1-11-8720/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2011.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 11 – 8720 (11230109481)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Grete Sirgi

Prokuröri abi Aleksander Tsitšerov

Kaitsja Jugans Grossmann

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: E.T, isikukood: xxx; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti

keel; haridus: põhiharidus; ei tööta; kriminaalkorras karistatud 3-l korral ja väärteokorras 5-l korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E.T KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 9 (üheksa) kuud, see on 270 (kakssada

seitsekümmend) päeva vangistust, üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele

vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 540 (viissada nelikümemnd) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 4 alusel on E.T kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loaelukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks

päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat ning allutada E.T üldkasuliku

töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtotsuse kuulutamise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on E.T kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

E.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista E.T-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 417.03 eurot

- tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 76.70 eurot

- tasu joobeseisundi uuringu läbiviimise eest – 26.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „E.T 1 – 11 – 8720, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

3 SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

E.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 05.07.2011.a. kella 00.55 paiku juhtis Harjumaal

Tallinna linnas Kolde pst 84 juures Helme tn suunas mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis [etanoolisisaldus vereproovis 2,25 ± 0,06 mg/g, k=z (lõplik tulemus 2,19 mg/l)]. Seega rikkus E.T liiklusseaduse § 69 lg 1 /vanas liiklusseaduses § 20 lg 3/ /Juht ei tohi

olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /vanas liiklusseaduses § 20 lg 3¹ p 1/ /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Oma tegevusega pani E.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava E.T karistamist 9 kuulise vangistusega. KarS § 69 lg.1 alusel asendada kohaldatud vangistus üldkasuliku tööga - 540 tundi. KarS § 74 lg 1, 2, 3 sätete alusel taotleb prokurör määrata, ÜKT tegemiseks 24 (kakskümmend

neli) kuud ning süüdistatav peab täitma selleks ajaks pandud KarS §-s 75 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi:

1. elama alalises elukohas xxx.

2. ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike registreerimisele;

3. alluma Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud

kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena E.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

E.T nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava E.T

selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav E.T on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

4

Arvestades eeltoodut tuleb E.T temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista

ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab E.T süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu

ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et E.T esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et E.T-lt

tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka

Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t.

määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 (kümne) kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik