1-24-3855/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.02.2025,Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-3855 (24231551445)

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pähkel

Kohtuistungi sekretär

Annely Talve, Sirje Luga

Kriminaalasi

Margus Juhkeni süüdistuses KarS § 136 lg 2, § 121 lg 1, §

120 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Irina Tsugart, Merike Tikk

Süüdistatav

Margus Juhken

isikukood 36805034214; xxx;

kodakondsus: xxx; xxx; emakeel xxx keel; xxx; kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad; kahtlustatavana kinni

peetud 14.04.2024, tõkend vahistamine alates 15.04.2024

Kaitsja

Merike Allikmäe (määratud korras)

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustikule (KrMS) § 3051 , § 306, § 309 lg 3, § 311-313, §

317, § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 3 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Margus Juhkeni KarS § 136 lg 2, § 121 lg 1, § 120 lg 1 järgi

kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks KarS §

63 lg 1 alusel KarS § 136 lg 2 järgi 2 aastat vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistuse kandmise alguseks 14.04.2024.

3. Margus Juhkeni suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata ja

tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

4. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 181 lg 1 alusel välja mõista

riigieelarve tuludesse Margus Juhkenilt menetluskulu sundraha 1329 eurot ning

kaitsjatasu kogusummas 2835,28 eurot.

5. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Margus Juhkenil menetluskulu kokku summas

4164,28 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis,

EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV

Pangas, märkides selgitusena „Margus Juhken, 1-24-3855, menetluskulud“.

Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona

süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega

kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

6. Asitõendid:

- pakend nr 1 (halli värvi pusa) ja pakend nr 2 (lukuga sinist värvi pusa „Estonia“

kirjaga), mis asuvad asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn (asitõendi

üleandmise vastuvõtmise akt nr 24ATH29835) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

7. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjatele, kannatanutele ja prokurörile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas.

Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest

Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav e-

toimiku kaudu hiljemalt 30.04.2025. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav e-toimiku kaudu

hiljemalt 30.04.2025. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

SÜÜDISTUS

Margus Juhkenit süüdistatakse selles, et tema 13.04.2024 kella 14.00-15.00 ajal aadressil xxx

majahoovis paiskas verbaalse konflikti käigus kannatanu M Zi maha, võttis temal kaelast kinni

ja kägistas. Seejärel võttis Margus Juhken kätte kirve, tõstis selle üles ja ütles kannatanule M

Zile, keda ta hoidis kaelast kinni, „ma tapan su ära“. Seejärel võttis kätte käsisae, pani selle M

Zi kaela juurde, kuid J E võttis selle ära. Pärast seda, viibides xxx toas ajavahemikul 16.00-

19.00, võttis Margus Juhken põrandalt hantli ja lõi sellega M Zit pea piirkonda, mille tagajärjel

hakkas kannatanu peast verd jooksma. Siis viskas süüdistatav hantli põrandal lamava kannatanu

K Mi kõhu peale. Margus Juhken võttis uuesti M Zi kaelast kinni ja kägistas teda. Oma

tegevustega tekitas Margus Juhken kannatanule M Zile tervisekahjustusi: pea tagumisel küljel

muhk ja verine haav, pealaenaha vigastus, vasakul põsel paistetus ja punetus, paremal kuklas ca

2cm pindmine haav. Seejärel ründas Margus Juhken teisi toas viibinud isikuid. Nimelt lõi

Margus Juhken verbaalse konflikti käigus kannatanut I Ait rusikaga pea piirkonda otsmikku,

mille tagajärjel kannatanu I A kukkus selili. Margus Juhken lõi maas olevat kannatanut

2 (19)

korduvalt rusikatega ja kägistas teda, tekitades kannatanule I Aile füüsilist valu, õhupuudust ja

tervisekahjustusi: näol otsmikul hematoom, vasaku silma all hematoom, parema käe tagaosal

küünarnukist üleval pool hematoom, vasaku keha küljel hematoom. Samuti verbaalse konflikti

käigus võttis Margus Juhken K Mi kratist kinni ja viskas ta põrandale, vasak külg ülespoole.

Kannatanu K M kattis enda näo kätega, kuid Margus Juhken lõi korduvalt põrandal lamavat

kannatanut jalgadega keha piirkonda ja trampis kannatanu peal. Oma tegevustega tekitas

Margus Juhken kannatanule K Mile füüsilist valu vasakus küljes, ülakehas ja vasakus jalas ning

tervisekahjustusi: vasaku V roide nihketa kinnine murd. Seejärel öeldes kannatanule J Eile

„kohe me sureme kõik ära“, võttis Margus Juhken kannatanu J Ei kaelast kinni ja kägistas teda,

surudes kannatanu põrandale. Kägistamise ajal lõi Margus Juhken maas lamavat kannatanut J

Eit korduvalt rusikaga vasaku silma piirkonda. Pärast seda pani Margus Juhken korteriukse

kinni. Mõne aja möödudes võttis Margus Juhken köögikapi sahtlist musta käepidemega suure

kööginoa (noatera pikkus ca 20cm), pani selle kannatu J Ei kaela peale ning karjus, et kui

ametnikud astuvad korterisse, tapab ta J Ei ära. Selliselt hoidis Margus Juhken nuga kannatanu

kaela peal umbes 1 minuti jooksul, kriimustades kannatanu kaela ja tekitades kannatanule

füüsilist valu kaela piirkonnas. Oma tegevustega tekitas Margus Juhken kannatanule J Eile

füüsilist valu ja tervisekahjustusi: pindmine peavigastus, pea pindmised hulgi vigastused, vasak

silm paistes, põsk sinine, huuled marraskil, kaela piirkonnas kriimustused.

Seega pani Margus Juhken toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Margus Juhkenit selles, et 13.04.2024 kell 20.20 kuni 14.04.2024 kell

00.37 aadressil xxx asuvas korteris pani Margus Juhken korteri välisukse kinni, lukustades ust

kahe lukuga, võtmed jäid ühe lukku ees sisse. Süüdistatav ei lubanud kannatanuid J Ei ja M J

korterist välja. Kannatanutel J Eil ja M J ei olnud võimalik korterist väljuda, sest kui kannatanu

J E suundus esikusse korteriukse juurde ja proovis seda lahti teha, vihastas Margus Juhken

kannatanu J E peale ja jätkas vägivaldset käitumist ehk tõukas kannatanu korteriuksest eemale.

Samuti võttis Margus Juhken kannatanult J Eilt telefoni ära. Oma selliste tegevustega piiras

Margus Juhken teadlikult kannatanute liikumisvabadust mitmeks tunniks, ehk J Eilt ja M J

vabaduse võtmine seadusliku aluseta kestis kuni 14.04 kell 00.37, kui süüdistatav lubas

kannatanul J Eil politseile korteriukse lahti teha.

Seega pani Margus Juhken toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, kui see

on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, s.o KarS § 136 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Margus Juhkenit selles, et 13.04.2024 aadressil xxx:

-

kella 19:00 ajal ütles Margus Juhken kannatanule K Mile „Ma tõmban sul raisal kõri

läbi“, võttis köögikapi sahtlist suure kööginoa, astus kannatanu K Mi poole ja tegi kannatanu

suunas noaga löögiliigutusi. Arvestades asjaolu, et vahetult enne seda kasutas Margus Juhken

kannatanu K Mi ja ka teiste korteris viibinud isikute suhtes füüsilist vägivalda, tundis kannatanu

K M reaalset ohtu enda elule ja tervisele.

-

täpselt tuvastamata kellaajal ütles Margus Juhken M J ja xxx J Eile lukustatud korteris, et

kui politsei tuleb korteri sisse, kõik plahvatab. Oma sõnade kinnituseks lülitas Margus Juhken

10-20 minutiks gaasi sisse. Samuti oli Margus Juhken öelnud M J, et viskab teda korteri aknast

välja. Arvestades asjaolu, et vahetult enne seda kasutas Margus Juhken xxx juuresolekul teiste

korteris viibinud isikute (sh xxx J Ei) suhtes füüsilist vägivalda, oli kannatanutel J Eil ja M J

alust karta Margus Juhkeni ähvarduste täideviimist.

Seega pani Margus Juhken toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui

on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 (19)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Prokuröri hinnangul on Margus Juhkeni süü KarS § 121 lg 1, 120 lg 1 ja 136 lg 2 järgi

kvalifitseeritud kuritegudes tõendamist leidnud ja seda nii isikuliste tõenditega kui ka kirjalike

tõenditega. Karistuse osas märkis prokurör, et arvestada tuleb asjaoluga, et Margus Juhken ei

oma kehtivaid kriminaalkaristusi, ta on ennast süüdi tunnistanud xxx J Ei ja xxx M J suhtes

toimepannud kuriteos. Samuti on korduvalt avaldanud kahetsust, mis on karistust kergendav

asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Samas tuleb ka arvestada sellega, et nii kohtueelses

menetluses kui ka kohtulikul uurimisel on Margus Juhken üritanud leida õigustust enda teole

ning tema üleolev suhtumine nii teistesse, kelle seas on ka tema perekonnaliikmed, tekitab

kahtlust, kas tema kahetsus on siiras. Karistust raskendavad asjaolud on süüteo

toimepanemine süüdistatava endise elukaaslase J Ei suhtes, ehk süüdistatava endise või

praeguse pereliikme või süüdistatavast muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes

ning isikuvastase süüteo toimepanemine süüdistatava alaealise lapse juuresolekul ehk

täisealise poolt alaealise juuresolekul. Lähtuvalt eeltoodust palus Margus Juhken süüdi

tunnistada KarS § 121 lg 1, § 120 lg 1 ja § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

toimepanemises ja karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 4 aastat. KarS § 68 lg 1

alusel palus karistuse kandmise alguses lugeda 14.04.2024, mil Margus Juhken oli

kahtlustatavana kinni peetud.

Kaitsja hinnangul peab kohus arvestama asjaoluga, et kõigi kolme paragrahvi läbivaks

teemaks on see, et Margus Juhken olles oma kodus pidi leppima sellega, et tema juurde tuli

seltskond, kes tarvitas alkoholi ning kuna konflikti käigus ei õnnestunud tal seltskonnast

vabaneda, siis tuli tal ka oma pere eest seista. Margus Juhkenil mingit tahtlust kehaliseks

väärkohtlemiseks kannatanute Z, Mi ja Ai suhtes polnud. Tema kaitsealuse poolt toime

pandud tegevused ei olnud sihipärased ning mis tahes käitumine, mis häiris kannatanuid, sai

tuleneda kannatanute endi käitumisest. 13. aprilli Zi suhtes kirve, käsisae, hantli kasutamise ja

tema kägistamise episoodis on tunnistaja E öelnud, et Z ütles, et tapan su ära. Z tõusis ja

hakkas minema Juhkeni poole ning haaras tal rinnust, mis peale surus Juhken ta maha.

Arvestada tuleks ka asjaoluga, et Margus Juhken on xxx ning näinud elu karmimat poolt ja

harjunud ennast kaitsma ning kannatanud tulid tema koju. On palju küsitavusi ja vastuolulisi

tõendeid selles, et Juhken oleks Ait rusikaga löönud ja kägistanud ning Mile hantli kõhu peale

visanud ja Zile hantliga peapiirkonda löönud. Leiab, et Ei ütlused usaldusväärsed ei ole, kuna

need ei ühti teiste tõenditega. Tema kaitsealune võtab omaks xxx vastu vägivalla

toimepanemise ja avaldab selles osas ka kahetsust, kuid kuritegu, mis on kvalifitseeritud KarS

§ 136 lg 2 järgi ta eitab. Mingit tahet tal seda teha ei olnud. Tema kaitsealuse tahe oli selles, et

politsei oli ukse taga ning ta tahtis nende sisenemist takistada ja seetõttu ta ukse lukustaski.

Samuti leiab, et tõendamist ei ole leidnud KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, kuna

Juhken kedagi ähvardanud ei ole. Karistuse osas märkis kaitsja, et asjas tuleb arvestada

karistuse kergendava asjaolu esinemist ja raskendava asjaolu puudumist. Kaitsja palus Margus

Juhken KarS § 136 lg 2; § 120 lg 1 ja § 121 järgi kvalifitseeritud kuritegudes (kannatanud Ai,

Z, M) õigeks mõista ning mõista Margus Juhken süüdi üksnes KarS § 121 kvalifitseeritud

kuriteos (kannatanu Ei episoodis) ning mõista Margus Juhkenile karistuseks 9 kuud

vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda 14.04.2024. Palub arvestada, et tema

kaitsealune on pöördunud Viljandi haigla rehabilitatsioonikeskusesse sõltuvushaigete ravi ja

rehabilitatsiooni teenuse saamiseks, kuhu ta on võetud järjekorda alates 17.10.2024.

Menetluskulud palus ajatada põhjusel, et tema kaitsealune ei satuks rahalisse raskusse.

Margus Juhken esitas oma seisukoha kirjalikult ning luges selle kohtuistungil ette. Lühidalt

märkis oma seisukohas, et väga tore on tal vanglas olles kuulda, kuidas vägistaja M Z käib

mööda linna kiitlemas, et on tahtnud Margus Juhkenile peksa anda ning kuidas abiprokurör on

4 (19)

kiidelnud, et Margus Juhken pannakse 5 aastaks kinni. Kõik kes teda teavad, teavad ka seda,

et ta on olnud korduvalt karistatud ja sealhulgas vägivaldsete kuritegu eest. Kõik teavad ka

seda, et tema närvid ei ole korras. Selgitab, et sattus seisundisse, kus ta ennast kontrollida ei

saanud ning seetõttu saidki paljud kannatada. Kuna ta on pidanud väikesest peale kogema

jõhkrat vägivalda, siis on tal tekkinud sellest psüühika probleemid. Palub vabandust oma poja

ja oma naise ees, tal on kahju, et tekitas neile ebameeldivust. Leiab, et tal on vaja arstiabi, et

ei tekiks enam uut närvivapustust, kui keegi teda uuesti ründama tuleb.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende

kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 312 p 1, 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse

põhiosas tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning

põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud

neid oma siseveendumuse kohaselt leiab, et on tõendatud, et Margus Juhkel on süüdistuses

näidatud ajal, kohas ja viisil tahtlikult toime pannud M Zi, K Mi, I Ai ja J Ei

tervisekahjustamise, J Eilt ja M J vabaduse võtmise ja K Mi, M J ja J Ei tapmisega

ähvardamise.

Kohus annab esmalt hinnangu, kas Margus Juhken on toime pannud talle etteheidetavad teod

ning kvalifitseerib need (I). Seejärel mõistab kohus karistuse (II) ning lahendab

menetluskulude (III) ja asitõenditega seotud küsimused (IV).

(I)

Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud

tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning

millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise

korda kuriteo toimepanemise asjaolude tõendamiseks rikutud ning kohtule esitatud tõendid

saab lugeda lubatavaks.

Kannatanu M Z

Süüdistatav Margus Juhken selgitas kohtuistungil, et 12.04.2024 tulid talle külla xxx J E ja

xxx M ning M. 13.04.2024 hommikul oli külas tal ka Ü ja A, kuid siis helistas M Z, kes tahtis

samuti külla tulla. A ja Ü pidid ära minema, kuid ühel hetkel tuli M koos oma elukaaslasega,

kelle nimi on K, tema juurde ning ta nõustus, et istuvad siis kõik õues ja teevad šašlõkki.

Ühisele istumisele tuli Me kutsel ka I. Nad sõid, jõid alkoholi ning tegid popsu (süüdistatava

selgituse kohaselt kanepit), mille M oli kaasa võtnud ning samuti amfetamiini, mida oli A

kaasa toonud. Kõik peale J Ei tarvitasid alkoholi. Ühel hetkel viskas süüdistataval aga Ki

krigin üle ning ta palus neil lahkuda, kuid M tuli seejärel tema juurde ja ütles, et lööb ta maha.

Süüdistatav selgitas kohtus kuidas M haaras temast kinni selliselt, et nööbid puruks lendasid.

Seejärel haaras M tühja pudeli, millega tahtis teda lüüa. Sel hetkel juba sõitis temal katus ära

ning ta andis Mele kohe kitli peale. Selgitas, et Mele oli vaja anda üks laks ja ta oli kohe

pikali maas. Ründas Mt ja otsustas koheselt lüüa, kuna teadis, et M on enne inimesi rünnanud.

Mingil hetkel tuli tal mõistus tagasi.

5 (19)

Asjas puudub vaidlus selles, et 13.04.2024 ajal oli süüdistatava juures suurem koosviibimine,

kus tekkis süüdistataval esmalt konflikt külas olnud M Ziga. Vaidlus seisneb selles, kas

süüdistatav tegutses Me Zi osas hädakaitseseisundis. Kohus märgib, et ajaliselt on

süüdistatava ütlustes sisalduv jälgitav ning suurem osa ütlustes kattub kannatanute ja

tunnistajate ütlustega, kuid kohtu hinnangul on süüdistatava versioon hädakaitseseisundi osas

kummutatud kohtus uuritud tõenditega.

Kannatanu M Zi ütluste kohaselt ta mäletab, et läks koos elukaaslase Kiga Miga süüdistuses

märgitud ajal Margus Juhkeni juurde grillima ja alkoholi tarbima. Ta oli juba enne sinna

minekut joonud ära pool liitrit viina ja õlut. Selgitas kuidas alguses oli Marguse juures kõigil

tuju hea, kuid mingi hetkel läks tal Margusega tüliks. Tüli tekkimise põhjust ta ei mäleta.

J Ei ütlustest nähtub, et 13.04.2024 päeval tulid Margusele külalised - M, K ja I. Samuti oli

kohal ka Ü. Grilliti, joodi viina ning kõik olid rõõmsas tujus. J selgitas kohtule, et tema ei

tarbi üldse alkoholi, seega oli ta kaine. J ütlustest nähtub, et Margus oli alguses normaalses

meeleolus. Margus tahtis, et viina juurde ostetakse, kuid selleks raha ei olnud. Ühel hetkel aga

kui M ütles J Eile, et tapab ta ära, siis läksid M ja Margus tülli. Kannatanu selgitas kuidas M

püsti tõusis ja hakkas minema Marguse poole ning haaras Margusel rinnust kinni. Margus aga

surus Me maha ning võttis Mel kaelast kinni. Järgnevat selgitas kannatanu seda kuidas

Margus tahtis Mt lüüa katusekividega, mis tal käe ulatuses olid, kuid ta sai need koos naistega

Marguselt ära võtta. Seejärel sirutas M käe kirve poole, võttis selle ning tahtis Mt lüüa, kuid

ka selle said nad naistega Marguselt ära võetud. Margus lubas Me ära tappa. Margus sai enda

kätte käsisae ning tahtis sellega Me kaela saagida. M oli sel hetkel pikali maas. Kuna naaber

tuli õue ja ähvardas kutsuda politsei, siis läksid kõik tuppa ära.

Kohtu hinnangul on J Ei ütlused antud asjas kesksed. Kohtuistungil mäletas tema kõigist

kannatanutest toimunut kõige detailirohkemalt. J rääkis kohtule seda, mida oli ise näinud ja

kuulnud, sest viibis sündmuskohal süüdistatava ja teiste kannatanute läheduses kogu

sündmuste ahela lõpuni. Ta oli ainukene täiskasvanu, kes sel päeval alkoholi ei joonud. Kuigi

tegemist on süüdistatava xxx, ei tajunud kohus tema kallutatust süüdistatava ega ka M Zi

poole. Kohus loeb J Ei ütlused usaldusväärseteks.

J Ei ütlustega haakuvad kohtuistungil KrMS § 2901 lg 1 p 2 alusel avaldatud xxx aastase M J

ütlused. Laps selgitas, et xxx juurde tulid hommikul kohale ka mingisugused narkomaanid ja

veel mingi tädi. Nad olid õues kui üks mees hakkas xxx kallale minema ja xxx tahtis selle

mehe ära tappa. xxx võttis selleks ära temalt pärissae, millega ta hoovis saagis ning samuti

võttis tellised, kuid sa ei jõudnud nendega midagi teha, sest tuli mingi tädi, kes ütles, et pole

vaja. Siis mindi tuppa.

Samuti haakuvad J Ei ütlustega I Ai ütlused, mille kohaselt ta Margus Juhkenit enne sündmust

ei tundnud. Marguse juurde läks ta 13.04.2024 koos Mega ja Kiga. Alguses oli kõik tore,

grilliti ning joodi alkoholi. Margus oli ühel hetkel Jga üleolev ning J nuttis. Mingil hetkel

läksid Margus ja M omavahel tülli ja neil toimus tõukamine. Ta nägi kuidas Margus tõukas

Mt ning M kukkus maha. Sel hetkel oli M juba liiga purjus, et püsti tõusta. Margus võttis

kirve ja tahtis sellega Mt lüüa. I läks Me juurde ja aitas tal püsti tõusta. Kuna ühel hetkel tuli

õue naaber, kes lubas politsei kutsuda, siis mindi edasi tuppa.

K M kohtuistungil ei osanud midagi selgitada antud kuriteosündmuse kohta, sest mäletas

ainult seda, et õues ütles Margus Jle halvasti.

6 (19)

Seega nähtub J Ei, M J ja I Ai ütlustest, et M Zi ja Margus Juhkeni vahel tõusis tüli, mille

põhjuseks oli Marguse poolt J halb verbaalne kohtlemine, mille tulemusel M Z hakkas

tõukama/haaras rinnust süüdistatavat. Küll aga ei nähtu ühegi tunnistaja ütlustest, et M Zil

oleks tahtnud Margus Juhkenit lüüa või et tal sel momendil oleks käes olnud tühi pudel, mida

ähvardas roosiks lüüa. Tunnistajate ütlustest nähtub, et M Z oli sellel momendil nii purjus, et

kui Margus Juhken oli teda löönud ja ta pikali kukkus, siis iseseisvalt püsti ei saanud.

Tunnistajad kirjeldasid süüdistatava agressiivset tegevust peale seda kui M oli tema poolt

pikali löödud. Süüdistatav hoidis ühe käega maas lamavat kannatanut kõrist ja teise käega

soovis haarata katusekivi, siis kirvest, et lüüa kannatanut, seejärel tahtis käsisaega kannatanu

kõri saagida. Sellisest käitumisest saab kohus järeldada, et Margus Juhken oli äärmiselt

vihane maas lamava kannatanu peale. J ja I sekkumise tõttu Margus Juhkenil ei olnud

võimalik jätkata kannatanu kallal vägivallatsemist.

Korteris xxx kella 16.00-19.00 vahel toimunu kohta selgitas Margus Juhken, et kodus on tal

küll olemas 10-12 kg hantel, kuid ta ei mäleta, et oleks kedagi sellega üldse löönud või

rünnanud. Ta ei pea seda tõenäoliseks, kuna ta oleks sellisel juhul ka ise pidanud verega koos

olema, sest sellel hetkel kui ta Mele kitlipeale andis, oli ta Me peal.

17.04.2024 asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 1-4) nähtub, et kella 19.12 ajal

häirekeskusele tehtud kõnes naisterahvas selgitab, et inimesed tulid tänaval juurde ja vajasid

abi. Meesterahval on peas haav ja ta vajab kiirabi.

M Z selgitas kohtus, et mäletab, et peale mingit tüli suundusid kõik õues olijad tuppa Toas sai

mingi hetk millegagi vastu pead ning verd hakkas jooksma. Tundis, et peab kiiresti korterist

välja jooksma. Õues olles kutsus keegi talle kiirabi.

Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kannatanu ei suutnud kohtuistungil selgitada millega

talle täpselt pähe löödi. Eelkõige on see selgitatav kannatanu raske joobeseisundiga ja

tuvastatud vigastuste asukohaga. Nimelt tuvastati kannatanul indikaatorvahendi kasutamise

protokolli kohaselt 13.04.2024 alkoholijoove 1,30 mg/l, mis vastab raskele joobele (kd II tl

64). 13.04.2024 isiku läbivaatuse protokollist ja sinna juurde lisatud fototabelist (kd II tl 42-

47) nähtuvad kannatanu M Zi vigastused. Läbivaatuse käigus tuvastati M Zi pea tagumisel

küljel muhk ja verine haav ning pealaenaha vigastus. Samuti vasakul põsel paistetus ja

punetus ning paremal kuklal ca 2 cm pikkune haav. Asitõendi vaatlusprotokollist, milles on

vaadeldud patrullpolitseiniku vormikaamerasalvestist (kd II tl 59-63) nähtub, et 13.04.2024

aadressil xxx viibib M Z, kelle pealael on värske plaaster. Seega vigastuste lokalisatsioonist

nähtub, et kannatanu on saanud löögi pähe selja tagant, mistõttu kohtu hinnangul ta ei

pidanudki nägema löögivahendit.

J E selgitas kohtus, et toas olles hakkas aga Margus Mt kägistama. Mingit konflikti ta toas

olles ei kuulnud. Selgitas kuidas Margus surus Me maha ning kägistas teda. Kuna M vajas

abi, siis lükkasid Marguse Me pealt ära. Margus aga võttis maast hantli ja lõi sellega Mele

vastu pead, mille tagajärjel hakkas Mel peast verd tulema. K M selgitas kohtus, et mäletab

korteris tüli, mille käigus läks Margus Mele kallale ning lõi Mele hantliga pähe ning peksis

rusikaga näkku. M J kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et toas istus see mees ja xxx

diivanil, nad läksid riidu. xxx võttis hantli ning lõi sellega mehele vastu pead. I Ai ütlustest

nähtub, et kuulis kuidas köögis toimus karjumine ning hiljem oli konflikt toas Marguse ja Me

vahel, kus Margus läks Mele kallale.

Läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga (kd II tl 69) nähtub, et korterist xxx leiti 10 kg

hantel (fotod 8-11).

7 (19)

Seega nähtub tunnistajate ütlustest, et järjekordne konflikt süüdistatava ja M Zi vahel toimus

toas. Esimesena ründas süüdistatav M Zit. Kolm tunnistajat kinnitavad, et süüdistatav lõi

kannatanut hantliga pähe. Kohtule ei ole alust tunnistajate ütlustes kahelda. Kohus on juba

eelpool lugenud J Ei ütlused usaldusväärseteks. Kohtul ei ole alust kahelda ka M J ütlustes.

Kohtu hinnangul lapse ülekuulamise käigus menetlusnorme ei ole rikutud, ülekuulamine on

läbi viidud lapsesõbralikult. Kuigi K M tunnistas, et oli sel päeval joobes, siis kohtu

hinnangul on eluliselt usutav, et joobes inimesele jääb meelde kuriteosündmus, kus märatsev

süüdistatav rünnaku käigus tekitab inimesele sellise vigastuse, mille tagajärjel tuleb haavast

verd. Seda enam, et hetk hiljem märatsev süüdistatav ründab K Mit ennast.

KarS § 121 lg 1 järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav

väärkohtlemine.

Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega kahtluseta tõendatud, et Margus Juhken tekitas M Zile

13.04.2024 tervisekahjustused pea piirkonnas. Kohtul ei ole kahtlust selles, et löök hantliga

pähe ja kaelast kägistamine tekitab kannatanul valu aistingu. Kohtu hinnangul vastab Margus

Juhkeni poolt M Zi suhtes toimepandu KarS §-s 121 sätestatud kuriteo objektiivsele

koosseisule.

Kohtu hinnangul pani Margus Juhken M Zi kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega.

Kägistades ja lüües kannatanut hantliga pähe, pidi süüdistatav teadma, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena tekitab

kannatanule valu ja tervisekahjustusi.

Erinevalt kohtumenetluse käigus süüdistatava ja kaitsja avaldatud seisukohast kohus leiab, et

tõendamist ei ole leidnud, et M Zit lüües oleks süüdistatav olnud hädakaitseseisundis.

Kohus märgib, et hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva

õigusvastase ründe tõttu ja hädakaitse on tegu, mis on vajalik selle õigusvastase ründe

tõrjumiseks.

J Ei, K Mi ja I A üheselt selgitasid, kuidas konflikti käigus Margus Me õues maha surus ning

hiljem tegi sama ka toas olles. Tunnistajad selgitasid, et antud situatsioonides oli M see, kes

vajas abistamist, sest kui Margus Mt peksis, siis ta oli Mel peal ning M oli liiga purjus, et ise

püstigi saada. Kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud tuvastamist asjaolu justkui

kannatanu M Z tahtis hoovis süüdistatavat roosiks löödud pudeliga lüüa. Ükski tunnistaja seda

peale süüdistatava väitnud ei ole. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui uskuda süüdistatava

ütlusi selles osas, et kannatanu ründe tõrjumiseks pidi ta kannatanut ründama, siis hinnates

edasist kogu järgnevat intensiivset vägivalda õues, ei saa sellist tegevust kuidagi pidada

süüdistatava poolt hädakaitseseisundis toimepanduks. Isegi juhul, kui kannatanu poolt

süüdistatava riietest haaramist õues hinnata ründena, oleks peale kannatanu maha pikali

panemist pidanud süüdistatav ründetegevuse lõpetama. Samasugusel seisukohal on kohus toas

aset leidnud situatsioonis, kui süüdistatava ründas M Zit, mille ajendiks oli taaskord

omavahelised ütlemised. See, et kannatanu oleks esimesena süüdistatavat rünnanud,

tõendamist leidnud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kannatanu, kellel oli

raskusi maast püsti tõusmisega kujutaks süüdistatava elule mingitki ohtu, millele oli

vältimatult vajalik reageerida niivõrd jõulise ja intensiivse ründega nii õues kui ka hiljem toas

olles.

Kohus Margus Juhkeni tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Margus

Juhken on süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad.

8 (19)

Kannatanu I A

Süüdistatav Margus Juhken selgitas kohtus, et J ütles talle, et tema oli see, kes põhjustas

korteris valu Ile ja Kile. Süüdistatav selgitas, et It võis ta lüüa siis, kui I tuli tema ja Me juurde

hetkel, mil ta Mele kitli peale andis. Ta võis Ile paugu panna nii, et ta lendaski eemale.

Kannatanu I A selgitas kohtule, et kui Margus oli Mt rünnanud, siis läks ta nende juurde ning

tõukas Margust Mest eemale, kuid Margus lõi talle rusikaga otsaette. Ta kukkus maha ning

Margus lõi peale seda veel mitmeid kordi, ca 10 korda, talle rusikaga otsa ette. Seejärel ütles

Margus talle „vana lits“ ning võttis tema kõrist kinni ning kägistas teda. Margus oli väga

agressiivne ning ta kartis teda. Peale Marguse peksmist oli tema kehal mitmed hematoomid ja

seda nii silma alla kui ka kehal. Ühel hetkel õnnestus tal korterist välja joosta. Toimunust

tundis valu.

Kannatanu ütlustega haakuvad ka temal tuvastatud vigastused: näol otsmikul hematoom ja

paistetus, vasaku silma all hematoom, parema käe tagaosal küünarnukist üleval pool

hematoom, vasaku keha küljel hematoom (13.04.2024 isiku läbivaatuse protokolli

fototabeliga, kd II tl 5-11). 13.04.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokollist(kd II tl 24)

nähtub täiendav kehavigastus, milleks on hematoom kaela ümbruses. Kohtu hinnangul on

antud tervisekahjustus seostatav kägistamisega.

Kannatanu ütlustega haakuvad J Ei ütlused, kes selgitas kohtule, et nägi kuidas Margus surus

toas olles I põrandale ning kägistas teda kaelast, samuti lõi It rusikaga ja lubas ta ära tappa.

Tunnistaja sõnul ta tõukas Margust, et viimane I pealt ära tuleks ning sel hetkel jooksis I õue.

Lisaks kinnitab 13.04.2024 kannatanu I Ai kehavigastuste tekitamist, kell 19.22

häirekeskusele tehtud kõne (asitõendi vaatlusprotokoll, II kd tl 1-4), milles I A palub

aadressile xxx saata kiirabi ja politsei, sest korteri üürnik või omanik läks vägivaldseks ja lõi

talle vastu pead.

Asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud patrullpolitseiniku vormikaamerasalvestist

(kd II tl 59-63) ning selle juures olevast andmekandjast nähtub kuidas kannatanu I A hoiab

midagi vastu otsaesist ning osutab selle kohale.

KarS § 121 lg 1 järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav

väärkohtlemine.

Kuigi süüdistatav ei eita kannatanule ühekordset paugu panemist, mille tagajärjel kannatanu

lendas eemale, siis kohtu hinnangul kannatanu, tunnistaja ja tuvastatud vigastuste põhjal saab

järeldada, et süüdistatav lõi korduvalt kannatanut pea ja keha erinevatesse piirkondadesse.

Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et rusikaga korduv löömine ning kaelast kägistamine

tekitab kannatanul valu aistingu. Kohtu hinnangul vastab Margus Juhkeni poolt I Ai suhtes

toimepandu KarS §-s 121 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule.

Kohtu hinnangul pani Margus Juhken I Ai kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega.

Kägistades ja rusikaga korduvalt pea ja keha piirkonna lüües, pidi süüdistatav teadma, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena

tekitab kannatanule valu ja tervisekahjustusi.

Kohus Margus Juhkeni tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Margus

Juhken on süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad.

9 (19)

Kannatanu K M

Süüdistatav Margus Juhken selgitas kohtus, et J ütles talle, et tema oli see, kes põhjustas valu

Ile ja Kile. Süüdistatav selgitas, et ei usu, et Kit lõi, sest siis oleks K pilbasteks lennanud.

Kannatanu K M selgitas, et kui Margus oli rünnanud Mt ja It, siis järgmisena tuli Margus talle

kallale. Kannatanu sõnul istus ta köögis, kui Margus tuli tema juurde ja ütles, et sina ei olegi

veel tappa saanud ning võttis siis talt kratist ja viskas põrandale pikali. Ta oli pikali maas,

täpsemalt parema küljepeal, kattis kätega näo, et ennast kaitsta ning Margus hakkas teda

jalgadega vasakule poole lööma. Ta tundis valu terves kehas. Seejärel võttis Margus sahtlist

7-8 cm pikkuse noa ja tahtis sellega teda lüüa, kuid ta ei jõudnud seda teha, kuna tema lapse

ema tuli sellel ajal kööki ning Marguse tähelepanu hajus. Tal õnnestus õue joosta. Õues olles

kutsus ta kohale kiirabi ning ta viidi EMO-sse, kus tal tuvastati roide murd.

Kannatanu ütlustega haakuvad ka meditsiinidokumentides kajastatu. Nimelt tuvastati

13.04.2024 kannatanul vasakul pool, just seal kuhu süüdistatav kannatanut korduvat jalaga

lõi, vasaku roide kinnine murd (isiku läbivaatuse protokoll, kd II tl 25-29). Kiirabikaardilt (kd

II tl 32-34) nähtub, et 13.04.2024 toimetati aadressilt xxx kiirabiga kell 19.45 Ida-Tallinna

Keskhaiglasse kannatanu K M, keda oli pekstud ning kellel esines rindkere murd, põrutus.

Kannatanu oli tugevas joobes ning kaebas tugevat valu vasakul pool rindkeres ning valu

liigutamisel ja sügaval hingamisel. Visuaalselt hematoomi näha ei ole, kuid palpatsioonil

valulikku on. Kohtu hinnangul vastab epikriisi kirjeldus värskele tervisekahjustusele, millele

viitab hematoomi puudumine. Kohus peab vajalikuks märkida, et vaatamata tugevale joobele,

on K M olnud võimeline kiirabibrigaadile nimetama ravimite nimesid, mida igapäevaselt

tarvitab ja mida oli rohkem kui üks. Ida-Tallinna Keskhaiglasse epikriisilt nr xxx (II kd tl 38)

nähtub K Mi lõplik kliiniline diagnoos milleks on vasakpoolne V kinnine roidemurd.

J Ei ütlustest nähtub, et Margus Juhken viskas K Mit hantliga, kes oli sel hetkel põrandal. M J

ütlustest nähtub, et siis viskas xxx ühte tädi hantliga ning tädi kukkus maha ning ühte tädi xxx

kägistas. Tunnistajate ütlustest nähtub, et see sündmus toimus toas. K M aga selgitas, et tema

peksmine toimus köögis. Seetõttu kohus ei näe vastuolu kannatanu ja tunnistajate ütlustes,

sest ei ole välistatud, et räägitakse erinevast sündmusest. Kuigi kannatanul tuvastati sama

päeva õhtul kell 22.17 raske alkoholijoove 1,27 mg/l, ei ole välistatud, et kolm tundi varem

toimunud sündmuse ajal oli kannatanu joove väiksem. Joobeseisund iseenesest ei mõjuta

inimese ütluste usaldusväärsust. Joobeseisundis inimesel on tähelepanu häiritud ja sellest

tulenevalt ka häiritud sündmuse salvestamine ja selle taasesitamine. Kuid tugeva stiimuli (nt

valu) puhul on joobes inimene võimeline sündmust meelde jätma ja hiljem ka meenutama,

kuid mitte nii üksikasjalikult kui kaine inimene. Seega kohtu hinnangul ei ole alust kahelda

kannatanu K Mi ütlustes, et süüdistatav lõi teda köögis korduvalt jalaga rindkeresse. Kaudselt

tõendab seda asjaolu ka kell 19.12 tehtud kõne häirekeskusesse (II kd tl 2), kus naisterahvas

selgitab, et: „ Praegu näen xxx on vastasmaja, et palun kas saaksite kiirabi kutsuda, ühel

inimesel on peahaav ja teine ütleb, et ribid on tal…nii valus“.

Ida-Tallinna Keskhaiglasse epikriisi nr xxx (II kd tl 38) anamneesist nähtub, et patsient K M

on selgitanud teda läbi vaadanud arstile, et sai narkomaanidelt peksa. Seega on kannatanu

vahetult peale sündmust selgitanud tervisekahjustuse saamise kohta, et sai peksa. Nii

süüdistatav ise kui J, M ja ka kannatanu tunnistasid, et sellel päeval süüdistatav avalikult kõigi

nähes tarvitas narkootikume. 15.04.2024 kell 13.28 tuvastati Margus Juhkenil narkokiirtestiga

kanepi ja amfetamiini tarvitamine (II kd, tl 149). Eelnimetatud asjaoludest saab kohus

järeldada, et kannatanu pidas enda peksja all silmas süüdistatavat. Samuti on oluline, et

vahetult enne K M kallal vägivallatsemist, oli süüdistatav korduvalt rusikaga löönud teist naist

s.o I Ait.

10 (19)

KarS § 121 lg 1 järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav

väärkohtlemine.

Kuigi süüdistatav eitab kannatanu K Mi peksmist, siis kannatanu ütluste,

meditsiinidokumentide, tuvastatud vigastuse ja häirekeskusesse tehtud kõne salvestise põhjal

saab järeldada, et süüdistatav lõi vähemalt üks kord jalaga kannatanut kehasse põhjustades

kannatanule roide kinnise murru s.o tervise kahjustamise. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust

selles, jalaga kehasse löömine, mille tagajärjel tekib roide murd, tekitab kannatanule valu

aistingu. Kohtu hinnangul vastab Margus Juhkeni poolt K Mi suhtes toimepandu KarS §-s

121 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule.

Kohtu hinnangul pani Margus Juhken K Mi kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega.

Jalaga kannatanut keha piirkonda lüües, pidi süüdistatav teadma, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena tekitab kannatanule valu ja

tervisekahjustusi.

Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et süüdistatav ähvardas köögis teda suure

köögi noaga lausudes, et:“ Ma tõmban sul raisal kõri läbi“. Kannatanu selgitas kohtuistungil,

et ta oli väga hirmul, sest süüdistatav tahtis teda noaga lüüa.

Kuigi süüdistatav end selles kuriteoepisoodis süüdi ei tunnista ja antud sündmusel ei ole

pealtnägijaid, sest selleks ajaks olid korterist kõik külalised lahkunud, loeb kohus kannatanu

ütlused selles episoodis samuti usaldusväärseteks. Ja seda eelkõige hinnates süüdistatava

käitumist enne ja peale K Mi ähvardamist. Hoovis, peale M Zi pikali löömist, püüdis

süüdistatav M Zit kirvega lüüa. Mõned minutid peale K Mi lahkumist korterist, kasutas

süüdistatav vägivalda J Ei suhtes ja ähvardas teda köögis suure köögi noaga. Seega on

süüdistatava käitumises teatud käitumismuster, mis on talle ainuomane.

KarS § 120 lg 1 järgi on karistatav tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises

ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse

täideviimist.

Ähvardamine peab olema veenev, mis tähendab, et kannatanul peab konkreetsel ajahetkel

olema alust karta ähvarduse täideviimist. Antud juhul oli süüdistatava ähvardus suunatud

kannatanus arusaama tekitamisele, et süüdistatav võib ähvarduse täide viia. Alust ähvarduse

täideviimise kartuseks andis kannatanule kahtlemata kannatanu löömine, aga ka kõik sellele

eelnev s.o M Zi ja I Ai löömine, s.h vahendid, millega süüdistatav eelnevalt juba M Zit

rünnata tahtis (katusekivid, saag, kirves). Seega, kannatanule oli süüdistatava ähvardus nuga

võttes ja sellega löömisliigitust tehes veenev. Süüdistatav oli äärmiselt agressiivselt

meelestatud. Arvestades süüdistatava vägivaldset käitumist tervikuna, oli kannatanul

põhjendatult alust karta, et süüdistatav võib ähvarduse tema suhtes täide viia.

Kohtu hinnangul on eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis usaldusväärselt tõendamist

leidnud, et süüdistatav on süüdistuses märgitud ajal ja kohas K Mit tapmisega ähvardades

realiseerinud KarS § 120 lg 1 järgi objektiivse teokoosseisu.

Süüdistatav pani kannatanu K Mi suhtes ähvardamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3

kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab süüdistatava otsest

tahtlust kannatanu suhtes tapmisega ähvardamist toime panna tema agressiivsest käitumisest

11 (19)

kannatanu suhtes, s.o kannatanu juurde tormates, temast kinni haaramist, põrandale viskamist,

löömist ning seejärel juba noaga rünnates.

Kohus Margus Juhkeni tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Margus

Juhken on süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kannatanud J E ja M J

Kohtuistungil Margus Juhken tunnistas, et oli J Ei vastu vägivaldne. Samuti tunnistas, et

keeras kodus gaasi lahti hetkel, mil toas oli J ning nende xxx. Gaasiballooniga, see millega

välgumihklit täis pannakse, lasi ta lukuaugust gaasi, kuna mendid olid ukse taga ja üks

nendest kires, et ta ukse lahti teeks. Kuna politsei ähvardas ukse maha lõhkumisega, siis ta

läks närvi ja ütles, et kohe hakkavad hambad taeva poole lendama. Ta ei mäleta, et oleks

takistanud elukaaslasel ja pojal korterist lahkuda. Kahetseb, et tema elukaaslane ja laps pidid

seda kannatama.

Kannatanu J E selgitas, et kui K ja M jooksid õue, siis tuppa jäi tema, M ja Margus. Sel hetkel

oli juba Margus väga tige ning ütle neile, et nüüd surevad kõik ära. Kannatanu selgitas

üksikasjalikult sündmuse kulgu, s.o seda kuidas Margus pani ta pikali, võttis kahekäega tema

kaelast ning kägistas teda ja ütles, et tapab ta ära. Kannatanu selgitas, et tal oli raske hingata ja

ta tundis valu. Samuti selgitas, et sel hetkel lõi Margus talle rusikaga 2-3 korda näkku.

Kannatanu selgitas, et kartis väga. Nende xxx oli juures ja palus Margusel teda mitte

kägistada. Kuidagi lasi Margus ta lahti ning keeras uksed nii ülevalt kui ka alt lukku.

Kannatanu ütles süüdistatavale, et soovib korterist lahkuda. Seejärel õnnestus tal kiiresti

helistada M, et poeg kutsuks kohale politsei. Margus haaras aga tema telefoni ja tahtis selle

katki teha. Margus tõukas ta uksest eemale ja kannatanu sõnul ta kartis, et Margus hakkab

teda jälle lööma. Margus ütles Mile, et viskab ta aknast välja. Politsei koputas uksele ja ütles,

et tulgu kannatanu välja, kuid J ütles, et ei saa, sest lukk on kinni. Siis võttis Margus köögist

noa ning pani selle talle kõrile ning lubas ta tappa, kui politsei korterisse tuleb. Seejärel keeras

Margus juba sisse gaasilülitid ning välgumihklit hoides ütles, et see plahvatab. Kokku oli gaas

sisselülitatud umbes 5 minutit. Nad kartsid koos xxx väga. Alles umbes kella ühe paiku öösel

andis Margus kannatanule loa politseile uks lahti teha.

Kannatanu ütlustega riimuvad ka laste Mi ja Mi ütlused. Mi ütlustest nähtub, et xx lõi xxx

mitu korda vastu silma ning tahtis xxx ära tappa, kuna tal oli juba nuga käes. xx selgitas, et ta

tundis hirmu ja tahtis ära joosta, kuid ta ei saanud. xx tahtis kodus tulekahju korraldada ning

piserdas toas gaasiballooniga. xx helistas Mile ja M kutsus kohale politsei. xx selgitas, et xx

politseile ust ei avanud ning ütles neile, et kui tuppa sisenetakse, siis ta pussitab xx. Mingil

hetkel jäi ta magama ning kui ärkas olid politseinikud juba korteris.

Kohtuistungil avaldati KrMS § 290 1 lg 1 p 2 alusel tunnistaja M J ütlused, millest nähtub, et

umbes kella 19 ajal helistas talle xx ja ütles, et neid tapetakse ära ja hakkas nutma. Siis võttis

aga xx xx telefoni ära ja ta sai aru, et xx on väga purjus ning ütles, et laseb nad õhku ja tapab

xx ära ning viskab xxx aknast alla. Ta hakkas nutma. Läks sinna kohale, kuid siis oli juba

politsei seal.

J Ei läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati kannatanul vasaku silma paistetus, põsk sinine,

huuled marraskil, kaela piirkonnas kriimud (II kd tl 78, fotod 1, 2, 6-8). Kiirabikaardi lahtrist

„anamnees ja kaebused“ nähtub, et:“xxx on peksnud patsienti näkku ja kägistanud. Vasak

näopool turses ning ka hematoom. Kaelal punetavad triibud. Patsient kaebab valu näo

piirkonnas“.

12 (19)

Tunnistaja I U andis ütluseid, et töötab patrullpolitseinikuna ning selgitas, et 13.04.2024 sai ta

kella 19.30 ajal väljakutse aadressile xxx, kus oli toimunud kaklus. Läksid paarimehega

sündmuskohale, kus kohal oli juba kaks kiirabi, milles oli kaks kannatanut - naisterahvas ja

meesterahvas. Õues oli veel üks naisterahvas, kes selgitas neile kuidas ühise viinavõtmise

käigus oli üks meesterahvas muutunud agressiivseks ja andnud teistele peksa ning korteris on

endiselt sees selle meesterahvaga naine ja laps. Kuna korterisse sisse ei saadud, s.t uks oli

kinni keeratud, siis tunnistaja läks teisele poole maja, et võtta aken kontrolli alla. Ta nägi,

kuidas üks vuntsidega meesterahvas, nähes politseinikku, ignoreeris igasugust kontakti, pani

akna kinni ning tõmbas ruloo ette. Neile laekus info, et korteris olev meesterahvas lubas gaasi

lahti keerata. Alustati läbirääkimiste pidamist, esmalt tuli patrull, siis kiirreageerijad, seejärel

juba läbirääkijad. Läbirääkimised kestsid umbes 4 tundi ning siis alles saadi inimesed korterist

välja. Korteris olev naisterahvas oli nimega J, kes oli räsitud, vaevatud, õnnetu. Oli näha, et ta

oli peksa saanud. Naisterahvaga kaasas oli ka xxx, kes oli šokis ning ehmatanud. J selgitas

neile, et oli mehelt peksa saanud ning samuti seda kuidas mees oli nuga ta kõril hoidnud.

KarS § 121 lg 1 järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav

väärkohtlemine.

Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega kahtluseta tõendatud, et Margus Juhken tekitas J Eile

13.04.2024 tervisekahjustused näo ja kaela piirkonnas. Kohtul ei ole kahtlust selles, et

korduvalt rusikaga näkku löömine ja kaelast kägistamine tekitab kannatanul valu aistingu.

Kohtu hinnangul vastab Margus Juhkeni poolt J Ei suhtes toimepandu KarS §-s 121 sätestatud

kuriteo objektiivsele koosseisule.

Kohtu hinnangul pani Margus Juhken J Ei kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega.

Kägistades ja lüües kannatanut korduvalt rusikaga näkku, pidi süüdistatav teadma, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena tekitab

kannatanule valu ja tervisekahjustusi.

KarS § 136 objektiivne koosseis seisneb teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse

võtmises. Vabaduse võtmine on isikule liikumistakistuse loomine – kinnipidamine või

kinnihoidmine.

Kohtu hinnangul on tõsikindlat tõendamist leidnud, et Margus Juhken hoidis Jt ja Mit ca 4

tundi nende tahte vastaselt korteris kinni. Margus Juhken keeras korteri mõlemad lukud kinni.

Kannatanu selgituste kohaselt jättis süüdistatav võtmekimbu alumisse lukuauku, kuid ei

lubanud kannatanul ust avada, vaid lükkas kannatanu välisuksest eemale. Kohtu hinnangul on

eluliselt usutav, et kannatanu korra proovides ei saanud ust lukust lahti. See on seletatav

kannatanu psüühilise seisundiga – ta oli pealt näinud kuidas Margus Juhken vägivallatses

külaliste kallal sh kasutas vägivalda kahe naise suhtes, seejärel kägistas ja lõi rusikaga

kannatanut näkku. Kannatanu selgitas, et ta ei julgenud rohkem proovida ust lukust lahti

keerata, sest kartis süüdistatavat ja kohtu hinnangul oli tal selleks hirmuks ka reaalne põhjus.

Samuti selgitas kannatanu, et süüdistatav võttis temalt telefoni. Seega ei saanud kannatanu abi

kutsuda ega vabalt suhelda kellega soovis. Margus Juhkeni sellist käitumist kannatanute

suhtes saab nimetada valvamiseks. Ka Mil ei lubanud süüdistatav korterist lahkuda. M

selgitas, et kui nägi xx peksmist, siis tundis hirmu, tahtis ära joosta, aga ei saanud. Mi

kinnitusel ei teinud xxx politseinikele korteriust lahti, kuigi nad olid hõisanud xx läbi ukse.

Tunnistaja I U ütluste kohaselt said nad väljakutse antud aadressile kella 19.30 ajal ning

Margus Juhkeniga kestsid läbirääkimised, et ta ukse lahti teeks ca 4 tundi. Kohtu hinnangul

on eluliselt usutav, et peale rohke ja intensiivse vägivalla kogemist sh ka pealt nägemist, oli

nii xx kui ka tema xxx kindel soov sealt korterist kiiresti lahkuda. Kuid hinnates süüdistatava

poolt toime pandud tegusid, leiab kohus, et kannatanud oli viidud selleks ajaks, mil Margus

13 (19)

Juhken ukse lukku keeras juba olukorda, kus nad peale ühe korra proovimist lahkuda rohkem

ei üritanudki enne, kui süüdistatav neile loa andis. Kuigi Margus Juhken lubas kannatanul

korteri ukse lõpuks avada, siis ei muuda süüdistatava selline käitumine vabaduse võtmist

KarS § 136 mõistes olematuks.

Eeltoodu pinnalt tuleb Margus Juhkeni tegevust käsitleda kannatanute J ja Mi vabaduse

võtmisena põhjusel, et ta tegi endast kõik oleneva, takistamaks neil korterist lahkuda. Kuna M

oli kuriteo sündmuse ajal xx aastane, siis kuulub Margus Juhkeni tegevus kvalifitseerimisele

KarS § 136 lg 2 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 136 koosseis tahtlust. Kohtu hinnangul pani Margus

Juhken KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo toime otsese tahtlusega. Vaatamata

kannatanute soovile lahkuda korterist, Margus Juhkel keerates välisukse lukku, tõugates

kannatanu J Eit korduvalt uksest eemale, võttes ära temalt telefoni, pidi süüdistatav teadma, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena loob

kannatanutele J Eile ja M J liikumistakistuse.

Kohtul ei ole alust kahelda, et süüdistatav lubas kõik õhku lasta. Seda ähvardust kuulsid J, M

ja läbi telefoni ka M. Et kannatanud teda tõsiselt võtaks lülitas süüdistatav sisse gaasipliidi

põletid ja pihustas gaasi gaasiballoonist. Antud juhul ei ole oluline, et põletid põlesid ainult

viis minutit. Kogu olukord oli kannatanute jaoks hirmutav. Kohtul ei ole alust kahelda M J

ütlustes, et xx lubas ta korteri aknast välja visata ja et xxx oli hirm. xxx oli vahetult pealt

näinud kuidas xx lõi hantliga M Zit hantliga pähe, kägistas I Ait, lõi xxx korduvalt ruskiga

näkku ja kägistas. Kohtu hinnangul pidi nii xxx tundma suurt hirmu ja tal võiski tekkida

arusaam, et xx temaga nii teeb. Aknast alla viskamise ähvardust kuulis telefonis ka xxx M,

kes hakkas xxx ähvardusi kuuldes nutma. Sellest saab kohus järeldada, et Mile kostus xxx

selline ähvardus reaalse ja kohutavana. Ka J kinnitas, et Margus lubas xx aknast alla visata.

KarS § 120 lg 1 järgi on karistatav tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises

ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse

täideviimist.

Ähvardamine peab olema veenev, mis tähendab, et kannatanul peab konkreetsel ajahetkel

olema alust karta ähvarduse täideviimist. Antud juhul oli süüdistatava ähvardused suunatud

kannatanutes arusaama tekitamisele, et süüdistatav võib ähvarduse täide viia s.o lapse aknast

alla visata ja kõik õhku lasta s.t kannatanute surma põhjustada. Alust ähvarduse täideviimise

kartuseks andis kannatanutele kahtlemata süüdistatava eelnev vägivaldne käitumine eelkõige J

Ei peksmine, mida xxx pidi pealt nägema.

Kohtu hinnangul on eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis usaldusväärselt tõendamist

leidnud, et süüdistatav on süüdistuses märgitud ajal ja kohas J Eit ja M J tapmisega

ähvardades realiseerinud KarS § 120 lg 1 järgi objektiivse teokoosseisu.

Kohtu hinnangul pani Margus Juhken KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toime otsese

tahtlusega. Ähvardades kõik õhku lasta, lülitades sisse gaasipliidi kõik neli lülitit, pihustades

gaasiballoonist gaasi, pidi süüdistatav teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja

pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena tekib kannatanutel reaalne hirm enda elu pärast.

Kohus Margus Juhkeni tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Margus

Juhken on süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad.

14 (19)

Kuivõrd süüdistatav on 13.04.2024 toime pannud kolm inkrimineeritud süütegu, siis tuleb

lahendada küsimus selle kohta, kas tegemist on teoainsusega, s.o ideaalkogumiga või

teomitmusega, s.o reaalkogumiga.

Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt

sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu

sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse,

kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis,

kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja

jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9.

novembri 2017. a otsus nr 1-15-10119/80, p 27).

Kohtu hinnangul moodustavad Margus Juhkeni teod 13.04.2024 ideaalkogumi. Riigikohtu

praktika kohaselt on ühe teoga tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on

kantud ühisest tahtlusest ja on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu

käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse teona. Kohtu hinnangul oli

Margus Juhkeni kõik kolm kuritegu kantud ühisest tahtlusest ning need olid ajalis-ruumilise

läheduse tõttu seotud, mistõttu tuleb nimetatud tegusid käsitleda ühe teona.

(II)

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse

usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid

tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides.

Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse

sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki

tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha

järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19, 3-1-1-

58-13).

KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille

eest näeb seadusandja süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleval juhul on 6 kuud.

KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille

eest näeb seadusandja süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud.

15 (19)

KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille

eest näeb seadusandja süüdimõistmisel ette ühe kuni viieaastase vangistuse. Sanktsiooni

keskmine määr on 2,5 aastat.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 121 lg 1; § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad

kuriteod võimaldavad vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeima liigilist karistust, s.o.

rahalist karistust.

Kohtu hinnangul ei täidaks kergem karistusliik, s.o rahaline karistus oma eesmärki. Vaadates

kannatanute arvu, vägivaldsuse intensiivsust ning tekitatud vigastusi ning asjaolu, et

süüdistatav kahetses vaid osaliselt, s.o kuriteosündmust oma endise naise ja alaealise lapse

osas, ei ole ta isikuks, kelle suhtes võiks rahaline karistus olla piisav uute kuritegude

ärahoidmiseks. Lisaks ei oma ka süüdistatav käesoleval hetkel töökohta. Eeltoodule

tuginedes, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb talle inkrimineeritud rikkumise eest

kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.

Hinnates süü suurust KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab

kohus, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud

süüdistatava poolt nelja kannatanu suhtes. Väheoluliseks asjaoluks ei saa ka lugeda seda, et

tegemist ei olnud ühekordse löögiga kõigi osas. Margus Juhken lisaks peksmisele ka kägistas

ning ähvardas sealjuures mitut kannatanut terariistaga tappa. Süüdistatav tekitas kannatanutele

laias ulatuses vigastusi. Hinnates süü suurust KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on ka selles kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises keskmisest suurem. Kriminaalasjas on süü tõendamist leidnud süüdistatava

poolt kolme kannatanu suhtes, kellest üks oli xx aastane xxx. Hinnates süü suurust KarS §

136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on ka

selles kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises keskmisest suurem.

Kohtu hinnangul esineb Margus Juhkenil karistust kergendav asjaolu KarS § 57 p 3 mõistes

s.o. puhtsüdamlik kahetsus episoodides, mis on seotud kannatanute J Ei ja M J. Kohtu

hinnangul esinevad ka karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 p 4, 13 mõistes s.o süüteo

toimepanemine endise elukaaslase s.o. J Ei suhtes ja süüdistatavast muul viisil perekondlikus

sõltuvuses oleva isiku suhtes s.o. M J suhtes; samuti isikuvastase süüteo toimepanemine

täisealise poolt alaealise juuresolekul.

Kohtu hinnangul oli Margus Juhkeni poolt kuritegude soodusteguriks alkoholi- ja

narkootikumide kuritarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus, ükskõikne suhtumine

ühiskonnanormidesse ja impulsiivsus. Toimepandud kuriteod olid vägivaldsed ja ohtlikud.

Süüdistatava õigusvastane tegevus põhjustas kannatanutele peale kehaliste kannatuste ka

ilmselgelt vaimseid kannatusi. Kohus ei kahtle, et eriti raskelt elavad seda läbi süüdistatava

pereliikmed, s.o tema xxx ja xxx, kes ilmselgelt ei suuda toimunut unustada. On eluliselt

usutav, et toimunu jätab xxx kannatanu psüühikasse väga suure jälje.

Kaitsja taotles karistuseks tingimis vangistust KarS § 74 sätte alusel.

Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul tegudest endast või süüdistava isikust tulenevad

asjaolud, mis annaksid alust jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata ja seda nii KarS §

74 kui ka 73 sätte alusel. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et Margus Juhken on teod

toime pannud tahtlikult, s.h kõrvaltvaataja seisukohast tühistel põhjustel ja seda mitme

kannatanu osas. Vaatamata asjaolule, et Margus Juhken on varem karistamata, pea kohus

16 (19)

võimalikuks Margus Juhkeni karistamist muul viisil kui reaalse vangistusega, kuna kohus ei

ole veendunud, et Margus Juhken suudaks ka kriminaalhooldust järgida ning mille läbimine

võiks panna tema eluhoiakuid muutma. Margus Juhkeni näol on tegemist äärmiselt

impulssiivse ning problemaatilise iseloomuga inimesega, kes kergesti ärritub ning

probleemide lahendamiseks kasutab vägivalda ning mida kasutades näeb süüd kõigil teistel,

peale iseenda. Ka kohtuistungil ei suutnud Margus Juhken jääda rahulikuks ning alluda kohtu

korraldustele, mistõttu tuli kohtul ta kohtuistungilt eemaldada (kd I tl 87). Kohtu hinnangul ei

ole Margus Juhkeni näol tegemist isikuga, kelle iseloomu arvestades võiks kriminaalhooldus

sobida. Kuigi Margus Juhken on astunud samme oma sõltuvusprobleemide vabanemise osas,

märgib kohus, et ka kinnipidamisasutuses on võimalik alustada samme sõltuvusprobleemidest

võõrandumise osas. Vähetähtsaks ei saa pidada asjaolu, et kuna süüdistatav ähvardas gaasiga

õhku lasta nii enda, xx, xxx ja maja, siis reageeris politsei suurte jõududega ja ümbruskonna

elanikud evakueeriti. Kogu antud vahejuhtum rikkus kogukonna turvatunnet ja pälvis suure

avaliku huvi.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime on pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette

raskeima karistuse. Margus Juhken pani toime nii KarS § 121 lg 1; KarS § 120 lg 1 kui ka

KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteo, seega tuleb talle mõista karistus KarS § 136 lg

2 järgi, kuna viimane näeb ette raskema karistuse. Kohus leiab, et Margus Juhkenile KarS §

136 lg 2 järgi sanktsiooni keskmisemäära lähedane karistus s.o 2 aastane vangistus täidab

karistuse nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Margus Juhken peab mõistma oma süü

suurust, tekitatud tagajärgede raskust ja seda, et isiklikult pinnalt tekkinud probleeme ei

lahendata selliselt nagu tema seda teeb, s.o vägivalda kasutades ja teiste elu või tervise

ohustamisega. Mõistetud karistus annab ühiskonnale selge signaali, et igale isikuvastasele

kuriteole järgneb sellele vastav karistus.

(III)

KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul,

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta

riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha, eeluurimisel määratud kaitsja tasu ning

ekspertiisitasu.

KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

RKKKo otsuses nr 3-1-1-83-10 on väljendatud seisukohta, et sundraha väljamõistmisel tuleb

kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse

tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.

Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga

alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ § 1 kohaselt on 2025 tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. Seega on sundraha II astme kuriteo

toimepanemise korral 1329 eurot.

17 (19)

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Margus Juhkenil oli kriminaalasjas määratud kaitsja riigi poolt, kes on esitanud taotlusi

kogusummas 2835,28 euro hüvitamiseks. Kaitsja taotlused on rahuldatud, tasutaotluses

märgitud toimingud on olnud vajalikud ning nende ajakulu põhjendatud.

KarS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulud tasutakse

ositi.

Arvestades asjaolu, et vanglas tehtava töö eest makstav tasu ei ole suur, siis ei pea kohus

reaalseks, et Margus Juhken suudaks menetluskulud koheselt sellises ulatuses tasuda.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude

ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline.

Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega

kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid

riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

Eeltoodu alusel tuleb Margus Juhkenilt välja mõista menetluskulu sundraha 1329 eurot ning

kaitsjatasu kogusummas 2835,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Margus Juhkenil

menetluskulu kokku summas 4164,28 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB

pangas, EE522200221013264447 Swedbankis,

EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas,

märkides selgitusena „Margus Juhken, 1-24-3855, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks

vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on

makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

(IV)

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse

lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud

kohtueelse menetleja juures.

Kriminaalasjas on asitõendiks pakend nr 1 (halli värvi pusa) ja pakend nr 2 (lukuga sinist

värvi pusa „Estonia“ kirjaga), mis asuvad asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn

(asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr 24ATH29835) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb

kohtuotsuse jõustumisel eelpool märgitud asitõendid hävitada. Kannatanu antud reedeesemeid

tagasi saada ei soovinud.

Asja materjalide juures olevate andmekandjate osas märgib kohus, et tegemist ei ole

asitõenditega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s

125, kohaselt ei ole CD/DVD-plaatidel olevate salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul

tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest

valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu

kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 160 1 lg 2 alusel on nimetatud materjalid

18 (19)

niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult

eraldi vastavasisulise otsustuse tegemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik

19 (19)