2-24-140700/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkiirmenetluse avalduse võlgnikult 2071 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei Tartu Maakohus jättis hagiavalduse 16.01.2025 määrusega käiguta ja määras
Legislator headnote
AI generated2-24-140700/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kuna makseettepanekut ei Tartu Maakohus jättis hagiavalduse 16.01.2025 määrusega käiguta ja määras
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Niinemets
Määruse tegemise aeg ja koht
2. mai 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-140700
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance Group hagi V.R vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja OÜ Aktiva Finance Group, registrikood
10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema;
kostja V.R, xxxxx kodanik, sünd. xxxxxxxxxx, Eesti
isikukood XXX.
RESOLUTSIOON
1. Keelduda menetlusse võtmast OÜ Aktiva Finance Group hagi V.R vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3. Toimetada määrus kätte hageja esindajale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse
esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1. OÜ Aktiva Finance Group esitas 12.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2071 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei
õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 09.01.2025
määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse
jätkamiseks hagimenetluses.
2. Tartu Maakohus jättis hagiavalduse 16.01.2025 määrusega käiguta ja määras
hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3. 11.02.2025 esitas hageja hagiavalduse.
4. 27.03.2025 kirjaga küsis kohus kostja seisukohta tsiviilasja kohtualluvuse kohta.
KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud
kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti
kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
7. TsMS § 70 lg 1 alusel määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal
võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi teise lõike järgi allub asi Eesti
kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete
kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust
ei tulene teisiti.
8. Kuivõrd kostja on xxxxx kodanik, tuleb kohtualluvus määrata Eesti Vabariigi ja
xxxxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi
välisleping) alusel. Välislepingu sätted on prioriteetsed nii riigisisese õiguse kui
Euroopa Liidu õigusaktide ees (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 teine lause).
9. Välislepingu artikli 21 esimene lõige sätestab üldreegli, mille järgi on kummagi
lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema
territooriumil elukoht. Sama artikli teise lõike esimese lause kohaselt menetlevad
lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik
kokkulepe.
10. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale
menetlusdokumente kätte toimetada ja tuvastati, et ta ei ela aadressil
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxx. Hageja on märkinud kostja aadressiks
xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, kuid kohtul ei õnnestunud ka sellel aadressil
kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel puudub
kostjal Eestis elukoht. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja saanud Eestis viimati
maksustatavat tulu jaanuaris 2024. Kinnistusraamatu andmetel puudub kostjal Eestis
kinnisvara. Eelnevast on kohus seisukohal, et kostjal puudub Eestis elukoht ja asi ei
allu Eesti kohtule välislepingu artikkel 21 lg 1 alusel. Kuna kostja ei ole andnud
kirjalikku nõusolekut asja lahendamiseks Tartu Maakohtus, ei tulene alluvus ka
välislepingu artikkel 21 lg-st 2.
11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asi ei allu Eesti kohtule ning avalduse menetlusse
võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda.
12. Kuna kohus on tuvastanud, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel ei allu asi
Eesti kohtule, ei edasta kohus TsMS § 75 lg 2 alusel asja pädevale kohtule.
13. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole
menetluses osalenud, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
14. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada kohtule taotlus hagiavalduselt tasutud
riigilõivu tagastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik