1-10-3703/35 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-3703

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-3703 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. oktoobri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu T.K (T.K) määruskaebus RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 11. oktoobri 2011 määrus muutmata

ning süüdimõistetu T.K määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel

teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

T.K mõisteti süüdi Viru Maakohtu 30.06.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 03.01.2011 ja lõpp 30.04.2012.

Viru Maakohtu 11.10.2011 määrusega jäeti T.K tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on T.K tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ennatlik ja ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et T.K on kriminaalkorras karistatud 9 korda. Viru Maakohtu 19.10.2006 otsusega karistati teda vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 36 kuud.

- 2 -

Uued kuriteod pani T.K vastavalt Viru Maakohtu 30.06.2010 otsusele toime juba 02.09.2007, seega 9 kuu möödumisel peale süüdimõistmist ja kehtival katseajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg, käesoleval

juhul kestusega 1 aasta. Maakohtul puudus igasugune veendumus, et kinnipeetav on käesolevaks ajaks teinud oma varasematest karistustest enda jaoks õiged järeldused ning suudab 1-aastase katseaja seekord läbida nõuetekohaselt ning seadusekuulekalt. Vabanemise korral puudub T.K garanteeritud töökoht. Arvestades, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 2563,81 eurot ja kõik kinnipeetavale mõistetud

karistused on seoses varavastaste kuritegude toimepanemisega, on kohtu hinnangul reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel hakkab kinnipeetav toime panema uusi kuritegusid. Kinnipeetava viited sellele, et teda hakkavad toetama ema ja vend, ei ole kohtu arvates

tõsiseltvõetavad, kuna kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetava ema pensionär ja vend töötu. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav XXXX XXXX, kelle poolt on kõik

kuriteod sooritatud selleks, et saada raha narkootikumide ostmiseks. Samast

iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on toimunud XXXX XXXX XXXX XXXX

teemadel. Maakohus leidis, et sellise kinnipeetava puhul on vajalik XXXX seotud

sotsiaalprogrammides osalemine ning nende läbimine on tulemuslikum ja kindlam vangistuses. Kindla elukoha ja distsiplinaarkaristuste puudumise luges maakohus positiivseteks, kuid

leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal

põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht oli T.K olemas ka viimase süüdimõistmise korral. Seega ei takista kindla elukoha olemasolu ja emaga koos elamine kinnipeetaval uusi kuritegusid toime panemast.

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega

kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole 9 kriminaalkaristuse näol üles näidanud tõsist tahet

seaduskuulekaks eluks, leidis maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise

üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus leidis, et isegi elektroonilise valve kohaldamisega kaasnevad piirangud ei ole käesoleval juhul piisavateks, et takistada kinnipeetavat uusi kuritegusid toime panemast.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

T.K taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. T.K hinnangul on maakohus olnud pealiskaudne ja ei ole olnud põhjalik. Kohus ei ole arvestanud T.K suhtes esinevaid tähtsaid asjaolusid. Vangla iseloomustus oli vana ning kohus ei arvestanud, et ta töötab ja käib XXXX kursustel. Lisaks ei arvestanud kohus, et vabanedes saab ta XX% invaliidsust ning tema vanem vend on

nõus teda toetama. Üldiselt on T.K perekond talle toeks – nii moraalselt kui ka materiaalselt. Vabaduses soovib T.K end Töötukassas arvele võtta. Kohus ei arvestanud, et karistuse kandmise ajal ei ole T.K olnud distsiplinaarkaristusi ning ta tasub iga kuu hagi.

Kohus leidis, et T.K käitumisdünaamika pole muutunud, kuid samas ei arvestanud kohus, et ta oli vabatahtlikult läbinud XXXXX S keskuses.

- 3 - Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et T.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning on seisukohal, et

maakohus on T.K puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud

asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, vaid märgib järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuigi seadusandja on pidanud võimalikuks teatud tingimuste esinemise korral süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabaneda, ei ole tegemist olukorraga, kus reeglina tuleks süüdimõistetu karistuse kandmisest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada ning jätta vabastamata üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi,

ringkonnakohtu hinnangul on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine selgeks erandiks. Sellest tulenevalt on sügavalt ekslik arvamus,

justkui süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamata jätmine oleks kinnipeetava karistamine või tema uue õiguspärase elu alustamise takistamine.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et KarS § 76 lg 3 kohaselt tuleb kohtul hinnata

kogumis selles märgitud asjaolusid. Seega on tõepoolest oluline T.K ennetähtaegse vabastamise otsustamisel võtta arvesse ka tema poolt määruskaebuses toodud asjaolusid – T.K

töötab, käib XXXX kursustel, vabaduses saab olema XX% invaliidsust, pere

materiaalne ja moraalne toetus, kavatsus Töötukassas arvele võtta, distsiplinaarkaristuste

puudumine, nõuete tasumine ning XXXX läbimine. Samas nõustub käesoleval juhul ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ning leiab, et T.K puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla. Ringkonnakohtu hinnangul on peamiseks T.K ennetähtaegset vabastamist takistavateks

asjaoludeks tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud – korduvalt samaliigiliste varavastaste kuritegude toimepanemine ja nende eest karistamine – T.K

isik – XXXX XXXX , kes on selleks otstarbeks rahaliste vahendite saamiseks kuritegusid toime pannud – ja tema võimalused vabanedes – töökoha ja seega sissetuleku puudumine – ei võimalda T.K ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Siinkohal selgitab

ringkonnakohus, et kohtul ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt karistuse

kandmisest vabastada, kui kohus ei ole veendunud, et karistuseesmärk on süüdimõistetu suhtes saavutatud. Nimetatud veendumust kohtul T.K puhul ei teki.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et T.K tingimisi ennetähtaegne

vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning T.K tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma