3-25-568/63 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Veiko Vaske ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-568

Haldusasi

X-i kaebus Saku valla tegevuse peale raieloa

andmisel

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Saku vald, esindaja Siiri Raagmets

Kolmas isik Lars Laj Eesti OÜ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2025. a määruse peale

menetlusse.

2. Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2025. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgse õiguskaitse osas pole määrus

edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lars Laj Eesti OÜ esitas 4. märtsil 2025 Saku Vallavalitsusele raieloa taotluse 46 puu

raieks Saku vallas Üksnurme külas asuval Talve tee L1 kinnistul (71801:001:2136), kuhu

rajab vastavalt vallaga sõlmitud hankelepingule puhkepark-mänguväljakut.

2. X esitas 7. märtsil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse.

3-25-568

3. Kohus selgitas 17. märtsi 2025. a määruses, et kaebus on ennatlik. Kohus märkis, et

otsustab kaebuse menetlusse võtmise üle pärast seda, kui vastustaja on otsustanud, kas

raieluba anda või mitte.

4. Saku Vallavalitsus andis 31. märtsil 2025 Lars Laj OÜ-le raieloa nr 6-1/20-2.

5. X esitas 1. aprillil 2025 taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja palus raieloa

õigusvastaseks tunnistada või alternatiivselt selle tühistada. Kaebaja palus kohustada valda

järelevalvet tegema (kaebaja avalduses on vaheldumisi nimetatud ehitusjärelevalvet ja

raiejärelevalvet) ja sellekohast haldusakti väljastama. Kaebaja selgitas, et ulatuslik lubadeta

toimuv raietegevus rikkus tema õigusi. Järelevalvemenetluse läbiviimine ehitusseadustiku

(EhS) § 130 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel võimaldas vältida valla omavoli ja tagada optimaalse ajaga

raie ökonoomse läbiviimise. Järelevalve tegemine vältinuks hanke võitja kulude suurenemist.

Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevuse 2025. a märtsist alates: raieloa

väljastamise ja järelevalvemenetluse läbi viimata jätmise. Kaebaja palus keelata raieloa alusel

raietegevuse kuni praeguses kohtumenetluses menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

6. Vastustaja vaidles kaebusele vastu.

7. Tallinna Halduskohus lõpetas 9. aprilli 2025. a määrusega menetluse Saku

Vallavalitsuse 31. märtsi 2025. a raieloa tühistamise nõude osas ning tagastas kaebuse osas,

milles kaebaja nõudis 31. märtsi 2025. a raieloa õigusvastasuse tuvastamist ja kohustamist

valda viima läbi järelevalvemenetlust raie tegemise üle. Halduskohus jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vastustaja kinnitusel on raieloaga lubatud raie tehtud. Raieluba on ammendunud. Sellises

olukorras on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise

tõttu. Analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 tuleb tühistamisnõude menetlus

lõpetada (RKHKm 3-21-1862, p 9);

2) raieloa kõrvaltingimusena on ette nähtud, et kännud tuleb freesida või juurida. Isegi kui

raieluba on selles osas veel ellu viimata, pole kaebajal raieloa selle tingimuse tühistamise

nõudmiseks ilmselgelt kaebeõigust (HKMS § 121 lg 2 p 1). Maha võetud puude kändude

eemaldamine ei saa kuidagi kaebaja kui piirinaabri või puhkealaga piirneva parkimiskoha

kasutaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebaja kohtus kaitstavat õiguste riivet ei tulene ka

sellest, et kaebaja sõnul on alal varem tehtud ebaseaduslikke mullatöid. Kaebaja on

alternatiivselt taotlenud raieloa õigusvastasuse tuvastamist. Õigusvastasuse tuvastamise nõue

on lubatav juhul, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja tõhusamaid vahendeid õiguste

kaitseks ei leidu (HKMS § 45 lg 2 ja § 38 lg 4). Olukorras, kus puud on raiutud, ei anna

raieloa õigusvastasuse tuvastamine kaebajale oma õiguste kaitsmisel mingit kasu ega eelist.

Kaebaja saab oma õigusi seoses puhkeala-mänguväljaku rajamisega kaitsta kohtuasjades, kus

on vaidlustanud nende rajamiseks antud haldusakte. Raieloa õigusvastasuse tuvastamiseks

pole kaebajal seega ilmselgelt kaebeõigust. Nõue tuleb seetõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p

1);

3) kaebajal ei ole õigust kaitsta avalikke huve, sh looduslikku linnustikku või rahvatervist.

Kaebaja ei saa kaitsta ka kolmandate isikute huve ja õigusi. Kaebaja saab kohtusse pöörduda

üksnes omaenda subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei saa avalikes

huvides kaebust esitada ka üldsuse esindajana Århusi konventsiooni art 9 lg 2 alusel. See säte

näeb kaebeõiguse eeldusena ette kaebaja põhjendatud huvi või õiguste rikkumise, kui selline

tingimus on liikmesriigi õigusega ette nähtud (RKHKm 3-3-1-87-11, p 21);

4) võimaliku ebaseadusliku raie üle järelevalve tegemine toimub väärteomenetluses ning

sellega seoses halduskohtusse pöörduda ei saa (LKS § 73 ja § 75 lg 3). Sellise järelevalve

2(4)

3-25-568

tegemiseks kohustamise nõue ei ole halduskohtu pädevuses ning tuleb seetõttu HKMS § 121

lg 1 p 1 alusel tagastada;

5) vald ei saa teha raie üle järelevalvet EhS § 130 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Kaebaja kaebuseid

vastustaja kohustamiseks tegema Talve tee L1 kinnistul kavandatava ehitustegevuse üle

järelevalvet menetleb kohus asjades nr 3-24-3502 ja 3-25-309;

6) küsimused, mis seonduvad asendusistutusega või heki rajamisega ei ole vaidlustatud

raieloa reguleerimisesemes. Need küsimused tuleb lahendada puhkeala kavandamisel.

Kaebaja on haljastusega seotud küsimused tõstatanud puhkeala rajamiseks antud haldusaktide

vaidlustamisel. Neile antakse vastus haldusasjas nr 3-22-1693. Küsimus, mida tehakse

raietööde käigus tekkiva saepuru või okstega, ei seondu kaebaja õigustega;

7) eeltoodu põhjal lõpetab kohus kaebaja tühistamisnõude menetluse seda menetlusse võtmata

(HKMS § 152 lg 3). Kohus tagastab kaebuse tuvastamis- ja kohustamisnõuet puudutavas osas

vastavalt kaebeõiguse ilmselge puudumise ja halduskohtu pädevuse puudumise alusel;

8) kuna raieloaga hõlmatud puud on raiutud ja kändude juurimine-freesimine kaebaja õigusi

ei mõjuta, jääb kaebaja EÕK taotlus rahuldamata. EÕK kohaldamine pole praeguse seisuga

kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ka ei ole kaebusel praeguse määruse põhjendusi arvestades

eduväljavaateid.

8. Kaebaja

nõuab ringkonnakohtule esitatud

määruskaebuses

halduskohtu

9. aprilli 2025. a määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) raieloa tühistamise alused esinevad;

2) kui luba ei saa tühistada, siis tuleb selle õigusvastasus tuvastada rehabiliteerival ja

preventiivsel eesmärgil. Kaebaja soovib kasutada praeguse haldusasja materjale tõendina

teistes haldusasjades;

3) puid raiuti lubatust rohkem;

4) vald jättis õigustatud isikud menetlusse kaasamata;

5) raietööde jätkumine raskendab ebaseaduslikult tehtud mullatööde tõendamist;

6) raietöid pole pesitsusrahu ajal lubatud teostada. EÕK kohaldamine tagab teiste

haldusasjade menetlemise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

10. Halduskohus on õiguspäraselt lõpetanud raieloa tühistamisnõude menetluse HKMS §

152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel. Raiet puudutavas osas on vaidlusalune raieluba ammendunud, sest

selle alusel olid puud maha võetud enne, kui halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse

mõju hakkas omama. Selle raieloa alusel pole võimalik enam puid raiuda. Rraieloal puudub

ka muu mõju kaebaja õigusega kaitstud huvidele. Selleks huviks ei saa olla teiste haldusasjade

tarvis tõendite loomine. Kaebaja viidatud teistes haldusasjades selgitatakse välja need

asjaolud, mis omavad nendes asjades tähendust, misjärel saab kohus vajadusel selgitada,

milliseid tõendeid tuleb kaebajal esitada ja mida saab kohus ise vajadusel koguda.

11. Halduskohus on õiguspäraselt leidnud ka seda, et kändude freesimine ei oma kaebuses

esitatud asjaolude ja väidete alusel kaebaja õigustega puutumust ning seetõttu puudub

kaebajal kaebeõigus raieluba vaidlustada sellel argumendil.

12. Halduskohus on õiguspäraselt järeldanud, et raieloa õigusvastasuse tuvastamine pole

praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Õigusvastasuse tuvastamine ei ennista algset

olukorda ega too kaasa kaebaja soovitud tulemust puhkeala-mänguväljaku rajamise

3(4)

3-25-568

küsimuses. Seejuures puudub reaalne oht, et vastustaja annaks samasse kohta uuesti puude

raiumiseks loa. Olukord, mida kaebaja soovis vältida, on realiseerunud. Seega puudub

rehabiliteeriv ja preventiivne huvi tuvastamisnõude menetlemiseks.

13. Halduskohus on õiguspäraselt järeldanud ka seda, et halduskohtust ei saa nõuda

väärteomenetluse algatamist. Samuti on ainetuks muutunud vaidlus selle üle, kas vald oleks

pidanud raietegevuse üle riiklikku järelevalvet teostama. Seda olukorda, mida kaebaja

raietegevuse üle järelevalvemenetluse algatamisega soovis saavutada, ei ole võimalik riikliku

järelevalve menetlusega enam vältida. Puud on maha raiutud. Riikliku järelevalve menetluse

eesmärgiks pole karistamine.

14. Halduskohus on antud kaebuse lahendamisel õiguspäraselt jätnud kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal pole antud kaebusega võimalik oma eesmärki

saavutada.

15. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt. Kaebaja

määruskaebus jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)