1-11-9405/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2011.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Prokurör Žanna Morozova

Kaitsja Merike Allikmäe

Tõlk Marek Litnevski

Süüdistatav Z.G, , isikukood xxx kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati 10.12.2010.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p. 9- § 25 lg 2 Järgi vangistusega 6 kuud 9 päeva (vabanes 17.06.2011) elukoht xxx Vahi all alates 16.10.2011.a.

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p. 9 , § 274 lg 1 järgi Menetluse liik lühimenetlus Kriminaalasja nr. 11230110106, 11231500263, 11230114242

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p. 9- § 25 lg 2 järgi ja karistada Z.G vangistusega 10 kuud. Süüdi mõista Z.G KarS § 274 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 9 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista vangistus 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.09.2011.a., 05.08.-

06.08.2011.a. ja 06.10.- 07.10.2011.a., s.o. 5 päeva. Kandmisele kuulub 7 kuud ja 25 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 16.10.2011.a. Kriminaalasi nr. 1-11-9405

2

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada.

Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Z.G-lt riigituludesse:

1) sundraha 417.03 eurot,

2) kaitsjatasu 191,75 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi ühe aasta jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 50,73 eurot.

Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank.. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-9405 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

Asitõend – CD-plaat – jätta kriminaaltoimiku juurde

Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast.

Süüdistus

Z.G süüdistatakse selles, et tema 24.07.2011.a. kella 19.40 paiku, olles

süstemaatiliselt vargusi toime panev isik, võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdis aadressil Paldiski mnt. 56 Tallinnas asuvast kauplusest Merimetsa Selver varastada ja omastada 6 pakki sigarette Next Rose väärtusega 2.40 eurot paki eest, summas 14.40 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna oli turvatöötaja poolt kinni peetud.

Z.G süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt vargusi

toime ning keda on Harju Maakohtu 10.12.2010 otsusega karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 alusel, uuesti 29.09.2011 kella 16:03 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn,

asuvast kauplusest Hyper Rimi 12 pakki sigarette „Marlboro Gold“ maksumusega 3 eur/tk,

kogumaksumusega 36 eurot, peitis suitsupakid kaupluse müügisaalis endale jope põue ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna peale kassarivi läbimist peeti ta kinni kaupluse turvatöötaja poolt.

Z.G süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, keda on 27.10.2010 ja 10.12.2010 Harju Maakohtu otsustega karistatud süstemaatiliste varguste katsete toimepanemise eest, uuesti

06.10.2011 kella 16.41 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis Tallinnas Vana-Lõuna 4 asuvast Lõunakeskuse Säästumarketi kauplusest varastada Rimi Eesti

Food AS-le kuuluvat kaupa, 2 pudelit viskit J.Walker Red Label maksumusega 12,08 eurot, kogumaksumusega 24,16 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

3 Samuti tema, isikuna, keda on 27.10.2010 ja 10.12.2010 Harju Maakohtu otsustega karistatud

süstemaatiliste varguste katsete toimepanemise eest, uuesti 16.10.2011 kella 12.39 paiku

Tallinnas Endla 45 asuvast Marks&Spencer’i kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil MSF Estonia OÜ-le kuuluvat kaupa, naiste mantli maksumusega 99,99 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Seega Z.G isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 24.07.2011.a. kella 19.15 paiku, aadressil Paldiski mnt. 56 Tallinnas asuvas

kaupluses Merimetsa Selver, olles kinnipeetud varguse eest, eesmärgil kasutada vägivalda avalikku korda kaitsva isiku suhtes, teades, et J I on turvafirma G4S töötaja, piserdas tahtlikult kannatanu näkku pipragaasi, tekitades füüsilist valu.

Oma tegevusega pani Z.G toime vägivalla kasutamise avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes, s.o. KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi kõikides talle süüks pandud kuritegudes. Alljärgnevalt analüüsib kohus tõendeid episoodide kaupa.

24.07.2011.a. Merimetsa Selveri kauplusest vargus ja KarS § 274 lg 1

Z.G süü on tõendatud tema enda ütlustega, millest nähtub, et 24.07.2011.a. püüdis ta Merimetsa Selveri kauplusest varastada kuus pakki sigarette Next Rose. Pärast seda, kui ta oli möödunud kassast kauba eest tasumata, pidas teda kinni turvatöötaja. Ta läks rahulikult

turvatöötajaga turvaruumi, kus andis välja varastatud sigaretid. Turvatöötaja ütles, et annab ta politseitöötajatele üle, kuid ta hakkas turvatöötajat paluma, et too laseks tal minna. Turvatöötaja ei nõustunud ning piserdas talle pipragaasi näkku. Pärast seda tahtis ta kauplusest minema joosta, aga turvatöötaja ei lasknud teda ära. Turvatöötaja käest kukkus gaasiballoon, ta tõstis selle üles ning piserdas turvatöötajat. Pärast seda õnnestus tal välja rabeleda ja minema joosta. Turvaruumi jättis ta oma jope.

Z.G süü on tõendatud kannatanu J I ütlustega, mille kohaselt oli ta 24.07.2011.a.

kell 19.37 Tallinn, Paldiski mnt 56 Merimetsa Selveris tööl turvatöötajana, kui märkas poodi

sisenemas meesterahvast, kes võttis kassaliinist mitu suitsupakki ja pani need korvi. Hiljem kassast möödudes ta millegi eest ei maksnud. Palunud isiku turvaruumi, võttis isik turvakontrolli käigus põuest välja kuus pakki Next Rose suitsupakki ja asetas need toolile. Edasi palus

meesterahvas, et teda lahti lastaks, millega ta nõus ei olnud. Turvaruumis tekkis nende vahel

rüselus. Ta tahtis meesterahvale käerauad peale panna, kuid mees tõukas teda vastu seina.

Tunnistaja võttis kätte pipragaasi ja hoiatas, et kui too ei allu korraldustele, siis ta kasutab pipragaasi. Meesterahvas jätkas agressiivse käitumisega ja ta kasutas gaasi. Meesterahva kinni haaramise ajal kukkus paremas käes olnud pipragaas maha ning ootamatult haaras meesterahvas

maha kukkunud gaasiballooni enda kätte ja piserdas talle gaasi näkku. Ta kaotas korraks

ruumitaju ja sel hetkel jooksis meesterahvas välja ja kadus. Rüseluse käigus kukkus osa suitsupakke põrandale ja veeämbrisse.

Kannatanule J I äratundmiseks esitamise protokoll tõendab, et suitsupakkide varguse toimepanijaks ja turvatöötajale pipragaasi näkku pihustajaks oli Z.G.

Kannatanule pipragaasi näkku pihustamist tõendavad kiirabikaart, millest nähtub, et 24.07.2011.a. diagnoositi J I pipragaasi toime nahale, silmade sarvkestale, mis oli põhjustatud

ründest lendavate gaaside/vedelikkudega ja patsiendikaart nr. 44157, millest nähtub, et

4 24.07.2011.a. pöördus erakorralise meditsiini osakonda J I, kellel diagnoositi silmade ärritus ja punetus.

Z.G poolt sigarettide Next Rose vargust tõendab ka turvaruumi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et turvaruumis olid põrandal laiali suitsupakid Next Rose, üks pakk oli ämbris

vee sees. Ukse piida juures maas oli näha musta värvi gaasiballooni, mis oli kaetud vee pritsmetega ja oli märg.

Z.G süü on tõendatud turvakaamera salvestuse vaatlusprotokolliga. Vaatlusprotokolli kohaselt on lindistuselt näha, kuidas Z.G väljub müügisaalist mittetöötava kassa kaudu, kuidas tema juurde tuleb turvatöötaja, kes viib Z.G turvaruumi.

Turvaruumis võtab turvatöötaja Z.G jope alt välja viis pakki sigarette ja asetab need

toolile. Ajal, mil turvatöötaja helistab, püüab Z.G turvaruumist väljuda ja nende vahel

algab rüselus. Edasi on vaatlusprotokollis kirjas, et turvatöötaja võtab välja gaasiballooni ja

piserdab Z.G-le gaasi näkku. Rüseluse käigus lööb Z.G turvatöötaja käest gaasiballooni välja, see kukub põrandale ja Z.G tõstab selle põrandalt üles ning piserdab

balloonist gaasi turvatöötajale näkku. Peale seda jookseb Z.G turvaruumist välja. Turvatöötaja jookseb talle järgi ning nad jooksevad õue.

29.09.2011.a. Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvast Hyper Rimi kauplusest vargus. Z.G ütluse kohaselt läks ta 29.09.2011.a. kella 16 paiku kauplusesse Mustakivi

Rimi selleks, et varastada sigarette. Ta läks kaupluse müügisaali, astus kassa juurde, võttis

sigaretiboksist 12 pakki sigarette Marlboro Gold ja pani need ostukorvi. Seejärel läks ta sügavamale saali, tõstis sigaretid korvist ümber jope alla ja suundus kassade poole. Pärast seda, kui ta läks kassast läbi, tuli ta juurde turvamees ja koos mindi turvatuppa. Turvatoas andis ta jope

all olnud tasumata sigaretid ära, turvamees kutsus politsei ja ta toimetati jaoskonda. Sigarette varastas ta selleks, et hiljem maha müüa, sest vajas raha.

Z.G süü on tõendatud õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr 1366, millest nähtub,

et 29.09.2011.a. kell 16.03 peeti Mustakivi tee 13 Hyper Rimi kaupluses kinni Z.G , kes püüdis varastada 12 pakki sigarette Gold Marlboro original kogumaksumusega 36 eurot. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele.

Z.G süü on tõendatud tunnistaja A M ütlustega, millest nähtub, et ta viibis

29.09.2011.a. töökohal kaupluses Mustakivi Hyper Rimi, kui ta pani kella 15.59 paiku videovalve kaamerate taga tähele noormeest, kes läks kassa nr. 16 juurde ja pani seal sigarette

korvi. Pärast seda läks noormees müügisaali ja peatus käterättide osakonnas ja pistis kõik

sigaretipaktid jope alla, jättes korvi maha ja suundudes kassade poole, kust väljus kassa nr. 5 kaudu. Ta peatas noormehe ja toimetas turvakontrolliks turvaruumi. Turvakontrolli ajal avastati noormehe T-särgi alt 12 pakki sigarette Marlboro Gold. Kauba kogusummaks oli 36 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele.

06.10.2011.a. Lõunakeskuse Säästumarketist vargus

Z.G ütluse kohaselt läks ta 06.10.2011.a. umbes kella 16.30 paiku üksi Tallinnas, Vana – Lõuna tänaval asuvasse Säästumarket kauplusesse, et midagi varastada, kuna polnud raha. Kaupluses võttis ta kaks pudelit „Red Label“, pani need endale jope põue, möödus kaubaga kassast, kui turvatöötaja tuli ta poole. Ta jooksis tagasi müügisaali, võttis pudelid põuest ja jättis samale kohale, kust need võttis. Turvatöötaja viis ta müügisaalist välja ning pärast seda anti ta üle politseile.

Z.G süü on tõendatud kannatanu Rimi Eesti Food AS avaldusega, millest

nähtub, et 06.10.2011.a. kell 16.41 peeti Rimi Eesti Food AS Lõunakeskuse Säästumarketi kaupluses, asukohaga Vana – Lõuna 4, Tallinn, kinni meesterahvas, kes möödus Säästumarketi

5 kassadest jättes tasumata kahe pudeli viski „J. Walker Red Label“ eest maksumusega 12,08 eurot pudel, koguväärtusega 24,16 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele.

Z.G süü on tõendatud tunnistaja LM ütlustega, mille kohaselt oli ta 06.10.2011.a. tööl Lõunakeskuse Säästumarketis aadressil Vana – Lõuna 4. Kell 16.36 sisenes poodi noormees, kes suundus kohe alkoholiosakonda ja võttis kaks pudelit viskit „Red Label“. Seejärel läks noormees saali teise otsa ja pani kaamera all seistes pudelid püksi värvli vahele,

suundudes esimesse kassasse ja läbides kassavahe kell 16.41. Ta läks kohe vastu ja kutsus noormehe turvakontrolli. Kontrolli käigus leidis ta kaks pudelit „Red Label“ maksumusega 12,08 eurot pudel. Siis käskis ta noormehel seista seina äärde, kuid noormees jooksis kassade vahelt

saali ja viis pudelid riiulisse tagasi. Seejärel tõi ta noormehe saalist ära ning jäädi politseid ootama. Pudelid olid rikkumata ja tagastati kauplusele. №ormehe andis ta üle politseile.

16.10.2011.a. Tallinnas Endla 45 asuvast Mark s& Spencer kauplusest vargus.

Z.G enda ütlustega on tõendatud, et 16.10.2011.a. oli ta Kristiine

kaubanduskeskuses asuvas Marks&Spencer kaupluses. Ta jalutas kaupluse müügisaalis ringi,

kuni jõudis jopede stange juurde, võttis stangelt ühe jope ning pani selle kilekotti. Eelnevalt

eemaldas ta jopelt turvaelemendi ja pani selle kõrval oleva jope taskusse. Ta läks kauplusest välja ilma, et oleks jope eest maksnud. Seejärel jättis ta kilekoti koos jopega Marks&Spencer

kaupluse läheduses oleva II korruse käsipuu juurde maha, minnes ise Kristiine

kaubanduskeskusest välja. Väljas oli ta kuskil pool minutit, kui läks tagasi Kristiine

kaubanduskeskusesse. Ta läks II-le korrusele, võttis käsipuu juurest kilekoti koos jopega ning

läks Kristiine kaubanduskeskusest välja. Kaubanduskeskuse ees pidas teda kinni turvatöötaja, kes palus tal seisma jääda. Ta seisma ei jäänud, vaid jooksis trollipeatuse poole, kus turvatöötaja

ta trollipeatuse ees oleval sõiduteel kinni pidas. Seejärel toimetas turvatöötaja ta turvaruumi, misjärel kutsuti talle politsei.

Z.G süü on tõendatud tunnistaja FV ütlustega, mille kohaselt oli ta 16.10.2011.a. tööl Kristiine kaubanduskeskuses. Ta sai raadiosaatja kaudu teada, et meesterahvas oli väljunud personali uksest kahtlaselt ja käes kilekott. Kui ta jõudis personali ukse juurde, jooksis talle vastu turvatöötaja, kes näitas kuhu poole meesterahvas jooksis. Ta jooksis kuni Endla tn Statoilini, kus

ta nägi seda meesterahvast jooksmas üle autotee. Ta jooksis koheselt meesterahvale järgi.

Meesterahvas jooksis ühe maja hoovi, kuhu ka tema järgnes. Ta ütles meesterahvale, et tulgu

temaga kaasa, kuid meesterahvas oli agressiivne ja karjus, et ei teinud midagi. Meesterahvas üritas mitmeid kordi minema joosta. Lasknud meesterahvale pipragaasi, sai ta meesterahval käed

raudu panna. Turvaruumis selgus, et meesterahvas oli varastanud naiste mantli maksumusega 99,99 eurot. Kaup tagastati kauplusele ja meesterahvas anti üle politseile.

Z.G süü on tõendatud tunnistaja RB ütlustega, mille kohaselt oli ta 16.10.2011.a. Kristiine kaubanduskeskuses aadressil Endla 45, Tallinn, kui sai turvaruumist teate, et 2. korruse evakuatsiooniväljapääsust väljus meesterahvas, omamata selleks luba. Ta järgnes meesterahvale

1. korrusele. Kui jõuti tänavale ja ta püüdis meesterahvast kinni pidada, osutas meesterahvas vastupanu. Meesterahvas viskas maha musta kilekoti ja jooksis raudteesilla poole. Kilekotis oli naiste mantel, mis kuulus kauplusele Marks&Spencer. Seejärel jooksis ta meesterahva suunas ja aitas paarimehel F. V meesterahva kinni pidada.

Z.G süü on tõendatud õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt 16.10.2011.a. kell 12.39 Kristiine keskuses, asukohaga Endla 45, Tallinn, väljus meesterahvas

kauplusest Marks&Spencer kauba eest tasumata. Tasumata kaubaks oli naiste mantel maksumusega 99,99 eurot. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele.

6

Kriminaalasja toimikus olevatele tõenditele hinnangut andes märgib kohus, et nendega on tõendamist leidnud Z.G süü kõikides talle süüdistusaktis esitatud süüdistustes. Subjektiivsete tunnuste poolest on kuriteod toime pandud kavatsetult. Süüdistatava eesmärk oli kauplustest ära võtta asju ilma nende eest tasumata ja ta tegutses eesmärgipäraselt.

Seega on Z.G toime pannud neli varavastast kuritegu, üritades varastada

kauplustest kaupa. Süüdistus on kvalifitseerinud viimase, s.o. 16.10.2011.a. naiste mantli äravõtmise lõpuleviidud kuriteona. Kohus sellega siiski ei nõustu, vaid leiab, et ka see kuritegu jäi katse staadiumi. Süüdistatav viis mantli küll kaupluse boksist kilekotis välja, kuid jättis selle Kristiine kaubanduskeskuse ruumidesse sellesama kaupluse lähedusse. Kui ta minut aega hiljem kotile järgi tuli ja üritas sellega tänavale minna, oli teda juba turvatöötajate poolt märgatud ja hakati kinni pidama. Seega ei tekkinud tal võimalust kauplusest äravõetud mantli üle tegeliku võimu teostamiseks, sest ta peeti tänaval kinni ja varastatud mantel, mille ta oli põgenedes ise maha visanud, võeti ära ja tagastati kauplusele. Eeltoodu alusel ei saanud Z.G ka seda kuritegu lõpule viia ja kõik tema teod tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p. 9 - § 25 lg 2 järgi. Võttes arvesse tema varasemat karistatust varguste eest ja käesoleva kriminaalasja raames nelja

varguse katse toimepanemist kolme kuu jooksul, on õige kvalifitseerida varguste katseid süstemaatiliselt toimepanduna.

KarS § 274 lg 1 objektiivne koosseis seisneb võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu

isiku suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuna see

kuritegu paikneb Karistusseadustiku 16. peatükis 3.jaos, mille pealkirjaks on Avaliku võimu teostamise vastased süüteod ja kaitstavaks õigushüveks on avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik kord, peab järelikult kannatanu, kelle vastu on rünne suunatud, täites oma ametikohustusi

avaliku korra kaitsmisel teostama ka avalikku võimu. Kohus analüüsib järgnevalt ja annab hinnangu sellele, kas J I eraõigusliku turvafirma AS G4S töötajana täitis avaliku korra kaitsmise funktsiooni ja kui täitis, kas seda saab käsitleda ka avaliku võimu teostamisena.

J I töötas 24.07.2011.a. Merimetsa Selveris. Lähtuvalt avaliku koha mõistest on kauplus

käsitatav avaliku kohana ja seal kehtib avalik kord. Turvatöötaja pädevus tuleneb Turvaseadusest. Turvaseaduse § 4 lg 1 p. 2 kohaselt on turvateenus vallasvõi kinnisvara valve ja kaitse ning p. 4 kohaselt korra tagamine valveobjektil. Turvaseaduse § 14 lg 2 kohaselt on turvaettevõtja üheks põhiülesandeks hoida ära valveobjekti vastu toimepandav või valveobjekti ohustav õigusrikkumine või tõkestada seda, et tagada valveobjekti puutumatus. Seega kuulub

kaupluse turvatöötaja ametikohustuste hulka kaupluses müügil oleva kauba valvamine ja

kaitsmine varguste või lõhkumiste eest, Turvaseaduse § 32 lg 1 p. 2 kohaselt varguste

toimepanemises kahtlustatavate isikute kinnipidamine, aga samuti ka korra tagamine valveobjektil ehk müügisaalis. Sama paragrahvi ja lõike p. 4 annab turvatöötajale õiguse isiku kinnipidamisel teostada isiku ja temaga kaasasolevate esemete turvakontrolli kindlustamaks, et

kinnipeetu valduses ei ole esemeid ega aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi. Turvaseaduse § 40 lg 4 kohaselt võib turvatöötaja kasutada isiku kinnipidamisel käeraudu, kui on alust arvata, et ta võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või ohustada teisi või ennast. Seega tuleneb turvaseadusest, et turvatöötaja pädevusse kuulub avaliku korra kaitse ja tema tegevuse

aluseks on riigivõimu poolt seadusega antud pädevus avaliku võimu teostamiseks. Järelikult

täitis J I varguse toimepanemises kahtlustatava Z.G kinnipidamisel ja seoses

põgenemise kahtlusega talle käeraudasid peale panna üritades oma ametikohustusi

turvaseadusest tuleneva pädevuse piires ja teostas seega avalikku võimu ning Z.G tegevus turvatöötajale pipragaasi silma pihustamises on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi.

Kuriteo KarS § 274 lg 1 järgi on Z.G toime pannud kavatsetult. Haaranud

põrandalt sinna kukkunud pipragaasi ballooni, suunas ta selle turvamehe näo poole ja vajutas

eesmärgiga halvata turvatöötaja tegevust tema kinnipidamisel ja põgeneda, mis tal

7 lõppkokkuvõttes õnnestuski. Seega oli tema tegutsemine süüteo toimepanemisel eesmärgipärane ja kaalutletud.

Karistamine Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke. KarS § 199 lg 2 ka KarS § 274 lg 1 sanktsioonid võimaldavad karistada rahalise karistusega ja kuni viieaastase vangistusega. Tulenevalt sellest, et Z.G on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud varguste eest, karistused ei ole mõju avaldanud, ta on jätkanud nii

kuritegude kui väärtegude toimepanemist, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades

põhjendatud sellise isiku karistamine uute kuritegude eest kergemaliigilise karistusega, s.o.

rahalise karistusega. Tal puudub ka kindel töökoht, mis võimaldaks karistust täita. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Kohus ei saa kuidagi nõustuda kaitsja ettepanekuga mõista süüdistatavale 3-kuuline vangistus. See tuleks võib-olla kõne alla juhul, kui toime oleks pandud üks varguse katse, kuid Z.G-le

tuleb mõista karistus nelja varguse katse eest, mis muudab tema süü suur

suuremaks. Kohus mõistab talle varguste eest 10 kuud vangistust, arvestades ühelt poolt kuritegude arvu, teiselt poolt kahju puudumist ja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning soovi asuda narkootikumidest vabanemiseks võõrutusravile.

KarS § 274 lg 1 järgi karistuse mõistmisel arvestab kohus vangistuse pikkuse määramisel, et kuigi kannatanu pöördus arsti poole, siis midagi ohtlikku peale silmade ärrituse ja punetuse ei

tuvastatud ja seega rasket tagajärge süüdistatava tegu ei põhjustanud. Sega ei ole süü suur ja

arvestades ka kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust võib vangistus jääda alla

sanktsiooni keskmist. Liitkaristuse moodustamisel kohaldab kohus üksikkaristustest raskema suurendamise printsiipi. Kaitsja taotles ka Z.G-le vangistuse kohaldamist tingimisi, millega kohus samuti

ei nõustu. Lähtuvalt Z.G isikust ei ole põhjendatud tema karistuse kandmisest

tingimisi vabastamine. Süüdistatav on neli korda kriminaalkorras karistatud, korduvalt karistatud väärtegude korras. Vabanes viimase karistuse kandmiselt 17.06.2011.a. ning juba kuu aja möödudes hakkas taas kuritegusid toime panema. Eelmise kohtuotsusega moodustati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus, kuna ta pani üldkasuliku töö ajal toime uusi kuritegusid. Seega on talle

kord antud võimalus jääda vabadusse, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Z.G vabastamine tingimisi karistuse kandmisest ei ole võimalik

eripreventiivsetel kaalutlustel ja ka üldpreventiivset eesmärki silmas pidades. Inimestes peab

säilima usaldus õiguskorra vastu, et korduvalt kuritegusid toime pannud isikud saavad siiski reaalselt karistatud, mitte aga neid ei vabastada karistuse kandmisest.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4.

Kohtunik