4-24-4222/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2025. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus

19. märtsil 2025. a)

Väärteoasja number

4-24-4222

Kohtunik

Kristiina Laas

Väärteoasi

Andrus Lode kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 12.12.2024. a otsuse peale väärteoasjas nr

2780,24,018129

Menetlusalune isik

Andrus Lode

isikukood 38209236510; elukoht XXX-i; e-post XXX

Kaitsja

Olavi-Jüri Luik (lepinguline kaitsja)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu; e-post XXX; esindajad Kajar

Pent ja Priit Kidron

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

12.12.2024. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,018129 muutmata.

2. Rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot tuleb tasuda Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.2024. a otsuses nr nr 2780,24,018129

märgitud arvelduskontole, märkides maksekorraldusele viitenumbri

0220245096995, 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.

3. Jätta menetluskulud Andrus Lode kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 14.11.2024. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik K.K väärteoprotokolli selle kohta, et

Andrus Lode teostas 14.11.2024 kella 13.21 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa mnt 112. km-l autoveoseaduse (AutoVS) § 2 lg 1 p 1 kohast veosevedu

tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud N3 kategooria mootorsõidukiga Volvo FH

registreerimismärgiga XXX XXX . Sõiduk oli liiklusjärelvalve teostaja poolt 14.11.2024. a

kell 11.09 suunatud erakorralisse tehnonõuete vastavuse kontrolli. Sellega rikkus Andrus

Lode liiklusseaduse (LS) § 73 lg 2 ja § 731 lg 4 nõuet ning pani toime LS § 207 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.2024. a otsusega väärteoasjas nr

2780,24,018129 karistati Andrus Lodet LS § 207 lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk

400 eurot.

3. 23.12.2024. a esitas Andrus Lode kaitsja nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu

Maakohtule, taotledes Lõuna prefektuuri otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaitsja hinnangul on kohtuväline

menetleja ekslikult laiendanud LS § 207 lg 2 väärteokoosseisu, hõlmates selle alla ka LS § 731

lg-s 4 sätestatud keelu rikkumise. Lisaks ei teostanud Andrus Lode veosevedu AutoVS § 2 lg

1 p 1 tähenduses, kuna tema eesmärk polnud veose sihtkohta toimetamine, vaid Ahula

tehnoülevaatuspunkti ülevaatusele sõitmine. Kui kohus siiski leiab, et Andrus Lode

käitumises esinevad LS § 207 lg 2 tunnused, siis alternatiivselt palub kaitsja väärteomenetluse

lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Andrus Lodel puuduvad

kehtivad karistused, tema süü pole suur ning asjas pole ka avalikku menetlushuvi. Andrus

Lode sõitis tehnoülevaatuspunkti koos veosega, sest vastasel juhul oleks ta pidanud selle

jätma ilma valveta mitmeks tunniks teeservale. Lisaks sai ta enne politsei poolt peatamist

läbida vaid 7 kilomeetrit ning pani teo toime ettevaatamatusest, kuna ei teadnud, et

kohtuväline menetleja tõlgendab haagisega tehnohoolduspunkti suundumist veoseveona.

Andrus Lode ei ohustanud ka ühegi inimese turvalisust, kuna veoautole paigaldatud kaks

laternat polnud piisavalt võimsad, et teisi liiklejaid ohustada.

4. Tartu Maakohtu 21.01.2025. a määrusega võeti Andrus Lode kaitsja kaebus kohtulikule

arutamisele. Asja arutati 19.03.2025. a toimunud avalikul kohtuistungil, kus kuulati üle

isikulised tõendiallikad ning uuriti kirjalikke tõendeid. Sealhulgas kuulati lisaks

menetlusalusele isikule üle tunnistajad, s.o mootorsõidukit Volvo FH registreerimismärgiga

XXX XXX eelnevalt juhtinud O.U ning 14.11.2024 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 119. km/l veondusjärelevalvet teostanud Lõuna prefektuuri

Tartu politseijaoskonna patrullpolitseiniku O.X .

5. Kohtuistungil jäid Andrus Lode ja tema kaitsja kaebuse juurde, taotledes jätkuvalt Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.2024. a otsuse tühistamist.

6. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Väärtegu on leidnud

tõendamist, kvalifitseeritud õigesti ning määratud karistus vastab Andrus Lode süü suurusele.

Seega pole otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust.

Kohtuotsuse põhjendused

2 / 6

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.2024. a otsuse tühistamiseks puudub alus.

9. LS § 73 lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema

läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Vastavalt LS § 731 lg-le 1 võib

mootorsõidukit või selle haagist, mis on olulise rikke või puuduse avastamise tõttu LS § 1962

lg 1 p 9 alusel suunatud erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kasutada liikluses

kuni 30 päeva pärast olulise rikke või puuduse avastamist, v.a LS § 731 lg-s 4 sätestatud juhul,

kui mootorsõidukit ja selle haagist kasutatakse veoseveoks AutoVS tähenduses. LS § 207 lg 2

sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest, kui

see pandi toime üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga või üle 3500-kilogrammise

täismassiga veoautost koosneva autorongiga, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut

või arestiga.

10. Asjas puudub vaidlus selles, et 14.11.2024. a kell 11.09, kontrollides Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa mnt 119. km-l liiklusjärelevalve käigus sõidukite tehnonõuetele vastavust, tuvastas

järelevalvet teostanud Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik O.X O.U

juhitud N3 kategooria mootorsõidukil Volvo FH registreerimismärgiga XXX XXX , millel oli

haakes külmik XXX XXX ning koormaks jogurt ja jahu, LS § 73 lg 71 järgse olulise tehnilise

puuduse – sõidukile oli järelpaigaldatud nõuetele mittevastav arv eesmisi ääretulelaternaid

(tähistega A, R1, SM1). Vaidlus puudub selleski, et kuna avastatud puudust polnud võimalik

kohapeal kõrvaldada – O.U leidis, et tal pole elektrikupabereid ja ta ei tohi ise juhtmeid

küljest lõigata, kuid tulede teibiga kinni katmine polnud sobiv lahendus veondusjärelevalve

teostajate jaoks –, suunas O.X sõiduki LS § 1962 lg 1 p 9 alusel erakorralisse tehnonõuete

vastavuse kontrolli. Kõik eeltoodud asjaolud on leidnud veenvalt tõendamist kogumis O.U ja

O.X ütlustega, mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardiga nr th-

2024-09226/2 (dtl 59-60) ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.2024. a

otsusega väärteoasjas nr 2780,24,018131, millega O.U-d karistati LS § 242 lg 1 järgi 9

trahviühiku ehk 36 euro suuruse rahatrahviga (dtl 79-81).

11. Samuti ei vaielda selle üle, et O.X , olles suunanud mootorsõiduki Volvo FH

registreerimismärgiga XXX XXX erakorralisse tehnonõuete vastavuse kontrolli, informeeris

sõiduki juhti O.U-d , et edasi võib sõita üksnes ilma haagiseta, ning et seepeale helistas O.U

oma ülemusele Andrus Lodele, kes tuli sündmuskohale ja lubas ülevaatusel ise ära käia.

Eelnevad asjaolud on tõendatud mõlema tunnistaja – nii O.U kui O.X – ütlustega, kellest

esimese sõnul andis politseinik talle korralduse, et ta võib edasi sõita, kuid koormat vedada ei

tohi, ning teise ütlustest nähtuvalt selgitati juhile, et kuna sõiduk on suunatud erakorralisele

ülevaatusele, siis selle autorongiga veose vedu jätkuda ei saa. Asjaolu, et kohale sõitis Andrus

Lode, lubades ise ülevaatusel ära käia, on tõendatud lisaks O.U vastavasisulistele ütlustele ka

Andrus Lode ütlustega, millest selgub, kuidas Andrus Lode, saanud teada, et O.U on Tartust

umbes 45 minutilise sõidu kaugusel parklas ning osalenud juba tund aega menetluses, läks

autorooli, sõitis kohapeale ning kui O.U oli paberid kätte saanud, ütles, et läheb ise Paidesse

ülevaatusele.

12. Lõpuks pole vaidlust selleski, et ehkki veondusjärelevalvet teostanud O.X korralduse

kohaselt tuli haagis edasisõiduks sõidukist lahti haakida, Andrus Lode nii ei toiminud, vaid

3 / 6

liikus Paide poole, haagis kaubaga taga, kuni ta 14.11.2024 kella 13.21 ajal Jõgeva

maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 112. km-l politsei poolt kinni

peeti. Märgitut kinnitavad O.X ütlused, millest nähtub, kuidas O.X nägi mõni aeg hiljem

parklas toimingutega edasi tegeledes, et sama sõiduk hakkab parklast ära sõitma. Maanteel

olnud teine patrull ütles, et näeb seda sõidukit, et liigub Tallinna poole, ning peatas selle

Võru-Tartu-Luhamaa maanteel 112. km-l, tuuliku lähedal. Ning kui O.X ka ise sinna sõitis,

selgus, et eelmist juhti autos ei olnud, vaid autorongi juhtis hoopis teine isik – Andrus Lode.

Seda, et ta lahti haakimata sõidukiga edasi sõitis, ei eita ka Andrus Lode ise, selgitades, et

tarneaja tõttu oli selle koormaga väga kiire ning kui ta oleks ilma haagiseta läinud, poleks ta

tagasi jõudnud, et kaup sihtkohta jõuaks.

13. Vaidlus praeguses väärteoasjas taandub peamiselt küsimusele, kas Andrus Lode rikkus

LS § 731 lg-st 4 tulenevat nõuet, sest kaitsja ja Andrus Lode enda hinnangul ei teostanud ta

veosevedu AutoVS § 2 lg 1 p 1 tähenduses. Seda põhjusel, et Andrus Lode eesmärk polnud

veose sihtkohta toimetamine, vaid Ahula tehnoülevaatuspunkti ülevaatusele sõitmine. Kohus

sellise käsitlusega ei nõustu. AutoVS § 2 lg 1 p 1 järgi on autovedu veose kohaletoimetamine

auto või autorongiga ja selle veoga seotud tühisõit (veosevedu). O.U ütluste kohaselt oli

Volvo FH registreerimismärgiga XXX XXX haakes külmik, koormaks jogurt ja jahu, ning

kauba teostamise marsruut oli Põlva-Paide-Tallinn. Paides pidi ta jahu ära andma ja saiad

vastu saama ning Tallinnast pidid tulema edasised juhised, mida veel on vaja laadida. Ka

Andrus Lode ütlustele vastavalt oli sõidukil peal koorem, millega oli kiire – jahu tuli Paides

maha laadida, sai peale võtta ning see juba kella kuueks Tallinnasse tarnida. Järelikult vedas

kõnealune sõiduk veost, mis tuli klientidele kohale toimetada, st teostas veosevedu, ning

asjaolu, et vahepeal suunati sõiduk erakorralisele ülevaatusele, ei muutnud seda olematuks.

14. Seega, kuna Andrus Lode kasutas sõidukit AutoVS § 2 lg 1 p 1 järgseks veoseveoks, ei

laienenud talle LS § 731 lg-s 1 sätestatud sõiduki 30 päevane liikluses kasutamise õigus ning

kuna lisaks oli tegu N3 kategooria sõidukiga, mille täismass oli 21 000 kg (dtl 67-70), siis

järelikult on tema käitumises LS § 207 lg-s 2 sätestatud objektiivsed tunnused. Seega pole

kohtuväline menetleja eksinud teo kvalifitseerimisel, nagu väidetakse kaebuses.

15. Kõne all oleva teo puhul on täidetud ka KarS § 16 järgsed subjektiivsed tunnused. KarS §

12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus,

kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks

tahtluseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab,

et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesolevalt

ei ole Andrus Lode eitanudki, et ta teadis seda, et tema poolt juhitaval mootorsõidukil Volvo

FH registreerimismärgiga XXX XXX on peal kohaletoimetamist vajav veos. Samuti teadis

ta, et nimetatud sõidukil oli eelnevalt tuvastatud oluline puudus ning sõiduk oli suunatud

erakorralisse tehnonõuete vastavuse kontrolli. Kohtus kinnitas Andrus Lode teadlikkust

sellestki, et kui oluline puudus tuvastatakse, siis ei või autovedusid teha, ning lisas, et selliseid

juhuseid on varem olnud ning siis on nad alati saatnud asendusauto. Viimast kinnitas ka O.X ,

viidates analoogsele juhtumile Tartu külje all parklas, kus oli kohal ka Andrus Lode ning

olukord lahendati selliselt, et veosega haagis jäeti maha ja mindi autoga ära. Samuti kinnitas

seda O.U , märkides, et toona nad veosega ülevaatuspunkti ei sõitnud, vaid võtsid haagise

eelnevalt ära. Arvestades täiendavalt Andrus Lode tausta kaubaveoettevõtjana, pole usutav

kaebuses toodud väide, et Andrus Lode ei osanud arvata, et kohtuväline menetleja tõlgendab

haagisega tehnohoolduspunkti suundumist veoseveona. Kohtu hinnangul otsustas Andrus

Lode haagisega mineku kasuks, kuna vastasel juhul oleks võinud tekkida oht, et kaup ei jõua

4 / 6

õigeks ajaks sihtkohta ning ettevõttele oleks sellega kaasnenud trahv. Sellest järeldab kohus,

et subjektiivsest küljest pani Andrus Lode teo toime otsese tahtlusega.

16. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

17. Kaebuses taotletakse alternatiivselt lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel

otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu arvates pole selleks alust. Sõidukite tehnonõuetele vastavuse

regulatsioon ning selle täitmine loob olulise eelduse selleks, et liiklus teedel oleks ohutu ja

turvaline. Seda eriti suure massiga sõidukite ja autorongide puhul, sest need on liikluses

üldjuhul niigi ohtlikumad. Seega pole Andrus Lode poolt toimepandu juba olemuslikult

kergekaaluline süütegu, millele viitab ka LS § 207 lg-s 2 ette nähtud sanktsioon – arest või

rahatrahv kuni 300 eurot, mis on kõrgeim KarS § 47 lg-s 1 ette nähtud sanktsioonimäär. Seega

on taoliste rikkumiste menetlemiseks avalik huvi, nõudes riigipoolse hinnangu andmist

karistuse kohaldamise näol.

18. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Andrus Lodet tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

19. LS § 207 lg-s 2 sätestatu kohaselt karistatakse tehnonõuetele vastavuse kontrolli

mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest, kui see on toime pandud üle 3500-kilogrammise

täismassiga veoautoga või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautost koosneva

autorongiga, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt

karistati Andrus Lodet LS § 207 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 100 trahviühiku

ehk 400 euro suuruse rahatrahviga, st karistusega, mis jääb alla keskmist määra.

20. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

21. Kohus leiab, et Andrus Lode tegevuses §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid

ei esine. Samuti puuduvad KarS §-s 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Andrus Lode

süü suurust hinnates arvestab kohus veel sellega, et Andrus Lode pani rikkumise toime

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 112. km-l, st suure liikluskoormusega maanteel ning kohas,

kus mõlemas suunavööndis on ainult üks rada. Lisaks eelistas ta liiklusohutusele teadlikult

enda ärihuve, andes selliselt veel ka sobimatu signaali enda alluvuses töötavale O.U-le .

Lähtudes aga sellest, et Andrus Lode juhitava mootorsõiduki tehniliseks puuduseks oli kaks

üleliigset ääretulelaternat ning et parasjagu oli tegu ka pärastlõunase, st valge ajaga, siis ei

ohustanud ta liiklejate turvalisust ülemääraselt. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades

leiab kohus, et Andrus Lode süü jääb alla keskmist.

22. Kuna karistusregistri teatise (dtl 75-76) kohaselt pole Andrus Lodet varem selliste

süütegude eest karistatud, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt Andrus Lodele

karistuseks mõistetud rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra on sobiv ning täidab samas

ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke.

23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 12.12.2024. a otsuse väärteoasjas nr 2780,24,018129 muutmata.

5 / 6

24. Kaitsja on 18.03.2025. a esitanud taotluse Andrus Lodele väärteoasjas osutatud

õigusteenuse hüvitamiseks summas 7168,00 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub

kaitsja tasu 19.03.2025. a istungi eest tunnihinnaga 300 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 96-

106). VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi

muutmata, jääb menetluskulu Andrus Lode kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Laas

Kohtunik

6 / 6