2-24-3491/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3491

Tsiviilasi

K.S.-i hagi VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTSI vastu

Misso jahtkonna 2. detsembri 2023 üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Teet Lehiste

Kostja: VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTS (registrikood

80062021), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina

Lõhmus-Ein

Kohtuistungi toimumise aeg

30. jaanuar 2025; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tunnistada kehtetuks VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTSI Misso Jahtkonna 2. detsembri

2023 üldkoosoleku otsus.

3. Jätta menetluskulud VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTSI kanda.

4. Mõista VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTSILT K.S.-i kasuks välja menetluskulud 4150

eurot 21 senti.

5. Mõista VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTSILT K.S.-i kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (4150 eurolt 21 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. K.S. (hageja) esitas 1. märtsil 2024 Tartu Maakohtule VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTSI

(kostja; selts) vastu hagi, milles palus tuvastada Misso jahtkonna 2. detsembri 2023 üldkoosoelku

otsuse tühisus või tunnistada otsus kehtetuks. Samuti palus hageja tunnistada kehtetuks kostja 19.

detsembri 2023 juhatuse otsus.

Kuivõrd hageja võttis 26. aprilli 2024 menetlusdokumendis juhatuse otsusega seonduva nõude

tagasi, jättis kohus 1. novembri 2024 määrusega hageja vastava nõude läbi vaatamata.

Hagiavalduse kohaselt jaguneb selts territoriaalseteks jahtkondadeks. Hageja on kostja Misso

jahtkonna liige. Misso jahtkonna juhatuse esimees M.O. Tukk saatis 30. novembril 2023

e-kirjaga osadele jahtkonna liikmetele teate, et 2. detsembril 20223 enne jahipäeva algust toimub

erakorraline üldkoosolek, kus päevakorras on jahtkonna liikme välja hääletamine. Hageja ei

osalenud 2. detsembri 2023 erakorralisel üldkoosolekul ega jahipäeval. Esimees saatis

3. detsembril 2023 teate, et 2. detsembril 2023 toimunud erakorralisel üldkoosolekul otsustati

hageja Misso jahtkonna nimekirjast välja hääletada.

Hageja pöördus kostja juhatuse poole, et juhatus võtaks seisukoha Misso jahtkonna 2. detsembri

2023 erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtivuse osas. Kostja juhatus võttis 19. detsembril 2023

vastu järgmise otsuse: „Tuginedes Misso jk protokollile aktsepteerime Misso jahtkonna otsust.

Samas jätame hagejale võimaluse jätkata kostja liikmena“. Hageja küsis kostja juhatuselt

selgitust, mida selline otsus tema jaoks tähendab. Kostja juhatuse esimees vastas, et kuivõrd

kostja põhikirjaga ei ole jahtkondade üldkogudele ega kostja juhatusele antud pädevust kostja

liikme välja arvamiseks, ei ole Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusel ega kostja juhatuse otsusel

õiguslikke tagajärgi.

Kostja põhikirja p 2.1.1 ja 7.4 kohaselt on kostjal piirkondlikud üksused ehk jahtkonnad, mis

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 33 lg 1 järgi on osakonnad. Kostja põhikirjas on

sätestatud osakondade organid, kuid mitte nende pädevus. Praegusel juhul on rikutud

üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd järgitud ei ole seaduses (MTÜS § 20 lg 5) ega

kostja põhikirjas (p 7.2.3) sätestatud üldkoosolekust ette teatamise ajalist perioodi.

Samuti ei ole üldkoosoleku teade saadetud kõigile jahtkonna liikmetele. Koosoleku teates olev

päevakord ei lange kokku koosoleku protokollis oleva päevakorraga. Lisaks on üldkoosolekul

osalenud ja hääletanud isikud, kes ei ole Misso jahtkonna liikmed ning kellel puudus hääleõigus.

Samuti ei vasta üldkoosoleku protokoll MTÜS § 21 lg 31 tingimustele. Eelneva tõttu on otsus

tühine.

Seaduse (MTÜS § 16 lg 1) ja kostja põhikirjaga (p 5.1) on liikmete väljaarvamise otsustusõigus

ja pädevus antud kostja juhatusele. Misso jahtkonnal ei olnud pädevust otsustada liikmete

väljaarvamist. Samuti ei ole hageja väljaarvamiseks üksnes jahtkonna liikmete hulgast õiguslikku

alust. Misso jahtkonna otsus on vastuolus nii seaduse kui kostja põhikirjaga ning seega tuleb see

2

kehtetuks tunnistada.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejal puudub õiguskaitsevajadus. Kostja on korduvalt

rõhutanud, et Misso jahtkonna otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi ja hageja on jätkuvalt Misso

jahtkonna liige. Kostja liikmelisust puudutavate küsimuste üle otsustamine ei olnud Misso

jahtkonna pädevuses. Kuivõrd Misso jahtkond ei kvalifitseeru kostja osakonnaks MTÜS § 33 lg 1

tähenduses, ei ole asjakohane heita jahtkonnale ette selle üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuse

vastuvõtmise korra rikkumist. Hagejat ei ole Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusega kostja

(mittetulundusühingu) liikmeskonnast välja arvatud. Selline otsus ei saa olla vastuolus MTÜS §

16 lg-tega 1 ja 3.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi kostja vastu Misso jahtkonna 2. detsembri 2023

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning kostja 19.

detsembri 2023 juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuivõrd hageja võttis juhatuse

otsusega seonduva nõude tagasi, jättis kohus 1. novembri 2024 määrusega hageja vastava nõude

läbi vaatamata.

Seega lahendab kohus Misso jahtkonna 2. detsembri 2023 üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamise või kehtetuks tunnistamise. Selle otsusega arvati hageja Misso jahtkonnast välja (dtl

26).

5. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku

protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel

rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue on tuvastushagi (TsMS § 368), mille isik võib

esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Osaühingu

puhul on erialakirjanduses leitud, et osanike otsuse tühisuse tuvastamist on õigus nõuda osanikul,

sest osaniku tuvastushuvi tuleneb otseselt tema erilisest liikmesussuhtest osaühinguga ja seega ei

pea osanik oma tuvastushuvi täiendavalt põhistama ega tõendama (Ühinguõigus I. Koost K.

Saare jt. Juura 2015. lk 212. äärenr 1036 ja 1037).

MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks

tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg

on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks

toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning

mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel.

Isikutel, kellel on MTÜS § 24 lg-st 3 tulenevalt õigus mittetulundusühingu otsuseid vaidlustada,

on selleks ka õiguslik huvi. Nende vaidlustamisõigus tuleneb seadusest ning neil on huvi

mittetulundusühingu otsuste kehtivuse vastu tulenevalt nende olemasolevast või vaidluse all

olevast liikmesussuhtest ühinguga. Erinevalt juriidilise isiku organi otsuse tühisusest saab otsuse

kehtetusele tugineda vaid siis, kui kohus on otsuse kehtetuks tunnitanud (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 27. juuni 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-19-1862, p 11).

6. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus, kuivõrd kostja on

3

korduvalt asunud seisukohale, et Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusel ei ole õiguslikke

tagajärgi. Kohus on 1. novembri 2024 määruses leidnud, et hagi läbi vaatamata jätmine

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel ei ole praegusel juhul põhjendatud.

Kuivõrd hageja on MTÜ liige, ei pea ta oma huvi täiendavalt põhistama ega tõendama. Misso

jahtkonna üldkoosoleku otsus on formaalselt olemas ning seega on hagejal õigus seda ka

vaidlustada. Kohus jääb selle seisukoha juurde.

7. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi hageja ei pea oma huvi täiendavalt põhistama,

on hageja kohtuistungil selgitanud, et pärast otsuse tegemist lubati teda ühel korral põdrajahile,

kuid rohkem ei lubatud (vt 30. jaanuari 2025 kohtuistungi protokoll, lk 2). Ka 17. aprilli 2025

menetlusdokumendis on hageja täiendavalt selgitanud, et hageja ei ole saanud tegeleda

tavapäraselt oma hobiga, teda on jäetud osaliselt 2023/2024 jahihooajal ja tervikuna 2024/2025

jahihooajal ilma võimalusest osaleda Eesti põhilisemas jahis. Ka neid selgitusi arvestades ei saa

kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus Misso jahtkonna

üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks.

Lisaks on kostja kohtu hinnangul käitunud vastuoluliselt. Selliselt on juhatus 19. detsembri 2023

otsuses kinnitanud, et juhatus aktsepteerib Misso jahtkonna otsust hageja väljaarvamise kohta,

kuid samas ka märkinud, et jätab hagejale võimaluse jätkata kostja liikmena. Kohtu hinnangul ei

saa sellises olukorras asuda seisukohale, et hageja on põhjendamatult pöördunud kohtu poole.

Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et kehtetuks tunnistamise nõude osas kohaldub kolmekuune

aegumistähtaeg (MTÜS § 24 lg 1 teine lause).

Praegusel juhul on kostja korduvalt väljendanud seisukohta, et Misso jahtkonna üldkoosoleku

otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi ning hageja on jätkuvalt Misso jahtkonna liige. Sellises

olukorras jääb kohtule arusaamatuks, miks kostja ei ole vastavat otsust ise kehtetuks tunnistanud

(samas kui kostja tunnistas kehtetuks 19. detsembri 2023 juhatuse otsuse).

8. Kohus ei saa nõustuda kostjaga selles, et Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusele, mida hageja

praegusel juhul vaidlustab, ei kohaldu mittetulundusühingute seaduses ette nähtud tühisuse

(MTÜS § 241 lg 1) ja kehtetuks tunnistamise (MTÜS § 24) alused. Vastupidine tõlgendus tooks

kaasa olukorra, kus hagejal ei olekski võimalik Misso jahtkonna üldkoosoleku otsust vaidlustada

ning see jääks kehtima. Selline olukord kahjustaks aga oluliselt hageja huve. Lisaks märgib

kohus, et mittetulundusühingul võivad MTÜS § 33 lg 1 esimese lause järgi olla ka osakonnad,

kui see on ette nähtud põhikirjaga. Kostja põhikirja p 2.1.1 järgi jaguneb selts territoriaalseteks

jahtkondadeks, mille tööd juhivad jahtkondade liikmete poolt valitud jahtkondade juhatus ja

esimees. Seega on kostja põhikirjas ette nähtud, et kostjal kui mittetulundusühingul on

osakonnad (jahtkonnad).

9. Hageja on esitanud nii tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise nõude. Kohus saab

kehtetuks tunnistada vaid sellise otsus, mis ei ole tühine. Seega tuleks kohtul esmalt käsitleda

tühisuse tuvastamise ning seejärel kehtetuks tunnistamise nõuet. Samas on nii hageja kui ka

kostja praeguses menetluses olnud läbivalt seisukohal, et Misso jahtkond on vastu võtnud otsuse,

mida jahtkond ei saanud vastu võtta. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul tegemist

olukorraga, kus kohus peaks käsitlema otsuse tühisust.

10. Kostja kui mittetulundusühing on MTÜS § 2 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik, kellel on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 1 esimese lause järgi võime omada tsiviilõigusi ja

kanda tsiviilkohustusi. Mittetulundusühingul on MTÜS § 12 järgi liikmed, kelle liikmeks

vastuvõtmise otsustab MTÜS § 13 lg 1 järgi mittetulundusühingu juhatus, kui seda ei ole

põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Liikme võib mittetulundusühingust

MTÜS § 16 lg 1 järgi välja arvata mittetulundusühingu juhatuse otsusega, samas võib põhikirjaga

ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Mittetulundusühingu liikmete

4

üldkoosolek on MTÜS § 18 lg 1 esimese lause järgi mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks.

Samas võib mittetulundusühingu põhikirjaga MTÜS § 25 lg 1 esimese lause järgi näha ette, et

üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete

poolt ja nende seast valitud volinike koosolek (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri

2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12412, p 7.1).

Kostja põhikirja (dtl 11 – 21) p 5.1 järgi otsustab liikmeskonda vastuvõtmise, väljaastumise ja

väljaarvamise juhtus ühehäälselt kolme kuu jooksul alates kirjaliku avalduse esitamise päevast.

Põhikirja p 5.6 sätestab, et juhatuse poolt tehtud liikmeskonnast väljaarvamise otsusele on

väljaarvatul õigus edasi kaevata üldkogule 10 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemise

päevast. Seega on kostja liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine juhatuse pädevuses.

11. Mittetulundusühingul võivad MTÜS § 33 lg 1 esimese lause järgi olla ka osakonnad, kui see

on ette nähtud põhikirjaga. Kostja põhikirja p 2.1.1 järgi jaguneb selts territoriaalseteks

jahtkondadeks, mille tööd juhivad jahtkondade liikmete poolt valitud jahtkondade juhatus ja

esimees. Seega on kostja põhikirjas ette nähtud, et kostjal kui mittetulundusühingul on

osakonnad (jahtkonnad). Seejuures tuleneb nii MTÜS § 33 lg 1 teises lausest, et osakonnad ei ole

juriidilised isikud, s.o iseseisvad tsiviilõiguste- ja kohustuste kandjad TsÜS § 26 lg 1 esimese

lause tähenduses. Osakondadel ei ole mittetulundusühingute seaduse järgi oma liikmeid. MTÜS

3. peatükk puudutab mittetulundusühingu, mitte selle osakonna liikmesust. Küll aga võivad

mittetulundusühingu liikmed kuuluda samal ajal ka mõne osakonna liikmete hulka (vt ka nt

Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12412, p-d 7.1 ja 7.2).

Ka kostja põhikirja V osa puudutab seltsi, mitte jahtkonna liikmesust. Samuti saab kostja mõne

liikme välja arvata üksnes seltsi, mitte jahtkonna liikmete hulgast. Praegusel juhul arvati hageja

Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusega välja Misso jahtkonna (osakonna) liikmete, mitte seltsi

(mittetulundusühingu) liikmete hulgast. See ei olnud aga mittetulundusühingute seaduse ega

kostja põhikirja järgi võimalik. Selleks, et liikme saaks välja arvata üksnes jahtkonna liikmete

hulgast, peaks jahtkond olema omaette juriidiline isik (mittetulundusühing), kellel on oma

liikmeskond, või vähemalt peaks jahtkonna (osakonna) liikmesus ja üksnes jahtkonna, mitte

seltsi liikmete hulgast väljaarvamise kord olema sätestatud põhikirjas. Praegusel juhul seda kostja

põhikirjast ei nähtu. Seega on vaidlustatud otsus vastuolus nii kostja põhikirja kui ka

mittetulundusühingute seadusega ja tuleb seetõttu MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada.

12. Kohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist. Nagu eelnevalt märgitud, on hageja välja

arvatud jahtkonna, mitte seltsi liikmete hulgast. Pooled ei ole tuginenud sellele, et nad saaksid

Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusest aru selliselt, et hageja on välja arvatud kostja (seltsi)

liikmete hulgast. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise

otsustamine oli kostja põhikirja kohaselt juhatuse pädevuses. Olukorras, kus Misso jahtkonna

üldkoosolek oleks vastu võtnud otsuse hageja väljaarvamise kohta kostja (seltsi) liikmete hulgast,

tuleks ka selline otsus kehtetuks tunnistada, sest sellise otsuse oleks vastu võtnud jahiseltsi

üldkoosolek, kellel ei olnud sellist pädevust.

Kuigi üldjuhul peab MTÜS § 13 lg 1 järgi otsustama liikmete vastuvõtmise mittetulundusühingu

juhatus, võib mittetulundusühing viidatud sätte järgi anda põhikirjaga selle küsimuse

mittetulundusühingu üldkoosoleku või oma muu organi otsustada. Samas ei saa

mittetulundusühing liikmete väljaarvamist MTÜS § 16 lg 1 järgi mittetulundusühingu muude

organite pädevusse anda. Põhikirjaga saab mittetulundusühing määrata, et mittetulundusühingust

liikme väljaarvamise otsustab juhatuse asemel mittetulundusühingu üldkoosolek, mitte aga muu

organ, sh osakonna üldkoosolek (vt selle kohta ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri

2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12412, p 7.3).

13. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi ja tunnistada kehtetuks Misso jahtkonna 2. detsembri 2023

5

üldkoosoleku otsuse.

14. Järgmisena käsitleb kohus menetluskulude jaotust.

Esmalt esitas hageja nõude nii Misso jahtkonna 2. detsembri 2023 üldkoosoleku otsuse kui ka

kostja 19. detsembri 2023 juhatuse otsuse vaidlustamiseks. Kuivõrd hageja võttis juhatuse

otsusega seonduva nõude tagasi, jättis kohus 1. novembri 2024 määrusega hageja vastava nõude

läbi vaatamata, ning määras, et menetluskulude jaotus otsustatakse lõpplahendis.

15. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Hageja esitas hagi 1. märtsil 2024. Kostja tegi 22. märtsil 2023 otsuse, millega tunnistas

kehtetuks juhatuse 19. detsembri 2023 otsuse (dtl 63). Otsusest nähtub, et see on tehtud pärast

seda, kui kostja sai teada hageja esitatud hagist. Hageja võttis juhatuse otsusega seonduvast

nõude tagasi 26. aprilli 2024 menetlusdokumendis. Seega on hageja võtnud nõude tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eelneva tõttu jäävad juhatuse otsuse

vaidlustamisega seotud kulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

Misso jahtkonna üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega seotud kulud jäävad nõude rahuldamise

tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seega jäävad kõik kulud kostja kanda.

16. Kohus käsitleb menetluskulude rahalist suurust.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 4150 eurot 21 senti (riigilõiv

630 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3520 eurot 21 senti).

Praeguses asjas esitas hageja kaks mittevaralist nõuet ning seega on hagihinnaks 7000 eurot (2 x

3500). Sellelt hagihinnalt tuli tasuda riigilõivu 630 eurot. Seega on tegemist põhjendatud kuluga.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu (125 eurot, millele lisandub

käibemaks) on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus ei pea vajalikuks anda detailset

hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga kulunimekirjas toodud üksiku toimingu

põhiselt. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel seda, et tegemist oli

ühinguõigusliku vaidlusega, milles toimus kohtuistung, samuti pidasid pooled

kompromissläbirääkimisi. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ka hageja

lepingulise esindaja ajakulu (23 h 5 min).

Eelneva tõttu on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 4150 eurot 21 senti. Vastavalt

TsMS § 174 lg-le 10 on hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 4150 eurot 21 senti. Vastavalt hageja esitatud

taotlusele tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja ka viivis menetluskuludelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik

6

7