2-24-9361/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

2.mai 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-9361

Tsiviilasi

Fepower OÜ hagi Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus vastu

Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus 15.03.2024 aktsionäride

üldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks,

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Kohtuistungite toimumise aeg

04.11.2024 ja 24.03.2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Fepower OÜ (rg-kood: 12325730 Kiikri tn 6/2-16,

Tallinn, seaduslik esindaja R. R., lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostja: Aktsiaselts Farmi Piimatööstus (rg-kood: 10928619),

seaduslik esindaja Ü. K., lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Aleksander Muru ja vandeadvokaat Paul

Keres

RESOLUTSIOON

1. Jätta Fepower OÜ hagi Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus vastu Aktsiaseltsi Farmi

Piimatööstus 15.03.2024 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks,

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Fepower OÜ kanda.

3. Jätta kostja AS Farmi Piimatööstus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses

hageja OÜ Fepower kanda.

4. Välja mõista Fepower OÜ-lt kostja AS Farmi Piimatööstus kasuks menetluskulud

(õigusabikulud) 6273 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahuldamata osas

jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.

5. Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas 14.06.2024 Viru Maakohtule hagi, milles palus:

Hagi ese: Tuvasta Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus 15.03.2024 aktsionäride üldkoosolekut

kokku kutsumata vastuvõetud otsuste nr. 1 ja 2 tühisus.

Alternatiivselt hageja nõude: tunnistada kehtetuks Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus 15.03.2024

aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsused nr 1 ja 2.

Hagi asjaolude kohaselt 22.02.2024 saatis Farmi DeliveryDone OÜ-le teate otsuste

vastuvõtmisest üldkoosolekut kokku kutsumata hääletamise tähtajaga kuni 15.03.2024 kell 12

(lisa 2). 29.02.2024 saatis Fepower OÜ (edaspidi Aktsionär) Farmile avalduse (lisa 3), milles

selgitas, et DeliveryDone OÜ ei ole Farmi aktsionär, lisaks selgitas Aktsionär ÄS § 2991 lg 2

sätestatut, ÄS § 272 sätestatut ja ÄS § 287 lg 1 sätestatut. 04.märts 2024 esitas Farmi juhatus

vastuse Aktsionäri 29.02.2024 avaldusele(lisa 4), keeldudes dokumentide ja teabe esitamisest

vastavalt seaduses toodud nõuetele, millele Aktsionär oli viidanud juba avalduses. Aktsionäri

lepinguline esindaja käis advokaadibüroos Ellex Raidla tutvumas väidetava 2020 a

majandusaasta kordusaruande väljatrükiga, millest ei võimaldatud teha koopiat Aktsionäri

lepinguline esindaja teavitas pärast tutvumist, milliseid dokumente talle ei tutvustatud (lisa 5).

Aktsionär esitas Farmile teabenõude (lisas 6), millele Farmi sisuliselt ei vastanud viidates

tsiviilmenetlusele 2-21-13949, milles on hagi rahuldav kohtuotsus Farmi teabe andmiseks

kohustamiseks jõustunud, kuid mida Farmi ei ole täitnud. Tsiviilasjas 2-18-18464 jõustus

kohtuotsus Farmi õigeksvõtu tagajärjel 20.02.2024.a, selles tsiviilvaidluses tuvastas kohus

Farmi 2020 a majandusaasta aruande kinnitamise ja kahjumi katmise ettepaneku vastuvõetud

otsuste tühisuse (Lisa 7). 20.03.2024 on Farmi juhatus koostanud hääletusprotokolli (lisa 8),

milles on protokollitud ka Aktsionäri vastuväide ning esitatud teabenõue. Käesoleva ajani ei

ole Farmi äriregistrile esitanud uut vastuvõetud Farmi 2020 a majandusaasta kordusaruannet

(lisa 9 ), seda ei ole (digi)allkirjastatud kujul esitatud ka aktsionärile ei tutvumiseks enne

otsuste vastuvõtmist ega hiljem pärast otsuste vastuvõtmist koos hääletusprotokolliga. Samuti

ei ole esitatud ei tutvumiseks ega hiljem (digi)allkirjastatud audiitori aruannet.

2. Kostja palus jätta läbi vaatamata, hagi läbivaatamisel jätta see rahuldamata. See, millise

täpsusega või kui ammendavalt on mingisugust tehingut aruandes kirjeldatud, ei mõjuta

aruandes kajastatud finantsnäitajaid, st nt finantsseisundi aruande (bilansi) või

koondkasumiaruande sisu. Praeguses hagis vaatluse all oleva seisukohaga ei väida hageja,

nagu oleks finantsnäitajad valesti kajastatud, vaid et tehingu sisu ei ole piisavalt avatud.

Sellise emaettevõtte (hiljem lõplik konsolideeriv emaettevõte) laenukohustuse kajastamist

kontrollis vandeaudiitor. Kostja väidab, et Hageja viitab hagi põhjenduste punktides 7 - 11

Raamatupidamise Toimkonna juhenditele (RTJ). Need on asjakohatud, sest vaidlusalune

majandusaasta aruanne on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite järgi.

aruandes avaldatud väide Tere aktsiate omandamise kohta ei ole vale. Õiged on väited, et

kostja võõrandas aktsiad Maag Grupile ja Maag Grupp võõrandas need mitterahalise

sissemaksena Nordic Milk OÜ-le, kuid need ei muuda vääraks kordusaruandes kajastatut.

Hagis jääb ebaselgeks, kuidas võivad hageja väidetud minetused mõjutada aruande kasutajate

poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. (5.1 )

(5.2) Kostja on seisukohal, et tuginemine tõenäoliselt kinnitatavale saneerimiskavale oli

põhjendatud ning sellest tulenevalt võis nõudeid Tere vastu kajastada sellisest

saneerimiskavast lähtuvalt. Vandeaudiitor nii esialgse kui ka kordusaruande õigsust ning

vastavust standarditele selliselt ka kinnitas. Tänaseks on see saneerimiskava jõustunud

kohtulahenditega kinnitatud. 21.07.2023 tehtud maakohtu määrus jõustus 29.04.2024 (lisa 13

– maakohtu jõustunud määrus asjas 2-16-2060).

(5.3) Vastuseks hagi põhjenduste punktidele 36 – 40 märgib kostja, et kordusaruandes

esitatud andmed kommertspantide, hüpoteekide ja tagatiste (kordusaruande lisa 24) kohta on

õiged. See, et tagatiste väärtuste kogusumma on nõudeõiguse pandi lisamisega vähenenud, ei

ole ebaloogiline. Esialgses 2020. majandusaasta aruandes oli tagatiste kogusumma ja

bilansilise väärtuse hulka jäänud ka aktsiaseltsi Tere antud tagatised, kuid kuna 2020. aasta

lõpu seisuga ei kuulunud Tere aktsiad enam kostjale, ei pidanud Tere antud tagatisi nende

summade sees enam kajastama. Kordusaruandes tehti vastav korrektuur.

(5.4) Kostja ei nõustu, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. ÄS § 272 nõuab

aktsionäride võrdset kohtlemist võrdsetel asjaoludel. Asjaolust, et ühel aktsionäril võib olla nt

elektroonne ligipääs majandusaasta aruannetele tulenevalt sellest, et aktsiaseltsi juhtorgani

liikmed on ühtlasi aktsiaseltsi aktsionäri juhtorgani liikmed, ei saa järeldada teise aktsionäri

ebavõrdset kohtlemist võrdsetel asjaoludel.

(5.5) Hagi põhjenduste punktides 54 – 58 esitab hageja seisukoha, et kuna kostja nõukogu ei

andnud 2020. majandusaasta kohta kirjalikku aruannet, kus oleks näidatud, kuidas on

nõukogu aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud, siis on vaidlustatavad üldkoosoleku

otsused kehtetuks tunnistatavad. Kostja selle seisukohaga ei nõustu. Kostja nõukogu tegevus

2020 aastal sellest ei muutunud, et kostja aktsionärid pidasid vajalikuks kordusaruande

koostamist. Igal juhul ei too nõukogu aruande puudumine aga kaasa otsuste kehtetuks

tunnistamist.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Maakohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Hagi ese: tuvastada aktsionäride üldkoosolekute tühisus, alternatiivselt kehtetus.

5. Hageja poolt esitatud Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus 15.03.2024 aktsionäride

üldkoosolekut kokku kutsumata vastuvõetud otsuste nr. 1 ja 2 tühisuse väited:

Farmi 2020 majandusaasta kordusaruanne on sisuliselt ebaõige ja kajastab Farmi

finantsseisundit ebaõigelt:

5.1 Aruandes ei kajastata Aktsiaselts Tere 100% aktsiate võõrandamise tehingut viisil, et see

võimaldaks aruande lugejal saada 2020 a kõige olulisemast tehingust õiget

finantsmajanduslikku ülevaadet ja hinnata tõepäraselt Farmi finantsseisundit- Äriregistrist

nähtub, et Farmi on võõrandanud oma 100% tütarettevõtte aktsiad, kuid Farmi 2020 a

majandusaasta kordusaruanne ei kajasta ammendavalt selle tehingu detaile.

5.2 Farmi majandusaasta aruandes on kajastamata nõuded Tere vastu- Farmi juhatus võtnud

majandusaasta aruande koostamisel aluseks eelduse, et tehakse mingi kohtulahend, mida

tegelikult lõplikult ei eksisteerinud. Seda silmas pidades on Farmi enda finantsseisu 2020

kordusaruandes ebaõigesti kajastanud (Hagi p-d 21- 35).

5.3 Farmi majandusaasta aruandes on kajastamata Farmi põhivarade pantimine kolmandate

(sh seotud isikute) kasuks- Farmi majandusaasta aruandes on ebaõigesti kajastatud Farmi

varade koormamist kolmandate isikute kohustuste tagamiseks, mistõttu jätab aruanne lugejale

oluliselt ebaõige mulje Farmi finantsseisust (Hagi p-d 36-46).

5.4 Kostja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet- Farmi on oluliselt rikkunud võrdse

kohtlemise põhimõtet, tehes enda majandusaasta aruande enne aktsionäride üldkoosolekut

digitaalselt kättesaadavaks vaid Farmi enamusaktsionärile (Hagi p-d 47-53).

5.5 Kostja on rikkunud ÄS §-i 333- Vastavalt ÄS § 333 peab nõukogu andma üldkoosolekule

kirjaliku aruande majandusaasta aruande kohta. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta

kiidab heaks juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande. Aruandes peab lisaks näitama,

kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud. Farmi nõukogu aruannet

hagejale esitatud ei ole, rikkudes seega oluliselt ÄS §-i 333 (Hagi p-d 54-58)..

6. ÄS § 3011 lg 1 p 1 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus rikub

aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet.

Riigikohus on 30.09.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15 asunud seisukohale, et kui

majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega, mille

tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu,

siis on rikutud võlausaldajate ning avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ja

aktsionäride üldkoosoleku otsus, millega senine majandusaasta aruanne kinnitatakse, on ÄS §

3011 lg 1 p 1 alusel tühine.

Seega toovad nimetatud sätte alusel üldkoosoleku otsuse tühisuse kaasa vaid raskemad

sisulised vead aastaaruande koostamisel, mis võisid mõjutada võlausaldajaid aruande põhjal

tehtavaid majandusotsuseid.

Maakohus on seisukohal, et hageja poolt väited, s.o eelkõige lühiajaliste kohustuste

kajastamine majandusaasta aruandes pikaajaliste kohustustena ning intressi- ja

viivisekohustuste kajastamata jätmine, ei ole käsitletavad selliste vastuoludena

raamatupidamisseaduse sätetega, mis kajastavad olulise määral valesti kostja majandusseisu

ning mis võisid mõjutada võlausaldajaid aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid.

Kostja on hageja väite ümber lükanud kohtule esitatud KPMG Baltics OÜ sõltumatu

vandeaudiitori aruandega (dtl 602-603), millest tuleneb, et kostja vaidlusaluse konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud

finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta

konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste

finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Kohus

pakkus pooltele võimalust lükata nimetatud tõend ümber eksperdiarvamusega, kuid pooled

loobusid eksperdiarvamuse taotlemisest selle vaidlusküsimuse kohta. Seega tõendamist ei

leidnud, et kostja majandusaasta aruandes kajastamata jäänud andmed (hagis kostjale

etteheidetud rikkumised) on vastuolus aruandluse alusprintsiipidega või rahvusvaheliste

standarditega ja on viinud olulises osas majandusseisu väärale kajastamisele.

Kohus selgitas hagejale, et hageja väited:

1) aruandes tulnuks kajastada Aktsiaselts Tere 100% aktsiate võõrandamise tehingut viisil, et

see võimaldaks aruande lugejal saada 2020 a kõige olulisemast tehingust õiget

finantsmajanduslikku ülevaadet ja hinnata tõepäraselt Farmi finantsseisundit;

2) aruandes tulnuks kajastada nõuded Tere vastu;

3) aruandes tulnuks kajastada Farmi põhivarade pantimine kolmandate (sh seotud isikute)

kasuks, lükkamaks ümber vandeaudiitori väidet (vaidlusaluse konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt grupi

konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud

majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas

rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega) oleks mõistlik ümber lükata eksperdi

arvamusega. Hageja seda õigust kasutada ei soovinud.

Seega hageja väide, et Farmi 2020 majandusaasta kordusaruanne on sisuliselt ebaõige ja

kajastab Farmi finantsseisundit ebaõigelt ei leidnud tõendamist ja puudub alus kostja

aktsionäride üldkoosoleku tühiseks tunnistamiseks.

7. Kohus ei nõustu hageja väitega, et Kostja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet- Farmi

on oluliselt rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, tehes enda majandusaasta aruande enne

aktsionäride üldkoosolekut digitaalselt kättesaadavaks vaid Farmi enamusaktsionärile (Hagi

p-d 47-53).

Kohus nõustub kostja vastuväitega, et seadusest ei tulene ühingule kohustust teha

majandusaasta aruanne enne selle kinnitamist aktsionäridele elektrooniliselt kättesaadavaks.

Samas on Riigikohtu 26.01.2022 määruse (ts. asi 2-20-9006) p-s 14 selgitatud põhimõte, et

dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal juhtumil valida kõige mõistlikum viis,

millega kaasnev koormus osaühingule oleks võimalikult väike. Arvestades elektroonilise

dokumendikäibe üha laiemat levikut, oleks otstarbekas võimaldada ka osanikel

dokumentidega tutvuda eelistatult digitaalsel kujul. Üksnes digitaalsel kujul olemas olevate

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks oleks ebapraktiline ja ressursikulukas nõuda

juhatuselt selliste dokumentide paberile väljatrükkimist. Selline põhimõte peaks kohalduma

kõikidele äriühingu vormidele sh ka aktsiaseltsile.

Kohus nõustub aga kostja väitega, et sellest ei saa tuletada, nagu oleks aktsiaseltsil enne

majandusaasta aruande kinnitamise otsust

kohustus teha aruanne kättesaadavaks

elektroonselt.

Juhul kui, kostja tegi majandusaasta aruande enne aktsionäride üldkoosolekut digitaalselt

kättesaadavaks vaid Farmi enamusaktsionärile, oleks see kindlasti võrdse kohtlemise

printsiibi rikkumine. Kostja eitas, et tegi majandusaasta aruande enne aktsionäride

üldkoosolekut digitaalselt kättesaadavaks vaid Farmi enamusaktsionärile.

8. Kohus ei nõustu hagi väitega, et Kostja on rikkunud ÄS §-i 333.

ÄS § 333 lg.1 kohaselt Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta

kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta

kiidab heaks juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande. Aruandes peab lisaks näitama,

kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud.

Kostja on nimetatud väited ümber lükanud Vastuväitega, et tegemist ei olnud mitte vahetult

möödunud, vaid varasema majandusaasta aruande teistkordse kinnitamisena. Nõukogu esitas

ülevaate aktsiaseltsi tegevuse korraldamisest ja juhtimisest üldkoosolekule siis, kui 2020.

majandusaasta aruannet kinnitati esimest korda. Selle tõendamiseks esitab kostja vastava

nõukogu otsuse (lisa 15 – Farmi nõukogu 29.07.2021 otsus), st aktsionäridel oli juba selleks

ajaks olemas info nõukogu tegevuse kohta 2020 majandusaastal ja selle kordamiseks puudus

mõistlik põhjendus.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud otsuste kehtetuks tunnistamise aluseid

(alternatiivne nõue).

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta

nende põhjendatud ulatuses hageja kanda.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

10. Kostja esindaja esitas 30.07.2024 menetluskulude nimekirja, millest nähtub hagile vastuse

esitamisega seotud menetluskulude suurus. Nimekirja kohaselt moodustas õigusabikulu 4932

eurot (27,40 tundi, ilma käibemaksuta).

Kostja esindaja esitas 26.03.2025 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude

(õigusabikulude) väljamõistmiseks summas 10 455 eurot (57,7 tundi keskmise tunnihinnaga

181,20 eurot tund, ilma käibemaksuta, kuna kostja on käibemaksukohustuslane ning palub

menetluskulude hüvitise välja mõista ilma käibemaksuta). Kuna kostja menetluskulud on

kajastatud tabelina (1,25 lk), siis ei hakka kohus neid detailselt eraldi välja tooma.

Kostja palub menetluskulud välja mõista hagejalt, samuti viivise menetluskuludelt.

Kohus, võrreldes 30.07.2024 ja 26.03.2025 esitatud menetluskulude nimekirju, tuvastas, et

30.07.2024 nimekirjas puudub kulu „22.07.2024 – asjaolude esmane analüüs, 1 tund, 150

eurot“; nimetatud ajakulu on lisatud 26.03.2025 nimekirja.

11. Hageja esindaja esitas 28.03.2025 seisukoha hageja menetluskulude nimekirja osas,

esitades alljärgnevad vastuväited:

1) Kostjal on kulunud hagile vastamiseks kokku 31,1 h, mis on olulises osas

põhjendamatu. Võrreldes hagi ja kostja vastuse sisu ning mahtu ei saa hageja

hinnangul olla põhjendatud kostja lepingulistel esindajatel kostja vastuse koostamisele

suurem ajakulu kui oli hageja seaduslikul esindajal hagi koostamisel, s.o. 8 h.

2) Büroosiseste nõupidamiste kulu ei saa kuuluda hüvitamisel ega ole käsitatav

õigusabikuluna (25.07.2024, 04.11.2024).

3) Tähtaja pikendamise taotlusega seonduv kulu ei ole hüvitatav kulu (29.11.2024).

4) Arvestades asja mahtu ja keerukust ei ole hageja hinnangul põhjendatud

kohtuistungitel ja nendeks ettevalmistamisel kahe advokaadist esindaja kulu ning

põhjendatud saab olla üksnes ühe esindaja kulu.

5) Hageja leiab, et kostja õigusabikulu perioodil 29.01.2025-14.02.2025 seonduvalt

kohtumääruse täitmisega (kohtu väljanõutud dokumentide esitamisega) ei ole olulises

osas põhjendatud. Dokumentide kogumine ja komplekteerimine on üksnes tehniline

töö, mis ei vaja kvalifitseeritud õigusabi ning seda on saanud kostja teha ise. Seega

saab nimetatud osas olla põhjendatud üksnes õigusabikulu osas, mis võis põhjendatult

kuluda kohtule dokumentide esitamiseks vajaliku kaaskirja koostamisele ja

dokumentide kohtule esitamisele.

Hageja palub menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestada eeltoodud

vastuväidetega ning juhul, kui kostja menetluskulud jäävad hageja kanda, palun hüvitatavat

menetluskulude suurust vastavalt vähendada.

12. Hageja esindaja esitas 25.03.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad

tema menetluskulud kokku 5530 eurot (sh riigilõiv 420 eurot). Hageja palub menetluskulud

välja mõista kostjalt, samuti viivise menetluskuludelt.

Kostja esindaja esitas 28.03.2025 vastuväite hageja menetluskuludele osas, mis on seotud

tema seadusliku esindaja e R.R. kuludega.

13. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „TsMS § 175 lg

1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-19-10324/42, p 17).“

14. Kohus tutvudes kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et kostja

esindaja/esindajate menetluskulud on põhjendatud osaliselt.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule: 31.07.2024 vastuse

hagiavaldusele (20,0 lk); 04.12.2024 seisukoht (ca 4,0 lk); 31.01.2025 avaldus (ca 2,0 lk);

14.0.2025 avaldus (ca 2,0 lk); 17.03.2025 seisukoht (2,5 lk). Kostja esindaja on 29.11.2024

esitanud taotluse tähtaja pikendamiseks (ca 0,5 lk). Lisaks on kostja esitanud 26.03.2025

menetluskulude nimekirja (3,5 lk) ja 28.03.2025 seisukoha (0,5 lk), kuid viimase toimingu

eest ei ole tasu taotletud.

Kokku on kostja esindaja esitanud kohtule 5 sisulist menetlusdokumenti (vastus, seisukohad,

avaldused), kokku 35,0 lk (sh päised, lisade nimekirjad, viited seadusandlustele, tavapärasest

oluliselt laiemad servaääred jne, st menetlusdokumentide sisuline osa moodustab oluliselt

väiksema mahu). Nimetatud 5 dokumendi koostamisega seotud ajakulu moodustab kokku 43

tundi ja 18 minutit.

Lisaks eeltoodule on kostja esindaja märkinud aja kohtuistungitele ettevalmistumiseks:

01.11.2024 ja 04.11.2024- ettevalmistumine 04.11.2024 kohtuistungiks, ajakulu kokku 3,5

tundi (1,5+2); 24.03.2025 - ettevalmistumine 24.03.2025 kohtuistungiks 1 tund ja 2,20 tundi

(2 tundi 12 minutit); kokku moodustab 2 kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu kokku 6

tundi ja 42 minutit.

Kostja esindaja on osalenud 2-l kohtuistungil, 04.11.2024 – ajakulu 0,80 tundi ning

24.03.2025 – ajakulu 0,8 tundi (ehk 48 minuti ja 48 minutit), so 1 tund 36 minutit.

Kostja esindajal/esindajatel on asja materjalidega/hageja seisukohaga tutvumiseks/

analüüsimiseks kulunud kokku 4 tundi 6 minutit. Kostja esindaja on märkinud veel

hulgaliselt muid toiminguid ja nendega seotud ajakulu (suhtlemine kliendiga, büroosisene

nõupidamine/sisenõupidamine, kiri kliendile, kliendile asjast ülevaate koostamine, jne, ca 4,5

tunni ulatuses). Kokku moodustab ajakulu ca 8 tundi 36 minutit.

15. Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja

keerukust, TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kostja lepinguliste esindajate ajakulu vajalik

ja põhjendatud osaliselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada,

missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so.

kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus leiab, et

arvestades kostja esindajate poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust

õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on kostja esindajate õigusabikulud põhjendatud

osaliselt. Esindajad, olles valinud, kuidas oma tööjaotust menetluses kasutada ja kordamööda

analüüsinud ning materjalidega korduvalt tutvunud ei ole aluseks teiselt poolelt

menetluskulude väljamõistmiseks. Pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu

eest. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale

kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja

lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja

põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kostja esindajal on menetluskulude nimekirja

kohaselt seisukohtade ettevalmistamiseks, koostamiseks, esitamiseks (43 tundi 18 minutit),

kliendi teavitamisteks, esindajate poolt dokumentidega tutvumiseks ja analüüsiks,

kirjavahetusteks kliendiga, büroosisesed nõupidamised, jne (ca 8 tundi 36 minutit),

kohtuistungiteks ettevalmistumine (ca 6 tundi 42 minutit), kohtuistungitel osalemine (1 tund

36 minutit), menetluskulude nimekirja koostamine, kulunud kokku 57 tundi 42 minutit.

Kohus leiab, et tegemist on oluliselt ülepaisutatud toimingutele kulunud ajaga ja osaliselt

toimingutega, mille eest vastaspool vastutama ei pea. Kohus kahtleb selles, et kogenud

advokaatidel kulus seisukohtade koostamisele ja esitamisele kokku ca 43,5 tundi; samuti

kahtleb kohus selles, et esindajatel kulus 2-ks kohtuistungiks ettevalmistumiseks kokku ca 6

tundi 42 minutit – nimetatud ajakulud on ilmselgelt ebamõistlikult suured ja ülepaisutatud.

Kohus leiab, et arvestades kostja esindajate poolt koostatud menetlusdokumentide sisu,

mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on kostja esindajate õigusabikulud

põhjendatud 60% ulatuses esitatud taotlusest, so summas 6273 eurot (ilma käibemaksuta, so

ajakulu ca 34 tundi 40 minutit; võttes arvesse menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute

paljusust, kus ühe toiminguga seotud ajakulu on jaotatud mitmeks päevaks, siis ei pea kohus

menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks hinnata eraldi iga toimingut, vaid

rahuldab kostja taotluse 60% ulatuses).

16. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja põhjendatud õigusabikulud moodustavad

kokku 6273

eurot

(34 tundi 40 minutit, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja kantud

menetluskulud on põhjendatud summas 6273 eurot ning jätab need hageja kanda.

Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, seega mõistab kohus menetluskulud

välja ilma käibemaksuta, vastavalt kostja taotlusele.

17. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 6273 eurot, samuti

kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (6273 eurot) alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda, seega ei anna kohus

hinnangut hageja menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele.

18. TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik