1-11-5043/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-5043 Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Tatjana Derkatš 8. november 2011, Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi V.P (V.P) süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi ja L.O süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10. juuni 2011 otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad

Süüdistatava V.P kaitsja Riine Lumiste, süüdistatava L.O kaitsja Vello Luik, kannatanu Andre Ea esindaja Merike Allikmäe Prokurör Kristina Kivi Süüdistatavad

V.P , isikukood xxx, eesti keel, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxxxx xx-

x,xxxxxx, töökoht xxxxx xxxxxxxx xx, varem kriminaalkorras karistamata;

L.O , isikukood xxx, eesti keel, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxxxxx xxx, xxxxxx, töökoht xxxxxx xxxxxxx xx, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsjad Riine Lumiste, Argo Küünemäe, Vello Luik

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 10. juuni 2011 otsus osaliselt, s.o V.P-lt ja L.O-lt

solidaarselt Andre Ea kasuks välja mõistetud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista V.P-lt ja L.O-lt solidaarselt Andre Ea kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 (viissada) eurot ja

varalise kahju hüvitamiseks 196 (ükssada üheksakümmend kuus) eurot ja 84 senti.

2(11)

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 10. juuni 2011 otsus muutmata.

4. Apellatsioonimenetluses V.P kaitse teostamise eest määratud kaitsjale määratud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 senti jätta riigi kanda.

5. Apellatsioonimenetluses L.O-lt kaitse teostamise eest määratud kaitsjale määratud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 senti jätta riigi kanda.

6. Apellatsioonimenetluses Andre Ea esindajale kaitse teostamise eest määratud kaitsjale määratud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti jätta riigi kanda.

7. Kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt, kannatanu esindaja apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 22. novembril 2011 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 10. juuni 2011 otsusega lühimenetluses tunnistati V.P süüdi KarS § 121

järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätteid

kohaldades määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui V.P ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil Maleva 2H-7, Tallinn

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks KarS § 74 lg 1 alusel määrati V.P katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 68 lg 1 aluse lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 25.04.2009, so 1 päev karistusaja hulka.

V.P-lt mõisteti riigituludesse välja sundraha 417.03 eurot ja kaitsjatasu 276.13 eurot.

L.O tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS §

74 ja 75 sätteid kohaldades määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui L.O ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxxxxx xxxx xxxxxx

3(11)

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks KarS § 74 lg 1 alusel määrati L.O katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

L.O-lt mõisteti riigituludesse välja sundraha 417.03 eurot ja kaitsjatasu 38.35 eurot.

V.P-lt ja L.O-lt mõisteti solidaarselt M. K kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks

500 eurot ja A. Ea kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 eurot ja varalise kahju hüvitamiseks 1418.84 eurot. 2. V.P-le oli esitatud süüdistus selles, et tema, 25.04.2009 kella 04.30 paiku Tallinnas, Pärnu

mnt 11 hoone vastas paikneva kioski juures koos L.O-ga tungis kallale temale varem tundmatutele A. Eale ja M. Kle, pekstes A. Ea käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Enne rünnet istunud A. E kukkus maha ja V.P koos L.O-ga jätkasid tema peksmist. Kui M. K sekkus peksmise lõpetamiseks ning V.P ja L.O tegevuse takistamiseks, löödi ka temale rusikaga näkku, millest M. K kukkus maha. Kannatanutele tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi - M.Kle sõrmede põrutus ilma küünevigastusteta ja pindmised hulgivigastused ning A. Eale silmamuna ja

silmakoopakoe põrutus, ajuvapustus ning pindmised hulgivigastused näol, kehal ja jäsemetel, samuti ülemiste esihammaste metallokeraamilise 3-hamba silla purustus. Kuna V.P avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel, rikkus avalikku korda ja kasutas põhjuseta vägivalda isikute suhtes, kes on temale võõrad ning taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat

suhtumist avalikku korda, pani V.P oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis on toime pandud grupi poolt, s.o KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3.

L.O-le oli esitatud süüdistus selles, et tema 25.04.2009 kella 04.30 paiku Tallinnas, Pärnu mnt

11 hoone vastas paikneva kioski juures koos V.P-ga tungis kallale temale varem tundmatutele A. Eale ja M. Kle, pekstes A. Ea käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Enne rünnet istunud A. E kukkus maha ja L.O koos V.P-ga jätkasid tema peksmist. Kui M. K sekkus peksmise lõpetamiseks ning L.O ja V.P tegevuse takistamiseks, löödi ka temale rusikaga näkku, millest M. K kukkus maha. Kannatanutele tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi - M.Kle sõrmede põrutus ilma küünevigastusteta ja pindmised hulgivigastused ning A. Eale silmamuna ja

silmakoopakoe põrutus, ajuvapustus ning pindmised hulgivigastused näol, kehal ja jäsemetel, samuti ülemiste esihammaste metallokeraamilise 3-hamba silla purustus.

Kuna L.O avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel, rikkus avalikku korda ja kasutas põhjuseta vägivalda isikute suhtes, kes on temale võõrad ning taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat

suhtumist avalikku korda, pani L.O oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis on toime pandud grupi poolt, s.o KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 4.

Maakohtu istungil tunnistas V.P end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi, oli nõus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi, L.O ei

tunnistanud end talle esitatud süüdistuses süüdi, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, kinnitas eeluurimisel antud ütlusi ja soovis enda küsitlemist kohtuistungil.

4(11)

Maakohus, kuulanud ära süüdistatavate seletused, kannatanute ütlused ning uurinud toimiku

materjale, analüüsinud ja hinnanud kohtupraktikat ja kõiki tõendeid kogumis leidis, et hamburgeriputka lähedal leidis aset meesterahvaste vaheline füüsiline konflikt, kuid ei ole kogutud

ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et toimunu rikkus intensiivselt seal viibinud isikute õigusrahu,

mistõttu puudub V.P ja L.O tegevuses süüteokoosseis KarS § 263 p 1, 4 järgi.

Süüdistuses ei ole näidatud ega kohtuistungil tuvastatud ühtegi konkreetset isikut, keda oleks R.V.P ja A.Ernsaksa omavahelisest sõnavahetusest alguse saanud rüselemine häirinud. Isiku süüdimõistmiseks KarS § 263 järgi ei piisa tõdemusest, et vägivalda kasutati avalikus kohas isiku suhtes, kes on temale võõrad ja see on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemisekorra, tavade ja kommetega. Et A.Ernsaksale ja M.Kle tekitati rüseluse ja peksmise käigus füüsilist valu ning põhjustati tervisekahjustusi, mõistis maakohus V.P ja L.O süüdi KarS § 121 järgi, so. kehalises väärkohtlemises.

Lahendades M. K tsiviilhagi summas 75 000 krooni, millest 35 500 krooni moodustab varaline kahju ja 39 500 krooni mittevaraline kahju, leidis kohus, et see on põhjendatud osaliselt. Nõude varalise kahju hüvitamiseks jättis maakohus tõendite puudumisel kahju tekitamise ja selle suuruse kohta rahuldamata, mittevaralise kahju hüvitamisel leidis kohus, et põhjendatud on mõista M. Kle hüvitisena 500 eurot. A. Ea tsiviilhagi summas 223 420 krooni, millest 23 420 krooni moodustab varaline kahju ja 200

000 krooni mittevaraline kahju, rahuldas kohus osaliselt. Kohus mõistis süüdistatavatelt varalise kahju hüvitamiseks solidaarselt A. Ea kasuks välja 1418.84 eurot (22 200 krooni) ja mittevaralise

kahju katteks 3000 eurot.

5. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid V.P kaitsja adv. R. Lumiste, süüdistatava L.O kaitsja adv. V. Luik ja kannatanu A. Ea esindaja adv. M. Allikmäe.

5.1. V.P kaitsja palub tühistada otsus A. Ea kasuks välja mõistetud varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamise osas, jättes rahuldamata A. Ea nõuded kardioloogi visiiditasu osas 50 krooni (3.20 eurot), prillide valmistamise eest 1070 krooni (68,39 eurot) ja purustatud hamba ravi eest 18

000 krooni (1150,41 eurot), jättes seega rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõude summas

1222 eurot ning vähendada oluliselt mõistlikkuse piires A. Eale mõistetud mittevaralise kahju hüvitust. Kaitsja leiab, et A. E ei ole usaldusväärselt tõendanud talle 25.04.2009 tekitatud kahju

suurust ning on kaheldav kas tema poolt esitatud tõendid on üldse seotud terves ulatuses talle tekitatud tervisekahjustusega.

- A. E pöördus kardioloogi poole 12.05.2010, s.o. enam kui aasta pärast kuriteosündmust ning pärast ligi aastast Tallinna Vanglas viibimist (vanglas viibis 28. aprillist 2009.a. kuni 20. aprillini

2010.a.) ning tal diagnoositi hüpertooniatõve. Visiiditasu väljamõistmine on ebaõige, kuna pole

usutav, et V.P võis oma tegevusega ja sellest aasta möödumisel põhjustada A. Eal hüpertooniatõve tekke;

- A. Ea lühinägelikkuse on 17.02.2010 teinud kindlaks Tallinna Vanglas oftalmoloog J. Varkki

ning keegi on 20.03.2010 tellinud A. Eale kaugnägemiseprillid. Samas pole näha, kuidas on

prillide valmistamise eest makstud. A. Eal tuvastati kuriteo sündmuse järel silmamuna ja

silmakoopakoe põrutus. Millegagi ei ole tuvastatud põhjuslikku seost saadud tervisekahjustuse

ning aasta hiljem kindlakstehtud lühinägelikkuse vahel ja sellest tulenevat vajadust tellida kaugnägemise prillid; - Purustatud hamba ravi 18 000 krooni tõendamiseks on A. E esitanud käsitsikirjutatud ja halvasti loetava ilma igasuguse kviitunginumbrita koopia (I kd. lk. 104 ja 107),millelt võib vaid aimata, et vist on tahetud kirjutada „Metallokeraamised kroon“ (?). Samalt koopialt on ilmselgelt näha, et „E ANDRE“ on koopiale kirjutatud hoopis teise käekirjaga ja teise kirjutusvahendiga. Ei ole selge, kas üldse ja kes on sellele numbrita kviitungile allakirjutanud ja puudub igasugune märge 18 000

5(11) krooni kassasse tasumise kohta. Täiesti lahti kirjutamata on võimalikud tehtud ravitööd ja nende maksumused, ehki Lille Hambaravi teenuste kodulehelt (http://www.lillehambaravi.ee/hambaravi-

teenused-ja-hinnakiri) võib lugeda osutatavate teenuste maksumust, kuid metallokeraamiliste kroonide tegemise teenust kui sellist ei nähtu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 25.04.2009

toimunud isiku läbivaatusel tuvastati lisaks muudele vigastustele „Vasakpoolne esihammas lihvitud hambakrooni tarvis, kuid ilma kroonita“ ja see on A. Ea poolt allkirjastatuna märkuseta õigeks loetud. - tunnistaja R. L (tl.24) ütluse järgi „üks meesterahvas, kellel oli hammas puruks löödud, näitas politseinikele paberis oma hamba tükki. Ma veel imestasin, kuidas ta suutis leida selle hamba tüki.“ Eeltoodust saab järeldada, et löökide tagajärjel võis eemalduda A. Eal varem lihvitud hambale paigaldatud kroon ja seda hambasarnast esihambakrooni hoidiski A. E paberis, mida näitas politseinikele. - enam kui aasta ja 4 kuud hiljem pärast kuriteosündmust täiendaval ülekuulamisel 9.09.2010 (tl.

14) ütleb kannatanu, et „ 25.04.2009 ründe tulemusena purustati mul ülalõua esihammaste

metallokeraamiline 3-hamba sild, mis asendati uuega 12.05.2010. Kliinikus Lille Hambaravi oli paigaldatud uus metallokeraamiline kroon, mis läks maksma 18 000 krooni. Võib järeldada, et A. E võis 2010 kevadel jätkata pärast aastast vanglas viibimist hammaste korrastamist, kuid kaheldava väärtusega kviitungikoopia alusel talle nende võimalike kulude hüvitamine on ebaõige. - tähtsusetu pole ka asjaolu, et A. E mõisteti 17.06. 2010 muuhulgas süüdi ka KarS § 344 lg 1 järgi

„Dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine“ – kriminaalasi nr. 1-09-16187, mistõttu on tekkinud kahtlus, et esitatud 18 000 kroonise kviitungi näol võib olla tegemist võltsinguga ning kasutades 25.04.2009 kuriteosündmust on A. E esitanud kahju hüvitamise taotluse oluliselt suuremas summas kui talle tegelikult tekitatud kahju. - vaidlustamata V.P süüd A. Eale kehavigastuste tekitamises, aga samas ka A. Ea enda osa

toimunus, on tema kasuks 3000 euro väljamõistmine mittevaralise kahju hüvitamiseks eeltoodut arvestades põhjendamatult suur summa.

5.2. L.O kaitsja vaidlustab otsuse L.O süüdimõistmises ja karistamises KarS § 121 järgi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaitsja

palub otsus tühistada ja teha uus otsus, millega L.O mõista õigeks ning jätta kannatanute tsiviilhagid rahuldamata. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seisneb kaitsja arvates järgnevas: - kohtuotsuse põhistused ei ole veenvad ja kohtu siseveendumise kujunemine ei ole jälgitav. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et L.O oleks kannatanuid löönud või nende tervist kahjustanud. L.O sekkus kaklusse, et lahutada kannatanuid ja kaassüüdistatavat V.P ning kui ta poleks sekkunud, oleks V.P „maha löödud“. Kedagi L.O ei löönud, ainult tõukas eemale. Kohus on ise möönnud, et ei ole võimalik täpselt eristada, millised kannatanutele tekitatud tervisekahjustustest tekitas L.O. -kannatanu A. E ei oska öelda, kes süüdistatavatest teda lõi, samuti ei oska kannatanu M. K öelda, kes teda lõi. - tunnistaja N. S avaldab, et L.O ja R. Mölder sekkusid kaklusse, pärast kannatanud tõukasid R. Möldri ja L.O; on tuvastamata, kas L.O kannatanuid lõi ja neile tervisekahjustusi tekitas - samade tõendite pinnalt on R. Mölderi suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb kaitsja arvates järgnevas: L.O tegevuses esinevad

õigusvastasust välistavad asjaolud. L.O lähtus teadmisest, et sõber on langenud õigusvastase

ründe ohvriks ja ta läks sõbrale appi õigusvastast rünnet tõrjuma. Kui isik tõrjub vahetut või

vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvele, kahjustades ründaja

õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire, ei ole tegu õigusvastane. Juhul, kui L.O

arvas ekslikult, et tegemist oli õigusvastase ründega, tuleb teo toimepanija vastutuse küsimus

6(11) lahendada KarS § 31 lg-s 1 sätestatud lubatavuseksimuse eeskirjade järgi. Kaklus toimus osapoolte nõusolekul, mis vastavalt Riigikohtu seisukohale on samuti õigusvastasust välistav asjaolu.

Veel leiab apellant, et kuna kogutud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et L.O koos V.P-ga kahjustas 25.04.2009 kannatanute tervist, siis puudub alus L.O-lt kannatanute kasuks kahju hüvitist välja mõista.

5.3. Kannatanu A. Ea esindaja palub apellatsioonis maakohtu otsus tühistada osaliselt, s.o kvalifikatsiooni osas, teha uus otsus, millega tunnistada V.P ja L.O süüdi KarS § 263 p 1,

4 järgi ja mõista süüdistatavatelt välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes 1497.44 eurot (23 420 krooni) ja mittevaralise kahju nõudes 12787.72 eurot (200 000 krooni), kokku 14 285.16 eurot.

Apellatsiooni väidete kohaselt on A. Eale välja mõistetud kahjusumma liialt vähene ja maakohus on tõendeid hinnanud valikuliselt: - kohus on mõjuva põhjuseta pidanud usaldusväärseks kohtualuse V.P ja tunnistaja N. S ütlused, et A. Ea löömise põhjuseks olid solvavad märkused V.P tütarlapse kohta. Kohus jätnud täiesti tähelepanuta kannatanu M. K ütlused, kes kinnitas nii eeluurimisel kui ka kohtus, et kallaletung toimus ilma põhjuseta kolme meesterahva poolt, lüües äärekivil istuvat A. Ea jalgadega pähe.

- N. S ei ole ülekuulamisel väljendanud, et teda oleks solvatud. V.P arvamus, et keegi tunnistajat solvas on paljasõnaline.

- kiirabikaardi kohaselt võisid A. Eal olla joobetunnused, kuid millised, need on märkimata.

Sündmuse järgsel politseipoolsel isiku läbivaatusel joobe tunnuseid ei tuvastatud, joobe

tuvastamise protokolli koostamist ei loetud põhjendatuks, erakorralise meditsiini osakonnas läbivaatusel – ravil olles joovet ei tuvastatud, kuigi see on EMO rutiinseks kohustuseks. Ilmselgelt on väär järeldada, et kallaletung oli provotseeritud, et kannatanud võisid käituda kohatult. - kui kohus oleks arvestanud õigesti kohtualuste isikulisi parameetreid, siis on võimalik, et selle tulemusel oleks tehtud teistsugune otsus.

- toimikule lisatud karistusregistri väljavõtetest nähtub, et kohtualuseid on karistatud väärtegude eest, mis on seotud alkoholiga, aga ka KarS § 262 alusel. Otsusest aga ei nähtu, et kohus oleks neid

iseloomustavaid andmeid hinnanud otsuse koostamisel, küll aga on kohtualuse L.O taotlusel lisatud toimiku materjalidele A. Ea puudutavad menetlusotsused, karistusregistri teatis, kohtuotsus ja subjektiivselt valitud ajalehe väljalõiked, mis aga oma sisult ei oma mingit puutumust käesoleva

kriminaalasjaga, mistõttu need ei saa olla kõlbulikeks tõenditeks ning kohus võinuks jätta need tähelepanuta.

Puutuvalt kvalifikatsiooni märgib apellant, et ta nõustub Riigikohtu seisukohtadega KarS § 263 sisustamisel, kuid alati tuleb arvestada konkreetse juhtumi eripära. Kannatanutel puudus rünnaku

eelselt mis tahes kontakt kallaletungijatega, maakohus pole seda veenvalt tuvastanud, kuid isegi

kui teoreetiliselt oletada A. Ea eelnevat isiklikku lävimist vägivallatsejatega, on KarS § 263

kvalifikatsioon täidetud, kuna sekkus väidetava tüliga mitteseotud M. K, tajudes reaalset ohtu kaaskodaniku elule ja tervisele. Maakohus on eeldanud ekslikult, et oli kaklus, mitte peksmine, mis

sai alguse V.P ja A. Ea omavahelisest konfliktist ning pole seetõttu analüüsinud kolmandate isikute seotust kuriteoga. Kallaletungi otsesteks tunnistajateks oli veel ca 20 inimest. Kvalifikatsiooni muutmine kohtu poolt on ühiskondlikku õiglustunnet riivav.

Kohus on valede järelduste tõttu tõendeid hinnates vähendanud väljamõistetavat summat. Nii on märgitud otsuse 13 lk-l kannatanu enda osa kahju tekitamisel (solvas esimesena), mis ei ole õige. Materjalidest nähtub, et A. Eale põhjustatud tervise kahjustused on elukestvad (silmavigastus) ja

piiravad elutegevust. Kuna A. Eale põhjustatud vigastused polnud lühiajalised ning nähtavad

7(11)

vigastused kadusid alles 5-6 kuu pärast, siis tuleb välja mõista moraalne kahju hagis esitatud ulatuses, s.o. summas 12 787.72 eurot. 25.04.09 läbivaatuse protokollist nähtub, et A. Eal oli seljas musta-halli triibuline pintsak, mille vasak ja parem varrukas oli tagant poolt katki. Seega on tõendatud, et kannatanu pintsak (firma

Hugo Boss toode) oli pärast kuritegu kandmiskõlbmatu ning põhjustatud kahju kuulub kohtualustelt väljamõistmisele suuruses 268.54 eurot (4200 krooni).

6. Ringkonnakohtu istungil toetasid kaitsjad ja kannatanu A. Ea esindaja apellatsioone, süüdistatav

V.P toetas oma kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta kaitsjate apellatsioonid rahuldamata, toetas kannatanu esindaja apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega, tuli alljärgnevatele järeldustele.

8. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendatud järeldusega selles, et V.P ja L.O

käitumises puudub KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava süüteo koosseis ning A.E ja M.Kle

füüsilise valu ja tervisekahjustuste põhjustamine on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et A. Ele ja M. Kle tekitati küll rüseluse ja peksmise käigus füüsilist valu ning põhjustati tervisekahjustusi, kuid süüdistuses ei ole näidatud ega kohtuistungil tuvastatud 25.04.2009 tänaval olijatest mitte ühtegi konkreetset isikut, keda R. V.P ja A. E omavahelisest sõnavahetusest alguse saanud rüselemine oleks häirinud. Seetõttu

ei saa kohtukolleegium nõustuda kannatanu esindaja seisukohaga, et kvalifikatsiooni muutmine kohtu poolt on ühiskondlikku õiglustunnet riivav. Väide, et kallaletungi otsesteks tunnistajateks oli veel ca 20 inimest, on paljasõnaline ega tulene kriminaalasja materjalidest. Isiku süüdimõistmiseks

KarS § 263 järgi ei piisa tõdemusest, et vägivalda kasutati avalikus kohas isiku suhtes, kes on

temale võõrad ja see on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemisekorra, tavade ja kommetega. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-7-07 märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute

turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste

isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Kvalifitseerimaks süüdlase tegevust avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelgalt konstateering, et tegu (peksmine) toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist KarS § 263 järgi. Maakohtu järeldus on kooskõlas kohtupraktikaga. Maakohus tuvastas otsuses õigesti, et süüdistatavate ja A. Ea vaheline füüsiline

konflikt leidis aset avalikus kohas, kuid ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et

hamburgeriputka lähedal toimunu rikkus intensiivselt seal viibinud isikute (personaliseeritult) õigusrahu. Apellatsioonis esitatud asjaolud ei anna seega alust maakohtu otsust V.P ja L.O käitumise kvalifikatsiooni osas, muuta. 9. Kohtukolleegium ei saa nõustuda L.O kaitsja seisukohtadega, et maakohus on L.O KarS § 121 järgi süüdimõistmisel ja karistamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust. L.O ütlustest eeluurimisel ja kohtuistungil nähtub, et ta tunnistab küll kannatanute tõukamist, kuid joodud alkoholi tõttu ei mäleta ta sündmusi täpselt ega sedagi, mida tema tegi. Tuvastatud on, et konflikti lahendama kutsus L.O V.P, kes kinnitab, et L.O

võttis kaklusest osa. Kannatanute ütlusi, et L.O ei sekkunud mitte selleks, et kaklejaid lahutada, kinnitavad usaldusväärselt tunnistaja N. S ütlused, et L.O võttis kaklusest osa. Kuigi

kohus on otsuses möönnud, et ei ole võimalik täpselt eristada, millised kannatanutele tekitatud

tervisekahjustustest tekitas L.O, ei anna see alust mõista L.O õigeks KarS § 121 järgi.

8(11)

Osaledes kakluses, tõugates ja kannatanuid lüües, sai L.O aru, et ta võib kahjustada sellega

kannatanute tervist, kuid ei konkretiseerinud enda jaoks millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed, mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse

tahtlusega. Kohus on lugenud tunnistaja N. S ütlused usaldusväärseteks ja nende kasutamist

usaldusväärse tõendina ei ole apellant vaidlustanud. Puudub mõistlik põhjendus, et isik, kes on käitunud õiguskuulekalt või üritanud korrarikkumist peatada (nagu L.O ütlustest tuleneb), peab politseiautot nähes sündmuskohalt põgenema nagu L.O seda tegi. Seega on kogutud tõenditega

leidnud tõendamist, et kannatanutele tekitasid tervisekahjustusi V.P ja L.O koos, s.o grupis. L.O käitumises ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid nagu kaitsja ekslikult leiab.

Kohtuotsuse põhistused L.O süüdimõistmisel ja karistamisel KarS § 121 järgi on veenvad ja kohtu siseveendumise kujunemine lugejale jälgitav.

10. Maakohus rahuldas A. Ea tsiviilhagi osaliselt, mõistes V.P-lt ja L.O-lt solidaarselt A.

Ea kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 1418.84 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

3000 eurot. Kohtukolleegium nõustub sellega, et V.P ja L.O tekitasid A. Eale õigusvastaselt kahju seoses kannatanu peksmisega ja sellest tulenevalt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et süüdistatavatel tuleb nende süülise käitumise tagajärjel kannatanule tekitatud kahju ka

hüvitada. Samas ei saa kohtukolleegium nõustuda maakohtu poolt tuvastatud ja süüdistatavatelt

solidaarselt A. Ea kasuks välja mõistetud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõistetud hüvitise suurusega.

Kohtukolleegium nõustub V.P kaitsja seisukohaga, et vaidlustatud kohtuotsusega

süüdistatavatelt kannatanu A. Ea kasuks välja mõistetud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks väljamõistetud tsiviilhagi summad ei ole usaldusväärselt tõendatud kannatanule 25.04.2009 tekitatud tervisekahjustusega. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Maakohus tugines A. Eale varalise kahju osalise hüvitise väljamõistmisel kannatanu poolt esitatud

tõenditele - purustatud hamba ravi maksumus 18000 krooni, arstide visiiditasud 150 krooni,

silmakahjustuse tõttu prillide maksumus 1070 krooni ( I kd lk 79, 100, 104,106-107), leides, et

kulutused arstide visiiditasudele, hambaravile ja prillidele on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kohtukolleegium ei saa nõustuda maakohtu järeldustega, et A. Eale V.P ja L.O poolt tekitatud kehavigastused ja peale kuriteosündmust üks aasta hiljem kannatanu poolt esitatud ravikulude maksumust kinnitavad arved on põhjuslikus seoses 25.04.2009

toimunud peksmisega. Et maakohus ei ole lugenud A. Ea varalise kahju nõude suurust

usaldusväärseks, tõendab kohtukolleegium arvates ka see, et maakohus on kannatanu varalise kahju nõuet osaliselt rahuldades juba vähendanud lõhutud pintsaku maksumust 4200 kroonilt 3000 kroonile just pintsaku maksumuse tõendamatuse tõttu.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus A. Eale välja mõistetud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise osas tuleb osaliselt tühistada ja seda alljärgnevatel põhjustel.

A. Ea läbivaatuse protokollist tuleneb, et A. Eal oli 25.04.2009 parem silm kinni, silma all

hematoom, silmaalune paistes. Alumine huul paistes, haavaline, suu juurest vasakult poolt

pindmised haavad. Vasakpoolne esihammas lihvitud hambakrooni tarvis, kuid ilma kroonita.

Kannatanu seljas musta-halli triibulise pintsaku vasak ja parem varrukas tagapoolt katki. Isiku

kehal leiduvaid iseärasusi või eritunnuseid pole (I kd lk 5-9). Nähtuvalt kiirabikaardist tuvastati

9(11)

25.04.2009 A. Eal lokaalne leid: parema silma all hematoom, silm kinni, alumine huul verine, palpatoorne valulikus paremas küljes. Diagnoos: ajuvapustus; arteriaalne hüpertensioon (I kd lk 4, 98). Patsiendikaardist nähtub, et A. E saabus Ida-Tallinna Keskhaiglasse saatekirjaga 25.04.2009 kell 13.17, diagnoosiks silmamuna ja silmakoopakoe põrutus (kontusioon) (I kd lk 99). Arestimaja teatise kohaselt on A. Eal 28.04.2009 fikseeritud seoses arestimajja vastuvõtmisega parema silma

ümbruses verevalum (I kd lk 110-112). Tallinna vangla teatise kohaselt saabus A. Ea Tallinna

Vanglasse 08.05.2009 ja vastuvõtmisel kaebas A. E peavalu, mingeid kehavigastustele viitavaid jälgi ei tuvastatud (I kd lk 114). Kinnipeetava A. Ea ambulatoorsest kaardist nähtub, et Tallinna

Vanglas on ta pöördunud kaebustega psühhiaatri, neuroloogi ja silmaarsti vastuvõtule, saanud

migreeni, depressioon- ja hematoomiravi. 05.08.2009 silmaarsti konsultatsioon, diagnoositud

müoopiat, väljastatud prilliretsept ja suunatud silmakompuutrisse. 28.08.2009 teostatud kaariese ravi. (I kd lk 114-115).

Kohtukolleegiumi arvates ei nähtu uuritud meditsiinilistest dokumentidest, et 25.04.2009

kuriteosündmus oleks põhjustanud A. Ea pöördumise peale Tallinna Vanglast vabanemist

12.05.2010 AS Ida-Talinna Keskhaigla kardioloogi poole (I kd tl 104), 12.05.2010

metallokeraamilise krooni paigaldamise Lille Hambaravi poolt aga samuti prillide ostmise 20.03.2010 (I kd tl 106). Maakohus ei ole usaldusväärselt põhjendanud, miks ta on A. Ea kasuks purustatud hamba ravi eest välja mõistnud 18000 krooni. Tunnistajate A. T ja R.L on kinnitanud,

et ühel meesterahval oli 25.04.2009 hammas puruks löödud ja ta näitas politseinikele hamba tükki. Et ei tunnistajad ega A. E ei ole kordagi avaldanud, et peksmise tagajärjel purunes A. Eal 3 hamba metallokeraamiline kroon, ei oleks maakohus saanud rahuldada nõuet 18000 krooni hüvitamiseks, kuivõrd nõude aluseks olev kviitungi koopia (I kd tl 104) on üldse kaheldava väärtusega, see on

käsitisi kirjutatud, halvasti loetav, puudub number. Ka kohus on nentinud, et kviitungil on lahti kirjutamata võimalikud tehtud ravitööd ja nende maksumused, ehki Lille Hambaravi teenuste

kodulehelt ( ) võib lugeda http://www.lillehambaravi.ee/hambaravi-teenused-ja-hinnakiri osutatavate teenuste maksumust, kuid metallokeraamiliste kroonide tegemise teenust kui sellist ei nähtu. Seega puuduvad tõendid selle kohta, kas ja kelle poolt kui üldse on Lille Hambaravi sellist teenust osutanud ja selle kviitungi alusel raha saanud.

Kohtukolleegiumi arvates on tõendamata ka kaugnägemisprillide tellimuse hüvitamiseks 1070

krooni väljamõistmine, kuivõrd Eesti Optik kviitungilt nr 025755 (I kd tl 106) ei nähtu, kes on prillide tellijaks, kellele prillid tellitakse ja kas kviitungil märgitud summa on üldse tasutud. Ka

selle kviitungi visuaalsel vaatlemisel on täheldatav käekirja erinevus. Eeltoodu aluselleiab

kohtukolleegium, et A. E kasuks varalise kahju hüvitamiseks välja mõistetud summa kuulub

vähendamisele 1220 euro võrra, mille moodustab visiiditasu maksumus 3.20 eurot,

metallokeraamilise krooni maksumus 1150.41 eurot ja prillide maksumus 68.39 eurot.

Kohtukolleegium leiab, et varalise kahju hüvitamiseks tuleb A. Ea kasuks välja mõista seega 196.84 eurot.

Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille

esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva

mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt

diskretsiooni alusel. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta

kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Arvestades A.

Eale tekitatud tervisekahjustuste iseloomu ja nendega tekitatud eeldatava valu, samuti

süüdistatavate süü suurust, rikkumise laadi (A. E tervisekahjustused ei olnud püsivad, olid lühiajalised ega põhjustanud millegagi elukvaliteedi langust) ja raskust, kannatanu enda osa kahju

tekitamises, leiab kohtukolleegium, et põhjendatud on mõista A. Eale mittevaralise kahju

10(11)

hüvitisena välja 500 eurot, mis kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele solidaarselt. Asja puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tsiviilhagi nõude aluseks olevat kannatanu väidet, et 25.04.2009 vahejuhtumi tagajärjel tekitati temale jäädavad tervisekahjustused.

11. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtuotsuse osaliselt ja tegi selles osas uue otsuse, mis on ette nähtud KrMS § 337 lg 1 p-s 4, seega

jäävad V.P ja L.O süüdistusasjas määratud kaitsjate tasud ja kannatanu esindaja tasu

riigi kanda. Kohtukolleegium loeb põhjendatud kuluks adv. A.Küünemäe taotluses esitatud

õigusabi tasu suurust apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise ja kohtuistungil esinemise eest

57.52 eurot ja adv R. Lumiste taotluses esitatud õigusabi tasu suurust apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise ja kohtuistungil esinemise eest 57.53 eurot. Apellatsioonide osalise rahuldamise

korral tuleb määratud kaitsjatele apellatsioonimenetluses süüdistatavate kaitse teostamise eest

makstav tasu jätta riigi kanda. Kannatanu esindaja tasu apellatsioonimenetluses suuruses 38.35 eurot loeb kohtukolleegium samuti põhjendatud kuluks, mis tulenevalt KrMS § 185 lg-st 1 tuleb jätta riigi kanda.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 1; § 340 lg 2 p 5, tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja nimelt, kannatanu tsiviilhagi katteks väljamõistetud summade osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kaitsjate apellatsioonid rahuldab osaliselt, kannatanu esindaja apellatsiooni jätab rahuldamata.

Urmas Reinola Meelika Aava Malle Preimer

11(11)