4-11-4245/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-11-4245 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi

N.L kaebus Põhja Prefektuuri, korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 10.10.2011.a otsusele väärteoasjas nr. 2316,11,011608 Kvalifikatsioon: LS § 224 lg 2

Kaebuse esitaja N.L (isikukood XXX, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 10.10.2011.a otsus

väärteoasjas nr 2316,11,011608 N.L karistuse määramise osas ning teha selles osas uus otsus.

2. Mõista N.L´le LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku

ulatuses, so 520 (viissada kakskümmend) eurot.

3. Võimaldada N.L ´le tasuda mõistetud rahatrahv 520 (viissada kakskümmend)

eurot osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 43,33 (nelikümmend kolm eurot, 33 senti) igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15) kuupäevaks.

Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse

kättesaadavaks tegemise päevast, trahv tasuda Põhja Prefektuuri, korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 10.10.2011.a otsuses väärteoasjas nr. 2316,11,011608 näidatud

arvele (Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank Pangas, märkides viitenumbri 10220115270142. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole

rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Väärteoasi nr 4-11-4245

2

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus

esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

31.10.2011.a laekus Harju Maakohtule N.L kaebus Põhja Prefektuuri, korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 10.10.2011.a otsusele väärteoasjas nr. 2316,11,011608. Nimetatud otsusega karistati N.L´t LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 (seitsesada) eurot. Otsuse kohaselt juhtis N.L 03.09.2011.a kell 09:14 Sõpruse pst 10 Tallinnas mootorsõidukit Honda Civic reg. märk xxx juhile keelatud seisundis, so ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg.

Kaebuse esitaja palub oma kaebuses kergendada Põhja Prefektuuri, korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 10.10.2011.a otsusega väärteoasjas nr. 2316,11,011608 määratud karistust, s.o rahatrahv 700 (seitsesada) eurot. Samuti palub kaebaja määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kaebuse kohaselt tegemist on üliõpilasega, kes õpib tasulisel õppekohal õppelaenu abil ning

ei oma seega püsivat kindlat sissetulekut. Märgib, et tegu on erakordselt kahetsusväärsuse juhtumiga, mida ajendas osaliselt tegema ootamatult selgunud asjaolud isiklikus elus. Kahetseb puhtsüdamlikult.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on

seisukohal, et menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Väärteoasjas koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja väljatrükist nähtuvalt tuvastati kaebajal lubatud

alkoholipiirmäära ületamine ning menetlusalusel isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris

väljahingatavas õhus 0,32 mg/l, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri

kohta ja tulemuseks saadi 0,27 mg/l kohta. Seega on tegemist mootorsõiduki juhile lubatud

alkoholi piirmäära ületamisega väljahingatavas õhus. Kohtuväline menetleja lähtus otsuse

tegemisel KarS § 56 sätetest, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse

määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavaid (puuduvad) ja kergendavaid asjaolusid (süü tunnistamine). Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline

menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises vähemalt kaudse tahtluse. Arvestades

asjaolu, et olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, hindas menetlusalune isiku enne mootorsõidukit

juhtima asumist oma enesetunde kaineks, kuid jättis ning enese kainuse tuvastamiseks konkreetsed sammud astumata. Isik oleks pidanud veenduma joobeseisundi puudumises aktiivse

tegevuse kaudu, selle teadlik tegemata jätmine ja iseendale tervislikule seisundile hinnangu

andmine ei tähenda väärteo toimepanemist süü kergemas vormis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku teo ohtlikkust ja süü suurust arvestades ei saa menetlusaluse isikule väärteoasjas nr 2316,11,011608 tehtud otsusega määratud karistust kergendada ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Kohtuväline menetleja

nõustub kaebuse esitaja taratrahvi tasumisega ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja palub vaadata viidatud väärteoasi läbi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud N.L kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes

kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

3

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli AB1260035 (VT toim lk 1) kohaselt N.L 03.09.2011.a kell 09:14

Sõpruse pst 10 Tallinnas juhtis mootorsõidukit Honda Civic reg. märk xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg. Menetlusalune isik on rikkunud LS § 69 lg 5 sätestatud nõuded.

LS § 69 lg 5 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres

ei tohi olla alkoholi 0,20 miligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 miligrammi või rohkem. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 (seitsesada) eurot.

Vastavalt LS § 224

lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus

on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200

eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 1), et arvas, et oli kaine kui sõitma läks. 03.09.2011.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (VT toim lk 3-4) kohaselt tuvastati kell 09:25 N.L´l ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALGOTEST7110, mille lõplik lugem oli 0,32 mg/l, laiendmääras+/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,34 mg/l. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRC-11-

00024) ning mõõteprotokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt (VT toim lk 6) on näha, et N.L

03.09.2011.a kell 09:14 kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust

arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on

joobeseisundis. 03.09.2011.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast N.L allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda.

Alkoholi tarvitamise järgselt sõiduki juhtima asumine saab olla vaid teadlik ja tahtlik käitumine. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik on viinud end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

4

huvisid. N.L on väärteo toimepanemist kestvalt tunnistanud ning kahetsenud. Toimiku materjalide kohaselt ei ole isikut väärteokorras varem karistatud. Nendel asjaoludel peab kohus

võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus

mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kaebuse kohaselt N.L on

üliõpilane, kes õpib tasulisel õppekohal õppelaenu abil ning ei oma seega püsivat kindlat

sissetulekut. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse esitaja taratrahvi tasumisega ositi 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades. Kohus on seisukohal, et kaebaja sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, s.o. 43,33 (nelikümmend kolm eurot, 33 senti) kuus.

Anne Rebane Kohtunik