3-24-173/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Maret Altnurme ja Janar Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-173

Haldusasi

X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.12.2023

otsuse nr 12310040116-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

vaadata

tema

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X ,

esindaja adv. Kristina Ivanova

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet,

esindaja Andrei Krassilnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 14.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.04.2024

otsus haldusasjas nr 3-24-173 muutmata.

2. Jätta kaebajale antud menetlusabiga seonduvad menetluskulud riigi kanda ja muud

apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Tõlkida kaebajale kohtuotsuse sissejuhatav osa, resolutsioon, selgitused ja

ringkonnakohtu põhjendused prantsuse keelde.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

02.06.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

3-24-173

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja on Kongo Demokraatliku Vabariigi (Kongo DV) kodanik, kes esitas Eestis

05.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 20.12.2023

otsuse nr 12310040116-1 (vaidlustatud otsus), millega lükkas eelnimetatud taotluse tagasi, tegi

kaebajale lahkumisettekirjutuse ning kohaldas 5 aastaks Schengeni alale sissesõidukeelu. PPA

leidis vaidlustatud otsuses, et kaebaja taotlus on selgelt põhjendamatu, võttes arvesse, et: a)

kaebaja saabus Eestisse ebaseaduslikult ning esitas taotluse lahkumiskohustuse vältimiseks; b)

kaebaja ei esitanud kaitsevajadust kinnitavaid tõendeid ning tema väited on ebausutavad; c)

Kongo DVs ei toimu sõda ning kuigi vägivalla tase ja relvastatud grupeeringute tegevus on riigis

probleemiks, ei vaja kaebaja rahvusvahelist kaitset, Kongo DV riigivõimu kartmiseks kaebajal

põhjust ei ole; d) kaebaja lahkus kodumaalt majanduslikel põhjustel; e) päritoluriigi info kinnitab

tagasipöördumise võimalikkust ning taotleja tagasisaatmine ei ole vastuolus non-refoulement

põhimõttega.

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus vaidlustatud otsuse tühistada

ning kohustada PPAd taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused oli kokkuvõttes

järgmised.

2.1.

Kodumaale tagasipöördumisel ähvardab kaebajat reaalne oht elule, füüsilisele ja vaimsele

tervisele ning vabadusele. Isegi kui kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks, vajab ta täiendavat

kaitset. Seoses valimistega suurenesid Kongo DVs 2023. aasta viimastel kuudel konfliktid ning

lisaks hukkunutele on riigisiseselt ümberasustatud 6,9 miljonit inimest, kuna lahingud

muudavad üha suurema osa riigist tsiviilisikute jaoks ohtlikuks. Kaebaja tagakiusajaks on

Kongo DVs tegutsevad sõjalised rühmitused, eeskätt rühmitus M23, kellega seotud asjaolud on

PPA jätnud hindamata. PPA nõudis kaebajalt põhjendamatult tõendeid, mida kaebajal ei ole.

Kaebaja üldsõnalisus intervjuudel oli tingitud PPA küsitlemistehnikast.

2.2.

See, et kaebaja viitas sõjale, kuigi Kongo DVs sõda ei toimu, ei muuda kaebajat

ebausaldusväärseks. Olukord Kongo DVs ei vasta küll üldisele sõja definitsioonile, ent seal aset

leidvad sündmused on seotud sõja definitsiooni elementidega. Ka PPA päritoluriigi info

kinnitab, et Kongo DVs valitsev olukord on halb.

2.3.

Kaebaja ei lahkunud kodumaalt majanduslikel põhjustel, vaid ohu tõttu oma elule, mida

selgitas ka 15.12.2023 vestlusel. PPA ei järginud põhimõtet, et tagakiusuohu tuvastamisel ei

ole määrav, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud, vaid oluline on

üksnes see, kas tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes.

2(9)

3-24-173

2.4.

Sissesõidukeelu kohaldamine ei olnud põhjendatud, kuna kaebaja eesmärk ei olnud

rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamine. PPA otsuses puudub mistahes põhjendus, miks

kaebajat peetakse ebasoovitavaks isikuks ja kohaldatakse sissesõidukeeldu. Igal juhul on

sissesõidukeelu kestus ebaproportsionaalne.

2.5.

PPA ei taganud kaebajale nõuetekohaselt ärakuulamisõigust.

3. Vastustaja vaidles kaebusele vastu, esitades kokkuvõttes järgmised seisukohad.

3.1.

Kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset ning ta lahkus Kongo DVst sotsiaal-majanduslikel

põhjustel, tema ütlustest nähtuvalt oli tema eesmärk jõuda Euroopa Liitu, et leida töö ja ehitada

üles oma elu. Varjupaigataotlejal ei pruugi alati olla võimalik kõiki väiteid dokumentaalselt

tõendada, kuid see ei tähenda, et asjaolusid tuleks sellisel juhul tõlgendada taotleja kasuks.

Tõendite puudumisel hindas PPA kaebaja ütluste usaldusväärsust, kõrvutas seda asjakohase

päritoluriigi informatsiooniga ning jõudis järeldusele, et kaebaja päritoluriigist lahkumine ei

olnud tingitud reaalsest tagakiusuohust.

3.2.

Olenemata sellest, kuidas mõistab kaebaja sõna „sõda“ tähendust, olid tema selgitused

päritoluriigis toimuva ning enda isiklike asjaolude kohta vasturääkivad. Kaebaja kirjeldas sõja

eest põgenemist ning jõhkraid tegusid tema pereliikmete suhtes aastatel 2020–2022, kuid

otsustas põgeneda alles 2023. aasta jaanuaris. Ehkki päritoluriigi info kinnitab, et

julgeolekuolukord Ida-Kongo provintsides on olnud kehv juba peaaegu 30 aastat, siis on Kongo

DVs olemas ka turvalisemaid piirkondi ehk aastaid kestnud julgeolekuprobleemidest ei saa

järeldada, et iga Kongo DV kodaniku elu oleks ohus pelgalt riigi territooriumil viibimise tõttu.

Kaebajal oli võimalik riigisiseselt ümber paikneda turvalisemasse piirkonda, kuid kaebaja seda

ei teinud, kuna nendes piirkondades ei ole tööd, samas ei ole kaebajal põhjust riigivõimude

kartmiseks. Kaebaja viitas rühmitusele M23, ent ütlustest ei nähtu, et rühmituse tegevusest

tuleneks oht vahetult kaebajale, mistõttu ei kogunud PPA päritoluriigi informatsiooni selle

rühmituse kohta.

3.3.

Kaebaja esitas esmasel kokkupuutel PPAle võõra isiku dokumendi ning selgitas, et elab

Saksamaal ja mängib jalgpalliklubis ning tema eesmärk on jõuda Soome, kus elab ka tema

vend. 13.10.2023 vestlusel selgitas kaebaja, et ei tea Soomes kedagi, vaid smugeldaja soovitas

väita, et tal on Soomes või Prantsusmaal mõni sugulane. Eelneva taustal pole usutav kaebaja

selgitus, et kui ta jõudis Eestisse, siis tundis ta end turvaliselt ja esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse.

3.4.

Ehkki enne 2023. aasta detsembris toimunud valimisi suurenes Kongo DVs vägivald, olid

need valimised eelmistest rahumeelsemad. Pärast valimisi on vägivald mõnedes riigi

provintsides jätkunud. Kuigi riigi teatud piirkondades valitseb kõrgendatud oht tsiviilelanikele,

on konfliktide peamiseks ajendiks nendes piirkondades leiduvad maavarad. Kongo DVs ei

toimu sellist relvakonflikti, mille tõttu oleks iga isik ohus pelgalt selles riigis viibimise tõttu.

Vägivalda on esinenud ka poliitilisel pinnal, kuid kaebaja ei olnud poliitiliselt aktiivne.

3.5.

Sissesõidukeelu kehtestamine oli põhjendatud. Sissesõidukeeld on Euroopa Liidu

tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahend, mis tagab, et pärast kolmanda riigi

kodaniku väljasaatmist ei saa viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile.

4. Tallinna Halduskohus jättis 03.04.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu

põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

4.1.

PPA otsuse lõppjäreldus on õige, kuigi menetluses esines minetusi ärakuulamisõiguse

tagamisel. Kaebajat ei kiusatud Kongo DVs taga ühelgi VRKS § 4 lõikes 1 toodud alusel,

3(9)

3-24-173

mistõttu ei saa teda tunnustada pagulasena. Ei nähtu, et kaebajat võiks keegi päritoluriiki

naasmise järgselt asuda taga kiusama. Kongo DVs ebastabiilsust tekitavaid rühmitusi ei saa

pidada tagakiusajateks. PPA leidis õigesti, et kaebaja lahkus kodumaalt sotsiaal-majanduslikel

põhjustel ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes sel põhjusel, et vältida enda

kinnipidamise järgselt lahkumiskohustuse täitmist. Kaebajal ei ole vajadust täiendava kaitse

saamiseks.

4.2.

Kaebaja ja tema ütlused on ebausaldusväärsed. Kaebaja väide PPA puudulikust

küsitlemistehnikast on sedavõrd üldsõnaline, et selle alusel ei ole võimalik järeldusi teha.

Kaebaja andis vastuolulisi ütlusi rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks oluliste asjaolude

kohta esitatud küsimustele. Ehkki üldine ebastabiiline olukord Kongo DVs võis kaebajas

tekitada teatavat kartust, ei kinnita ükski tõend ega kaebaja esitatud selgitus, et tal oleks olnud

reaalne põhjus karta enda elu ja tervise pärast. Vastuseks erinevatele küsimustele märkis

kaebaja, et Kongo DVs ei ole tööd ja ta tuli Euroopasse töötamise ja elu muutmise eesmärgiga.

Ei nähtu, et kaebaja oleks Kongo DVs juhtunud midagi halba.

4.3.

Vale on kaebaja väide, et ta üritas Eestis esimesel võimalusel rahvusvahelist kaitset

taotleda. Kaebaja viibis Lätis 16 päeva ja tundis juba seal end turvaliselt, ent ei astunud ühtegi

sammu taotluse esitamiseks. Ebausutav on kaebaja väide, et ta oli Lätis kurjategijate kontrolli

all, kuna arusaadavalt oli tal kogu aeg võimalik kasutada telefoni.

4.4.

Kaebaja ütlustes oma tegevuse kohta kodumaal esinevad loogiliselt seletamatud

vastuolud, mis kinnitavad, et kaebaja on endale rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil loo

välja mõelnud: a) alguses selgitas kaebaja, et varjas end metsas 5 aastat, hiljem aga, et pages

metsa pärast oma õe tapmist 2022. aasta oktoobris; b) kohtistungil selgitas ta, et nägi pealt oma

ema tapmist, haldusmenetluses väitis aga, et nägi oma isa tapmist; c) ühelt poolt on kaebaja

väitnud, et oli metsas, teisalt on väitnud, et teenis Kongo DVst lahkumiseks raha

põlluharimisega; d) kaebaja väitis kohtuistungil, et tema ema vägistati, tapeti ja maeti

ühishauda, kuigi seda ei maininud ta haldusmenetluses; e) vestluses PPAga ei väitnud kaebaja

kordagi, et pidi võtma Soome jõudmiseks laenu, küll aga väitis seda kohtuistungil, samuti väitis

kaebaja kohtuistungil, et võttis laenu Valgevenes olles, et piiriületuseks autojuhile maksta, ent

PPAle selgitas ta varem, et Valgevenest saabus ta omal käel ja smugeldajatega kohtus alles

Lätis.

4.5.

Kaebaja lahkus Valgevenesse juba 2023. aasta veebruaris, ent ei esitanud seal taotlust

rahvusvahelise kaitse saamiseks. Ta ei osanud vastata, miks ta eelistas tulla rahvusvahelist

kaitset taotlema Euroopasse, kui paljud Kongo DV kodanikud on põgenenud naaberriikidesse

nagu Uganda, Lõuna-Aafrika, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angola.

4.6.

VRKS § 201 punkti 4 alusel ei saa kaebaja taotlust selgelt põhjendamatuks pidada. PPA on

omistanud sõnale „sõda“ põhjendamatult kitsa tähenduse. Ka rahvusvahelises meedias on

Kongo DVs toimunud konflikte võrreldud sõjaga. See ei tingi siiski PPA otsuse tühistamist,

kuna kaebaja taotlus oli selgelt põhjendamatu VRKS § 201 punktide 6 ja 7 alusel. Arvestades

kaebaja liikumist Kongo DVst Euroopasse (sh Eestisse) ning soovi liikuda edasi Soome, on

usutav, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pelgalt selleks, et väljasaatmist takistada

ja püüda saada võimalus Euroopas töötada. Samuti ei esitanud kaebaja rahvusvahelise kaitse

taotlust esimesel võimalusel, kuna ta saabus Eestisse Lätist ja elas Eestis esialgu hotellis, ent ei

esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust isegi kohe pärast seda, kui tal tekkis esimene kontakt

PPAga.

4(9)

3-24-173

4.7.

Kongo DVs on probleeme inimõiguste- ja julgeolekuolukorra tagamisega, kuid see ei

tähenda, et kõik Kongo DV kodanikud tuleks lugeda rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA tõi

otsuses päritoluriigi infona välja, et Ühendkuningriigist ja Belgiast saadud teabekohaselt ei saa

Kongo DV kodanikele kodumaale tagasipöördumisel osaks tagakiusamine ega tõsine kahju.

Kaebaja ei ole esitanud päritoluriigi infot, mis selle ümber lükkaks. Kaebajal ei ole alust karta

Kongo DV ametnikke ega ka võimalikke relvarühmitusi, sh rühmitust M23. Tal ei ole Kongo

DVs vara, mille tõttu võiks tal rühmistustega probleeme tekkida, samuti ei tekkinud tal

probleeme pärast seda, kui ta väidetavalt nägi pealt oma vanema tapmist. Kaebajat ei ole

alusetult Kongo DVs karistatud ning tal lasti kodumaalt probleemideta lahkuda.

4.8.

Ei nähtu, et PPA oleks rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust selliselt, et see oleks saanud

mõjutada otsuse tegemist. Kaebaja ei toonud välja, millised väited, tõendid või päritoluriigi info

jäi tal esitamata põhjusel, et talle ei esitatud eelnevalt vaidlustatud otsuse põhiseisukohti.

4.9.

Lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud.

Sissesõidukeelu 5-aastane kehtivus on üldreegel, selle vähendamine on võimalik, kui sellise

pikkusega keeld oleks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, ent siinsel juhul see nii ei ole.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja

esitas

Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse

põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

5.1.

Halduskohus, tuvastades, et kaebaja taotlus ei olnud selgelt põhjendamatu VRKS § 201

punkti 4 alusel, oleks pidanud kaebuse rahuldama.

5.2.

PPA rikkus menetluse läbi viimisel oluliselt menetlusnorme, muu hulgas jättis täielikult

täitmata kaebaja ärakuulamise kohustuse.

5.3.

Õige ei ole halduskohtu hinnang, et kaebaja etteheited PPA küsitlustehnika aadressil olid

liiga üldsõnalised. Kaebaja käsitles PPA küsitlustehnika puudusi nii kaebuses kui ka hiljem

esitatud seisukohas. Halduskohus on jätnud need kaebaja seisukohad arvesse võtmata. PPA

oleks pidanud võimalikud kaebaja ütlustest nähtuvad vastuolud kõrvaldama.

5.4.

Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja lahkus päritoluriigist majandusliku heaolu

parandamise eesmärgil – kaebaja on läbivalt väitnud, et koduriigist lahkumise põhjus ei ole

pelgalt tööpuudus, vaid päritoluriigi julgeoleku olukord. On usutav, et iga isik muretseb oma

sotsiaalmajanduslike tagatiste pärast, kuid nn majanduspõgenik on üldjuhul isik, kes lahkub

oma riigist vabatahtlikult.

5.5.

Halduskohus on põhjendamatult osutanud sellele, et kaebajaga ei ole päritoluriigis midagi

halba juhtunud. Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav, kas isikut on enne päritoluriigist

lahkumist juba taga kiusatud, vaid oluline on, kas tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna

naastes.

5.6.

Halduskohus on põhjendamatult pidanud kaebaja ütlusi ebausaldusväärseks. Arvestades

kaebaja nõrgemat positsiooni, kultuurilist eripära ja asjaolu, et kaebajalt on võetud vabadus, on

usutav, et kõik asjaolud kogumis mõjutavad kaebaja võimekust meenutada kõike ja korraga.

5.7.

Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei ole palunud varjupaika riigis, kus paljud kaebaja

päritoluriigi kodanikud on seda teinud. On usutav, et kaebaja eesmärk oli jõuda turvalisse

Euroopa Liidu riiki.

5(9)

3-24-173

5.8.

Sissesõidukeelu kohaldamine on PPA kaalutlusostus, mille sisu võisid oluliselt mõjutada

PPA minetused menetluse läbiviimisel. Lisaks ei ole PPA mitte kuidagi põhjendanud, miks

kaebajat peetakse ebasoovitavaks isikuks ja miks talle peaks sissesõidukeeldu kohaldama.

6. PPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõttes järgmised

põhjendused.

6.1.

PPA menetluslikud minetused ei mõjutanud asja otsustamist ega saa seega olla

vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Ärakuulamisõiguse rikkumisega seoses osutas

halduskohtus õigesti sellele, et kaebaja ei toonud välja, millised väited, tõendid või päritoluriigi

informatsioon jäid tal esitamata. Halduskohus lükkas õigesti tagasi ka kaebaja üldsõnalised

etteheited PPA küsitlustehnika aadressil. Kaebaja seevastu ei ole enda ütlustes esinenud

vastuolusid kõrvaldanud. Halduskohtu otsuses esile toodud vastuolude puhul ei ole tegemist

pelgalt kaebaja ütluste progresseerumise või informatsiooni lisandumisega, vaid tegemist on

ilmselgete vastuoludega, võrreldes varasemalt antud ütlustega.

6.2.

Kaebaja väited päritoluriigist lahkumise põhjuste kohta ei ole veenvad. Halduskohus on

kohtuotsuses põhjalikult analüüsinud kaebaja väiteid ja põhjendatult asunud seisukohale, et

kaebaja mõtles Euroopasse tulemiseks välja loo, mille detaile ta ei suuda mäletada ning

reaalseid põhjuseid varjupaiga taotlemiseks kaebajal ei ole.

6.3.

Varjupaigavajaduse hindamisel ei saa küll lähtuda ainult asjaolust, kas isikut on enne

päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud, ent halduskohus ei ole sellest põhimõttest mööda

vaadanud, olles kohtuotsuse punktis 17 esile toonud, et kaebajal puudub Kongo DVs vara, mille

tõttu võiks tal tekkida riigis tegutsevate rühmitustega probleeme. Halduskohus on kohtuotsuse

punktis 16 õigesti viidanud ka kaebaja selgitustele, et Kongo DVs on turvalisi piirkondi, kuid

seal on tööpuudus.

6.4.

Halduskohus on kohtuotsuses õigesti osutanud, et kaebaja ei osanud selgitada, miks ta

eelistas tulla Euroopasse, mitte minna mõnesse Kongo DV naaberriiki või miks ta ei esitanud

rahvusvahelise kaitse taotlust Lätis.

6.5.

Sissesõidukeelu kehtestamine on põhjendatud, kuna sellise keelu kehtestamist õigustab

oluline avalik huvi tagada, et rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi

ei kuritarvitataks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Halduskohus leidis kõiki asjaolusid nõuetekohaselt arvesse võttes õigesti, et hoolimata erinevate

relvastatud rühmituste tegevusest tingitud ebastabiilsest julgeolekuolukorrast eelkõige Kongo DV

idaosas, ei ole kaebajal põhjust karta tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste

või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast (VRKS § 4 lg 1), mis lubaks teda tunnustada

pagulasena ning samuti ei ähvardaks kaebajat päritoluriiki tagastamisel tõsine oht, mis

võimaldaks talle anda täiendava kaitse (VRKS § 4 lg 3). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

6(9)

3-24-173

8. Ringkonnakohus tõdeb, et päritoluriigi info kohaselt1,2 on relvarühmituste (sh M23) tegevus

eelkõige Ituri, Põhja-Kivu ja Lõuna-Kivu provintsides viimasel ajal pigem intensiivsemaks

muutunud ning viimased on enda kontrolli alla saanud varasemast suuremad alad, sh 2025. aasta

veebruaris Goma linna. Tõsiseid probleeme julgeolekuga on ka mõnedes läänepoolsetes

piirkondades Mai-Ndombe, Kwilu, Kwango ja Kinshasa provintsides. Samuti nähtub, et kuigi

julgeoleku seisukohast on olukord problemaatiline pealinna Kinshasa ümbruses olevates

maapiirkondades, ei toimu süstemaatilist ja elanikke tõsiselt ohustavat vägivallatsemist pealinnas.

Ringkonnakohtule ei nähtu uuemat päritoluriigi infot arvesse võttes, et olukord Kongo DVs oleks

vahepealsel ajal muutunud selliseks, et kaebaja naasmisega sinna kaasneks tema tagakiusamine

või tõsine oht tema elule või muudele olulistele põhiõigustele. Kaebaja ei ole

apellatsioonimenetluses esitanud argumente, mis sunniksid asuma teistsugusele seisukohale.

9. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et tuvastades, et vaidlustatud

otsuses viidatud VRKS § 201 punktis 4 sätestatud alust ei esinenud, oleks halduskohus pidanud

vaidlustatud otsuse tühistama. VRKS § 201 punktides 1–9 on sätestatud alternatiivsed alused,

mille esinemisel loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks. Taotluse tagasilükkamine VRKS § 20

lg 2 alusel on põhjendatud, kui esineb ükskõik milline sama seaduse §-s 201 loetletud alustest.

Taotluse selget põhjendamatust hinnatakse VRKS §-s 201 loetletud konkreetsete asjaolude, mitte

nende kogumi põhjal. Seega, isegi kui PPA tuvastas valesti mõne eelviidatud sättes nimetatud

aluse esinemise, ent on samas õigesti tuvastanud mõne teise seal nimetatud aluse esinemise, ei

saa esimesena nimetatud aluse vale tuvastamine kaasa tuua otsuse tühistamist.

10. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kaebaja võis end ohustatuna tunda Kongo DV idaosasse

jäävatel aladel, oli tal päritoluriigi suurust arvesse võttes võimalik ümber asuda mõnesse teise

piirkonda. Päritoluriigi infost ei nähtu, et sellise tsiviilisiku nagu kaebaja elu, tervis ja muud

põhilised inimõigused oleksid ohus kogu Kongo DV territooriumil või ka valdaval osal sellest.

Halduskohus on kaebaja antud ütlustele osutades õigesti leidnud, et kaebajal ei ole põhjust karta

avaliku võimu poolset tagakiusamist. Puuduvad mistahes andmed selle kohta, et päritoluriigi

avalik võim takistaks kaebajal elama asumist mõnesse selle riigi turvalisse piirkonda.

Ringkonnakohtu istungil esitatud kaebaja väide, et teda otsivad mingisugused vägivaldsed

jõugud, kes leiaksid ta üles ükskõik, kust Kongo DVs, ei ole usutav. Sellega seoses on

halduskohus õigesti osutanud, et kui kaebaja oleks oma elu pärast kartnud sel põhjusel, et nägi

pealt oma lähedaste tapmist, oleks ta põgenenud oluliselt varem, ent kaebaja selgituste kohaselt

jäi ta piirkonda selleks, et teenida raha reisimiseks Euroopasse.

11. Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuses nõuetekohaselt põhjendanud järeldust, et

seletused, mille kaebaja menetluse käigus PPA-le andis, olid üldsõnalised ja vastuolulised,

mistõttu saab neid pidada ebausaldusväärseks. Halduskohus on iseäranis vaidlustatud kohtuotsuse

põhjendava osa punktides 10.2–10.5. üksikasjalikult käsitlenud vastuolusid kaebaja antud

seletustes. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebaja veenvalt põhjendanud, miks on halduskohtu

järeldused valed. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et üldsõnaliste ja/või

vastuoluliste ütluste andmine oli tingitud PPA väärast küsitlemistehnikast. Halduskohus osutas

õigesti küsitlemistehnikat puudutavate etteheidete üldsõnalisusele. Ei halduskohtule esitatud

kaebuses ega kaebaja 21.03.2024 seisukohas ei ole esile toodud, milles konkreetselt väidetavad

küsitlemistehnika vead seisnesid. Kaebaja leiab ekslikult, et olukorras, kus rahvusvahelise kaitse

taotleja annab talle esitatud küsimistele ebakonkreetseid vastuseid või räägib enda varem antud

1 https://coi.euaa.europa.eu/administration/ireland/PLib/

2024_12_The_Democratic_Republic_of_the_Congo_DRC_Goma.pdf

2 https://coi.euaa.europa.eu/administration/belgium/PLib/COI_Focus_RDC_Situation_s

%C3%A9curitaire_20250225.pdf

7(9)

3-24-173

ütlustele vastu, peaks PPA kasutama mingisugust erilist küsitlemistehnikat nende vastuolude

kõrvaldamiseks. Puudusi küsitlemise läbi viimisel saaks PPA-le ette heita, kui nähtuks, et PPA on

jätnud olulise tähtsusega küsimused küsimata või eksitanud rahvusvahelise kaitse taotlejat nii, et

viimane keskenduks oma vastustes tegelikult ebaolulistele asjaoludele. Ringkonnakohtule ei

nähtu, et see kaebajaga 13.10.2023 ja 15.12.2023 läbi viidud vestluste puhul nii oleks olnud.

Vastupidi, PPA on küsinud asjassepuutuvaid küsimusi ning võimaldanud kaebajal vabalt anda

seletusi.

12. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses väidetuga, et oma nõrgema positsiooni, vabaduse

võtmise ja kultuuriliste eripärade tõttu ei pruukinud kaebaja vestlustel kõike ei mäleta. Usutav

oleks üksikute ja ebaoluliste detailide mitte mäletamine, ent siinsel juhul on halduskohtus

kohtuotsuse põhjendava osa punktides 10.2.‒10.5 õigesti esile toonud, et kaebaja seletustes

esinesid vastuolud olulistes aspektides, alates sellest, kas kaebaja nägi pealt oma isa või hoopis

oma ema tapmist kuni selleni, et esmasel kinnipidamisel märkis kaebaja, et tema isa oli Kongo

DV julgeolekutöötaja, millisele asjaolule ta hilisemates vestlustes kordagi ei osutanud.

Rahvusvahelise kaitse taotlejat, kes annab vastuolulisi ja üldsõnalisi seletusi enda tausta ja

päritoluriigist lahkumise asjaolude kohta, ei saa pidada usaldusväärseks.

13. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu järeldusega, et enne vaidlustatud haldusakti

andmist selle põhiliste põhjenduste ja PPA poolt menetluse käigus tuvastatud asjaolude kaebajale

teatavaks tegemata jätmine ei ole selline menetlusviga, mis peaks kaasa tooma PPA otsuse

tühistamise. PPA on vaidlustatud otsuse tegemisel tuginenud kaebaja enda antud seletustele ning

päritoluriigi infole. Halduskohus osutas õigesti, et kaebaja ei ole kohtumenetluses selgitanud,

milliseid PPA otsust muuta võivaid selgitusi või tõendeid oleks ta saanud esitada juhul, kui PPA

oleks enne vaidlustatud otsuse tegemist tehtava otsuse põhimotiive kaebajale tutvustanud.

Ärakuulamisõiguse rikkumine toob otsuse tühistamise kaasa juhul, kui esineb tõsiseltvõetav

võimalus, et haldusakti adressaat oleks (täiendaval) ärakuulamisel saanud esile tuua asjaolusid,

mille esile toomine eelnevalt ei olnud võimalik, ent mis võinuks mõjutada asjas tehtavat ostust.

Siinsel juhul selliseid asjaolusid ei nähtu.

14. Erinevalt kaebaja väidetust ei ole halduskohus asunud seisukohale, et rahvusvahelise kaitse

andmise eelduseks on, et konkreetset isikut on eelnevalt taga kiusatud. Halduskohus on sellega

seoses vaidlustatud kohtuotsuse põhjendava osa punktis 7 märkinud, et „kaebajat ei ole koduriigis

keegi taga kiusanud [ning] ei nähtu […] et kaebajat võiks keegi päritoluriiki naasmise järgselt

asuda tagakiusama“. Seega ei ole halduskohus piirdunud küsimusega, kas kaebajat on eelnevalt

taga kiusatud, vaid tõdenud, et puudub tagakiusamise oht ka edaspidi. Asjaolu, kas isiku suhtes

on päritoluriigis mingisuguseid tagakiusamisele viitavaid tegusid eelnevalt toime pandud, ei ole

siiski rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel asjassepuutumatu, olgugi et see ei ole määrav.

15. Halduskohus on õige hinnangu andnud kaebaja päritoluriigist lahkumise põhjustele. Isegi kui

tõdeda, et Kongo DV idaosast lahkus kaebaja julgeoleku kaalutlustel, siis riigist lahkumise

põhjused olid eelkõige majanduslikud – halduskohus on nõuetekohaselt ja kaebaja seletustele

viidates leidnud, et eelkõige ümberasumise mõnda teise Kongo DV piirkonda välistas kaebaja

enda jaoks tööpuuduse tõttu ehk majanduslikel põhjustel. Samuti on halduskohus põhjendatult

käsitlenud seda, et kaebaja ei lahkunud päritoluriigist naaberriikidesse, vaid otsustas Euroopasse

liikumise kasuks nimelt majanduslikel põhjustel, mitte tagakiusamise või tõsise ohu vältimiseks.

Halduskohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud ka seda, et enda majandusliku olukorra

parandamisele kui päritoluriigist lahkumise põhilisele põhjusele viitab ka see, et kaebaja ei

püüdnud rahvusvahelist kaitset taotleda Lätis, ilma et tal oleks olnud mistahes mõjuvat põhjust

pidada seda riiki enda jaoks ebaturvaliseks. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu järeldusega,

8(9)

3-24-173

et kaebaja ei astunud mõistlikke samme rahvusvahelise kaitse taotlemiseks isegi pärast

ebaseaduslikku sisenemist Eestisse. Vaidlust ei ole, et kaebaja püüdis teisele isikule kuuluva

dokumendiga varustatuna minna Tallinnast Helsingisse väljuvale laevale, olles enda sõnul

eelnevalt elanud Eestis hotellis. Kaebaja seletuste pinnalt on usutav, et tema liikumist korraldasid

smugeldajad, kes võisid anda talle teataval määral ebaadekvaatset teavet, ent ühelgi juhul ei

saanud kaebajal tekkida arusaamist, et võõra dokumendiga Tallinnas laevale siirdudes ning

esmakordsel kinnipidamisel ilmselgelt enda isiku ja tausta kohta politseiametnikele

valeinformatsioon andes käitub ta õigesti ning ajendatuna turvalises riigis rahvusvahelise kaitse

saamise soovist. Halduskohus järeldas õigesti, et rahvusvahelise kaitse saamise soovi avaldas

kaebaja alles siis, kui ta mõistis, et kinnipidamise tagajärjeks võib olla tagasisaatmine

päritoluriiki.

16. Vaidlustatud otsusega kehtestatud sissesõidukeelu osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

otsuse põhjendusega. Kaebajat ei iseloomusta mistahes asjaolud, eelkõige era- ja perekonnaeluga

seotud asjaolud, mis lubaksid järeldada, et selgelt põhjendamatu varjupaigataotluse esitanud

välismaalase suhtes üldreeglina kohaldatav 5aastane Schengeni alale sissesõidukeeld oleks

ebaproportsionaalne. Halduskohus ja PPA on piisavalt selgitanud sissesõidukeelu eesmärki.

Kaebaja leiab ekslikult, et sissesõidukeelu kehtestamise eelduseks peab olema mingisugune

eriline isikust lähtuv oht.

17. Kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118

lg 3) ja menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1

menetlusosaliste endi kanda.

18. Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi

(HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)