1-11-12046/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-12046

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-11-12046 (11230108093)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Helle Koppel

Tõlk

Diana Smirnova

Kriminaalasi G.A KarS § 424

süüdistuses järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Marika Reintop

Süüdistatav G.A - isikukood xxx; kodakondsuseta, elukoht: xxx; keskeriharidusega; töötu;

varem kriminaalkorras karistatud 09.06.2010.a. Harju

Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1 järgi – 6 kuud 28

päeva vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud,

väärteokorras karistatud 32-l korral; tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 18.06.2011.a Kaitsja

advokaat Alla Jakobson

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada G.A KarS § 424

3 (kolm)

järgi ja karistuseks mõista kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (16.-18.06.2011.a) ja kandmisele kuulub karistus vangistust. 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva

KarS § 65 lg 2 suurendada alusel mõistetavat karistus 09.06.2010.a. Harju Maakohtu

otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – võrra ning 6 kuud ja 28 päeva vangistust liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

2

KarS § 69 lg 1 asendada alusel mõistetud vangistus 9 kuud 25 päeva (ehk 295 päeva vangistust) üldkasuliku tööga (ÜKT). Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi ÜKT-d, asendada mõistetud vangistus 590 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 18 kuud.

ÜKT tegemise ajal on G.A allutatud ning ta on kriminaalhooldaja käitumiskontrollile

kohusta ud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. t

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 mootorsõiduki alusel ära võtta G.A-lt juhtimise õigus 2 ( kaheks) kuuks

.

Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata G.A-le kriminaalhooldaja.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista G.A-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha . 182,17 eurot 417,03 eurot

Kohus määrab, et menetluskulusid 10 kuu jooksul on võimalik tasuda vabatahtlikult

võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele

nr

10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank-is, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-11-12046 ja süüdimõistetu nimi.

3. Asitõend – riminaalasja juurde lisatud CD-plaat kõnesalvetusega – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest Harju

Maakohtu kaudu seoses KrMS 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu

ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

G.A süüdistatakse selles, et ta juhtis 16.06.2011.a kella 21:35 ajal Tallinnas Akadeemia 6 maja juures mootorsõidukit MB registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,92 mg/l). Sellega rikkus G.A

(alates 01.07.2011 kehtiva liiklusseaduse § 20 lg 3 liiklusseaduse §69 lg 1 liiklusseaduse ) nõuet – juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 20 lg 31(alates 01.07.2011.

liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1) järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.

3 Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani G.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus G.A süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning karistamist vangistusega 2 kuud, millest

KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata kolm päev eelvangistust. Kuna uus kuritegu on toime pandud katseaja kestel, siis mõistetud karistust tuleb suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 6 kuud ja 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks KarS §

65 alusel mõista 9 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada mõistetud

vangistus (kokku 295 päeva vangistust) üldkasuliku tööga 590 tundi, mille tegemiseks

määrata 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal tuleb G.A järgida KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta G.A mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil G.A tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja

nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Süüdistatav ja kaitsja taotlesid määrata menetluskulude tasumine osade kaupa, kuna nende

kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõud, sest G.A on registreeritud töötuna, tal puuduvad regulaarsed sissetulekud.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud G.A käitumine, tema süü talle inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega

ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 417,03 eurot.

Arvestades süüdistatava varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel G.A-le

võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik