31.12.2012 (TsÜS § 147 lg 3) ja 3-aastane aegumistähtaeg lõppes

31.12.2015. Sellest tulenevalt on hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud.

3.10. Hageja nõude aegumise fakti ei muuda ka asjaolu, et pooled sõlmisid 10.06.2022

täiendava saldoteatise. Seda põhjusel, et selleks ajaks, kui deklaratiivne võlatunnistus sõlmiti,

oli nõue aegunud. Olukorras, kus aegumistähtaeg on möödunud, ei saa seda tähtaega nõude

tunnustamine katkestada (TsÜS § 158 mõttes).

3.11. Lisaks ei mõjuta käesolevalt nõude aegumist ka TsÜS § 157 lg 1 sätestatud

eriregulatsioon, s.o täitedokumendist tulenev aegumistähtaeg 10 aastat. Nimetatud

aegumistähtaeg mõjutas hageja võimalusi realiseerida nõuet seatud hüpoteegi arvelt ja seda

vaatamata sellele, et nõue, mida hüpoteek tagab, võib olla aegunud (TsÜS § 1451 lg 1).

Kohtule ei esitatud andmeid, et hageja oleks soovinud nõude realiseerimist hüpoteegi arvelt.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2-22-16256

4.1. Hageja nõustub maakohtuga selles, et kostja allkirjastatud dokumendi näol ei ole tegemist

konstitutiivse võlatunnistusega, kuid ebaselgeks jääb maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata

jätmisel.

4.2. Kostja tunnistas deklaratiivse võlatunnistuse allkirjastamisega võla olemasolu ja seega

hageja ei pidanud esitama täiendavaid tõendeid oma nõude kinnitamiseks. Maakohtu järeldus,

et hageja nõue on aegunud, ei ole VÕS § 108 lg 1 eeldus, vaid vastuväide, mida kostja saab

kasutada selleks, et pääseda nõude täitmise kohustusest. Vastava vastuväite kasutamine ei

tähenda, et nõue kui selline lakkab eksisteerimast.

4.3. Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et kostja võla aegumistähtaeg oli 3 aastat pärast

selle nõude sissenõutavaks muutumist vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 ja hageja nõue aegus

hiljemalt 31.12.2015, kuid hageja pöörab tähelepanu sellele, et kausaalne võlatunnistus

allkirjastati pärast aegumistähtaja möödumist. Võlatunnistus allkirjastati 10.06.2022, st kostja

tunnistas võla olemasolu pärast võla aegumise tähtaja möödumist. Ei ole ühtegi alust, millega

kooskõlas võiks kostja allkirjastatud kausaalne võlatunnistus osutuda kehtetuks – kostja ei ole

seda sõlminud eksimuse, ähvarduse või vägivalla mõjul; kostja seaduslik esindaja kirjutas

võlatunnistusele all omakäeliselt, mis leidis maakohtu menetluses tõendamist. Kostja loobus

teadlikult aegumise vastuväite kasutamise õigusest ja tal polnud õiguslikku alust esitada

kohast vastuväidet käesoleva menetluse raames.

4.4. Riigikohtu praktika kohaselt aegunud nõude tunnustamist (võlatunnistusega) saab lugeda

aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks, kui võlatunnistus on tehinguna kehtivalt

tehtud ning võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai

loobumise tagajärjest aru. Aegumise vastuväitest loobumisest kehtivust ei mõjuta ainuüksi

see, kas võlgnik loobumisel teadis aegumise algusajast.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel

tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlus- ega materiaalõiguse

norme, kui leidis, et 10.06.2022 kuupäeva kandev dokument on deklaratiivne võlatunnistus.

Maakohus on tuginedes siinses asjas läbi viidud käekirjaekspertiisile õigesti leidnud, et selle

dokumendi on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja B.Z. Samuti on maakohus õigesti

leidnud, et pooled on 31.05.2012 saldoteatisele soovinud anda õiguslikult siduva tähenduse.

Otsuses on maakohus käsitanud seda 10.06.2022 võlatunnistuse alusvõlasuhtena, millest võib

järeldada, et maakohus luges 31.05.2012 saldoteatise konstitutiivseks võlatunnistuseks. Seda

järeldust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Maakohus ei ole rikkunud menetlus- ega

materiaalõiguse norme ka oma järelduse tegemisel 31.05.2012 saldoteatisest tuleneva nõude

aegumise osas.

2-22-16256

8. Üksnes neid asjaolusid, millele vastuväidete esitamisest on võlgnik võlatunnistuses

kehtivalt loobunud, ei pea hageja enam tõendama (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p

15.4). Hageja peab aga üldjuhul ära näitama, millistest vastuväidetest kostja loobus ja millest

see järeldub. Ei ole välistatud, et võlatunnistuse andmise eesmärgiks on välistada võlgniku

tuginemine kõigile võimalikele vastuväidetele tulevikus (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37,

p 15.2).

9. Õige on maakohtu järeldus, et katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei olnud võla tunnistamise

ajaks möödunud (RKTKo 18.12.2013, 3-2-1-146-13, p 24). Maakohus on aga jätnud

tähelepanuta, et pärast aegumistähtaja möödumist võib aegunud nõude tunnustamist lugeda

aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks, kui võlatunnistus on kehtivalt tehtud,

võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise

tagajärgedest aru (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, 49). Vastuväidetest loobumist hinnates

tuleb lähtuda VÕS §-st 29 ning eelkõige võlatunnistuse andmise põhjusest ja eesmärgist,

lepingueelsete läbirääkimiste asjaoludest, poolte huvidest jms (RKTKo, 23.04.2016, 3-2-1-

147-15, p 13). Üldjuhul saab eeldada, et võlgnik on loobunud kohustuse täitmisest keeldumist

võimaldavatest vastuväidetest, mida võlgnik võlatunnistuse andmise ajal teadis või pidi

teadma. Seetõttu saab võlgnikku eeldatavalt lugeda loobunuks eelkõige sellistele asjaoludele

põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks, st asjaolud, mis olid

võlatunnistuse andmisel vaidluse all ning mille alusel võlgnik võlga tunnistas (nt kohustuse

rikkumine või rikkumise olulisus, põhjuslik seos võlgniku tegevuse ja võlausaldajale tekkinud

kahju vahel, kahju suurus). Samuti on võimalik pärast nõude aegumist loobuda õigusest

tugineda aegumise vastuväitele (RKTKo 24.03.2017, 3-2-1-103-16, p 23).

Kuivõrd TsMS § 658 lg 2 alusel on maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud üksnes

ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel, ei hinda

ringkonnakohus otsuse tegemisel poolte esitatud tõendeid, vaid seda saab teha maakohus asja

uuel läbivaatamisel.

10. Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus hinnata, kas kostja mõistis või pidi 10.06.2022

võlatunnistuse andmisel mõistma (arvestades VÕS §-s 29 ja vajadusel TsÜS § 75 lg-s 1

toodud tõlgendamisreegleid), et ta loobub selle allakirjutamisega aegumise vastuväitest,

arvestades, et hageja on võlatunnistuse eesmärgiks 10.06.2022–14.06.2022 e-kirjavahetuses

selgelt väljendanud, et see tõendab 31.05.2012 saldoteatisest tulenevat kohustust. Samuti saab

maakohus hinnata, kas kostja sai või pidi aru saama aegumise vastuväitest loobumise

tagajärgedest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja edasisel

lahendamisel lõppotsusega.

(allkirjastatud digitaalselt)