2-24-19328/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Kohtuasja number 2-24-19328 Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2025, Jõhvi Kohtuasi AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (välisriigi registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu (registrikood 80245498), seaduslik esindaja juhatuse liige Jelena Kallavus Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu vahel 24. aprilli 2025 istungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 1.1. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu kohustub tasuma AB-le “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) 8150 eurot (s.o põhinõue 7650 eurot ja avaldaja menetluskulud (sh pool riigilõivu) 500 eurot) igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul järgmiselt: Makse nr Tasumise tähtaeg Summa 1. 15. mai 2025 680 eurot 2. 15. juuni 2025 680 eurot 3. 15. juuli 2025 680 eurot 4. 15. august 2025 680 eurot 5. 15. september 2025 680 eurot 6. 15. oktoober 2025 680 eurot 7. 15. november 2025 680 eurot 8. 15. detsember 2025 680 eurot 9. 15. jaanuar 2026 680 eurot 10. 15. veebruar 2026 680 eurot 11. 15. märts 2026 680 eurot 12. 15. aprill 2026 670 eurot Kokku 8150 eurot 1.2. Resolutsiooni p-s 1.1 toodud osamaksed tuleb tasuda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali pangakontole nr XXX (SEB Pank AS), selgitusega: „1286195-AL.“ 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-19328 menetlus.

3. Jätta kompromissis kokku leppimata osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 4. Tagastada AB-le “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) pool avalduselt tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali pangakontole nr XXX (SEB Pank AS), selgitusega: „1286195-AL“. 5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD 1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas 20. detsembril 2024 Viru Maakohtule avalduse Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes, paludes puudutatud isikult välja mõista põhinõue 9567,50 eurot, viivis põhinõudelt 20. detsembri 2024 seisuga 51,24 eurot ning viivis põhinõudelt alates 21. detsembrist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2. 24. aprillil 2025 toimunud istungil palusid menetlusosalised kinnitada nende vahel sõlmitud kompromissi juhul, kui korteriühistu seaduslik esindaja juhul kui korteriühistu annab kohtule teada oma nõusolekust. 28. aprillil 2025 teatas puudutatud isiku esindaja, et Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu nõustub kompromissiga kohtuistungil kokku lepitud tingimustel, mis olid järgmised: „Korteriühistu hüvitab avaldajale kompromissisumma 8150 eurot (s.o 7650 eurot põhinõue ja 500 eurot avaldaja menetluskulud, sh pool riigilõivu). Korteriühistu tasub kompromissisumma 12. kuumaksega, millest 11 osamakset on à 680 eurot ja 12. osamakse 670 eurot). Osamakse tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks. Esimene osamakse tuleb tasuda hiljemalt 15. maiks 2025. Osamaksed tuleb tasuda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali pangakontole nr XXX SEB Pank AS-is, selgitusega: „1286195-AL.“ Kompromissi kinnitamisel taotleb avaldaja poole riigilõivu tagastamist AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali pangakontole nr XXX SEB Pank AS, selgitusega: „1286195-AL“. Menetlusosalised loobuvad kompromissi kinnitamisel edasikaebeõigusest. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 4. Kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (TsMS § 613 lg 1 p 1). Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale). /…/ Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava 2

nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22. aprilli 2020 määrus asjas nr 2-19-19561, p 14). 5. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (TsMS § 4 lg 4, § 430 lg 1). Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. 6. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised saavad menetluse eset käsutada. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse. Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud (TsMS § 432). 7. Kuivõrd menetlusosaliste ring on piiritletud ja menetluse ese on menetlusosaliste käsutada, siis kohus välistab menetlusosaliste taotlusel määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4 ja TsMS § 477 lg 1 ja lg 6 koosmõjus). 8. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse. Menetlusosalised on menetluskulud osaliselt jaotanud kompromissis. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 168 lg 3). 9. Avaldaja taotleb avalduselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seega tagastab kohus avaldajale tema taotluse alusel pool (25 eurot) avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3