1-24-1680/36 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2024, Rakvere kohtumajas

Kriminaalasja number

1-24-1680 /23259050569/

Kohtunik

Anu Ammer

Rahvakohtunikud

Ülle Visnapuu ja Liina Jüriso

Sekretär

Keili Rosar

Tõlk

Olga Abakumova

Prokurör

Marge Voogma

Kaitsja

Leelo Viil /määratud korras/

Kriminaalasi

Jevgeni Laugali süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja

§ 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi.

Süüdistatav

JEVGENI LAUGAL,

isikukood 37403295234; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht

xxxx (viibib vahi all Viru Vanglas); emakeel eesti keel;

põhiharidusega; ei tööta; kehtivaid väärteokaristusi ei ole;

5 kehtivat kriminaalkaristust:

- 20.02.2009 Viru Maakohtus otsusega (otsus jõustus

07.01.2010 Tartu Ringkonnakohtu 06.10.2009 otsusega)

KarS § 113, § 121 ja § 141 lg 1 järgi 12 aastat 11 kuud 28

päeva vangistust; karistuse kandmise algus 14.09.2007,

karistuse lõpp 11.09.2020;

- 25.05.2010 Viru Maakohtu otsusega KarS § 275 järgi ja

KrMS § 238 lg 2 alusel 1 kuu 10 päeva vangistust; KarS

§ 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 12 aastat

11 kuud 28 päeva vangistust; karistuse kandmise algus

14.09.2007;

- 10.04.2014 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 275 järgi

3 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti

liitkaristus 6 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust; karistuse

algus 13.02.2014;

15.01.2015 Tartu Maakohtu määrusega nr 1-14-1433

vabastati Viru Maakohtu 25.05.2010 otsusega KarS § 275

järgi mõistetud 2 kuu ja Tartu Maakohtu 10.04.2014

otsusega KarS § 275 järgi mõistetud 3 kuu pikkusest

vangistusest KarS § 5 alusel; 20.02.2009 otsuse alusel

mõistetud 12 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust jäi

muutmata;

- 01.02.2022 Viru Maakohtu otsusega KarS § 404 lg 1

järgi 1 aasta vangistust; karistus on täidetud 22.12.2022;

- 31.07.2023 Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 1

järgi 4 kuud vangistust; karistus on täidetud 29.11.2023

Kahtlustatavana kinni peetud 05.12.2023 kell 11:15

Tõkend – vahistamine kohaldatud 07.12.2023

Kohtuotsuse õiguslik alus

KrMS § 306, § 309, § 311, § 313, § 315, § 318, § 319, §

175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1

O T S U S T A S:

JEVGENI LAUGAL süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

JEVGENI LAUGAL süüdi tunnistada KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 16 (kuusteist) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista

Jevgeni Laugalile liitkaristuseks 16 (kuusteist) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.04.2023, s.o 1 päev karistusaja

hulka, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 (viisteist) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29

(kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Jevgeni Laugali karistuse kandmise algust arvestada alates tema kahtlustatavana

kinnipidamisest, s.o alates 05.12.2023.

Tõkend – vahistamine - jätta muutmata.

Mõista Jevgeni Laugalilt menetluskuluna riigituludesse:

- 2050,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel,

- 310,00 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel,

- 7089,38 eurot vandeadvokaat Leelo Viili kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel;

Menetluskulu kokku summas 9449,38 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN

EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447

(SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22)

või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele

märkida viitenumber 99924700036827 ning selgitus: „Jevgeni Laugal, 1-24-1680, menetluskulu“ .

Kui menetluskulu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse nõue täies ulatuses täitmisele

kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 2 nuga ja 7 puuteproovi, mis asuvad

Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlas /asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx/.

Kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde elektroonilised andmekandjad, s.o

CD/DVD plaadid (15 tk):

plaat nr 1 - sündmuskoha vaatluse fotod Xxxx

plaat nr 2 - patrullpolitseinike tehtud fotod ja vormikaamera videosalvestised I

plaat nr 3 - patrullpolitseinike tehtud fotod ja vormikaamera videosalvestised II

plaat nr 4 - vormikaamera videosalvestis III

plaat nr 5 - vormikaamera videosalvestis IV

plaat nr 6 - andmebaasist saadud fotod J. Laugalist

plaat nr 7 - häirekeskuse kõnesalvestis 04.12.2023

plaat nr 8 - N.U esitatud videosalvestised ja kuvatõmmis 04.12.2023 WhatsApp kõne kohta

plaat nr 9 - patrulli fotod N.U-st 16.04.2023

plaat nr 10 - vormikaamera videosalvestis ja häirekeskuse kõnesalvestis 16.04.2023

plaat nr 11 - vormikaamera videosalvestis 16.04.2023

plaat nr 12 - patrullpolitseiniku tehtud fotod N.U-st 22.06.2023

plaat nr 13 - vormikaamera videosalvestis, häirekeskuse kõnesalvestis 22.06.2023

plaat nr 14 - tunnistaja E.A esitatud fotod E E.T-st ja foto saatmise e-kiri

plaat nr 15 - häirekeskuse kõnesalvestised 06.02.2023

Edasikaebamise kord.

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada

apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru

Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu

Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 18.02.2025.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse

pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 05.05.2025.

I SÜÜDISTUS

Jevgeni Laugal on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on Viru

Maakohtu 20.02.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3315 karistatud KarS § 113, § 121 ja § 141

lg 1 järgi 13-aastase vangistusega, seega omades kehtivat kriminaalkaristust teise inimese kehalise

väärkohtlemise eest:

- 06.02.2023 kella 20:00 paiku XXX-i talus lõi tahtlikult E.T-d korduvalt rusikaga

näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha pikali ja seejärel lõi maas lamavat

kannatanut veel korduvalt rusikaga näkku, põhjustades sellega E.T-le füüsilist valu ja

tervisekahjustused – verejooks ninast ning hematoomid ja turse silmade piirkonnas;

- 16.04.2023 kella 00:30 paiku xxxx korteris x lõi tahtlikult temaga kooselulises suhtes

olevat ja koos temaga ühises elukohas elavat N.U juustest kinni hoides korduvalt näoga vastu

põrandat, põhjustades sellega N.U-le füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooks ninast, muhk

ja hematoom otsmiku piirkonnas, huule turse ja suu sisemised marrastused;

- 22.06.2023 kella 01:50 paiku xxxx korteris x lõi tahtlikult temaga kooselulises suhtes

olevale ja koos temaga ühises elukohas elavale N.U-le raamitud ikooniga vastu pead, seejärel lõi

käega kannatanule näo piirkonda ning istus maha kukkunud kannatanule kaksiratsi peale ja lõi

veel kannatanut korduvalt käega vastu pead ja nägu ning kägistas N.U, põhjustades sellega N.U-le

füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooks ninast ja vigastus huule piirkonnas.

Seega, Jevgeni Laugal isikuna, keda on teise inimese kehalise väärkohtlemise eest varem

karistatud, kahjustades oma tegevusega korduvalt teise inimese tervist ja tekitades korduvalt

teisele isikule, sh kahel korral temaga lähisuhtes olevale isikule, tahtlikult füüsilist valu ja

tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jevgeni Laugalit süüdistatakse samuti selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu

20.02.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3315 karistatud KarS § 113, § 121 ja § 141 lg 1 järgi

13-aastase vangistusega, seega omades kehtivat karistust teise inimese tapmise eest, olles eelnevalt

ähvardanud kannatanut tappa, ründas 04.12.2023 kella 20.50 paiku xxxx korteris x tahtlikult

tapmise eesmärgil oma elukaaslast N.U. Kõigepealt lõi J. Laugal naist korduvalt rusikaga näkku ja

vastu pead, mille tagajärjel kukkus kannatanu põrandale ning seejärel tiris kannatanut juustest ja

lohistas juustest kinni hoides mööda põrandat, tagus maas lamavat kannatanut rusikaga vastu pead

ja nägu ning lõi jalgadega pea ja keha piirkonda. Kui N.U-l õnnestus vahepeal põgeneda korterist,

siis järgnes J. Laugal naisele trepikotta ja tõmbas trepikotta põgenenud naise juustest kinni hoides

pikali ning lohistas juustest tirides korterisse tagasi, kus jätkas peksmist. Siis võttis J. Laugal

kööginoa ja ütles N.U-le, et lööb ta maha ning lõi tapmise eesmärgil N.U mitu korda noaga keha

erinevatesse piirkondadesse, sealhulgas piirkondadesse, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad

organid. Seejärel väänas J. Laugal kannatanu maha, istus kaksiratsi kannatanu peale, lubas N.U-l

silmad välja torgata ja valmistus enda elu eest võitlevat ning ennast kaitsta üritavat kannatanut

nuga käes edasi lööma ja tapma, kuid tahtlik tapmine jäi temast olenemata põhjustel lõpule

viimata, kuna korteriukse taha saabus politsei, kes nõudis ukse avamist ja korterisse laskmist ning

sundis sellega J. Laugalit oma tapmise plaani muutma. Peksmise ja noaga löömisega põhjustas J.

Laugal N.U-le suurt valu ja tekitas tervisekahjustused – 8 pindmist torke-lõike ja lõikehaava

vasakul pool rindkere ülaosas, vasakul rinnanäärmel, vasakul pool seljal, vasakul küünarvarrel ja

labakäel, parema randmeliigese siseküljel, vasaku reie eespinnal; nahamarrastused vasaku reie

eespinnal; nahaalused verevalumid parema silma ümbruses.

Seega Jevgeni Laugal isikuna, keda on tahtliku tapmise eest varem karistatud, vastavalt

oma ettekujutusele teost, vahetult alustades süüteo toimepanemist, s.o teise isiku tahtlikku

tapmist, mis jäi lõpule viimata Jevgeni Laugalist mitteolenevatel põhjustel, pani toime KarS § 114

lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU

PÕHJENDUSED

KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritav 06.02.2023 süüteo episood

Kannatanu N.U sõnul olid suhted alguses normaalsed, kui ta 06.01.2023 koos Jevgeni

Laugaliga elama asus. Tema sõnul oli esimene kord kui Jevgeni Laugal vägivallatses 06.02.2023,

kui XXX-i talus tema sünnipäeva peeti. Tegemist oli tavapärase peoga kus söödi, tarvitati alkoholi

ja tantsiti. Jevgeni Laugal, arvates ja väljendades pahameelt justkui oleks N.U vend E.T oma õele

ligi tikkunud ja teda ebasündsalt katsunud ning lõi viimast tahtlikult korduvalt rusikaga

näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja seejärel lõi maas lamavat kannatanut veel

korduvalt rusikaga näkku, põhjustades sellega E.T-le füüsilist valu ja tervisekahjustused.

Jevgeni Laugal süü selles episoodis on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu E.T

ütlustega, et nägi õe elukaaslast sel õhtul esmakordselt ning kui ta oma õega peomeeleolus tantsis,

hakkas Jevgeni Laugal teda süüdistama, et ta käperdab oma õde ning lõi teda seejärel korduvalt

rusikaga näkku. Ta helistas ise häirekeskusesse, andes teada, et „Mees ründab naist ja ründab ka

teisi noh, mina juba sain lõuga noh“. Samas, kui politsei kohale saabus, kartis ta Jevgeni Laugali

juuresolekul politseile tõtt rääkida, kartes, et saab veel peksa. Seepärast ütles, et kukkus. Seda, et

Jevgeni. Laugali juuresolekul isikud rääkida ei julgenud, nähtub korduvalt ka hilisemates

episoodides kogutud tõenditest.

Ootamatu rünnaku toimumist kirjeldatud viisil kinnitas ka N.U, kes oli politsei saabudes

üllatunud, et E.T ei tahtnud rääkida, mis tegelikult oli toimunud. E.T nägu oli katki ja nii õudne,

kuid politseile ütles ta, et kukkus ja keegi vastupidist ka ei väitnud, et midagi muud oli. Avaldas,

et niimoodi ei saa korduvalt kukkuda. Silm oli nii kinni paistetanud. Jevgeni palus veel hiljem

vabandust ja ütles ka, miks ta E.T-le kallale läks, et tema arvates lõi E.T talle külge.

Seda, et Jevgeni Laugal ka N.U ema E.A ees vabandas, kinnitas viimane ka ise, kes koju

tulles nägi, et E.T-l oli parem silm täitsa kinni ning vasakust oli veri välja jooksnud, see oli pilukil.

Ikka korralikult üles löödud oli. Mõlemad silmad olid sinised, üks rohkem ja teine vähem. Tema

tegi ja edastas hiljem ka menetlejel foto, millel on näha E.T-le tekitatud vigastused – hematoomid

ja turse mõlema silma piirkonnas. Foto on tehtud samal õhtul, s.o 06.02.2023 kell 23:30. E.A

seletas, et Jevgeni vabandas tema ees, et palun vabandust ämm, et mis ta siis katsub seda N.U

peput. Mitu korda oli sellist juttu. Jevgeni ütles, et talle ei meeldi, kui tema naise tagumikku

katsutakse, et E.T katsus tema naise tagumikku ja ta lõi.

Tunnistajate K.A ja T.V ütlused käesolevas süüteo episoodis olulist tõenduslikku kaalu ei

oma, kuna olles küll sünnipäevapeol, nemad rünnakut ei näinud ja teavad sellest vaid kuulduna

teistelt isikutelt. Küll aga on Jevgeni Laugali süü tõendamist leidnud E.T, N.U ja E.A ütluste,

häirekeskusesse tehtud kõne ning kannatanust samal õhtul tehtud fotoga. Need tõendid haakuvad

omavahel loogiliselt ja annavad kohtule aluse Jevgeni Laugal selles süüteo episoodis süüdi

tunnistada.

Jevgeni Laugali enda segast ja vastuolulist versiooni, justkui oleks N.U ise E.T-le „matsu“

andnud, ei toeta ükski kogutud tõend ja seepärast hindab kohus tema ütlused ebausaldusväärseteks

ning jätab tõendikogumist kõrvale.

KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritav 16.04.2023 süüteo episood

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatmist leidnud, et nii Jevgeni Laugalil kui N.U-l olid

ettekirjutused tarvitada depressiooni ravimeid, kuid samal ajal tarvitati ühiselt ka alkoholi, mille käigus

aga tekkisid tülid nii ravimite kuuluvuse, nende jagamise kui ka armukadeduse ajendil.

16.04.2023 kella 00:30 paiku lõi Jevgeni Laugal N.U juustest kinni hoides tahtlikult

korduvalt näoga vastu põrandat, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustused – verejooks ninast, muhk ja hematoom otsmiku piirkonnas, huule turse ja suu

sisemised marrastused;

Ka selles vägivalla episoodis on kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et Jevgeni Laugal

kasutas N.U suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda.

16.04.2023 kell 00:35:55 tegi K.R kõne häirekeskusele, milles teatas, et tal oli telefonikõne

enda sugulase Jevgeniga ja et Jevgeni peksab enda naist. Hiljem tunnistajana kohtuistungil ütlusi

andes seletas, ta et vahel harva nad räägivad telefoni teel Jevgeniga. Sel korral kuulis kõne taustal

ärritunud naisterahva häält, et kellega ta räägib ning mis sugulasega tegemist saab olla. Ta ei

teadnud, kas naine muutus siis armukadedaks või ta ei uskunud Ženjat. Samal ajal jäi tema kõne

nn lahtiseks ja jätkus natukest aega, siis ta kuulis kisa ja kuidas naisterahavas ütles, et ära tee, tal

on valus. Jevgeni ütles, suka, ole vait. Ta kuulas natukene ja katkestas kõne ära. Et asjad ei läheks

väga ebameeldivaks, siis ta instinktiivselt tegi kõne häirekeskusesse.

Kohale saabunud politseile küsimuse peale, et mis siin juhtus, avaldas Jevgeni Laugal

koheselt, et N.U kukkus ning sellepärast on tal ka vigastused. Ta ei lasknud N.U-l endal rääkida,

vaid segas kogu aeg vahele, et ta ikka ise kukkus. N.U nuttis ja lõpuks hakkas ka ise korrutama, et

ta tõesti kukkuski, kui Jevgeni oli pidevalt korrutanud, et N.U kukkus, et keegi pole teda löönud.

Kannatanu sellist väljendusviisi tõlgendab kohus kibeda irooniana ja hirmuna Jevgeni Laugali ees.

Mõlemad isikud olid silmähtavalt akoholijoobes. Sündmuskoha olustik on fikseeritud

vormikaamera salvestistel.

Alles siis, kui saabus kiirabi ja kannatanu eemaldati kööki, tunnistas N.U politseiametnik

R.S-ile ja kiirabitöötajale, et Jevgeni oli tal juustest kinni võtnud, tirinud teda ja peaga vastu

põrandat peksma hakanud. N.U oli küll alkoholijoobes, kuid adekvaatne, tema selgitused köögis

olid adekvaatsed ja ei olnud alust arvata, et ta oleks valetanud. Tunnistaja R.S-i poolt tehtud

fotodel on näha nutetud silmadega kannatanu, kellel on muhk ja hematoom otsmiku piirkonnas,

suu on katki ja verine ning seljas olev valge hommikumantel on üleni verega koos. Fotod on

tehtud 16.04.2023 kell 01:15.

Kiirabikaardil fikseeriti abikaasade vaheline tüli, vägivald, otsmiku pk hematoom, huule

turse, suu sisemised marrastused, kerge peavalu. Peksa sai rusikatega.

Jevgeni Laugal ise seletas kõnesolevate sündmuste kohta, et olid sel päeval N.U-ga

eelnevalt riidu läinud, kuna viimane nõudis temalt tablette. Ta keeldus, kuid teadis, et N.U võtab

pidevalt tema tablette ja oli seepärast oma ravimid ära peitnud. Kui N.U tablette ei leidnud, tuli

hoopis tema talle kallale. Siis jooksis N.U koridori ja kukkus trepist alla ning vigastas ennast.

Selleks ajaks kui tema K.R-iga telefoni teel rääkima hakkas, oli tal juba verigi ära koristatud.

Telefonikõne ajal hakkas N.U kisama, kuna ei uskunud, et kõne on sugulasega. Kinnitas, et nad

mõlemad N.U-ga on armukadedad.

Ka selles süüteoepisoodis ei riimu süüdistatava ütlused muude kogutud tõenditega. Nii

kannatanu kui ka tunnistaja K.R, kes avaldas soovi jääda anonüümseks ning ei tahtnud ka ütlusi

anda, kardavad Jevgeni Laugalit. Kõnes häirekeskusele avaldas tunnistaja, et Jevgeni peksab oma

naist, mitte et isikud vaidleva häälekalt ning olukord tundus temale nii hull, et pidas vajalikuks

abi kutsuda. Väidetava kukkumise versiooni on Jevgeni Laugal väljamõelnud ning kannatanut

selles osas ka mõjutanud, mis tingis kannatanu poolt selle versiooni kinnitamist tema juuresolekul.

Kohe, kui kannatanu eemale viidi, avaldas ta kiirabile ja politseile, et Jevgeni Laugal tiris teda

juustest ja tagus peaga vastu põrandat ning politseiniku hinnangul oli kannatanu adekvaatne,

veenev ja ei ole mingit alust arvata, et ta valetab. Samasugust veendumust tekitasid ka kannatanu

kohtus antud ütlused.

Ka selles süüteo episoodis hindab kohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks, kuna

need ilmselgelt ei riimu muude kogutud ja kohtus uuritud tõenditega.

KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritav 22.06.2023 süüteo episood

Ka 22.06.2023 tekkisid Jevgeni Laugali ja N.U K taaskord kummagi ravimitega seonduvad

erimeelsused, mis päädisid kuriteo toimepanemisega, s.o kella 01:50 paiku xxxx korteris x lõi

tahtlikult temaga kooselulises suhtes olevale ja koos temaga ühises elukohas elavale N.U-le

raamitud ikooniga vastu pead, seejärel lõi käega kannatanule näo piirkonda ning istus maha

kukkunud kannatanule kaksiratsi peale ja lõi veel kannatanut korduvalt käega vastu pead ja nägu

ning kägistas N.U, põhjustades sellega füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooks ninast ja

vigastus huule piirkonnas.

Sellel korral kutsus politsei välja Jevgeni Laugal, kes tegi häirekeskusesse kõne, et

elukaaslane on vaja hullumajja ära viia kuna pööras ära. Küsimusele, et kuidas elukaaslane ära

pööras, vastab teataja, et tuli kägistama, võttis teataja tabletid ära. Kägistamine oli toimunud tund

pool tagasi, ravimeid on võtnud kahe päeva jooksul. Aadress on Xxxx. Teataja ütleb, et nad on

neljakesi. Teataja ütleb enda nimeks Jevgeni Laugal. Taustal on kuulda naisterahva häält, mis

ütleb „ vägivaldne inimene /…/ peksad /…“. Teataja palub naisterahval tuppa tulla. Taustal on jälle

kuulda naisterahva häält, mis ütleb „aga see kuidas sa mind peksad“. Teataja ütleb, et ta ei lase

naisel uksest välja minna.

Kannatanu N.U ja tunnistaja T.V omavahel kattuvad ütlused selles osas, et Jevgeni Laugal

lõi N.U-d, istus kaksiratsi rinnal ja kägistas teda ning lõi ikooniga pähe, annavad aluse teha

tõendamiseseme asjaolude kohta järelduse, et sündmus toimus süüdistuses kirjeldatud viisil.

Ikooniga löömist kinnitab Jevgeni Laugal ka ise ning kõnes häirekeskusele räägib ka

kägistamisest, kuid omistab selle tegevuse kannatanule, püüdes kohtu hinnangul sel viisil ennast

süüst distantseerida.

Kõigi, sealhulgas Jevgeni Laugali enda ütluste kohaselt nägi sündmusi pealt ka J.A, kuid

viimane ise eitas seda, väites, et lahkus korterist enne kui politsei saabus ja ta ei näinud ei löömist

ega kägistamist ega ikooniga löömist. Vormikaamera salvestisel rääkis Jevgeni Laugal, et N.U

kukkus trepikojas, kuid kohtus ta sellist versiooni ei kinnitanud ega rääkinud mingist kukkumisest,

vaid ainult ikooni pähe määrimisest. Jevgeni Laugal toob kannatanu vigastuste põhjuseks alati

trepist kukkumise, mis aga ei ole eluliselt usutav, kuna kohtule esitatud fotode ning kiirabikaartide

põhjal ei ole selliste vigastuste saamine nagu N.U-l fikseeritud on, tõenäolised ka korduva

kukkumise korral. Jevgeni Laugal püüab süüstada kannatanut selles, et viimane tarbib tablette

koos alkoholiga ja siis nö keerab ära, kuid tegemist on ainult paljasõnaliste väidetega.

Ka selles süüteo episoodis hindab kohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks, kuna

need ilmselgelt ei riimu muude kogutud ja kohtus uuritud tõenditega.

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo kvalifikatsioon

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 kohaselt on kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese

tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist,

peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud

kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatava Jevgeni

Laugali poolt kannatanute korduv löömine käe ja rusikaga näkku ja pea piirkonda, näoga vastu

maad löömine ja kägistamine on toimunud nimetatud käitumissituatsiooni ja kuriteosündmuste

puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Kannatanud on korduvalt rääkinud ja

kinnitanud, et Jevgeni Laugal kasutas nende suhtes vägivalda, mille tagajärjel nad tundsid valu ja

said tervisekahjustused.

Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine,

hammustamine, juustest kiskumine, pikali tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk

vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul

erinev. Käesolevas asjas on kannatanutel tuvastatud valu tekkimine löökidest käe ja rusikaga

korduvalt näo ja pea piirkonda, juustest tirimine, näo vastu põrandat tagumine ja kägistamine,

mille tagajärjel tekkisid E.T-le tervisekahjustused – verejooks ninast ning hematoomid ja turse

silmade piirkonnas ning N.U-l verejooks ninast, muhk ja hematoom otsmiku piirkonnas, huule

turse, vigastus huule piirkonnas ja suu sisemised marrastused.

Jevgeni Laugali poolt toime pandud teod täidavad KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu:

löömine põhjustas kannatanutele valu ja lisaks ka kerged tervisekahjustused. Tervisekahjustuse

mõiste tuleneb Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 266 kehtestatud „Tervisekahjustuse

kohtuarstliku tuvastamise korra“ § 1 lg-st 2, milleks on organismi elundite ja kudede anatoomilise

terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline

seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri

toimel.

Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanutele

füüsilist valu ja tervisekahjustusi ajal, kui temal oli kehtiv karistus teise isiku kehalise

väärkohtlemise eest. Süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud süüteo

koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o korduv valu ja kehavigastusi tekitav

kehaline väärkohtlemine. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse lähisuhtes oleva isiku tervise

kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Jevgeni Laugal ja N.U olid lähisuhtes.

Seega esinevad Jevgeni Laugali käitumises KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava

süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, teod on toime pandud otsese tahtlusega ja

õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav 04.12.2023 süüteo episood

Jeveni Laugalile esitatud süüdistuse kohaselt ründas ta 04.12.2023 kella 20.50 paiku xxxx

linnas Xxxx tahtlikult tapmise eesmärgil oma elukaaslast N.U, kuid tahtlik tapmine jäi temast

olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna korteriukse taha saabus politsei, kes nõudis ukse avamist

ja korterisse laskmist ning sundis sellega Jevgeni Laugalit oma tapmise plaani muutma. Peksmise

ja noaga löömisega põhjustas Jevgeni Laugal N.U-le suurt valu ja tekitas tervisekahjustused.

Kannatanu N.U sõnul ei teadnud ta 2023.aasta jaanuaris Jevgeni Laugaliga koos elama

asudes mehe kriminaalset tausta ja alguses, s.o esimsel kuul olid suhted normaalsed. Hiljem

Jevgeni rääkis talle mõnest kuriteost, mitte kõikidest. Seletas, et Jevgenile meeldis lahtise käega

vastu nägu lüüa ja need löögid olid alati väga ootamatud. Iseloomustas Jevgenit kui äkilist

survestavat manipulaatorit, kes pärast palus vabandust ja andis lubadusi, et vägivald enam ei

kordu, et ta rohkem nii ei tee, anna andeks kallis, kõik saab korda. Perioodil enne 30. juulit, kolis

Jevgeni vähemalt kolm korda tema korterist välja, oma ema juurde, kes elab samas majas teisel

korrusel, samas trepikojas. Ta üritas alati, et lõpetavad ära, et nii ei saa see jätkuda, aga paari

päeva pärast oli Jevgeni alati tema juures tagasi. Selles mängis tema sõnul väga suurt rolli Jevgeni

perekonna mõjutus ja surve mees tagasi võtta. T.L käis ka teda palumas ja mõjutamas, et ta

Jevgeni tagasi võtaks ning surve tuli ka venna G.L poolt.

Peale juunikuu episoodi elasid koos kuni Jevgeni juuli lõpus purjuspäi sõitmise eest neljaks

kuuks vangi läks. Siis otsustas, et lõpetab kindlameelselt suhte ja andis sellest novembris ka

Jevgenile teada, et ta teda enam tagasi ei võta ja ta ei allu enam tema manipulatsioonidele. Sõitis

novembri alguses maale ema juurde, et ennast koguda ja saada sellest keskkonnast välja. Jevgeni

tuli vanglast välja novembri lõpus. 04.detsembril käis koos Jegveni ja viimase ema T.L-iga xxxx

ja sealt tagasi jõudes planeeris, et räägib Jevgeniga tõsiselt. Kusagilt ilmus ka veinipudel välja

ning siis mõtles, et olgu ühe pokaali võib juua, et maandab natuke pingeid, kuna tõsine vestlus

tuleb. Jõid veini aga kuna ta teadis Jevgeni iseloomu, kui äkiline ja ootamatu isik ta on, siis pani

oma telefoni salvestama ja hakkas videot tegema kuna ta ei osanud lihtsalt heli salvestama panna.

Video katkes, kuna tal tuli WhatsAppi kõne. Helistas Jevgeni sõber xxxx, kellele Jevgeni ütles, et

see lits on otsustanud teda maha jätta. xxxx sõber ütles, et kui nad ikka kokku ei sobi, siis ei ole

hullu, et naisi on veel, et tulgu Jevgeni xxxx, ta leiab Jevgenile ilusa pruudi. Jevgeni ja tema xxxx

sõbra vaheline kõne oli häälkõne, mis oli valjuhääldile pandud. Seejärel Jevgeni ründas teda ilma

sõnagi lausumata. Kõigepealt lõi Jevgeni teda lahtise käega vastu nägu, kõne veel kestis ning siis

lõi Jevgeni teda rusikaga. Ta kukkus ja Jevgeni peksis teda maas jalgadega. Sõber palus Jevgenil

lõpetada tema karjumise peale. Kõne kestis veel edasi aga kaua, seda ta ei mäleta. Siis T.L,

Jevgeni ema, tuli teiselt korruselt ja ütles, et mida nad karjuvad, terve trepikoda kuuleb. Sel ajal

kõne sõbraga enam ei käinud. Ütles T.L-i, et ta tahab siit ära minna, et lasku teda vähemalt välja.

T.L ei võtnud seda tõsiselt ja hakkas hakkas teda ka litsiks sõimama. Eks T.L oli pahane, et ta

ütles, et Jevgeni tuleb tema juurde tagasi elama. Jevgeni lõi teda veel paar korda. Sai korterist

välja ja kukkus trepikojas ning jäi trepiastmele. Jevgeni haaras tal juustest kinni, tõmbas ta juustest

kinni hoides pikali ning lohistas juukseid pidi tuppa tagasi. T.L aitas Jevgenil teda jalgadest kinni

hoides tuppa tagasi lohistada. Jevgeni peksis teda edasi ja T.L tuli nende vahele. T.L üritas teda

kaitsta nende löökide eest kuid sai ka ise rusikaga pihta. Jevgeni ütles, et ta lööb ta raisa maha.

Seda ütles Jevgeni hiljem veel. Siis Jevgeni läks kööki noa järgi. Tuli köögist ja T.L nägi, et

Jevgenil on nuga käes. Ta lükkas vannitoaukse ette ning siis tuli Jevgeni sellise hoo ja jõuga, et

vannitoauks, mis käis enne väljapoole, siis läks sissepoole. Kukkus vannitoapõrandale pikali selle

hooga. Jevgeni tuli talle kaksiraksi peale ja ütles, et ta pussitab tal silmad ka peast välja, et tapab

teda aeglaselt ja piinarikkalt. Vannitoas Jevgeni kohe lõi teda noaga. T.L oli siis juba ilmselt

läinud, teda ta enam ei kuulnud ega näinud. Viimane hetk, kui ta T.L-i märkas, oli siis kui Jevgeni

läks kööki noa järgi ja ütles, et lööb ta raisa maha. Ta üritas vastu hakata. Jevgeni oli keskendunud

sellele, et silmad välja pussitada. Mäletas väga selgelt seda hetke, kus tal oli nuga suus ja lausa

kurgu juures ja siis ta mõtles, et see on küll väga piinarikas viis suremiseks ja ta kahe käega surus

Jevgeni kätt, et see tuleks kurgust välja. Jevgeni lubas ta suguelundeid ka retsida, et muundada ära.

Seda Jevgeni õnneks teha ei jõudnud. Ta lihtsalt üritas ennast kaitsta nende noahoopide eest, mis

tulid. Ta ei mäleta, kuhu ta pihta sai ja palju täpselt lööke oli. Tal oligi üks asi mõttes, et see on

küll piinarikas viis suremiseks ja see, kuidas ta nägi Jevgeni silmi, kuidas Jevgeni naudib seda,

mida ta teeb. See oli midagi uskumatut tema jaoks. See ei olnud mingi afektiseisund. See oligi, et

Jevgeni tõesti nautis seda. Hoidis Jevgeni käest kinni, kahe käega surus nuga endast eemale ja sai

neid lööke. Mingi hetk Jevgenil sai vist jõud otsa, ta tuli tema pealt maha ja liikus elutuppa. Mingi

hetk ta ka tõusis vannitoast püsti, läks istus diivani ääre peal, sest tal käis pea ringi ja ta ei tundnud

end üldse hästi. Jevgeni sai telefonikõne või sõnumi oma vennalt G.L-ilt, et ta ei ole enam Jevgeni

vend. Siis Jevgeni ütles talle, et tema pärast ei ole tal enam venda ja lõi talle noaga selga, tundis

valu ja survet. Ta oli see hetk diivani ääre peal ja kukkus peale lööki diivani kõrvale põrandale

pikali. Jevgeni tahtis veel lüüa, et ilmselt lõpetada oma alustatut, kuid siis käis uksele tugev

koputus. Ta oli diivani kõrval pikali. Jevgeni hakkas noaga tulema, et rünnak jätkub. Ja siis ta

mõtles, et ta ka ei jaksa enam rohkem vastu pidada, ilmselt verekaotus oli ka piisavalt suur. Siis ta

mõtles, et las siis teeb otsa peale ära, et ta ei jaksa võidelda. Jevgeni tuli tema poole nuga käes ja

tahtis teda uuesti lüüa ja siis viimasel hetkel tuli koputus. Politsei koputas ja Jevgeni ütles, et

oodake. Koputus käis edasi. Jevgeni ütles, et ta otsib võtit, aga korteri välisuks on liblik lukuga,

seal ei olnud võtit vaja, et seda avada. Jevgeni läks kööki ja tuli sealt teise noaga tagasi. ja istus

tema vastu nii, et jalad olid omavahel seotud. Siis koputus käis edasi. Jevgeni lõi ennast vasakusse

reide ja kõhtu. Esimene kord Jevgenil ei läinud nuga kõhtu, siis ta lõi jõulisemalt. Siis Jevgeni

surus selle verise noa käepideme talle kätte. See oli nii vastik, ebameeldiv ja ebamugav. Mäletab

väga hästi, et noa käepide oli soe ja verine. Ta mõtles, et milline psühhopaat ise ennast lööb. See

oli küll liiast. See näitas lihtsalt, milline psühhopaat ja haige inimene Jevgeni on. Noa surus talle

kätte, et ilmselt sõrmejälgi sellele noale saada tema omasid, aga see on ju tema korter ja need on

tema kööginoad. See oli küll üleliigne liigutus. Koputus käis edasi ja ta mõtles, et ta proovib.

Roomas koridori. Sai ukse juures püsti, et teeb ukse lahti, aga ta oli valmis, et Jevgeni tuleb selja

tagant ja lõpetab oma alustatu. Ta sai ukse lahti ja mõtles, et Jumal tänatud ja peale seda ta rohkem

ei mäleta. Ta oli nii tänulik, et politsei oli seal ukse taga ja et ta jõudis selle ukseni. Järgmine hetk,

mida mäletas, et oli pikali ja tal oli rinnus ääretult valus. Teine hetk, mida mäletas, et ta oli kuskil

kile sees ja kiirabi ilmselt viis teda alla. Ta mõtles, et kas ta on juba laibakotis, et ta ei ole veel ju

surnud, vara natuke. Järgmine hetk mäletas, et oli kiirabiautos. Siis on jälle tühi maa. Haiglat

mäletas, kui ta rinda hakati õmblema. See oli ääretult valus. Hiljem selgus, et Tallinna haiglas oli.

Haiglas ta kuulis õmblemislaual Jevgeni häält ka. Jevgeni oli täiesti rahulik, tegi seal nalja ning

flirtis haigla personaliga.

Kannatanu N.U ütlused nii varasemates episoodides kui ka käesolevas episoodis

sündmuste toimumise asjaolude kohta on läbivalt olnud adekvaatsed, veenvad ja usaldusväärsed.

Need haakuvad muude kogutud tõenditega ning ka sündmuskohal viibinud politseinike sõnul ei

ole kordagi olnud alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses.

Asjaolu, et N.U tarvitab erinevaid ravimeid ja tarvitab samal ajal alkoholi, ei muuda kohtu

hinnangul tema ütlusi ebausaldusväärseteks ega anna alust teda süüdistada valetamises. N.U

valetamisele ning sellele, et ta on nn peast segane, kes tuleks hullumajja viia, viitas järjekindlalt

Jevgeni Laugal, kelle enda vastululise ütlused ei ole tekitanud kohtus usaldust ja seetõttu on need

hinnatud ebausaldusväärseteks. Lisaks ei saa märkimata jätta, et ka Jevgeni Laugal tarvitab

analoogseid ravimeid ja tal on samuti probleemid liigse alkoholi tarvitamisega.

Objektiivse pildi sündmusest annavad Xxxx asuva sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

plaanskeemi ja fotodega CD-plaadil, samuti kahe noa vaatlusprotokoll koos fotodega, mis

riimuvad usaldusväärselt kannatanu N.U ütlustega. Sama eesmärki täidavad vormikaamerate

videosalvestised ning häirekeskuse kõnesalvestis.

04.12.2023 episoodis kogutud tõendid kinnitavad seda, et Jevgeni Laugal ei suutnud

leppida sellega, et kannatanu oli otsustanud ta maha jätta ning seetõttu ründas ta kannatanut.

Tõendatud on, et kui politsei rünnaku ajal uksele koputas, valetas Jevgeni Laugal neile, et

otsib võtit, kuigi seda tegelikult vaja ei olnud kuna uks oli seestpoolt liblik lukuga avatav. Samuti

ei saanud ta olla ka siis juba noahaavadega nagu ta ise väitis, sest ta kõndis ise ukse juurde, et

politseinikega suhelda ja siis läks tuppa tagasi. Edasi venitas ta veel ukse avamisega, et lüüa

iseennast korduvalt noaga, et püüda veeretada süü rünnaku toimepanemise eest küüniliselt N.U

kaela. Sündmuskohal ei rääkinud ta toimunu kohta midagi ning ka eeluurimisel oli tal teine

versioon kui kohtus. Jevgeni Laugal on kohandanud oma ütlusi vastavalt teistele kogutud

tõenditele ning üritanud viia need kooskõlla tema versiooni toetavate tunnistajate ütlustega, mis

muudab need ebausaldusväärseteks ja eluliselt mitteusutavateks. Lisaks on märkimisväärne see, et

vaatamata sellele ei klapi tema ütlused ikkagi tunnistajate ütlustega ning kohati läks asi ikka väga

vastuoluliseks ning segaseks , nt tunnistajad G.L ja A S ütlused.

Kannatanu N.U , vastupidiselt Jevgeni Laugalile rääkis toimunust kohe ning tema näol on

tegemist siira, vahetu ja kergelt mõjutatava ning manipuleeritava isikuga, kes kohtu hinnangul ei

ole suuteline loetud minutite jooksul käigupealt välja mõtlema sellist sündmuste käiku, ega

valetada selliselt, et kõik asjaolud klapiksid nii hästi ning ütlused riimuksid veatult muude

tõenditega. Tema ütlused ei ole ajas muutunud. Kõigi neutraalsete tunnistajate, sealhulgas

sündmuskohale vahetult saabunud politseinike G.I ja S.S-i ning ka kannatanu lähedaste ja sõprade

ütlused, kattuvad kannatanu versiooni ja muude kogutud tõenditega. Samas Jevgeni Laugali ning

tema sugulaste ja sõprade ütlused ei klapi ei ajaliselt ega ka loogiliselt.

Jevgeni Laugal on oma ütlusi ajas muutnud ja toonud käiku sõbra A S xxxx, kes

väidetavalt lausa osaliselt videokõnes toimuvat pealt nägi. Kohtuistungil aga selgus, et väidetavat

videokõnet ei ole üldse toimunudki ning kõned ei saanud olla ka sellises järjekorras nagu väitis

Jevgeni Laugal.

Vastamata häälkõne N.U-le läbi WhatsAppi on tehtud 04.12 kell 19:23.

Kaitsja poolt esitatud väidetavalt Jevgeni Laugali telefonist tehtud kuvatõmmiste kohaselt

oli seejärel sissetulev kõne 4.12 kell 19:23, kõne pikkus 7min 0s, xxxx xxxx, tegemist on

häälkõnega. Seejärel sissetulev kõne 4.12 kell 19:39, kõne pikkus 45min 52s, xxxx, tegemist on

häälkõnega, mis lõppes 20:25.

Kannatanu noaga löömine toimus alles pärast neid kõnesid ning kuulda võis tunnistaja

ainult sündmuste algust nagu väitis ka kannatanu N.U .

Tunnistaja A L tõendamiseseme asjaolude kohta mingit sisulist teavet ei andnud ning

seetõttu jätab kohus tema ütlused kõrvale.

Kõrvutades tunnistaja A S ütlused käesolevas kohtuasjas kogutud muude tõenditega, on

tema ütlused vastuolus muude tõenditega ning tema ütlusi on alust hinnata valetamisena.

Jevgeni Laugali kindlat soovi kannatanu tappa kinnitavad kaudselt ka tunnistaja A.V

ütlused, selle kohta, et kuulis eelneval päeval, s.o 03.12.2023 maja ees kuulis, kui Jevgeni ütles

N.U-le, et löön su maha raisa.

Tähtsust ei oma, et kannatanule tekitatud vigastused ei olnud eluohtlikud. Jevgeni Laugal

nautis mida ta tegi ning tema soov, mida ta ka selgesõnaliselt väljendas, oli kannatanu tappa

aeglaselt ja piinarikkalt ning seetõttu ei jõudnudki ta rohkem vigastusi tekitada. Ta lubas

kannatanul kõri läbi lõigata, silmad välja pussitada ning moonutada tema suguelundid. Plaan jäi

pooleli ja tapmine lõpule viimata ainult tänu sellele, et politsei saabus sündmuskohale vaid loetud

minutite jooksul peale kõnet häirekeskusesse ning seda, et kannatanu ellu jäi, ei saa kuidagi lugeda

Jevgeni Laugali vastutust ja karistust kergendavaks asjaoluks.

Olukorra kriitilisest tõsidusest pidi aru saama ka Jevgeni Laugali ema T.L, kes

kohtuistungil küll avaldas, et kui tema 04.12 õhtul Jevgeni ja N.U juurde läks, siis hoopis N.U

hakkas kätega Ženjat peksma. Ženja ütles talle, et mamma mine ära. Ta läks ära. Tema koridoris

ukse taga ei olnud. Siis ta oli rahulikult oma korteris kui kuulis, et mingi sahin oli. Ta ei läinud

vaatama, vaid helistas naabrile C.I-le, et ta helistaks politseisse, et miskit seal vist on, et tema ei

oska helistada. Tema ei tea, miks politseid vaja oli. Ta ei kuulnud midagi, ainult mingi sahin oli.

Noast ei teadnud tema midagi.

Jevgeni Laugali venna G.L ütluste kohaselt helistas talle 04.12 õhtul kella 19-20 paiku

ema, s.o T.L ja ütles, et Jevgeni Laugali ja N.U elukohas oli mingi kisa või asi, et seal mingi

karjumine käib, et helistagu vennale, et mis seal toimub. Ta helistaski kohe Jevgenile, aga vend

tegi just palvehelmeid. Vend ütles, et kõik on korras, et natukene riidlesid ja ongi kõik. Lõpetas

kõne ja helistas emale tagasi, et kõik on korras. Siis pärast, umbed pool tundi hiljem sai hiljem

uuesti emalt kõne. Äkki pool tundi hiljem. Siis ema ütleski, et keegi vist sai seal nuga. Ema oli

šokis, nuttis, oli täiesti läbi omadega. Ema vist oli ukse vahelt näinud, et vend oli olnud maas

verelogus, verine. Emalt ta mingit konkreetset informatsiooni selle asja kohta ei saanud. Ta

helistas C.I-le.

Tunnistaja C.I andis ütlusi, et 04.12.2023 helistas talle kell 20:50 Jevgeni vend G.L , kes

palus, et kas ta saaks käia naabruses T.L juures, sest T.L oli talle helistanud ja rääkinud midagi,

aga ta ei saanud aru, milles asi on. Midagi oli juhtunud jah, aga ta ei teadnud, milles asi oli. Ta

läks kohe T.L juurde korter x. T.L oli kodus, seisis tal toa koridoris vastas, telefon pihus ja ütles,

et kutsu politsei. Selle peale ta küsis, mis ta ütleb. Ta peab ju Häirekeskusele midagi ütlema. Siis

T.L ütles, et ütle, et nad kaklevad ja lubas võtta noa.

Häirekeskusesse 04.12.2023 kell 20:54 tehtud kõnes seletas ta: “See vanem proua, kelle poeg seal

on, tema helistas mulle, kutsus, ta oli käinud üleval, ta ütles, et see on õudne, mis seal toimub. Tal

on endal nii paha, et ma olen praegu tema juures… Ta ütles, et oli võtnud noa. Palun tulge

ruttu…“

Seega teadis T.L ja sai aru, kui tõsine oli olukord N.U ja Jevgeni juures. Ta lahkus nende

juurest just siis, kui Jevgeni läks kööki nuga tooma. Tundes oma poega oli temal emana seetõttu

ilmselgelt alust arvata ja karta, mis võib juhtuma hakata ning seepärast asus tema ka abi otsima.

Nii N.U kui ja Jevgeni Laugali vigastuste raskusastmete tuvastamiseks määrati

kohtuarstlikud ekspertiisid.

N.U vigastuste kohta on koostatud Ekspertiisiakt xxxx, mille kohaselt esinesid N.U-l

pindmised torke-lõike- ja lõikehaavad (kokku 8) vasakul pool rindkere ülaosas, vasakul

rinnanäärmel, vasakul pool seljal, vasakul küünarvarrel ja labakäel, parema randmeliigese

siseküljel, vasaku reie eespinnal; nahamarrastused vasaku reie eespinnal; nahaalused verevalumid

parema silma ümbruses. Torke-lõike ja lõikehaavad vasakul pool rindkere ülaosas, vasakul

rinnanäärmel, vasakul pool seljal, vasakul küünarvarrel ja labakäel, parema randmeliigese

siseküljel, vasaku reie eespinnal (vigastused nr 1-7 ja 9, vt vigastuste kirjeldus) on tekitatud

teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga, võimalik, et noaga. Pindmised marrastused

(kriimustused) vasakul reiel (vigastus nr 9) võisid olla tekitatud küünistamisel, samas ei saa

välistada, et need vigastused võisid olla saadud nt noaotsa riivava löögi tagajärjel. Nahaalused

verevalumid parema silma ümbruses ja parema abaluu kohal on tekitatud tömbi vägivalla toimel

löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (nt rusikaga või muu sarnase esemega). Haavad nr 1-3,

5-7 ja 9 paiknevad kehatüve eespindadel ja jäsemetel, seega ei saa lõplikult välistada, et need

võisid olla tekitatud kannatanu enda poolt; samas on võimalik, et vigastused nr 3, 7 (lõikehaavad

parema randmeliigese ja vasaku II-III sõrme vahelises piirkonnas) võisid olla saadud enesekaitse

käigus kehasse suunatud noalöögi tõrjumisel. On äärmiselt vähetõenäoline, et vasakul pool seljal

paiknev haav (vigastus nr 4) võis olla tekitatud kannatanu enda poolt.

Kõik kannatanul sedastatud vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral

põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid vähem kui 4 nädalat.

Jevgeni Laugali vigastuste kohta on koostatud Ekspertiisiakt xxxx, mille kohaselt esinesid

Jevgeni Laugalil kehavigastustena torke-lõikehaavad vasakul reiel, paremal pool alakõhul ja

rindkere vasakul poolel, lõikehaav paremal küünarvarrel ning nahamarrastused/kriimustused

vasakul pool kaelal. Haavad reiel, kõhul, rindkerel on tekitatud löökidest noaga, haav küünarvarrel

tõmbamisest/lõikamisest noa või mõne muu analoogse vahendi lõikeservaga, nahamarrastused-

kriimustused kaelal võivad olla tekitatud tõmbamisest/kratsimisest sõrmeküünte või mõne muu

sarnase vahendi/esemega. Kõik Jevgeni Laugalil esinevad kehavigastused võivad olla tekitatud

omakäeliselt, kuid lõikehaav küünarvarrel võib olla ka tekitatud enesekaitse käigus kehasse

suunatud noalöögi tõrjumisel.

Jevgeni Laugalil esinevad kehavigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral

põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat.

Analüüsides eelkäsitletud tõendeid ja kõiki asjaolusid kogumis, on kohtu hinnangul

Jevgeni Laugalile süüks arvatud kuritegu täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud ja

uuritud tõenditega, mis lubavad üheselt järeldada, et Jevgeni Laugal on temale inkrimineeritud

süüteo toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimeline ja tema

käitumises ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Ta on võimeline oma tegudest

aru saama ja neid juhtima ning kandma vastutust.

KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo kvalifikatsioon

Tapmine on suvalise teokirjeldusega kuriteokoosseis, mis tähendab, et selle toimepanemine

on võimalik mistahes teoga, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus

seoses. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses.

Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav

tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes.

Mõrv on tapmise raskem koosseis ehk kvalifikatsioon, selle järgi subsumeeritakse tapmine,

kui esineb üks või mitu käesoleva paragrahvi lg 1 punktides loetletud asjaolu ning puuduvad §-de

115 ja 116 tunnused. Mõrvatunnused moodustavad koosesinemisel kogumi ja subsumeerimisel

tuleb neile kõigile viidata.

Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab

kannatanu surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Otsese tahtluse

tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne element: tahtlus on otsene ka siis, kui

tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo

vältimatu tagajärg.

Vastutus tapmiskatse eest eeldab eelkõige tahtlust põhjustada teise inimese surm. Tahtluse

tuvastamiseks tuleb lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastustest (vigastuste

arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, süüdlase

käitumist enne ja pärast teo toimepanemist.

Tegemist oli korduvate noalöökidega ohvri pihta, mis kinnitab et tegemist ei olnud pelgalt

valu tekitamise sooviga, vaid surmavate vigastuste tekitamise tahtlusega, kuivõrd iga järgnev löök

suurendab eluohtliku tervisekahjustuse ja ka surma saabumise tõenäosust märkimisväärselt.

Noalöögid elutähtsatesse piirkondadesse nagu rindkere, kus asuvad mitmed elutähtsad organid,

tõendab omakorda välise teopildi alusel tapmistahtluse esinemist. Tekitades teadlikult kannatanule

kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse kehapiirkondadesse, teadis süüdistatav kindlalt, et kannatanu

sureb.

Asjaolu, et löögid toimusid minutites mõõdetava lühikese aja jooksul lühikest aega enne

politsei saabumist, kinnitab seda, et kasutatud vägivald oli sedavõrd intensiivne ja ulatuslik, et

Jevgeni. Laugal sai väga hästi aru, et sellise tegevuse tagajärjel ohver sureb. Jevgeni Laugali

tahtlust tõendab ka teo toimepanemise vahend ehk nuga, mis tekitab juba iseenesest raskemaid

tagajärgi. Lisaks ähvardas Jevgeni Laugal ka enne kannatanut tappa ning kordas seda ähvardust ka

peksmise ja noaga löömise ajal korduvalt.

Tõenditega tõendatud teo toimepanemise viisi ja süüdistatava käitumist aluseks võttes oli

tegu toime pandud kavatsetusega. Seda kinnitavad tapmiseks valitud vahend, löökide arv ja kiirus

ning sihipärasus.

Tõendatud on ka see, et Jevgeni Laugal kujutas ette põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel

ja tema tahtlus hõlmas ka selle. Ta lõi ohvrit terariistaga korduvalt elutähtsatesse piirkondadesse,

põhjustades sellega kannatanule suurt valu ja tervisekahjustusi ning ohver ja sündmuskoht olid

rohke veremäärdumisega. Seega sai Jevgeni Laugal väga hästi aru, milline tagajärg saabub.

Kuna Jevgeni Laugal lõi kannatanut noaga ülakeha piirkonda, s.o elutähtsate organite

piirkonda, iseloomustab tema tegu äärmuslik ohtlikkus. Pärast noalööke ei kontrollinud ta mingil

viisil sündmuste edasist käiku ning oleks löönud kannatanut veel noaga, kui ukse taha ei oleks

saabunud politsei. Tema käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning

tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära vaid politsei

kiire reageerimine ja õigeaegne meditsiiniabi. Tegemist oli nn õnneliku juhusega kolmandate

isikute sekkumise näol, mis muutis J. Laugal poolt vallandatud kausaalahela kulgemist.

Süüdistatava tahtluse seisukohalt on määrav just see, milline oli tema ettekujutus

kannatanule tekitatavate vigastuste raskusest ja eluohtlikkusest, mitte niivõrd vigastuste tegelik

raskus. Seega võib kannatanu vigastuste väljanägemine tegelikust raskemana rääkida pigem

süüdistatavate tapmistahtluse kasuks kui kahjuks.

Jevgeni. Laugali süü on tõendatud ja põhjuslik seos tema käitumise ja saabunud tagajärje

vahel, on olemas - tegemist oli kannatanule tekitatud tervisekahjustuste vältimatu eeldusega.

Seega realiseeris ta kannatanut korduvalt noaga keha ja elutähtsate organite piirkonda lüües KarS

§ 113 objektiivse külje.

Asjaolule, et Jevegeni Laugal oli arvestanud võimaliku raske tagajärje - kannatanu surma -

saabumisega ning sellega sisimas nõustunud, viitab ka tema käitumine peale toimepandut. Kuna

politsei jõudis sündmuskohale üllatuslikult kiiresti, siis jäi tal väga vähe aega ja ta ei jõudnud

enam kannatanut tappa. Sel hetkel kui politsei uksele koputas, oli ta tõstnud käe ja tahtis veel

kannatanut noaga lüüa aga politsei saabumine tõkestas selle. Selle asemel lavastas Jevgeni Laugal

kiiresti enda väidetava ründe kannatanu poolt, lüües ennast ise korduvalt noaga, sest ta sai väga

hästi aru, et tappes kannatanu ajal, kui politsei on kohe uksest sisse astumas, ei päästa teda enam

miski raskest karistusest. Samas ütleb ekspert, et kannatanu ei saanud endale kõiki vigastusi

tekitada ise kuid Jevg eniLaugali puhul oli see tõenäoline.

Korduvus (p 4) ehk retsidiiv on toimepanijat iseloomustav tunnus, s.o vastutust

moditseeriv eriline isikutunnus § 24 lg 3 mõttes. Sätte kohaldamine eeldab, et süüdlane on toime

pannud vähemalt kaks iseseisvat tapmist. Jevgeni Laugal on isik, keda on Viru Maakohtu

20.02.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3315 karistatud KarS § 113, § 121 ja § 141 lg 1 järgi

13-aastase vangistusega, seega omab ta kehtivat karistust teise inimese tapmise eest.

Hinnanud tõendeid kogumis, on kohtu hinnangul Jevgeni Laugalile inkrimineeritud

kuritegu tõendamist leidnud. Uuritud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Jevgeni Laugal on

temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi,

on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu.

Inkrimineeritava kuriteo pani ta toime tavalises alkoholi joobeseisundis ja ta on võimeline oma

tegudest aru saama ja neid juhtima ning kandma vastutust.

Jevgeni Laugal isikuna, keda on tahtliku tapmise eest varem karistatud, vastavalt oma

ettekujutusele teost, vahetult alustades süüteo toimepanemist, s.o teise isiku tahtlikku tapmist, mis

jäi lõpule viimata Jevgeni Laugalist mitteolenevatel põhjustel, pani toime KarS § 114 lg 1 p 4 -

§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning ta tuleb selles süüdi mõista.

III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse

usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid

tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides.

Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse

sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki

tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Esmalt tuvastatakse konkreetse karistuse valimiseks süüteo eest võimaliku määratava

karistuse sanktsiooni määr, s.o karistusraam. Seejärel, lähtudes sanktsioonivahemiku keskmisest

tuvastatakse süü piirid, s.o süüd kergendavad või raskendavad asjaolud ning muud süü suurust

määravad asjaolud.

Oluline on arvestada kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, toimepanemise

asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ning antud juhul

kahtlematult ka õiguskorra huve.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.

KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

KarS § 121 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viis

aastat.

KarS § 114 lg 1 sanktsioon näeb ette 8-20 aastase- või eluaegse vangistuse. Seega on selle

sanktsiooni keskmine määr on 14 aastat vangistust.

Karistuse mõistmisel peab kohus lähtuma karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud

seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuleb tuvastatada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul

arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha

kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida

konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Jevgeni Laugalile karistuse mõistmisel tuleb arvestada süütegude arvu, raskust ja laadi

ning süüdistatava isikut. Karistusregistri kohaselt on temal 5 kehtivat karistust, muuhulgas

erinevate raskete isikuvastaste kuritegude eest.

Käesolevas kohtuasjas, katsestaadiumisse jäänud jäänud tapmise (mõrva), aga ka kehalise

väärkohtlemise eest eest karistuse mõistmisel on kohtu hinnangul kaalukaid asjaolusid, mis

tingivad karistuse mõistmise üle selle keskmise määra, arvestades kannatanu suhtes rakendatud

vägivalla intensiivsust aga ennekõike Jevgeni Laugali käitumist pärast teo toimepanemist ja

kohtus. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Jevgeni Laugali karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Jevgeni Laugal on välja

mõelnud eluliselt mitteusutavad ja teiste tõenditega mittehaakuvad versioonid kõigis temale

inkrimineeritud süütegudews enda süüst vabastamiseks, mis iseloomustab tema suhtumist

toimepandud tegudesse.

Kohus nõustub prokuröriga, et Jevgeni Laugali süü on keskmisest suurem, sest kannatanu

suhtes rakendatud vägivald oli ulatuslik, s.o kolm kiiret noalööki rindkerre ja selga ehk

elutähtsasse piirkonda ja soov veel noaga lüüa, süüdistatav ründas noaga kannatanut, kellel ei

olnud relva ja kes oli seetõttu süüdistatavaga võrreldes selgelt ebavõrdses olukorras, süüdistatav

lavastas küüniliselt kannatanu poolse ründe ehk lõi ise ennast korduvalt noaga. Lisaks on ta ka

vägivallakuritegude episoodides pidevalt kannatanut hirmu all hoides, sundinud teda rääkima

väidetavat kukkumise juttu ning kannatanuga manipuleerinud. Hiljem kui kannatanu sai rääkida

vabalt, et Jevgeni Laugalit kõrval ei olnud, andis kannatanu kohe asjakohaseid ja tõeseid ütlusi.

Jevgeni Laugali süü suurust mõjutatavaid asjaolusid kogumis hinnates tuleb nõustuda, et

pidades silmas karistuse eripreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke, jääb Jevgeni Laugali süü

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

toimepanemisel sanktsiooni üle keskmise määra piiridesse, kuna need süüteod on toime pandud

otsese tahtlusega ning ta ennast nendes süüdi ei tunnista.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles

ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vangistuslik karistus, siis pööratakse see

reegelina ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo

toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise

vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

Kohtu hinnangul Jevgeni Laugali puhul selliseid asjaolusid ei esine.

Kohus nõustub prokurörga täiel määral selles, et Jevgeni Laugalile mõistetava karistuse

eesmärke on võimalik saavutada vaid reaalse vangistusega. Jevgeni Laugal enda käitumises

sisalduvat ohte, eitab enda süüd ning ei tunnista isegi seda, mis on vastuvaidlematult tõendatud ja

seetõttu ei teadvusta ta endale probleeme ning risk selliste tegude kordumiseks on suur.

Kuigi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kavlifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on

alternatiivina ettenähtud ka rahaline karistus, siis käesolevas kohtuasjas Jevgeni Laugali

süüdistuses kohus selle välistab. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava

isikut, ei pea kohus rahalist karistust piisavaks et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituda

ning seega mõistab ka selle kuriteo eest vangistusliku karistuse.

Jevgeni Laugalile mõistetav vangistus peaks motiveerima teda edaspidi õiguskuulekalt

käituma ning piisavalt tõhusalt tunnetama enda õigusvastaste tegude ja käitumise tagajärgi.

Vangistuslikku karistust tuleb pidada piisavaks karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide

täitmiseks. Seega on kohus üksmeelesel seisukohal, et Jevgeni Laugali väärtushinnangute

muutmine, oma tegude sisu ja tagajärgede mõistmine ning seeläbi karistuse eesmärkide

saavutamine, on võimalik üksnes reaalse vangistuse mõistmisega.

Kõigi Jevgeni Laugalile süüks arvatud kuritegude eest mõistab kohus karistuse käesoleva

kohtuotsuse resolutsioonis esitatud määras.

IV ASITÕENDID

Kohus võtab seisukoha asitõendite suhtes alljärgnevalt:

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde selles olevad

andmekandjad, s.o CD/DVD plaadid (15 tk):

plaat nr 1 - sündmuskoha vaatluse fotod Xxxx

plaat nr 2 - patrullpolitseinike tehtud fotod ja vormikaamera videosalvestised I

plaat nr 3 - patrullpolitseinike tehtud fotod ja vormikaamera videosalvestised II

plaat nr 4 - vormikaamera videosalvestis III

plaat nr 5 - vormikaamera videosalvestis IV

plaat nr 6 - andmebaasist saadud fotod J. Laugalist

plaat nr 7 - häirekeskuse kõnesalvestis 04.12.2023

plaat nr 8 - N.U esitatud videosalvestised ja kuvatõmmis 04.12.2023 WhatsApp kõne kohta

plaat nr 9 - patrulli fotod N.U-st 16.04.2023

plaat nr 10 - vormikaamera videosalvestis ja häirekeskuse kõnesalvestis 16.04.2023

plaat nr 11 - vormikaamera videosalvestis 16.04.2023

plaat nr 12 - patrullpolitseiniku tehtud fotod N.U-st 22.06.2023

plaat nr 13 - vormikaamera videosalvestis, häirekeskuse kõnesalvestis 22.06.2023

plaat nr 14 - tunnistaja E.A esitatud fotod E E.T-st ja foto saatmise e-kiri

plaat nr 15 - häirekeskuse kõnesalvestised 06.02.2023

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 2 nuga ja 7 puuteproovi, mis asuvad

Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlas /asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx/.

V MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2

kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 2,5

palga alammäära, s.o 2050,00 eurot.

-

Kohtuarstliku ekspertiisi kulu kokku summas 310,00 eurot KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel.

-

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Leelo Viilile makstud

tasu 7089,38 eurot

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

Ülle Visnapuu

Liina Jüriso

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik