1-11-6042/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

23. novembril 2011. a Viljandis Posti 22 Kriminaalasja number 1-11-6042 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi

K.Z-i

lg

süüdistus KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Maiken Mardim Süüdistatav K.Z

elukoht: xxxxx xx-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; isikukood xxx, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja -

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p § -st 5 ja -st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnis KarS § järgi ja mõista karistuseks tada K.Z

201 lg 1

3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui (ühe) K.Z ei pane 1 aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1.

elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxx xx-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - imiskoha

, töö või õpp vahetamiseks.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 K.Z-ilt alusel

a) eurot senti M.L.le kasuks. 3649 (kolm tuhat kuussada nelikümmend üheks

KrMS § 180 alusel välja mõista lg 1, 3 K.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena

sundraha (nelisada seitseteist) eurot senti

(kolm ja riigi õigusabi kulud 38 kümmend kaheksa) eurot senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et on õigus menetluskulud summas K.Z (nelisada viiskümmend viis) tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse eurot senti jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 ( . Tartu Maakohtu viitenumb

Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) er

menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse kriminaalasja numb , makse nimetus ja oma nimi. tuleb märkida er

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise kriminaalasjas korral või kui

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis d esitada . Süüdistatav ja kaitsja võiva

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

K.Z süüdistatakse selles, et tema, olles Viljandi Maakohtu 30.01.2001 kohtuotsusega määratud teovõimetu M.L. eestkostjaks ning omades seetõttu juurdepääsu eestkostetava arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx ul 01.01.2007 kuni , võttis ajavahemik

20.11.2010 võõra vara omastamise eesmärgil pangakontoris kõnealuselt arvelduskontolt korduvalt välja sularaha erinevates summades kokku 56 431 krooni, mille kulutas enda tarbeks. Kuna sularaha väljavõtmisega kaasnes teenustasu kokku 666 krooni põhjustas K.Z M.L.le varalise kahju kokku 57 097 krooni ehk 3649,16 eurot.

Seega pani K.Z toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omastamise ehk isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.

Kannatanu seaduslik esindaja G.S . esitas tsiviilhagi 3649,16 euro nõudes

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

201 lg 1

süüdistatavale KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et karistuseks 3 kuud vangistust.

mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, määrata

K.Z-ile katseaeg 18 kuud koos

allutamisega KarS § 75 lg

1 sätestatud käitumiskontrollile -s .

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.

Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. Kohus on seisukohal, et on sõlminud -de 239- K.Z

kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.Z

201 lg 1 kokkuleppele. süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista talle karistus vastavalt

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Tsiviilhagi on esitanud M.L. seaduslik esindaja G.S 3649,16 euro nõudes. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud.

Tsiviilkohtu k menetluse seadustiku § lg 1 sätestab, et ui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel.

VÕS § 1043 kohaselt isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab teisele

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38,35 eurot määratud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot).

Vastavalt

- 1 KrMS § 180 lg le hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

K.Z on valmis menetluskulusid vabatahtlikult tasuma, paludes sissetulekute suurust arvestades võimalust maksta neid ositi käib kõigi . Kohus leiab, et K.Z-ile menetluskulude ühe korraga tasumine üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi . ühele aastale

Ingeri Tamm Kohtunik