Legislator Case Law & Legislation
1-11-2527/24 AI generated

1-11-2527/24 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-11-2527/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-11-2527

Legislator headnote

AI generated

1-11-2527/24 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-11-2527

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-11-2527

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 23.11.2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-11-2527

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu A.H (ik: xxx; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 28.10.2011.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 19.04.2011.a kohtuotsusega tunnistati süüdi A.H KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1; § 64 lg 1 alusel 8- kuulise

vangistusega. Karistusaja hulka arvati ka A.H eeluurimisel kahtlustatavana

kinnipidamise aeg, s.o 17 päeva ning karistuseks mõisteti vangistus 7 kuud ja 17 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 15 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 24.01.2011.a ja lõpp on 08.01.2012.a.

A.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on vestelnud kontaktisikuga, teinud riigikeele testi, omab 4- kehtivat

distsiplinaarkaristust. Vabanedes on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, kuid vabanemisjärgne kindel töökoht puudub. Tallinna Vangla toetab A.H vabastamist

tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna karistusaja lõpp on 08.01.2012.a. Vangla

hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ning mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus, A.H poolt, järgneva 2 aasta jooksul on 82 %.

A.H kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et

A.H omab vabanemisjärgset kindlat elukohta. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne kindel töökoht, kuid isa on nõus teda materiaalselt toetama.

A.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör abi Mari Vunk edastas kirjalikult arvamuse,

et ei toeta A.H

ennetähtaegset vabanemist. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud 16- korral ning

hetkel viibib 9 korda reaalses vangistuses. Isik omab 4- kehtivat distsiplinaarkaristust. Riskifaktoriks on töökoha puudumine ja narkootikumide tarvitamine. Isik ei ole varasematest

karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Samuti oleks isiku vabanemise korral uue kuriteo toimepanemise risk väga kõrge.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

süüdimõistetu arvamuse, leiab, et A.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine

ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist

nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 16-korral kriminaalkorras karistatud, reaalselt viibib vangistuses 9. korda,

käesolevat vanglakaristust kannab varguste eest. Kinnipeetav vangistuses on vestelnud

kontaktisikuga, teinud riigikeele testi, omab 4- kehtivat distsiplinaarkaristust. A.H

omab vabanemisjärgset kindlat elukohta. Uue kuriteo toimepanemise riskideks

on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kriminaalse taustaga tutvusringkond, töökoha puudumine, tasumata võlanõuded, impulsiivne käitumine ning riskeeriv elustiil. Kinnipeetav on varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, seega ei oleks tema vabastamine

otstarbekas. Prokurör ei toeta A.H vabastamist tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest. Tallinna Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ning

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus, A.H poolt, järgneva 2 aasta jooksul on 82 %.

Arvestades A.H poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja

ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Täitmiskohtunik