1-11-8370/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-8370

K O H TU O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. novembril 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-8370 (10230121832)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Helle Koppel

Tõlk

Diana Smirnova

Kriminaalasi S e r g e i DIDÕKI KarS § 200 lg 2 p 7, § süüdistuses

266 lg 2 p 3 N.M KarS järgi, süüdistuses § 200 lg 2 p 4, 7; § 266 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9

järgi ja süüdistuses

M.S-i KarS § 199 lg 2 p

4, 7, 8 lühimenetluses järgi

Kohtuistungi toimumise aeg 30.09., 13.10 2011.a.

Prokurör

Anneli Lumiste

Süüdistatavad 1. S e r g e i DIDÕK– isikukood 37203010306;

kodakondsuseta; elukoht: xxx; keskharidusega; töötab

ehitustel; varem kriminaalkorras karistatud: 1)

27.02.2007 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p

4 § 25 lg 2, ; § 121§ 414 lg 2 järgi – 6 kuud vangistust

(vabanes 28.03.07); 2) 06.03.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 275; § 274 lg 1 alusel – 8 kuud 3 päeva vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud (3 kuud 27

päeva ära kantud eelvangistusena); määrusega

11.12.09.a. katseaega pikendatud 1 kuu võrra;

väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 21.-23.02.2011.a.)

Kaitsja

advokaat määratud korras Dmitri Školjar

2 2. N.M – isikukood XXX, Eesti

kodanik; kindla elukohata; keskharidusega; ei tööta;

varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, viimati Harju Maakohtu otsustega 05.05.2009 KarS 199 lg 2 p

8, 9 järgi – 1 a 8 k ; KarS § 65 lg 2 alusel – 1 aasta 9

kuud 24 päeva (vabanes 06.08.2010.a.); väärteokorras

karistatud korduvalt (trahvid tasumata); tõkend – vahistamine alates 12.02.2011 (kahtlustatavana oli kinni peetud 10.02.2011.a.);

Kaitsja

advokaat määratud korras Owe Ladva

3. M.S – isikukood XXX; Eesti kodanik; viimane elukoht: xxx; keskharidusega; ei tööta;

varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu

otsusega 12.02.2009 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2

järgi – 2 kuud 20 päeva vangistust tingimisi 2-aastase

katseajaga; 07.07.09.a. määrusega katseaega pikendatud

6 kuu võrra; väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid

tasumata); – tõkend vahistamine alates 12.02.2011.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 10.02.2011.a.)

Kaitsja

advokaat määratud korras Jugans Grossmann

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada S e r g e i DIDÕK KarS § 266 lg 2 p 3

järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

Süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi Sergei DIDÕK õigeks mõista süütõendite puudumise motiivil.

KrMS § 238 lg 2 vähendada alusel mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuu) võrra

ning

kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust.

KarS § 74 18- alusel ei pöörata vangistust (3 kuud ja 27 päeva) täitmisele, kui S. Didõk

kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all

täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud . kontrollnõuded

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Süüdi tunnistada N.M KarS § 200 lg 2 p 4

järgi ja karistuseks mõista

4 aastat ja 6 kuud vangistust KarS § 266 lg 2 p 3 6 kuud vangistust KarS § 199 lg ,

järgi ;

2 p 7, 8, 9 2 aastat ja 6 kuud vangistust. järgi

Süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi N.M õigeks mõista.

3

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 vähendada alusel mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 aasta 10

kuud vangistust) võrra ning

kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Tõkend – vahistamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 10.02.2011.a.

3 Süüdi tunnistada M.S KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 .

järgi ja karistuseks mõista

9 kuud ja 6 päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada

mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu ja 2

päeva) võrra ning

kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 12.02.2009.a. Harju Maakohtu otsusega

mõistetud kandmata karistuse ( 2 kuud 19 päeva vangistust) võrra ning

liitkaristuseks mõista 8 kuud ja 23 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 eelvangistusaeg alusel lugeda karistusaja hulka alates 10.02.2011.a. ning lugeda mõistetud karistus kantuks eelvangistusajaga.

Tõkend – vahistamine tühistada ning M.S vabastada vahi alt kohtusaalis.

4. Välja mõista

hüvitised õigusvastaselt tekitatud kahju VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel katteks:

4.1. N.M-ilt

kasuks; 57,52 eurot RJ

4.2. N.M-ilt ja M.S-ilt solidaarselt kasuks; 165 eurot LA

4.3. N.M-ilt

kasuks; 160,26 eurot MT

4.4. N.M-ilt

kasuks; 2 063,91 eurot HM

4.5. N.M-ilt

kasuks; 3 105 eurot KK

4.6. N.M-ilt

kasuks; 1 037 eurot KR

4.7. N.M-ilt kasuks; 2 552,34 eurot AH

4.8. N.M-ilt kasuks; 505 eurot ÜH

4.9. N.M-ilt kasuks. 450 eurot AL`u

5. Välja mõista süüdistatavatelt menetluskulud riigieelarve tuludesse

:

5.1. Sergei Didõkilt 200 eurot määratud kaitsjale makstavast tasust ja süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha ; 417,03 eurot

5.2. N.M-ilt 200 eurot

määratud kaitsjale makstavast tasust ja süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha ; 695,05 eurot

5.3. M.S-ilt 150 eurot määratud kaitsjale makstavast tasust ja süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha . 417,03 eurot

Kohus määrab, et menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 10 kuu jooksul võrdsetes

osades, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

4

10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank-is, märkides viitenumbri

2800049777; maksekorralduse selgitusse märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-11-8370.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Asitõendid: 6.1. lehmakell, pulk, konks,viil, mis asuvad politsei asitõendite hoiuruumis (Tallinn, Rahumäe tee 6) – tagastada kannatanule RJele pärast kohtuotsuse jõustumist;

6.2. N.M-ilt tema kinnipidamisele ära võetud kilekott, milles kassetimängija, kindad,

pealamp ja jope ning meeste nahast poolsaapad (asuvad hoiuruumis Rahumäe tee 6) – tagastada N.M-ile pärast kohtuotsuse jõustumist;

6.3. sõrgkang, 5 riideeset ja kilekott (asuvad asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6) – pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada;

6.4. DNA proovid, mis võetud erinevatelt sündmuskohtadelt Tallinnas (XXX-XXX) ning

tampoon, reklaamleht, karp, kinnas, postkaart jalajäljega, kruvikeeraja ja 2 jalatsijälge, pappkarp, nuga, ukselink, 3 paberilehte jalatsijälgedega, papist karbikaas jalatsijälgedega,

jalatsijäljed želatiinkilel (asuvad asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6) – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, Harju

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb aga otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 22.11.2011.a.

SÜÜDISTUS

Sergei Didõk ja N.M ,

isikuna keda on karistatud Lääne-Viru Maakohtu 01.06.1998 otsusega KrK § 141 lg 1 p 1, 2, 3, 4-1 alusel, seega varem röövimise toimepannud isikuna, 17.12.2010.a. kella 07.00 paiku Tallinnas, XXX asuva maja teisel korrusel korteris nr 2 grupis koos Robert Czeslaw Brzezinskiga, lõid rusikaga näkku RJ’t, mille tulemusena RJ kukkus maha ja kaotas teadvuse. Seejärel sidusid nad nööriga kinni RJ jalad ja käed, samuti

sidusid nööri ümber RJ kaela ning ühendasid selle nööri jalgade külge. Kui RJ teadvusele tuli, siis lõid nad kannatanut kõva esemega vastu pead ja võtsid tema taskutest ära sularaha

400 krooni (25,56 eurot), mobiiltelefoni №kia maksumusega 300 krooni (19,17 eurot) ja

hõbesõrmuse maksumusega 200 krooni (12,78 eurot), kokku summas 900 krooni (57,52 eurot). Peksmisega ja kinnisidumisega tekitati RJ füüsilist valu ja tervisekahjustused: pealae

hulgihaavad ja lühiajalise teadvusekaotuse ning varalist kahju summas 900 krooni (57,52 eurot).

5

S. Didõk, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli

toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani toime röövimise, s.o järgi . KarS § 200 lg 2 p 7

kvalifitseeritava kuriteo. N.M, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt,

pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo KarS § 200 lg 2 p 4, 7 .

Sergei Didõk ja N.M 17.12.2010.a kella 07.00 ajal tungisid grupis koos Oleg

Rober Czeslaw Brzezinki`ga keldriluku lõhkumise teel Tallinnas, XXX asuvasse majja ja sealt edasi tungisid valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult uste lõhkumise teel RJ kuuluvatesse korteritesse nr 1 ja nr 2. Ukse ja ukseluku lõhkumisega tekitati RJ`ele varalist kahju 35 000 krooni (2236,91 eurot).

S. Didõk ja N.M, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või

piirdega alale ebaseaduslik tungimisega, mis oli toime pandud grupi poolt, pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.M, olles varem toime pannud röövimise ning süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 05.05.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel vangistusega

1 aasta 9 kuu ja 24 päeva, ja , isikuna, keda on karistatud 12.02.2009.a. Harju M.S

Maakohtu otsusega KarS 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi, isikute grupis tungisid

ajavahemikul 09.02.2011.a. kell 14.00 kuni 10.02.2011.a. kell 20.00 võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukseluku lõhkumise teel eramusse asukohaga Tallinn XXX ja varastasid sealt Leeve A’ule kuuluvat vara kokku 1 402 € väärtuses järgmiselt: - münditasku pruuni värvi väärtusega 5 €, mille sees olid erinevate riikide mündid, müntide

väärtus on kokku 30€; padrunvõtmete komplekti väärtusega 38€; punast värvi torutangid

väärtusega 15€; peitli roosakat värvi teravikuga ja puidust käepidemega väärtusega 5 €;

roostetanud naelatangid väärtusega 2 €; kuldset värvi ukse lukukatmed (4 tk) kokku

väärtusega 2 €; teritamiskivi väärtusega 5 €; rohekat-halli värvi ukselukk väärtusega 5 €; hõbedat värvi lõiketangid väärtusega 3 €; kokkupandav taskunuga väärtusega 8 €; knopkad karbis väärtusega 1 €; teritamiskivi „Quality Product“ pakendis väärtusega 5 €; kokkupandav

taskunuga väärtusega 10 €; punast värvi käepidemega lapik –kruvikeeraja väärtusega 1 €; musta värvi plastist käepidemega peitel väärtusega 1 €; ripplukk kahe võtmegaväärtusega 7 €; kuldset värvi kruvid läbipaistvas purgis väärtusega 1 €; metallist karp sangaga, millel plaat kirjaga Pauliner väärtusega 35 €; tulemasin kirjaga DAVIDIFF väärtusega 15 €; kuldset värvi kaelakett väärtusega 20 €, musta värvi münditasku väärtusega 4 €; ukseluku osad (2tk) paberi sees väärtusega 7 €; sinist värvi käepidemega ristpea kruvikeeraja väärtusega 2 €, sinist värvi

käepidemega lapik kruvikeeraja väärtusga 2 €; sinist värvi käepidemega kruvikeeraja väärtusega 2 €; punast värvi käepidemega tangid väärtusega 3 €, punast värvi ukselukk koos kolme võtmega väärtusega 7 €; ukseluku osad ja kruvid kilekotis väärtusega 4 €; kuldset värvi

lusikas kilekotis värtusega 30 €; võtmehoidja-nuga väärtusega 5 €; kahe teraga taskunuga väärtusega 10 €; torutarvikud kilekotis väärtusega 20€; sangadega musta värvi kott väärtusega

1€; tumedat värvi metallist ukse lukukaitse väärtusega 3 €; ühe paari kindaid musta värvi kilekotis väärtusega 15 €; hõbedat värvi kahvlid (7 tk) väärtusega 140 €; hõbedat värvi noad

„TALLINNA JUVEELITEHAS“ (7 tk) väärtusega 140€; hõbedat värvi noad

„SORSAKOSKI“ (4 tk) väärtusega 80 €; hõbedat värvi noad „HACKMAN&CO“ (2 tk)

väärtusega 90 €, hõbedat värvi teelusikad (12 tk) väärtusega kokku 150€, kuldset värvi teelusikad (6 tk) väärtusega kokku 150 €; hõbedat värvi supilusikad (2 tk) väärtusega kokku

6

20 €, hõbedat värvi spiraalse käepidemega lusikas väärtusega 30 €, hõbedat värvi

ruudukujulise mustriga dessertlusikas väärtusega 30 €, tellitav mutrivõti väärtusega 3 €,

hõbedat värvi salatilusikate komplekti väärtusega 120, suveniirid väärtusega 50 €, kullast

kõrvarõngad väärtusega 20€, vanaaegsed paberrahad väärtuses 30 €, hõbedast Rootsi metallraha väärtuses 20€.

Sellega , olles varem varguse toimepannud isik, võõra vallasasja äravõtmisega selle M.S

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega,

pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8

N.M , varem röövimise ja süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna,

30.10.2010.a. viibides eramus asukohaga XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas MT’sele kuuluvat vara kokku 320,52 € väärtuses järgmiselt: kaks kullast pitsatsõrmust, identsed, kokku väärtusega 64,10€; kullast sõrmuse heleda kiviga väärtusega

32,05 €; kullast sõrmuse ornamendiga väärtusega 32,05 €; kaks kullast kaelaketti kokku väärtusega 64,10 €; kolm kullast kaelaketi ripatsit kokku väärtusega 32,05 €; 5 paari kullast kõrvarõngaid kokku väärtusega 32,05 €, kullast peenikese käeketi väärtusega 16,03 €; kullast sõrmuse väärtusega 16,03 €.

N.M , varem röövimise ja süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, ajavahemikul 07.- 14.12.2010.a. tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna lõhkumise teel sisse eramusse asukohaga Tallinn XXX ja varastas sealt HM’ile kuuluva digiboksi väärtusega 63,91 €.

N.M , varem röövimise ja süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna,

ajavahemikul 24.12.2010.a. kuni 16.01.2011.a. tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil välisukse lahtimurdmise teel sisse eramusse asukohaga Tallinn XXX ja varastas sealt KK’ele kuuluvat vara kokku 2 525 € väärtuses järgmiselt:

- seinapildi (suur käsitöö, tikand, rukkililled) koguses 2 tk, kokku väärtusega 300 €; seinapildi (väike käsitöö, tikand võõrasema lilled) koguses 2 tk, kokku väärtusega 200 €; metallist laearmatuuri konstruktsiooni väärtusega 150 €; metallist seinalambi väärtusega 100

€; morsikannu koos klaasidega Eestiaegse kirjaga Lorents väärtusega 30 €; veini karahvini Lorents, kristallist väärtusega 200 €; õlleklaasid koguses 3 tk Eestiaegsed kokku väärtusega 180 €; õlleklaasid koguses 5 tükki väärtusega 150 €; tordialuse väärtusega 17 €; portselanist

Eestiaegse kannu väärtusega 50 €; vaagnad klaasist 5 tk kokku väärtusega 15 €; tuhatoos kristallist väärtusega 20 €; 10 pakki võid kokku väärtusega 17 €; 6 pakki makarone väärtusega 6 €; jope tumesinist värvi ja seestpoolt punasega väärtusega 45 €; taskulambid koguses 2 tk - kokku väärtusega 35 €; voodilina väärtusega 15 €; 10 meetrit laudlinariiet väärtusega 40 €;

kummisäärikud karvase voodriga 2 paari kokku väärtusega 40 €; väikse tööriistade komplekti, karbis hõbedast värvi väärtusega 20 €; multifunktsionaalse matkanoa väärtusega

35 €; vene sõjaväe vormi (sinel, paraadivorm, müts, kiiver) väärtusega 350 €; suure

põdranaha väärtusega 300 €; mudel rongikomplekti PIKO (vanaaegne, karbi sees) väärtusega 150 €; kummipaadi koti väärtusega 30 € ja kööktelgi komplekti koti väärtusega 30 €.

N.M , varem röövimise ja süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, ajavahemikul 12. - 24.01.2011a tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna lõhkumise teel sisse eramusse asukohaga Tallinn XXXja varastas sealt KR’ile kuuluvat vara kokku 1 016 € väärtuses järgmiselt:

7

-Langebrauni serviisi - 4 praetaldrikut ja 6 salatitaldrikut väärtusega 250 €; 2 supitirinat väärtusega 80 €; 2 liuda väärtusega 100 €; soustikannu väärtusega 20 €; fajanss supitirina

19-20 saj. vahetus, Kuznetsov, väärtusega 25 €; fajanss soustikannu laia jalaga, 1920 Riia,

väärtusega 13 €; Lorupi karahvini, korgiga, puhutud klaasist väärtusega 22 €; kristallist

sinepitoosi väärtusega 20 €; kristallist äädika pudeli väärtusega 25 €; läbipaistvast klaasist jalaga karikakujulise kausi väärtusega 18 €; raamitud graafilise lehe “Tormine meri” u. 1970 väärtusega 100 €; suure pruuni albumi koos fotodega, millel on isiklik väärtus, materiaalne

väärtus puudub; 20 saj. alguse albumi, punaste kaantega, hõbekaunistusega kaanel

väärtusega 20 €; kaks väiksemat fotoalbumit: ühel kaanefoto Toompea linnusest, millel puudub väärtus; vasest põõsaste pritsimiseks pritsi väärtusega 10 €; kummuti sahtlitelt vasest

sahtli käepidemed 2 tk väärtusega 13 €; ristkülikukujulise metallkandiku väärtusega 5 €;

hõbelusika, spiraalse sabaga väärtusega 5 €; kuus väikest teelusikat (kullatud peaga,

helesinise emailiga sabal) väärtusega 10 €; Makita akutrelli väärtusega 80 €; CD plaadid kokku väärtusega 45 €; puhuri väärtusega 12 €; reflektori väärtusega 8 €; raadio väärtusega

9 €; elektrilise marmiit plaadi väärtusega 10 €; muusikakeskuse Grundig väärtusega 10 €; raha: 100 USA dollarit, mis moodustab 76 € ja 20 eurot, kokku 96 € ; suveniir-trolli väärtusega 4 €; Jeesuse kujukese, portselanist - väärtusega 5 €; pildi raamis (Viiraldi repro “Lapi naine”) väärtusega 7 €.

N.M , varem röövimise ja süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna,

ajavahemikul 19.01.2011.a. kuni 02.02.2011.a. tungis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil välisukse ja selle klaasi lõhkumise teel sisse eramusse asukohaga Tallinn XXX ja varastas sealt AH’ile kuuluvat vara kokku 1 689,53 € väärtuses järgmiselt: - portselanist kuju (hiina tüdruk) väärtusega 255,65 €; elevantide komplekti (melhior ja kaetud Svarovski kristallidega) väärtusega 159,78 €; Buddha kuju väärtusega 31,96 €; ravimipudeli,

mille sees kobra ja skorpionid väärtusega 127,82 €; komplekti: hõbedast kruus, taldrik ja

lusikas firma ARGENTUM väärtusega 319,56 €; komplekti: (lusikad, kahvlid 6 inimese)

pakendis Tai - väärtusega 63,91 €; fotoaparaadi Canon IXUS koos mälukaardiga kokku

väärtusega 32,34 €; meeste veekindla käekella (tuukrikell) väärtusega 127,82 €; pussnuga vasakukäelisele koos nahktupega (individuaalne töö) väärtusega 191,73 €; taskulambi LED väärtusega 19,17 €; kruvikeerajate otsikute komplekti väärtusega 3,20 €; näpitsad väärtusega

7,67 €; televiisori ja digiboksi puldid kokku 2 tk (Sony, Strong) kokku väärtusega 76,69 €;

meeste jope, nahast - väärtusega 223,69 €; kaabu, halli värvi, kantud - väärtusega 6,39 €;

meeste parfüümlõhna väärtusega 15,98 €, autoparfüüm kolm komplekti, pakendis kokku väärtusega 19,17 €; täispuhutava madrats-diivani pakendkoti väärtusega 7 €.

N.M varem röövimise ja süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna,

ajavahemikul 03.02.2011a kuni 05.02.2011a tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna lõhkumise teel sisse eramusse asukohaga Tallinn XXX ja varastas sealt ÜH’le kuuluva kohvikeetja väärtusega 20 € ja raadio väärtusega 30 €, kokku vara 50 € väärtuses.

N.M , varem röövimise ja süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna,

ajavahemikul 23.01.2011 kuni 07.02.2011.a. tungis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil välisukse lõhkumise teel sisse eramusse asukohaga Tallinn XXXja varastas sealt AL’ile kuuluva muruniiduki Partner väärtusega 350 €.

Nende tegudega olles isik, kes on varem toime pannud röövimise ja varguse, N.M , süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis

8

on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega, pani toime järgi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 kvalifitseeritava kuriteo POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteod on kõik tõendamist leidnud ning nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud. S. Didõkile taotles prokurör karistuseks KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aastat vangistus, KarS §

266 lg 2 p 3 järgi 3 kuud vangistust ning liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida

lühimenetlusest tulenevalt lühendada kolmandiku võrra ning kandmisele jääb 2 aastat vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 3 päeva vangistust. Vangistust aga KarS §

74 alusel mitte täitmisele pöörata, kui S. Didõk 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu. M.S-ile taotles prokurör karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 9 kuud vangistust, mida

kolmandiku võrra vähendada. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetavale vangistusele eelmise

kohtuotsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistus (2 kuud 19 päeva vangistust) ning

mõistetav liitkaristus lugeda kantuks eelvangistusajaga, sest M.S viibib vahi all alates 10.02.2011.a.

N.M-ile taotles prokurör karistuseks KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 6 aastat vangistust;

KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 3 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi 2 aastat

vangistust. Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 6 aastat vangistust, mida lühimenetlusest

tingituna vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 4 aastat vangistust, mille hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg. Kõik kannatanute hagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

N.M kaitsja O. Ladva leidis, et röövimise on süüdistatav toime pannud üksinda

ning tema süüdistusest tuleb välja jätta KarS § 200 lg 2 p 7 ehk röövimise toimepanemine

isikute grupis. Samuti ei ole tõendamist leidnud vargus isikute grupis 10.02.11.a. XXXeramust, sest ka selle varguse on N.M toime pannud üksinda. M.S ootas teda küll tänaval ja oli mingi aja selle maja tuulekojas, kuid varguse toimepanemises ei osalenud.

Teistes kuritegudes on N.M oma süüd täielikult tunnistanud ja toimepandut kahetsenud. Karistus tuleb talle mõista väiksemas määras kui taotles prokurör.

M.S-i kaitsja J. Grossmann palus oma kaitsealuse varguses õigeks mõista, kuna M.S-i

süü ei ole tõendamist leidnud. Kannatanu eramu juurde minnes arvas M.S, et N.M läheb oma onule või sugulasel külla. Kuna ootamine venis pikaks, läks ta tuulekotta,

et N.M teavitada oma äraminekust. Ta ei teadnud, et N.M oli kotis varastatud esemed. Temalt kinnipidamisel äravõetud esemed (rahakott müntidega, tulemasin, kaelakett)

ei kuulunud kannatanule, vaid talle endale või olid talle kingitud. Nendel asjadel puuduvad eritunnused ja kannatanu neid ära tundes ja enda omaks pidades võis eksida.

S. Didõki kaitsja D. Školjar pidas põhjendatuks süüdistust KarS § 266 lg 2 p 3 järgi. Kuid süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi palus ta S. Didõki õigeks mõista, sest tema süü kogutud

tõenditega ei ole tuvastamist leidnud. Kaitsja leidis, et konkretiseerimata süüdistus rikub kaitseõigust. Süüdistuses tulnuks näidata, mida S. Didõk on konkreetselt teinud või milles oli tema osa selle röövimise toimepanemisel, seda aga tehtud ei ole.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

9

Lisaks süüdistatavate osalisele süü omaksvõtule on nende süü neile inkrimineeritud

kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

1. RJe röövimine 17.12.10.a. Tallinnas XXX korteris nr. 2 (süüdistus S. Didõkile KarS §

200 lg 2 p 7 järgi ja N.M-ile KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi) ja

17.12.10.a. ebaseaduslik sissetungimine XXX majja ja selle korteritesse nr. 1 ja nr. 2 (süüdistus S. Didõkile ja N.M-ile KarS § 266 lg 2 p 3 järgi).

-Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitest (IV kd. tk 2 - 17) nähtub, et

maja puidust välisuks on lukustatav lukuga. Korterisse nr. 2 pääseb trepi kaudu, uks on lõhutud, elutoa läbikäigu kõrval põrandal punast värvi plekk. Köögi põrandal on omavahel

seotud 2 arvutijuhet. Elutoa põrandal fotod, paberid, riideesemed, segipööratud diivan.

Diivanil riideesemete peal on pruun nöör sõlmega, millel punast värvi plekid. Seina ääres põrandal oleval arvutil punast värvi plekk, samuti on punane plekk seinal ca 50 cm kõrgusel põrandast. -Kannatanu RJ ütluste (IV kd. tl 18 - 19, 24 - 26, 45 - 48) kohaselt läks ta 17.12.10.a kella

07.00 paiku oma isale kuuluvasse elaniketa majja XXXning nägi, et tema ja teiste korterite

uksed on lõhutud. Paar nädalat varem selles majas käies olid kõik uksed ja lukud terved. Maja välisukse avas ta oma võtmega. Sisenedes nägi, et keldriuks oli natuke lahti. Korteris nr 2 köögis nägi ta kolme võõrast vene keelt kõnelevat meest. Üks meestest tuli talle kallale, arvab, et teised midagi ei teinud. Ta oli ise piisavalt purjus, et vastu hakata. See üks mees lõi

teda rusikaga näkku; ta kukkus, kaotas teadvuse. Toibudes oli ta toas külili, kinni seotud juhtme ja nööriga. Seotud olid jalad pahkluude kohalt ning käed selja tagant randmete kohalt.

Ümber kaela oli seotud nöör, mille teine ots oli ühendatud jalgade külge. Kui ta ühegi sõna

ütles, löödi teda kõva esemega vastu pead. Lööjat ta ei näinud, eset, millega teda löödi kirjeldada ei oska. Üks meestest, vist seesama, kes lõi, võttis tema taskust raha vähemalt 400

krooni ja mobiiltelefoni №kia väärtusega 300 krooni. Ta ei julgenud ennast liigutada ja jäi vist magama. Kui silmad avas, oli tuba tühi. Tal õnnestus püsti tõusta, nuga leida, nöörid katki

lõigata; läks tuttava juurde, kes kutsus politsei. Peksmisest on vigastused pea ja näo piirkonnas ja nöörist jäljed kaela piirkonnas. Meesterahvaid kirjeldada ei oska, ära ei suudaks

tunda. Hilisemal ülekuulamisel kannatanu lisas, et temalt võeti ära ka sametkarbis asunud klotsersõrmus, mille peal oli ovaalne ringjas kujutis (tl.46).

Kannatanu ütlused majja sissetungimise, tema suhtes kasutatud vägivalla ning äravõetud asjade kohta on kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega.

-Väljavõte haigusloost, teatis RJ saabumise kohta raviasutusse ja patsiendikaart (IV kd. tl

27, 29, 30) kinnitavad RJ paremal pool pea piirkonnas nahaaluste pehmete kudede

traumaatilist paksenemist, õhukogumike sisaldamist. Kaelal hulgihaavad, pealae tagaosas hulgi ringjaid 2—2,5 cm haavu, paremal oimu- ja lagipea piiril haav ~2 cm ja ees juustepiiril ~1,7 cm. - RJ läbivaatuse protokollist (IV kd 4. tl 31 - 37) nähtub, et kannatanul pea oli kinni seotud

sidemega, ninal plaaster. Nina otsas ja ülahuule kohal kriimustus. Ümber kaela kulgevad

marrastused. Marrastused ka säärte esiküljel pahkluude kohal, mõlemad käerandmed punetavad.

- Kannatanu RJ ütluste (IV kd. tl 38 - 40) kohaselt kasutas XXX korterit nr 2 tema poeg ja

korter 1 seisis tühjana; majas ei ole vett ega elektrit. Korteri 2 ukseluku on RJ varem ära lõhkunud ja seda parandanud, sest on võtmeid maha unustanud. Korter nr 3 kuulub naabritele. Korteri nr 1 ukse ja ukseluku lõhkumisega on tekitatud talle kahju 30 000 krooni. Puruks oli

10 löödud ka keldrilukk, lõhutud lukuvastus (varaline kahju 5000 kr). Midagi varastatud ei ole. Tsiviilhagi esitamisest kannatanu loobus (IV kd. tl 41).

- Jälitusprotokollist (IV kd. tl 49-50) nähtub, et RJ kuuluvat mobiiltelefoni kasutas 17.12.10.a kell 11.14 tuvastamata jäänud kasutaja abonentnumber 56371957, kes kell 11.38 ja 11.45 helistas numbrile 56700193, mille kasutajaks on M.S. 17.12.2010.a kella 19.42- st kuni 21.12.2010 kella 01.32-ni kasutas seda telefoni abonentnumber 56188284, mis kuulub

Rein Ots’ale. Seejärel kasutas telefoni uuesti M.S ning alates 24.12.2010 kella 10.14-st kuni 03.01.2011 kella 08.45-ni kasutas telefoni abonentnumber 56723330 ehk Kalev Kippar.

- Tunnistaja M.S (IV kd. tl 55-56, 61-62) oma ütlustes väitis, et andis oma telefoni

ajutiselt kasutada RO. Ise olevat ta selle telefoni saanud ühe kodutu käest 50 krooni eest.

Isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli (IV kd. tl 63-65) kohaselt tunneb M.S

ära Olegi (N.M ), kes detsembris 2010 andis talle telefoni №kia ning näitas hõbedast sõrmust. Telefoni andis ta hiljem kasutada RO ja KK.

- Tunnistaja Rein Ots (IV kd. tl 66-67) kinnitas, et M.S andis talle kasutamiseks heleda korpusega №kia, mille ta umbes nädala pärast temale tagastas; ta ei tea, kust M.S telefoni sai. - Tunnistaja RR(IV kd, tl 68 - 72) elas koos oma mehe RR ja tuttava M.S-iga mahajäetud majas Tallinnas XXX. Hiljem kolis M.S-i asemele Oleg. 2010.a detsembri keskel kuulis ta Olegi, S. Didõki ja Robert Brzezinski juttu kavatsusest minna mahajäetud majja metalli

tooma. Järgmisel hommikul tulid nad kolmekesi tagasi, olles jutu järgi tunginud vanasse

majja ning võtnud sealt antiikesemeid, postkaarte. Nende seal viibides oli koju tulnud peremees. Oleg näitas kõigile mobiiltelefoni №kia ja ütles, et võttis selle majaperemehelt ära, kui teda peksis. Telefoni ja kaasatoodud asju läks Oleg müüma Balti jaama.

S. Didõk rääkis talle pärast, et kui tema koos Robertiga olid majas II korrusel ja lõikasid

kaablit maha. Kuulsid alt mingit lärmi ja jooksid alla, kus Oleg tagus mingit meest peaga vastu nurka, hiljem sidus Oleg selle mehe kinni ja tõmbas talle koti pähe.

Mõni päev hiljem rääkis talle ka Robert, et nägi, kuidas Oleg mingit meest peksis ja kinni sidus. Sinna majja olid nad läinud kolmekesi, et metalli kokku korjata. Sama Olegi tundis R. Reede temale äratundmiseks esitatud 3-st fotost ära soengu, näojoonte ja pilgu järgi ära fotol nr 3 (N.M) (IV kd. tl 73-76).

Tunnistaja KK(IV kd. tl 87-90) andis ütlusi, et M.S andis talle mobiiltelefoni №kia, mida ta kasutas umbes nädala ja siis müüs selle Balti Jaama turul asuvasse mobiiltelefonide poodi 100 krooni eest. - Tunnistaja AF(IV kd. tl 91-94, 96) kinnitas, et 2010.a detsembris müüs KK nende kioskisse Balti Jaama turul umbes 100 krooni eest mobiiltelefoni №kia; ostu-müügileping - IV kd. tl 95. - Tunnistaja HK ütlustest (IV kd, tl 97-98) nähtuvalt kinkis N.M temale 2010.a detsembrikuus meeste hõbedast klotsersõrmuse, mille tema võis viia pandimajja.

- Sergei Didõk kahtlustatavana ülekuulamisel (IV kd. tl 111-114) ei tunnistanud oma süüd röövimises. Väidab, et läksid Saue tänavalt Roberti (Brzezinski) poolt koos Roberti ja Oleviga Marja rajooni. Ühel hetkel käskis Olev oodata umbes 20 minutit ja siis talle järgi tulla. Nad läksid 2- korruselise puumaja küljes asuvasse kuuri. Nägi kuuris Olevit taskulambiga midagi

otsivat; maas oli palju juhtmeid. Hakati koos värvilist metalli otsima. Seejärel mindi

keldrikorrusele. Mõne aja pärast Robert lõhkus kuurist saadud abivahendiga II korrusele viiva ukse luku ja Olev ning Robert läksid II korrusele. Varsti tuli Robert alla ja ütles, et maja omanik tuli koju. II korruse kööki jõudes nägi, et Olev sidus ühel maas lamaval mehel jalgu

11 kinni, seejärel lõi seda meest kaks korda jalaga keha piirkonda. Tema läks sealt I korrusele,

kus oli ka Robert, korjas kokku kotid asjadega, mis ta majast oli korjanud - 2 vana viili,

metallist lehmakella, abrasiivkivi nugade teritamiseks. Seejärel nad kõik kolmekesi väljusid

majast. Väljas võttis Olev taskust mobiiltelefoni №kia; hiljem ütles, et võttis selle majaperemehelt, et ta ei saaks politseisse helistada. Ei näinud, et Olev oleks võtnud raha või sõrmust.

- S. Didõkile äratundmiseks esitatud (IV kd. tl 115-118) kolmest fotost fototabelil nr 1 tundis ta fotol nr 3 ära Roberti (Brzezinski), kes oli koos tema ja Oleviga mahajäetud majas;

fototabelil nr 2 tundis fotol nr 1 ära Olevi (N.M ), kes sidus kinni meesterahva jalad ja lõi teda kaks korda keha piirkonda. - S. Didõki elukoha läbiotsimisel (IV kd. tl 125-131) Tallinnas Kopli 88-28 ja 88-30 annab ta

toast nr 30 vabatahtlikult välja metallist lehmakella, viili, abrasiivkivi ja metallist lipuvardaotsa.

- Ütluste olustikuga seostamise protokolli, fototabeli, skeemi (IV tl 133-146) kohaselt S.

Didõk juhatas ja näitas Tallinnas XXX, kus elab Roberti-nimeline meesterahvas koos

elukaaslase Reginaga. Seejärel näitas Mustamäe tee 41 juures pargis, kus Olev käskis neil oodata. Mooni tn 77 maja juures selgitas, kuidas nad otsisid sealt metalli, kuidas nad majas

liikusid ja kus Oleg sidus kinni meesterahva ning lõi seda meest kaks korda jalaga keha piirkonda.

- N.M kahtlustatavana ülekuulamisel (IV kd. tl 158 - 162, 163) tunnistas oma süüd

röövimises ja väitis, et on selle kuriteo toime pannud üksinda. Tema ütluste kohaselt oli ta

2010.a detsembris Roberti juures, kust nad läksid koos Roberti (Brzezinski) ja Sergeiga (Didõk) metalli otsima. Mooni tn ühe maja juures ütles ta, et läheb sisse ja kui teda 20 minuti

pärast tagasi ei ole, siis tulgu nad talle järele. Maja taga murdis lahti garaažiukse ja sisenes

sealt majja. Lõhkus ka ühe vaheukse luku, lükates kirve ukse ja piida vahele. Esimese tabaluku lõhkus puuprussiga. I korrusel saunas nägi antiikseid nõusid, mille käskis sisenenud Robertil ja Sergeil ära pakkida, ise läks II korrusele, kus ühes kööktoas oli antiikseid esemeid, nõusid. Korjas need asjad diivani peale kokku. Seejärel kuulis ja nägi ta üht noormeest üles

tulemas. Kui noormees tuppa hakkas tulema, võttis N.M tal rinnust kinni ja tõmbas

põrandale pikali, peksis teda korduvalt, võimalik, et mingi kõva esemega. Lõi nii pähe kui

kehasse. Lõpuks sai ta noormehe kõhuli keerata, istus talle selga ning hakkas siduma

ettejuhtuvate nööride ja juhtmetega. Esmalt sidus kinni ühe käe, seejärel sidus selle ta jala külge. Käed sidus ette kinni. Keha ümber pani ühe nööri ja ümber keha ning ütles nalja pärast, et kui nüüd sipled, siis võid end üles tõmmata. Peksmise ajal ei näinud ta Sergeid ja Robertit, hiljem seisis Sergei köögis. Ta ulatas Sergeile tumerohelise sõjaväekoti esemetega, kuhu oli pannud riideid, ehteid (mitte väärismetallist) ja sinist värvi pokaalid. №ormehe taskust võttis ta sularaha, summat ei mäleta, taskust võttis mobiiltelefoni №kia (halli korpusega) ja karbiga

hõbedase pitsatsõrmuse. Nende asjade äravõtmist Sergei ei näinud. Kõrvalkorteri ukse murdis ta kirvega lahti ja võttis sealt DVD-mängija. Seejärel nägi, et Sergeid enam korteris ei olnud. Robert oli kogu selle tegevuse ajal käinud teda sealt ära kutsumas. I korrusel olid asjad,

mis ta käskis Sergeil ja Robertil ära pakkida ja nad lahkusid. Sergei ja Robert olid majast kaasa võtnud mingit kaablit. Sõrmuse kinkis ta umbes nädala pärast Eimarile (kontakte ei tea). DVD-mängija müüs maha

200 krooni eest, samuti ehted. Riided jättis endale, aga need olid väiksed ja põlesid hiljem maha. Kannatanu telefoni andis meesterahvale perekonnanimega M.S.

-Kahtlustatavale N.M-ile isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollide

kohaselt (kd IV lk 164-167) tundis ta fotode järgi ära Roberti ja Sergei, kellede kohta kahtlustatavana oma ütlusi andis.

12

-Kannatanule RJ eseme äratundmiseks esitamise protokollist (kd IV lk 180-183) nähtub, et ta tundis ära XXXkorterist varastatud metallist lehmakella ja metallist viili, millede kadumist ta

ei olnud varem märganud. Neid metallesemeid on ka asitõendina vaadeldud - vaatlusprotokoll, fototabel - IV kd. lk 184-187.

-Kannatanu RJ on esitanud tsiviilhagi summas 900 krooni ehk 57,52 eurot, s.o. temalt röövitud raha, telefoni ja sõrmuse väärtus – .kd. IV lk 190.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et ja süü valdaja RJ

S. Didõki N.M tahte vastaselt keldriluku lõhkumise teel Tallinnas XXXmajja ning korteritesse nr. 1 ja nr 2

sissetungimises ja uste lõhkumises on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS §

266 lg 2 p 3 järgi. Ebaseaduslikku majja sissetungimist on süüdistatavd tunnistanud ka kohtuistungil.

Sellesse hoonesse ja hoone erinevatesse ruumidesse sissetungimine on toime pandud isikute

grupi poolt. Kuigi süüdistuses on nimetatud ka kolmas isik, loeb kohus tõendatuks, et S.

Didõk ja N.M panid nimetatud kuriteo toime koos kolmanda isikuga, keda antud

kriminaalasjas vastutusele ei võeta. Kohus ei saa tõendatuks lugeda osavõttu kuriteost isiku suhtes, kelle osas materjalid on eraldatud.

Röövimises esitatud süüdistuses järgi tuleb aga KarS § 200 lg 2 p 7 S. Didõk õigeks mõista süütõendite puudmise motiivil. Nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil on S. Didõk väitnud, et Mooni tn majja siseneti

metalli otsimise eesmärgil ning kannatanu suhtes ei ole ta kasutanud vägivalda, ei ole ära

võtnud tema esemeid. Neil ei olnud kokkulepet kannatanu röövimiseks ja ta ei osutanud millegagi kaasabi selle kuriteo toimepanemisel. II korruse kööki jõudes nägi ta üksnes seda, et

N.M sidus kannatanu jalgu ja lõi teda 2 korda jalaga. Kannatanu oli siis juba

köögipõrandal pikali. Kannatanu asjade hõivamisest sai ta teada alles pärast sellest majast lahkumist. Sellised S. Didõki ütlused on kooskõlas ka süüdistatava O. Persidki ja kannatanu RJ ütlustega. Kannatanu, kes oma sõnade kohaselt oli parajalt purjus, nägi majas küll kolme meest, kuid väitis, et talle tuli kallale vaid üks mees ja arvab, et teised talle midagi ei teinud. Mees kes

teda lõi, võttis ära ka tema asjad. O. Persidki on järjekindlalt väitnud, et röövimise pani ta

toime üksinda. Kannatanu telefoniga helistasid N.M uttavad. Tunnistaja ütluste kohaselt nägid nad telefoni ja sõrmust N.M käes, mitte Didõkil. Ainuüksi asjaolu, et röövimise toimepanemise ajal viibis selles majas peale N.M ka S.

Didõk ja veel kolmas isik peale süüdistatavate, ei anna alust kvalifitseerida röövimist toimepanduna isikute grupis.

Konkretiseerimata süüdistuses ei näidata, kes lõi kannatanut rusikaga näkku, kes sidus teda nööriga kinni, kes lõi teda kõva esemega vastu pead ja võttis ta taskutest ära raha, telefoni ja sõrmuse. N.M on väitnud, et seda kõike tegi tema üksinda.

Kohus nõustub ka S. Didõki kaitsja seisukohaga, et selline ebakonkreetne süüdistus rikub süüdistatava kaitseõigust.

Kuna kohtul pole andmeid selle kohta, et O. Persiditsikit oleks röövimise toimepanemisel

millegagi abistanud S. Didõk või majas viibinud kolmas isik, tuleb ka N.M grupilises röövimises õigeks mõista, s.o. süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

N.M näol on aga tegemist isikuga, keda on varem karistatud röövimise eest ja karistatus selle kuriteo eest ei ole kustunud. Seda kinnitab karistusregistri väljavõte ja Lääne-

13

Viru Maakohtu otsuse ärakiri (4.kd.tl. 233-238). Seega tuleb süüdi tunnistada N.M KarS § 200 lg 2 p 4 järgi.

Kannatanu RJe hagi summas 57,52 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel.

Röövitud raha, telefoni ja sõrmust ei ole kannatanu tagasi saanud ning nende väärtus tuleb

talle hüvitada teo toimepanija poolt. N.M ei ole esitanud vastuväiteid hagi suurusele ning kohtuistungil on ta hagi õigeks võtnud.

2. Vargus 09-10.02.2011.a. Tallinnas XXX eramust (N.M ja M.S-i süüdistus). -Kannatanu L. A ütlustest ( I.kd.tl. 2-5; 78 - 90, 124 – 126) nähtub, et 20.02.11 õhtul avastas ta, et eramusse XXX, mis on ümbritsetud puitaiaga, on sisse murtud.

09.02.11 oli selles majas kõik korras (maja on ta saanud emalt päranduseks ning elab ise

läheduses Käo t-l), lahkudes lukustas ta välisukse. 10.02.11 palus ta oma poega Steni maja

kontrollima minna. Kui poeg oli juba Räägu tänaval, nägi ta ise, et XXXmajast väljusid 2

meest, ühel oli üle õla spordikott. Nägi kuidas poeg järgnes nendele meestele. Kannatanu võttis koera ja väljus ka ise ning jõudis bussipeatuses meestele järele. Üks meestest oli veidi vanem. Poeg suhtles telefoni teel politseiga ning järgnes meestele bussi. Politsei pidas mehed

kinni. Majas oli kõik segamini, paljud asjad lõhutud, kohal käisid ka eksperdid. Mis

varastatud on, tuvastas kannatanu järgmisel päeval ning oma ütlustes on ta detailset kirjeldanud neid asju. Oma viimasel ülekuulamisel on ta loetlenud ka varastatud asjad, mida politsei on uurimise käigus talle tagastanud. (tl.125-126). Kahjunõude on ta esitanud süüdlaste vastu summas 165 eurot; need on kaduma jäänud asjad, samuti lõhkumisega tekitatud kahju (lõhutud aknaklaasi topeltraam, välisukse käepide, lukk, mis tuleb vahetada).

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt (I kd. tl. 120 -123) on L. A ära tundnud oma münditasku ning selles rahakotis hoitud mündid, mis olid tal kogunenud erinevatelt reisidelt.

-Sissemurdmist sinna eramusse tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fototabelid (I kd.tl. 6 - 54). Esimese korruse üks aknaklaas on katki, samuti puitukse link; akna all ja trepil on näha jälgi. Uksest sisenedes on tuulekoda, kust viib trepp esiku ukseni, esikus on kapiuksed avatud; tubade põrandal on laiali riided, karbid, kilekotid, erinevad esemed, sektsioonkapi uksed ja sahtlid on avatud; toa teises küljes asuval kapil avatud samuti

uks ja sahtlid; ka maja teistes ruumides on maas erinevad esemed ja paberid, neil on näha jalatsijälgede fragmente.

-Tunnistaja ST ütluste (I kd. tl. 57 - 60; 136 - 138) kohaselt nägi ta 10.02.11.a. kella 20 paiku oma emale kuuluva maja (XXX) aiast väljumas meest, kellel oli õlal musta värvi spordikott ja kes rääkis eest keelt. Selle mehe koos oma kaaslasega pidasid politseinikud kinni, sest ta oli

neid mehi jälitanud bussipeatusesse, järgnes neile bussi nr. 17 ja informeeris nende liikumisest politseid (tl.59).

Kui tunnistaja oma esimesed ütlused on andnud samal õhtu XXX ja need on üldsõnalised,

siis teist korda on ta põhjalikumalt üle kuulatud politseijaoskonnas ja ta on kinnitanud, et XXX maja hoovist tulevad välja 2 meest, kes mõlemad läksid bussipeatuse suunas. Ta kõndis meestele järgi ja helistas samal ajal 110 ning teatas, et majast on toimunud vargus. Tal paluti mehi silmas pidada ja telefoni teel rääkida nende liikumisest. Bussi sisenedes mehed rääkisid midagi omavahel. Ta järgnes meestele ka bussi. Kahe peatuse pärast keeras patrullauto bussile ette. XXX majja minnes tunnistaja nägi, et kõik asjad olid läbi tuhnitud, segamini, põrandal maas, majas olid aknad lõhutud ja rikutud oli ukselukk.

14 -Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (I kd.tl.63 - 66) nähtub, et 10.02.11.a. kell 20.15 on

Nõmme teel kinni peetud O. Presidski. Temalt on ära võetud reisikott tööriistadega, ukselukud, noad ja kahvlid, rahakott, pealamp. Temalt äravõetud asjad on ka fotografeeritud (tl.67-68). Need asjad on loetletud ka kinnipeetu läbiotsimise protokollis ( I kd.tl. 129).

Samas kohas ja samal kellaajal on kinni peetud kahtlustatavana ka M.S (protokoll – I

kd.tl. 70 - 73). Temal oli seljakott metallist elektroodide ja torujuppidega, aga ka pealamp,

must rahakott, telefon, püksirihm, käekell, 3 tulemasinat, rahakott müntidega, kollasest metallist kaelakett. Kinnipeetu läbiotsimise protokolli (tl.74) on märgitud, et M. Tarmo asjade

hulgast on 11.02.11.a. ära võetud kollasest metallist kaelakett, üks välgumihkel, mille

alumises otsas kiri „Davidiff“, pruuni värvi rahakott, milles 25 münti (erinevate maade valuuta ja Eesti sendid) ning neid asju on fotografeeritud (I kd. tl.75).

Neid kahtlustatavatelt kinnipidamisel äravõetud esemeid on ka asitõendina vaadeldud ning protokollis detailselt kirjeldatud ( I kd. tl. 103 -113)

-Kahtlustatav N.M algselt keeldus ütluste andmisest selle varguse kohta. Kinnitas, et majas sees pole käinud. Ta ei tea, kellele kuuluvad asjad, mis tal olid kaasas kinnipidamisel.

Need asjad sai ta selle maja hoovist kilekotist, mis oli aiaposti taga lume sees (I kd.tl. 83 – 85). Hilisemal ülekuulamisel (I kd.tl. 130 – 132) tunnistas ta varguse toimepanemist. Väitis, et

et oli koos M.S-iga juhuslikult ringi jalutades sattunud XXX maja juurde. Majja läks ta üksinda sisse ja M.S liikus mööda tänavat edasi. Majas olid juba varem vargad käinud, sest

kõik oli segamini nii I kui II korrusel. Majast võttis ta tööriistu, samuti lukud, kraanid, lusikad. Kaasas oli tal peavalgusti ja majas valgust sisse ei lülitanud.. M.S-iga sai ta kokku uuesti tänaval. Kohtuistungil tunnistas N.M selle varguse toimepanemist, hagisummat ei vaidlustanud

ning väitis, et nii nagu tesites süüdistuses märgitud eramutes, käis ta ka XXX majas vargil üksinda.

-Kahtlustatav M.S oma esialgsetes ütlustes ( I kd.tl. 94-95) kinnitas, et vargust pole ta

toime pannud. N.M oli ta kohanud juhuslikult ja jalutasid koos Kristiine keskuse suunas. Siis sõitsid nad bussiga Mustamäe poole ja Oleg pidi käima oma onu juures, et temalt

metalli võtta. Kui Oleg majja sisenes, jäi tema tänavale ootama. 5 minutit hiljem järgnes ta Olegile majja. Majas oli pime ja ta pani põlema oma taskulambi. Oleg oli esikus ukse juures

ega liikunud mööda maja ringi. Tema ise oli umbes minut aeg esikus ja väljus siis koos Olegiga ning läksid bussi peale.

Teisel ülekuulamisel (I kd.tl. tl. 114 – 118) täpsustab ta N.M-iga kokkusaamise kohta;

seda, et Oleg pidi kiiresti kuskilt läbi käima; maja värav oli praokil ning kui Oleg sisenes,

pani ta värava kinni. 10 minutit hiljem läks ta Olegile järgi, sest tahtis öelda, et hakkab

minema metalli kokkuostu. Majja sisenes sama ukse kaudu, kust oli läinud Oleg, siis tuli väike trepp ja ta koputas uksele. Ukse avas N.M ning ta astus vaid paar sammu esikusse. Oli pime ning N.M vastas talle, et hakkab ka kohe tulema. Tema väljus majast ning Oleg

jõudis talle järele alles bussipeatuses. Kinnipidamisel ära võetud rahakott oli tema isiklik,

mündid oli ta saanud Rein Otsa käest, välgumihkli oli talle kinkinud N.M ning kaelaketi oli ta endale ise ostnud. Sellest majast ei ole ta midagi varastanud.

Ka kohtuistungil püüdsid süüdistatavad väita, et kannatanu on eksinud oma asjade äratundmisel, et M.S-i käest ei ole kätte saadud ühtegi kannatanule kuuluvat asja, et varguse

sellest eramust pani toime N.M üksinda.. Tulemasin, mis saadi kätte M.S-i asjade hulgast oli N.M varastanud Hosteini eramust.

15

Kohus ei saa süüdistatavate ütlusi pidada usaldusväärseteks, sest need on omavahel vastuolus

ning need on ümber lükatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning teiste kontrollitud tõenditega. Kannatanu Holstein väitis kohtuistungil tulemasinat fototabelilt vaadates, et see ei ole varastatud nende eramust ning seetõttu ei saanud N.M seda ka M.S-ile kinkida.. R. Ots on eeluurimisel kinnitanud, et M.S ei ole tema käest münte saanud. Samuti ei näe kohus ühtegi põhjust, miks pidi kannatanu L. A omaks tunnistama asjad, mis temale ei kuulunud. Samuti on eluliselt mitteusutavad süüdistatavate ütlused selle kohta, et M.S oli alust arvata nagu läinuks N.M pimedasse majja külla oma onule, mitte aga vargile.

Kuna N.M on toime pannud hulgaliselt vargusi ka teistest majadest, on ta selles varguses olnud nõus kogu süü vaid enda peale võtma ning oma ütlusi on ta andnud eesmärgil, et vabastada vastutusest M.S.

Nii kannatanu kui tunnistaja nägid majast väljumas kahte meest, mõlema süüdistava käest

äravõetud asja hulgas oli kannatanult varastatud esemeid ning kohtul tõendeid kogumis

hinnates on alust väita, et vargus XXXmajast on toime pandud . isikute grupis

Kannatanule tekitatud kahju seoses varguse ja lõhkumisega tuleb süüdlastelt välja mõista solidaarselt.

Hagi suuruse osas ei ole N.M vastuväiteid esitanud, kõik hagid on ta kohtuistungil õigeks võtnud.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud käitumine järgi, M.S-i KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 sest ta on isik, kes on ka varem vargusi toime pannud, vargus oli toime pandud isikute grupis ning oli seotud sissetungimisega. Õigusvastust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

O. Persidki on toime pannud ka teisi vargusi, mida kohus kohus analüüsib alljärgnevalt.

3. Vargus 30.10.10.a. XXX( )

N.M süüdistus on tõendamist leidnud:

- Kannatanu M. T ütlustega (I kd. tl 149-151, 158-159, 163-164), millest nähtuvalt kadus 30.10.10.a tema toast ehetekarp, mille sai ära varastada ainult ajutiselt nende juures elanud N.M

. Karbis olid kuldsõrmused: üks õrnroosa kiviga sõrmus, kaks suuremat

lillekujutistega pitsatsõrmust, üks ümmargune sõrmus ristkülikukujuliste kujutistega, üks

heledate pisikeste kivikestega, 2 peenikest kaelaketti (üks neist lillekujulise pisikese punase

kiviga ripatsiga), kullast rist ja jäära tähtkuju sümboliseeriv medaljon, üks peenike kullast käekett ja 5 paari kullast kõrvarõngaid. Ehete koguväärtus oli 5000 krooni ning lisaks oli neil

mälestusesemetena vanematelt ka väga suur moraalne väärtus. 01.11.10.a sai ta Viljandis

asuvast pandimajast Luutar teada, et N.M õi sinna 30.10.10.a kuldehteid, saades nende eest 1900-2000 krooni. Kannatanu tundis neist ehetest ära 4 temale kuuluvat sõrmust. Sai ülekuulamisel tagasi 4 sõrmust (2 pitsatsõrmust, ühe sõrmuse heleda kiviga, ühe kivideta

sõrmuse). Kahjunõue on esitatud summas 160,26 eurot (tagasi on saamata 2 kullast

kaelaketti, 3 kaelaketi kulonit, 5 paari kõrvarõngaid väärtusega 32,05 €, peenike kullast käekett, 1 kuldsõrmus).

- Kannatanu M. T ütlusi kinnitas ka tunnistaja KK(I kd, tl 152-153) - pandimaja Luutar

töötaja. 30.10.2010.a kella 12.00 paiku müüs nende pandimajja N.M nimeline

meesterahvas kuldehteid - 4 kuldsõrmust (2 pitsatsõrmust, üks sõrmus heleda kiviga, üks

ümmargune ristkülikutega) 1960 krooni eest, mis on tõendatud ka Luutar OÜ ostu- müügilepinguga (I kd, tl 154); - Luutar OÜ poolt üleantud sõrmuseid on asitõendina vaadeldud (I kd. tl 155-155-157).

16

- N.M kahtlustatavana antud ütlustes (I kd, tl 160-162) võttis süü kuldesemete

varguses omaks. Väitis, et kõik asjad müüs maha. Oma süüd tunnistas ta ka kohtuistungil. Kahjunõude suurusele vastuväiteid ei esitanud, hagi võttis õigeks.

4. Vargus 07.12. -14.12.10 Tallinnas XXX eramust (N.M süüdistus) on tõendamist leidnud:

- Tunnistaja MM ütlustega (I kd. tl 166 - 169), mille kohaselt oli ajavahemikul 07.12.10.a kella 14.00-st kuni 14.12.10 kella 12.00-ni köögi akna lõhkumise teel murtud sisse eramusse Räägu tn 21. Kõik asjad olid ümber tõstetud ja laiali loobitud.

-Kannatanu HM ütlustest (I kd. tl 198-200, 201; 210-211) nähtuvalt oli eramus vandaalitsetud.

Ära olid lõigatud elektriseadmete juhtmed, ahjult eest ära võetud kõik tahmaluugid, maja

sisemus segi paisatud. Varastatud oli digiboks elutoast televiisori kõrvalt. Lõhutud olid

aknaklaasid, eemale painutatud trellid. Oli püütud muukida välisukse lukku. Digiboksi vargusega tekitati kahju 63,91 eurot, ülejäänud kahju 2 000 eurot on tekitatud vandaalitsemise ja lõhkumisega. Kannatanu on esitanud hagi kokku summas 2 061,91 eurot.

- Sissemurdmine on tõendatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega (I kd. tl

170-193; 194-196), millest nähtuvalt oli krundil asuva garaažiukse tabalukk lumehunnikus,

lukk avatud ja võti sees. Elumaja välisuksel muukimisjäljed. Esiku põrandal verekahtlase

määrdumisega tampoon. Esikus oleva puhuri elektrijuhe läbi lõigatud, põrandal Rock

õllepurk. Tubades kappide uksed ja sahtlid avatud, põrandatel erinevad esemed. Köögis õhuakna klaas lõhutud, õhuaken ja aknaraam avatud asendis. Aknaraamide vahel olevad

metalltrellid vigastatud. Akna all oleval taburetil jalatsijälje fragmendid. Põrandal erinevad tööriistad, elektriveekeetja ja paberilehed, milledest ühel jalajälje fragment.

- N.M kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd. tl 206-208) tunnistas oma süüd

sissetungimises ja varguses. Digiboksi müüs väidetavalt maha 200 krooni eest Balti jaama turul võõrale mehele.

Selle varguse toimepanemist tunnistas ta ka kohtuistungil. Hagi suurusele vastuväiteid ei esitanud, hagi võttis õigeks.

5. Vargus 24.12.2010.a - 16.01.2011.a Tallinnas XXX

(N.M süüdistus): - Kannatanu KKütlustega (II kd. tl 2-5, 26-28) selle kohta, et ajavahemikul 24.12.10 - kuni 16.01.11.a oli välisukse lahtimurdmise teel sisse murtud XXX asuvasse eramusse. Varastatud

oli 3 musta värvi kilekotti riiete ja vanaaegsete nõudega; kirsipunane beeži värvi vaip 3x4 meetrit, nõukogudeaegne sõjaväekiiver. Lahti on murtud kuuride uksed. Majast oli varastatud

seinapilt (suur käsitöö, tikand, rukkililled) koguses 2 tk, seinapilt (väike käsitöö, tikand võõrasema lilled ) koguses 2 tk, metallist laearmatuuri konstruktsioon, metallist seinalamp, morsikann koos klaasidega kirjaga Lorents, veini karahvin Lorents, 3 eestiaegset õlleklaasi, 5 õlleklaasi, tordialus, portselanist Eestiaegne kann, 5 klaasist vaagnat, kristallist tuhatoos, 10

pakki võid, 6 pakki makarone, jope (tumesinist värvi ja seestpoolt punane), 2 taskulampi, voodilina, 10 meetrit laudlinariiet, 2 paari karvase voodriga kummisäärikuid, väike tööriistade

komplekt hõbedast karbis, multifunktsionaalne matkanuga, vene sõjaväe vorm (sinel, paraadivorm, müts, kiiver), suur põdranahk, rongikomplekti PIKO mudel (vanaaegne, karbi

sees), kummipaadi kott ja kööktelgi komplekti kott. Kokku varastati esemeid 2 525 euro

väärtuses. Lõhuti ka maja välisuks, eestiaegne raadio, survepesuri püstol Kärcher.

17 Lõhkumisega tekitati kahju kokku 580 €. Kahjunõue seoses varguse ja lõhkumisega kokku summas 3 105 eurot.

- Sissemurdmist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (II kd. tl 6-7,

11-21), mille kohaselt maja välisuksel murdmisriista jälg. Koridori põrand ja elutoas kõik

horisontaalpinnad kaetud laialitõmmatud esemetega, põrandal postkaardil jalatsijälje

fragment. Köögis on avatud keldriluuk ja aken. Magamistoa kapist riided laiali tõmmatud, riietel musta värvi nahkkinnas.

- N.M kahtlustatavana antud ütlustes (II kd. tl 23 - 25) tunnistas majja

sissetungimist ja esemete vargust. Asjad müüs väidetavalt maha. Kohtuistungil tunnistas ta samuti selle varguse toimepanemist ning hagi võttis õigeks.

- Tallinnas XXX leiti viis võõrast riideeset: sinine vest, kombe, kapuuts, hall müts, tumedat värvi kapuuts, samuti kilekott ja sõrgkang, mida on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud (II kd. tl 29-38).

Kuna süüdistatava jaoks ei oma need asjad materiaalset väärtust, siis kuuluvad need politsei asitõendite hoiuruumis olevad asitõendid hävitamisele.

6. Vargus 12-01. - 24.01.11.a Tallinnas XXX eramust (N.M süüdistus)

- Kannatanu KR ütlustega (II kd. tl 41 - 45, 77 - 79) selle kohta, et ajavahemikul 12.01.11

kella 20.00-st kuni 24.01.11 kella 10.00-ni oli lõhutud aadressil XXX temale kuuluva maja

esiku aken ning varastatud oli: 4 praetaldrikut ja 6 salatitaldrikut, 2 supitirinat, 2 liuda, soustikann, fajanss supitirin (9-20saj.vahetus, Kuznetsov), fajanss soustikann laia jalaga 1920 Riia, Lorupi karahvin korgiga puhutud klaasist, kristallist sinepitoos, kristallist äädika pudel,

läbipaistvast klaasist jalaga karikakujuline kauss, raamitud graafiline leht “Tormine meri”,

suur pruun album koos fotodega (millel on isiklik väärtus), punaste kaante ja

hõbekaunistusega kaanel 20 saj. alguse album, kaks väiksemat fotoalbumit, vasest põõsaste

pritsimiseks prits, kummuti sahtlitelt vasest käepidemed 2 tk, ristkülikukujuline metallkandik, spiraalse sabaga hõbelusikas, kuus väikest teelusikat (kullatud peaga, helesinise

emailiga sabal), Makita akutrell, CD plaadid, puhur, reflektor, raadio, elektriline

marmiitplaat, muusikakeskus Grundig, raha: 100 USA dollarit ja 20 eurot, suveniir-troll, portselanist Jeesuse kujuke, pilt raamis (Viiraldi repro “Lapi naine”). Kokku varastatud asju väärtuses 1016 eurot. Akna lõhkumisega tekitatud kahju on 25 eurot. Süüdlase vastu esitatud kahjunõue on 1037 eurot.

- Sissemurdmine XXX majja on tõendatud ka sündmuskoha vaatluse protokolli ja fotodega (II

kd. tl 46 - 70): maja ees lumel jalatsijälg. Majja on sisenetud esiku akna kaudu, mille välimine klaas osaliselt katki, sisemine aken asub esikus põrandal. Akna ülemine kinnitushaak

katki painutatud, alumine eest ära tõmmatud. Kõikide ruumide põrandal on laiali erinevad esemed, elutoas kummuti sahtlid ja kapi uksed avatud, põrandal muude esemete hulgas paber

jalatsijälje fragmendiga. Magamistoas öökapil kruvikeeraja, esemed laiali ka voodil, sealhulgas tool. Põrandal paber jalatsijälje fragmendiga. Majaga ühenduses oleva kuuri ukse ripplukk ukse kõrval maas.

- N.M kahtlustatavana antud ütlustes (II kd. tl 72 - 74) tunnistas sissetungimist ja

vargust, kuid väidab, et graafilist lehte ei näinud, pole võtnud käepidemeid, kandikut, CD- plaate, puhurit, raadiot, plaati, muusikakeskust ja raha. Asjad müüs maha, nende eest saadud summat ei mäleta.

18

Kohtuistungil N.M tunnistas oma süüd vargustes täielikult ning hagide suurustele vastuväiteid ei esitanud, ka selle hagi võttis õigeks.

Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes varastatud asjade, nende väärtuste või varguse

toimepanemise asjaolude kohta. Hagi kuulub rahuldamisele kannatanu poolt näidatud summas. Kannatanu ei ole oma varastatud asju tagasi saanud ning süüdlaselt tuleb sisse nõuda nende rahaline väärtus.

VÕS § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

7. Vargus 9.01.11.a kuni 02.02.11.a Tallinnas XXX eramust (N.M süüdistus) - Kannatanu AH (II kd. tl 83 - 85, 114 - 116) ütlustega selle kohta, et leidis 02.02.11.a kella

19.15 ajal XXX värava ees võõrad jalajäljed. Maja kõrvalukse pakettakna klaas oli eest ära võetud, ust ja uksepiita oli luku juurest lõhutud. Rikutud ukse (puidust turvauks) väärtus ca

15 000 krooni. Nii esimesel kui teisel korrusel olid asjad osaliselt segamini aetud. Esikus seisnud kodukino Philips pakend oli avatud, esikusse oli pandud valmis digiboks Strong SRT 8010 koos karbiga. Kabinetis oli puruks lõigatud padi, täidis välja tõmmatud. Maja I korruselt

on varastatud:

portselanist kuju (hiina tüdruk), elevantide komplekt (melhior ja kaetud

Svarovski kristallidega), Buddha kuju; ravimipudel (mille sees kobra ja skorpionid),

komplekt: hõbedast kruus, taldrik ja lusikas firma Argentum, pakendis komplekt: (lusikad, kahvlid 6 inimese), fotoaparaat Canon IXUS koos mälukaardiga; meeste veekindel käekell

(tuukrikell), pussnuga koos nahktupega (individuaalne töö), taskulamp LED, kruvikeerajate otsikute komplekt, näpitsad, televiisori ja digiboksi puldid 2 tk (Sony, Strong), meeste nahast

jope, hall kaabu, meeste parfüümlõhn, 3 pakendid autoparfüüm komplekti, täispuhutava madrats-diivani pakendkott. II korrusel oli lõhutud kristallist vaasid, alused, lauanõud (serviis) (kokku 191,73 €) diivanipadi oli noaga puruks lõigatud (31,96 €). Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 2552,34 €, sellest varastatud asjad väärtusega 1689,53 €; lõhutud asjad 223,69 € ning sissetungimisega tekitatud kahju 639,12 €. Kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega.

- Sündmuskoha XXX eramu vaatlusel ja fotografeerimisel (II kd. tl 87-106) tuvastati, et maja

aknaga külguksel lingi kõrgusel on ukseraamil, uksel ja klaasakna raami alaosas

murdmisjäljed. Ukse aknaklaas asetseb ukse kõrval vastu seina. Esikus on avatud Philips

kodukino pappkarp. Esiku põrandal muude asjade hulgas on muukraud, kruvikeeraja ja digiboksi karp. Ruumides on laialipillutud asjad, kummuti ja köögikapi alumised sahtlid

avatud, põrandalt leiti kaks jalatsijälje fragmenti. Pööningu põrandal avatud pappkarbis oli kolm pappkarpi, neist üks on fotoaparaadi karp.

- N.M kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd. tl 109-111) tunnistas oma süüd, kuid eitas Buddha kuju võtmist ning väitis, et alus, mille varastas, oli melhiorist.

Kohus peab varastatud asjade osas usaldusväärsemaks kannatanu ütlusi, kes oma asju

täpsemalt tunneb ja teab ning on osanud neid detailselt kirjeldada. Vargust toimepaneval

isikul pole aega varastatud kraami üksikasjaliselt uurida, sest vahelejäämise kartuses tuleb tegutseda kiiresti. Erinevalt kohtueelsest menetlusest O. Persidki kohtus tunnistas oma süüd täielikult, tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud ning hagi võttis õigeks.

19

8. Vargus 03.02. - 05.02.11.a Tallinnas XXX eramust (

N.M süüdistus)

- Kannatanu ÜH ütlustest (II kd. tl 118 - 121, 139 - 140, III kd. tl 3 - 4) nähtub, et ajavahemikul 03.02.11 kella 10.00-st - 05.02.11 kella 10.00-ni tungiti köögi akna raami lõhkumise teel sisse tema eramusse ning varastati kohvikeetja ja raadio (kahju kokku 50 €).

Lõhutud oli võrkaed (kahju 75 €), akna lõhkumisega tekitati kahju 380 € (aknavahetus ja

remont ning akna maksumus). Lõhkumisega tekitatud kahju suurust kinnitab ka Intes OÜ hinnapakkumine (III kd. tl 7 - 8). Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 505 € .

- sündmuskohana vaatlusprotokollist koos fotodega (II kd, tl 122-134) nähtuvalt on krundi võrkaed kõveraks painutatud, selle juurest viivad jäljed XXXmaja juurde ja sealt XXX köögi

akna juurde, mille keskmine aknapiit osaliselt lõhutud. Aknaraamil ja aknapiidal on

murdmisriista jäljed. Köögiaken praokil. Köögis akende vahel tööpinna kohal seinas auk,

millest ulatuvad välja juhtmed, tööpinnal krohvitükid, kruvid ja kindajäljed. Põrandal on 3

kinnist klaaspurki. Ühel purgil kindajälg. Põrandal oleva seinavalgusti raamil samuti kindajälg. Magamistoas kummuti sahtlid avatud.

- N.M kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 109-111) võttis süü varguses omaks, kuid väitis, et varastas sealt raadio ja 2 omatehtud silmakujulist valgustit. Kõik asjad müüs maha.

Kohtuistungil tunnistas ta oma süüd täielikult ning kahjunõude suurusele vastuväiteid ei esitanud.

9. Vargus 23.01.11.a kuni 07.02.11.a Tallinnas XXXeramust

(N.M süüdistus)

- Kannatanu AL`u ütlustega (II kd. tl 142 - 145) on tõendatud, et ajavahemikul 23.01.11.a

kella 23.00-st kuni 07.02.11 kella 11.50-ni Tallinnas XXXelumaja välisukse lõhkumise teel tungiti tema majja ja varastati muruniiduk 4-taktiline Partner väärtusega 350 €. Lõhkumisega tekitati kahju 100 €.

- Sündmuskoha vaatlusel ja fotografeerimisel (II kd. tl 146 - 147, 151 - 167) tuvastati

XXXmaja peasissepääsu uksel murdmisriista jäljed, uks oli avatud asendis. Lukustusmehhanismi keel on väljas ja kõverdatud suunaga sissepoole. Uksepiida lukuvastus

asub ukse ees lumes. Uksepiidal on näha lõhkumisjälgi. Koridoris põrandal on punane

telliskivi. Ruumides asjad ebakorrapäraselt põrandal. Ruumi 2 põrandalt leiti sinise plastmassist käepidemega nuga ja jalatsijälje fragment. Ruumis 3 verandale viiva ukse link

asub põrandal, ukse sise- ja välisküljel kindataolise eseme jälje fragmendid. Verandal asjad põrandal.

- N.M kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd. tl 169-171) võttis süü omaks ja väitis, et varastatud niiduki müüs ta maha. Oma süüd selle varguse toimepanemises tunnistas ta ka kohtuistungil ning hagi võttis õigeks.

N.M süü talle inkrimineeritud vargustes on tõendatud ka tema ütluste olustikuga seostamise protokolliga (I kd. tl 141-143), kus ta juhatas ja näitas majade asukohti Tallinnas, kuhu tungis sisse ja sooritas vargusi XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXX.

Kohus ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab, et O. Persidki süü võõra vara süstemaatilises varguses, mis oli seotud eramutesse sisetungimisega ning mis ühel juhul oli toime pandud ka isikute grupis, on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

20

N.M on isik, kes enne neid vargusi oli toime pannud nii röövimise kui ka süstemaatilisi vargusi, kuid tema süüdistuses tuleb välja jätta KarS § 199 lg 2 p 4.

Varguste varasem toimepanemine on hõlmatud süstemaatilisusega (p.9) ning süüdlase

käitumise kvalifitseerimine p 4 järgi ei ole põhjendatud. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus.

Röövimise varasemat toimepanemist on aga arvestatud juba N.M käitumise kvalifitseerimisel KarS § 200 lg 2 p 4 järgi (kuriteos, mis oli toime pandud 17.12.10.a) ning selle teistkordne arvestamine varguse kvalifitseeriva asjaoluna ei ole põhjendatud.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatavate süüst, võtab arvesse karistust kegendavaid

või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Karistust kergendavaks asjaoluks S. Didõki ja O. Persidki puhul loeb kohus süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, M.S-i osas kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad kõigi süüdistatavate osas.

S. Didõk on toime pannud ühe teise raskusastmega kuriteo, kus ta ei olnud selle toimepanemise initsiaatoriks. Ta on küll isik, keda varem on kriminaalkorras karistatud, kuid

tema süü suurust arvesse võttes peab kohus võimalikuks karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra ning kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista

vangistus tingimis 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Karistusest tuleb kantuks lugeda 3 päeva eelvangistust. Kergemaliigilist karistust ehk rahalist karistust ei ole võimalik tema suhtes kohaladada, sest ta

ei tööta, süüdimõistva otsuse korral kaasnevad ka menetluskulud ning rahalise karistuse kohaldamine ei oleks tema puhul täidetav.

M.S on isik, kes on uue varguse toime pannud katseajal. Kriminaalhooldus ei olnud tema

puhul piisavaks vahendiks, et ära hoida uue kuriteo toimepanemist. Kontrollnõute eiramise tõttu oli katseaega tema suhtes pikendatud. Ta ei töötanud ning rahalise karistuse mõistmine

tema puhul ei ole võimalik. Ta on toime pannud ühe II raskusastmega kuriteo, kus

kannatanule tekitatud kahju ei olnud suur. Kohus leiab, et M.S-i tuleb karistada

vangistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra ning millele tuleb liita kandmata

karistus eelmise otsuse järgi (2 kuud ja 19 päeva vangistust). Karistuse kandmise aja hulka tuleb arvata eelvangistus alates 10.02.2011.a.

N.M on toime pannud ühe esimese raskusatmsega kuriteo ning üheksa teise

raskusastmega kuritegu. Kuna ta oli kindla elu- ja töökohata, kujunsid vargused tema elatusvahendite allikaks. Teda on varem kriminaakorras karistatud üheteistkümnel korral. Oma süüd on ta tunnistanud kõikides kuritegudes. Röövimise eest sellisele isikule karistust mõistes ei saa see olla sanktsiooni alammäära piires.

Arvestades kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla ulatust ja asjade hõivamisega tekitatud

kahju suurust, võib vangistus jääda oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, ehk põhjendatud on siin vangistus 4 aastat ja 6 kuud. Ka karistus omavolilise sisetungi eest võib

jääda alla sanktsiooni keskmist määra ehk 6 kuud vangistust. Varguste eest, mis on kõik

seostud sissetungimistega ning kus kannatanutele on lisaks varastatud asjadele tekitatud oluliselt kahju ka vara lõhkumisega, on kohtu arvates põhjendatud mõista karistus vähemalt sanktsiooni keskmises määras, s.o. 2 aasta ja 6 kuud vangistust.

21 N.M-ile liitkaristust mõistes kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel ei pea kohus

võimalikuks lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, sest sellisel juhul

jääks ta varguse eest sisuliselt karistamata. Just varguste toimepanemise asjaolud ja nende

rohkus tingib selle, et liitkaristus tuleb N.M-ile mõista üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning mõistetav liitkaristus peaks olena vähemalt 5 aastat ja 6 kuud

vangistust, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra. Karistusaja hulka tuleb arvata ka eelvangistusaeg alates 10.02.2011.a.

Menetluskulud

Süüdimõistva otsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjatele makstud tasu, kaitsjatele toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha KrMS § 179 alusel on esimese

astme kuriteos süüdimõistnise korral 2,5 kuupalga alammäära ning teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära.

Arvestades süüdimõistetute varalist seisundit ja nende resotsialiseerumisväljavaateid, jätab

kohus osa menetluskudest (eksperiisitasud, koopiate tegemise kulud ja rohkem kui poole kaitsetasudest) KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ning võimaldab nende tasumise ositi, kuna kohene ja kõigi menetluskulude tasumine käib neile ilmselt üle jõu

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306

, 311-313.

Kohtunik