1-09-14041/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1-09-14041

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.november 2011.a. Kuressaare Kriminaalasja number 1-09-14041 Kohtunik Reena Undrest Menetlustoiming

Eesti Vabariigi Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu avaldus M.A-le asenduskaristuse määramiseks Menetlusosalised

Sissenõudja Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu Turu 2 Tartu) (

Süüdimõistetu/võlgnik M.A

(isikukood xxx, ) Kohtuistungi toimumise aeg 23.11.2011.a. Kohtuistungil osalesid

RESOLUTSIOON Süüdimõistetu/võlgnik M.A

1. Asendada M.A-le Pärnu Maakohtu 27.10.2009.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-14041 mõistetud ja käesolevaks ajaks tasumata rahalise karistuse osa 463,66 eurot (7254.73 krooni) so 45 päevamäära üldkasuliku tööga 30 tundi, mis tuleb ära teha kahe (2) kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2. Määrata M.A üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-is 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

1-09-14041

2(4) 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud karistuse täitmisele.

Saata käesoleva määruse koopia menetlusosalistele, kohtutäitur Tarvi Söömerile ja süüdimõistetu elukohajärgsesse kriminaalhoodustalitusele. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruse teinud kohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 27.10.2009.a. kohtuotsusega tunnistati M.A süüdi kuriteos KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära so 7900 krooni (50x158) riigituludesse.

2. 27.10.2011.a. esitas Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu avalduse M.A-le asenduskaristuse määramiseks.

Avalduses palub sissenõudja Eesti Vabariik (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu)

otsustada Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise

karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 1211,24 € ulatuses tasumata riiginõudeid.

Võlgnik M.A xxx

ees- ja perekonnanimi Isikukood

elukoht

Sissenõudja KOHTUTE RAAMATUPIDAMISKESKUS Pärnu MAAKOHUS,

Kriminaalasi 1-09-14041 27. oktoober 2009

asja nr otsuse kuupäev

Karistus 7900 kr 504,90 € 463,66 €

Rahalise karistuse summa võlajääk

Karistuse liik rahaline karistus

Maksetähtaeg 30.09.2010

kuupäev

Täitmisele 1.11.2010

kuupäev

Täitemenetlus avatud 09.11.2010

kuupäev Muu oluline teave (maksegraafik, täitmise peatumine) Isikule on antud võimalus tasuda rahaline karistus 10 kuu jooksul. Asjas on toimunud üks laekumine. Maksegraafikut isik täitnud ei ole. Samuti on isikul täielikult tasumata sama kriminaalasja raames väljamõistetud muud rahalised kohustused. Tasumata on ka teise kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud rahalised nõuded. Pole tõenäoline, et

1-09-14041

3(4) isik tasuks nõuded tähtaegselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. M.A kinnitab fakti, et talle määratud rahaline karistus on osaliselt maksmata,

kuna tal ei ole olnud võimalik väikese sissetuleku tõttu rahalist karistust tervenisti tasuda. Süüdimõistetu on nõus rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud süüdimõistetule mõistetud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui kohtutäitur on maa- või linnakohtule saatnud avalduse,

milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise

karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.

Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse osalise tasumise

korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud

summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise või süüdimõistetu varale sissenõude pööramise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.

™S § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise

tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma

tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse

kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel

kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse

asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise

karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule

kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

KarS § 70 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s

69 sätestatud korras (lg 1). Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (lg 2). Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva (lg 3).

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku

tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul (lg 1).

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi

päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (lg 2). Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada

süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on

kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse (lg 3). Üldkasuliku töö

1-09-14041

4(4)

tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS §-s 75 sätestatule (lg 4). Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne

vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (lg 5). Kui süüdimõistetu

hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud

vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (lg 6).

Asjas on tuvastamist leidnud, et süüdimõistetu ei ole käesolevaks ajaks talle mõistetud

rahalise karistuse summat tervenisti tasunud ja seega on rahalise karistuse asendamine

põhjendatud. Kohus leiab aga, et M.A puhul ei ole rahalise karistuse asendamine vangistusega otstarbekas, kuna sellisel juhul võib ta kaotada töökoha. Seega asendab kohus rahalise karistuse üldkasuliku tööga. Süüdimõistetu on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud, et tema tervislik seisund võimaldab teha üldkasulikku tööd.

M.A-le mõistetud ja tänaseni tasumata rahalise karistuse summa on 463,66 eurot so 7254.73 krooni so 45 miinimumpäevamäära, mille asendamisel vangistusega oleks vangistuse pikkuseks 15 päeva. Kuivõrd ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb süüdimõistetule määratud rahaline karistus asendada üldkasuliku tööga 30 tundi. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud ja määrab süüdimõistetu üldkasuliku töö

tegemise ajaks elukoha järgse kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustab teda järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

R.Undrest kohtunik