4-11-4544/2 · 4-11-4544/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.novembril 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-4544 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi B.K väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2järgi Menetlusalune isik B.K isikukood xxx, elukoht XXX, töötab Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok– tunnistus 575

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.K Liiklusseaduse § 201 lg 2

järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 15 (viisteist) päeva.

Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 22.11.2011.a. kell 23.29

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna poolt on 23.11.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1220106 selle kohta, et B.K 22.11.2011 kella 23.29 ajal Vasara tn 6, Keila linn, Harju maakond liikus Vasara t n 16 suunas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel

mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. B.K rikkus LS § 90 lg 1 p 3 sätteid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteo.

Kohus selgitas 24.11.2011.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19; 98 lg.5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud.

Menetlusalune isik B.K kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas

end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis

toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütluste juurde. Kahetseb väga. Trahve tasus, kuid kõik ei ole tasutud. Palub määrata trahvi, kuna temal ei ole võimalik aresti kanda, käib tööl.

Väärteoasi nr.4-11-4544

2 Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis

toodu juurde ning leidis, et B.K tuleks karistada 201 lg 2 järgi arestiga 20 päeva.

Eelnevatest karistustest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Ka on maksmata rahatrahvid.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda

peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.5);

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ( t lk.4); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ( t lk. 7); teatisega ( t lk. 9-15) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad,

karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. B.K ´le karistuse

mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada B.K ´t edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et B.K ´t ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü

suurust. B.K kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse

mõistmisel B.K ´ le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo

eest. Rahatrahv ja sanktsiooni alammääras mõistetud arest ei omaks ilmselgelt B.K

suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt. Ka eelnevad karistused samalaadsete väärtegude eest

ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju ning ei ole takistanud isikul jätkamast

samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem kui sanktsiooni miinimummääras. Temale mõistetud rahatrahvid on tasumata. Kohus leiab, et B.K

suhtes esinevad formaalsed KarS § 66 lg 1 toodud alused karistuse kandmiseks ositi

(töökoha olemasolu), kuid puuduvad materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Seega leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest ja seda just

eripreventiivses mõttes, kuna eelnev määratud lühiajalised karistused ei mõjutanud isikut õiguskuulekale käitumisele. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

Kohtunik