3-25-539/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-539

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri

Bergmann

Puudutatud isik – X

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 02.05.2025, Tallinnas

RESOLUTSIOON

Rahuldada taotlus ning anda Politsei- ja Piirivalveametile

luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui

02.09.2025 (k.a).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 29.04.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse Venemaa

Föderatsiooni kodaniku X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse

põhjendused:

1. Varasema taotluse kohaselt vabanes isik 31.05.2024 Tartu vanglast Harju Maakohtu 12.02.2008

otsusega nr xxxxxxx mõistetud vangistuse kandmisest. Isiku tähtajaline elamisluba on alates

15.03.2000 kehtetu. Isikule on kohaldatud Siseministeeriumi 13.10.2011 otsusega 10-aastast

sissesõidukeeldu.

2. Isik esitas 15.05.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 otsusega

kohtuasjas nr 3-24-3153 jäeti isiku kaebus rahvusvahelise kaitse andmata jätmisele rahuldamata.

3. Isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli. 27.03.2025 esitas PPA Venemaa Föderatsioonile

isiku osas tagasivõtupalve. Käesolevaks hetkeks vastust sellele tulnud ei ole. 10.04.2025 viidi

isikuga läbi tagasipöördumisnõustajatega nõustamine, isik keeldus koostööle asumast ega ole

nõus enda dokumenteerimise ega Venemaale väljasaatmisega. PPA varasemas praktikas seoses

Venemaa Föderatsiooni kodanikele dokumentide hankimisega nähtub, et isiku

dokumenteerimine võtab isiku koostööga (telefonikõned ja kokkusaamised saatkonna

ametnikuga, dokumendi taotluse ankeedi täitmine ja edastamine saatkonnale) aega umbes pool

aastat.

4. Isiku osas esineb põgenemisoht, sest välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke

kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Isik on

toime pannud kaks rasket isikuvastast kuritegu. Samuti kujutab isik ohtu Eesti Vabariigi

avalikule korrale.

5. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (oht avalikule korrale, isikule kohaldatud 10-

aastane sissesõidukeeld, kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks) on isikust tulenev

1(3)

põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada.

Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud isiku rahvusvahelise kaitse menetluses

tagasilükkava otsuse 12405230041-1. Isikul puudub Eestis võimalik elukoht.

2. Istungil selgitas taotleja, et Venemaaga on viimati olnud isikute dokumenteerimine vaevaline ega

ole õnnestunud. Samas ei ole väljasaatmine veel perspektiivitu, kuna koos Välisministeeriumiga

peetakse läbirääkimisi ja tehakse pöördumisi.

Isikule on koostatud kutse kohtuistungil osalemiseks (dtl 65), mis on isikule 30.04.2025 kätte

toimetatud. Isik on kirjalikult avaldanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta (dtl 69).

KOHTU PÕHJENDUSED

3. VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 25 lg 1 koosmõjus võib halduskohus anda loa isiku

kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või

lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: esineb välismaalase

põgenemise oht (p 1); või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või

nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).

VSS § 68 p-de 4 ja 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt

toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus

(p 4) või välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).

4. Isik vabanes 31.05.2024 Tartu Vanglast 20 aasta pikkuse vanglakaristuse kandmisest, mida ta

kandis vägistamise katse, kui sellega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine; mõrva ning

narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja valdamise eest (dtl 10-11).

Eeltoodust tuleneb, et isik ei järgi õiguskorda. Sealjuures tarvitas ta narkootilisi või psühhotroopseid

aineid vanglas viibides. Punktis 4 toodud põgenemisalus võimaldab arvestada ka muid asjaolusid,

mis iseloomustavad seda, kas isik on karistust kandes oma käitumist muutnud. Taotleja on viidanud,

et varem on isikut kinnipeetud ka VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel (vt Tallinna Halduskohtu 26.11.2024

määrus nr 3-24-1636) ning kohtule esitatud asjaoludest tuleneb, et isik ei ole asunud vahepeal

õiguskuulekale teele, vaid võib õigusnorme eiravat käitumist jätkata. Õigusnormide eiramiseks

oleks ka see, kui isik asuks väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Isiku varasemaid õigusrikkumisi ja

käitumist vangistuses arvestades ei saa pidada põgenemisohtu väheseks.

5. Isik on keeldunud ka taotlejaga koostöö tegemisest, et saada reisidokument. Vahetult vanglast

vabanemise eel rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine, mida ei rahuldatud, iseloomustab samuti

seda, et isik otsib viise, kuidas ta saaks jääda Eestisse, olukorras, kus muud võimalused on juba

ammendunud. Koostöö puudumine viitab sellele, et ka vabaduses viibides ei pruugi isik olla

taotlejale väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav, vaid võib pakku minna.

6. Eeltoodus tulenevalt on täidetud õiguslik alus isiku kinnipidamiseks põhjusel, et esineb

põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1). Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada ka leebemaid

järelevalvemeetmeid.

7. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et isikul puuduvad reisidokumendid. Taotleja selgitustest

tuleneb, et isik ei tee nende taotlemisel koostööd ning samuti viibivad dokumendid vastuvõtva riigi

tegevusest (tegevusetusest) tulenevalt. Seega on täidetud ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 toodud tingimus.

2(3)

Taotleja istungil kirjeldatud asjaolusid arvestades ei pruugi olla isiku väljasaatmise tõenäosus pärast

Venemaa agressiooni Ukraina vastu väga suur. Seega ei ole välistatud, et väljasaatmine muutub

perspektiivituks enne, kui saabub isiku kinnipidamiseks lubatud maksimaalne võimalik tähtaeg.

Samas tuleb arvestada, et tegemist võib olla järgmise takistusega, mille Venemaa Föderatsioon on

loonud selleks, et murendada Ukrainat toetav ühisrinne. Venemaa käitumise muutumine enne, kui

saabub puudutatud isiku kinnipidamise maksimaalne võimalik tähtaeg, ei ole välistatud. Kuna isikut

peetakse VSS alusel kinni alles kaks kuud ning riik on saanud teha vaid esmaseid pingutusi isiku

dokumenteerimisel, ei saa isiku väljasaatmist pidada ilmselgelt perspektiivituks ja jätta seetõttu luba

andmata.

8. Kohus rahuldab taotluse VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel, koosmõjus § 68 p-dega 4 ja 6, ning

annab loa isiku kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

3(3)