3-22-2621/37 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-2621

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X, Z ja Y kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses toimunud läbiotsimistega

Menetlusosalised

Kaebaja I – X

Kaebaja II – Z

Kaebaja III – Y

Kaebajate volitatud esindaja – vandeadvokaat Raiko

Paas

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-

Enel Valter

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X, Z ja Y kaebus osaliselt.

2. Tunnistada Tallinna Vangla tegevus X lahti riietumisega läbiotsimisel õigusvastaseks.

3. Mõista Tallinna Vanglalt Z kasuks välja kahjuhüvitis 750 eurot.

4. Mõista Tallinna Vanglalt Y kasuks välja kahjuhüvitis 1350 eurot.

5. Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata.

6. Jätta X kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 105 eurot Eesti Vabariigi

kanda.

7. Mõista Tallinna Vanglalt kaebajate menetluskulude katteks välja 110,32 eurot.

8. Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2025

3-22-2621

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (edaspidi ka kaebaja I) esitas 11.09.2022 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse

(digitaalse toimiku lehed (dtl) 15–19), milles nõudis pikaajalistele ja lühiajalistele (ilma

klaasist vaheseinata) kokkusaamistele eelnenud läbiotsimistega temale, tema abikaasa Z

(edaspidi ka kaebaja II) ja tema tütar Y (edaspidi ka kaebaja III) tekitatud moraalse kahju

hüvitamist.

2. Tallinna Vangla tagastas 08.12.2022. a otsusega nr 5-37/22/134-3 Z ja X nimel esitatud

kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult esindusõigust tõendavate dokumentide esitamata

jätmise tõttu ning jättis X osas kahjunõude järgmistel põhjendustel rahuldamata.

2.1. Puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks, et Z ja X õigust isiku- ja eraelu

puutumatusele oleks riivatud rohkem, kui see oleks olnud õigustatud. Z ja X käisid

pikaajalisel kokkusaamisel märkimisväärselt tihemini, kui on õigusaktides sätestatud, ning

ühtegi pöördumist seoses kokkusaamistega ei ole nad vanglale esitanud. Olukorras, kus

kinnipeetav ja kokkusaaja on huvitatud keelatud esemete/ainete vangla territooriumile

jõudmisest, ei ole sisuliselt mingit võimalust, et teave nende vanglasse toimetamise plaanist

jõuaks vanglani. Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud teevad küll vanglas

õigusrikkumiste ennetamiseks ja avastamiseks erinevaid toiminguid (jälgivad

operatiivolukorda, koguvad informatsiooni, analüüsivad tegevusi keelatud esemete/ainete

avastamiseks, kuritegude ja õigusrikkumiste ennetamiseks ning avastamiseks jms), kuid kuna

teabe väljaselgitamise võimalused on piiratud, ei ole see piisav, välistamaks keelatud esemete

ja ainete vanglasse toimetamist. Kuna oht keelatud esemete ja ainete vanglasse toomiseks on

väga suur, on vaatamata läbiotsimisega kaasnevatele ebamugavustele efektiivseima meetme –

lahti riietumisega läbiotsimise – rakendamine enne külastaja kokkusaamisele lubamist ja

kinnipeetava puhul enne ja pärast kokkusaamist põhjendatud. Enne lahti riietumisega

läbiotsimist selgitatakse kokkusaajale täpset läbiotsimise protsessi ning täielik läbiotsimine

toimub eraldatud ruumis, kus on tagatud külastajate privaatsus, ja selle teostab kokkusaajaga

samast soost ametnik. Üla- ja alakeha otsitakse läbi eraldi – riided eemaldatakse ülakehalt ja

pannakse selga tagasi ning seejärel eemaldatakse riided alakehalt ja pannakse tagasi.

Täiskasvanud kokkusaajal palutakse kontrolli käigus nt avada suu ja teha kükk.

3. X, Z ja Y esitasid 08.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt

läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebajad paluvad vanglalt välja

mõista igale kaebajale hüvitise 3500 eurot.

4. Tartu Halduskohus võttis 04.08.2023. a määrusega kaebuse menetlusse.

5. Tallinna Vangla esitas 05.09.2023 kaebusele vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.

3-22-2621

6. Kohus otsustas 14.04.2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning

andis pooltele tähtajad täiendavate selgituste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebajad paluvad nende kahju hüvitamise nõuded rahuldada, põhjendades kaebust

järgmiselt.

7.1. Kaebaja I viibis aprillist 2021 kuni juulini 2022 Tallinna Vanglas ning seal külastasid teda

erinevatel aegadel tema abikaasa ja tütar (kaebajad II ja III) pikaajaliste ja lühiajaliste

kokkusaamiste raames. Enne iga kokkusaamist sunniti kaebajaid II ja III võtma end

läbiotsimisel riidest lahti alasti ning tegema paljalt kükke, vaatamata sellele, et eelnevalt

läbisid nad keha ja riideid läbivalgustava seadme ja narkokoeraga läbiotsimise protseduuri

ning ühelgi korral polnud kahtlusi, et neil võib olla kaasas keelatud esemeid/aineid, mis oleks

võinud anda aluse täiendavateks läbiotsimise protseduurideks. Kaebajatele ei selgitatud ühelgi

juhul põhjuseid, mis tingisid lahtiriietumisega läbiotsimise, ega ühtegi õigusakti, mis oleks

andnud ametnikele voli teostada sellisel viisil läbiotsimisi. Kaebajate küsimustele vastasid

ametnikud üleolevalt, et kui neile protseduurid ei meeldi, siis on neil võimalus vanglas mitte

käia.

7.2. Vangla riivas kaebajate isikupuutumatust ja eraelu sfääri. Kaebajate II ja III jaoks oli

lahtiriietumisega läbiotsimine äärmiselt alandav ja ebainimlik protseduur, mis tekitas neile iga

kord stressi, piinlikkust, alandatuse tunnet, heaolu langust, nördimust ja intensiivseid

vaimseid kannatusi.

7.3. Kaebaja I abikaasa ja lapse läbiotsimiste tõttu algasid kõik kokkusaamised stressiga ka

kaebaja I jaoks. Kaebaja I oli sunnitud iga kord oma abikaasat ja tütart lohutama, kuna nad

olid pärast läbiotsimist endast väljas ja nutsid. Kokkusaamiste heaolu oli igal korral rikutud.

See tekitas kaebajale I vaimseid kannatusi, sest tal oli abikaasa ja tütre emotsionaalseid

kannatusi valus vaadata ning ta ei saanud neid ka aidata. Pärast iga toimunud kokkusaamist

pidi ka kaebaja I lahti riietuma ja ta otsiti läbi (sh pidi tegema alasti kükke), ilma et keegi

oleks selgitanud selliste toimingute põhjuseid. Kaebaja I jaoks olid need protseduurid

alandavad ja tekitasid intensiivseid vaimseid kannatusi.

7.4. Vangla tegevus on õigusvastane, sest sellisteks läbiotsimisteks, nagu kaebajate puhul läbi

viidi, ei anna vanglale volitust ükski õigusnorm ning kohtud on tunnistanud vangla sellise

tegevuse õigusvastaseks. Vangla kohtles kaebajaid alandavalt ja ebainimlikult ning riivas

nende eraelu ja isiku puutumatust. Vangla on teadlik, et vanglaametnikud on tulenevalt Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 kohustatud tegutsema PS ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel ning austama kaebajate õigusi, kuid vaatamata sellele rikkus vangla oma

kohustusi. See viitab sellele, et vangla tegi seda süüliselt ja teadlikult. Kui vangla poleks

kaebajate õigusi rikkunud, siis poleks ka kahju tekkinud. Kahju tekkimine oli vanglale

ettenähtav.

7.5. Kõik läbiotsimised toimusid täielikult alasti – kaebajatel kästi võtta seljast kõik riided ja

nad seisid valvurite ees täiesti ihualasti. Alasti olles tuli kükitada, tõsta üles käed (et näidata

kaenlaaluseid), tõsta üles jalalabad, avada suu ja keerata end ringi. Seejärel tuli täiesti paljalt

oodata, kuniks kõik otsiti läbi ja valgustati läbi kõik riided, ning alles seejärel toodi riided ja

lubati need tagasi selga panna.

7.6. Vastustaja ei ole esitanud selliseid faktilisi asjaolusid ja tõendeid, mille pinnalt saaks

veenvalt järeldada kaebajate täieliku lahti riietumisega läbiotsimiste põhjendatust. Vastustaja

viidatud üldistest julgeolekukaalutlustest ja kirjeldustest keelatud esemete/ainete vanglasse

sattumise võimalikkuse kohta ei nähtu, kas ja kuidas on need asjaolud konkreetselt

3-22-2621

seostatavad kaebajate ja nende kokkusaamistega. Kaebajate automaatsed täielikud

läbiotsimised ei olnud vajalikud ega põhjendatud. Kohtupraktikas on leitud, et kaebajatele ei

saa ette heita seda, et nad ei esitanud Tallinna Vanglale taotlusi lahti riietumisega läbiotsimise

vältimiseks.

8. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, palub arvestada kahjunõude

lahendamisel esitatud põhjendustega ning esitab järgmised täiendavad põhjendused.

8.1. Kinnipeetavaga vanglasse vahetult suhtlema tulnud isik peab paratamatult taluma teatud

piiranguid, s.t lubama enda läbiotsimist. Kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isiku ja

tema asjade läbiotsimise õigus on sätestatud vangistusseaduse (VangS) § 27 lg-s 1. Vastavalt

justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 37 lg-le 2 ja

§-le 40 otsitakse pika- ja lühiajalisele kokkusaamisele tulnud isik ja tema asjad alati läbi, muu

kokkusaaja läbiotsimine on vanglaametniku õigus, mitte kohustus. Kuigi isikuid on võimalik

läbi otsida ka lahti riietumiseta, ei kõrvalda see alati kahtlust, et isik on peitnud riiete alla

selliseid esemeid, mida pelgalt riiete kompamisega ei ole võimalik avastada. Kuna vangla on

kohustatud vältima õigusrikkumiste toimepanemist, olles seejuures vastutav rikkumiste

tagajärgede eest, peab vanglale jääma kaalutlusruum, milliseid õiguspäraseid meetmeid selle

eesmärgi saavutamiseks kasutatakse. Vanglas teostatakse pikaajalisele kokkusaamisele tulnud

isikute lahti riietumisega läbiotsimine, sest see on ainuvõimalik meede keelatud esemete ja

ainete avastamiseks. Alternatiivseteks viisideks lahti riietumisele oleks ainult kompimine ja

teenistuskoer, kuid nende kasutamine ilma lahti riietumiseta ei saavuta sama tulemust kui lahti

riietumisega läbiotsimine. Keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamiseks proovitakse

kasutada erinevaid viise. Nende viiside hulka kuuluvad ka keelatud ainete sisse toimetamise

katsed peidikuteks ümber tehtud esemetes ja kehaõõnsustes. Kinnipeetava pikaajalised

kokkusaamised toimuvad pideva järelevalveta privaatsetes ruumides, sh puuduvad

kokkusaamise ruumides kaamerad. See annab hõlpsa võimaluse keelatud ainete ja esemete

üleandmiseks, kust need võivad omakorda jõuda hoolikalt peidetuna kinnipeetavate

eluosakonda. Üldjuhul ei ole pikaajalisele kokkusaamisele tulija karistatud õigusrikkumise

eest. See aga ei välista täielikult võimalust, et erinevate mõjutuste tõttu proovib isik vanglasse

keelatud esemeid ja aineid toimetada. Kokkusaaja näol on tegemist kinnipeetavale lähedase

isikuga, kes kinnipeetava tegevusest mõjutatuna võib keelatud esemeid/aineid vanglasse tuua.

8.2. Üldise praktika kohaselt selgitatakse kokkusaajale enne lahti riietumisega läbiotsimist

täpset läbiotsimise protsessi. Täielik läbiotsimine toimub eraldatud ruumis, kus on tagatud

külastajate privaatsus. Läbiotsimise teostab samast soost ametnik. Ametnik võib paluda

läbiotsitaval kükitada visuaalseks kontrolliks. Läbiotsimisel riietutakse üla- ja alakeha lahti

eraldi – riided eemaldatakse ülakehalt ja pannakse selga tagasi ning seejärel alakehalt ja

pannakse tagasi. Kokkusaaja ulatab eemaldatud riided ja esemed läbiotsija kätte kontrolliks.

Toiming on privaatne ja lühiajaline, maksimaalselt 1,5 minutit. Läbiotsimisel väldib ametnik

läbiotsitavaga füüsilist kontakti. Pärast kontrolli tegemist väljub ametnik koheselt läbiotsimise

kabiinist ning külastaja riietab end privaatselt. Ka vaidlusaluste läbiotsimiste toimumise ajal

oli vanglas kasutusel pool-pool läbiotsimise metoodika. Eluliselt on usutav, et kui mõni

läbiotsimist teostanud ametnikest oleks läbiotsimisel andnud korralduse kaebajatel täiesti

alasti võtta ja ületanud sellega toimingu piire, oleks kokkusaaja või kinnipeetav sellisest

juhtumist vanglat teavitanud.

8.3. Olukorras, kus kinnipeetav ja kokkusaaja on huvitatud keelatud esemete/ainete vangla

territooriumile jõudmisest, ei ole sisuliselt mingit võimalust, et teave nende vanglasse

toimetamise plaanist jõuaks vanglani. Riigil on õigus koguda salaja isiku kohta andmeid

üksnes siis, kui seadus seda otsesõnu lubab. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna

3-22-2621

ametnikud teevad küll vanglas õigusrikkumiste ennetamiseks ja avastamiseks erinevaid

toiminguid (jälgivad operatiivolukorda, koguvad informatsiooni, analüüsivad tegevusi

keelatud esemete/ainete avastamiseks, kuritegude ja õigusrikkumiste ennetamiseks ning

avastamiseks jms), kuid kuna teabe väljaselgitamise võimalused on piiratud, ei ole see piisav,

välistamaks keelatud esemete ja ainete vanglasse toimetamist.

8.4. Vangla on kokkusaajate suhtes läbiotsimise vajalikkust kaalunud. Kaalutlust ei ole

teostatud küll konkreetse isiku põhiselt ega tehta igakordselt läbiotsimist teostava ametniku

poolt, kuid selline kaalutlus on tehtud vangla läbiotsimise praktika kujundamisel. Sellise

kaalumise tulemusel on nt otsustatud, et lühiajalisele klaasiga eraldamisega kokkusaamisele

tulles kokkusaajale täielikku läbiotsimist ei teostata, kuna seal on riskid väiksemad. Vanglal

puudub eelinfo selle kohta, kes kokkusaajatest ja millal keelatud esemed/ained vanglasse

plaanib toimetada. Keelatud esemeid või aineid ei pruugi kinnipeetavad lasta proovida

vanglasse tuua üksnes enda tarbeks, vaid ka teistele kinnipeetavatele. Ülekaalukas avalik huvi

(korra ja julgeoleku tagamine vanglas) prevaleerib isiku õiguste (isiku ja eraelu puutumatus)

riive üle läbiotsimise läbiviimisel. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et nende

õigust isiku ja eraelu puutumatusele sooviti riivata rohkem, kui see oleks olnud õigustatud.

8.5. Kaebaja I läbiotsimine toimus samast soost vanglaametniku juuresolekul ning selle

aluseks on seadusandlusest tulenev kohustus. Ametnikud ei ole oma teenistuskohustusi täites

ületanud tegevuspiire. Kaebaja I ei ole esitanud Tallinna Vanglale ühtegi pöördumist, mis

puudutaks läbiotsimisi või ametnike tegevust läbiotsimisel, samuti ei ole kaebaja I toonud

esile spetsiifilist sündmust ega kuupäeva või ametniku nime. Ka kaebajad II ja III ei ole

esitanud seonduvalt läbiotsimistega vanglale ühtegi pöördumist. Nad ei ole välja toonud

kuupäeva ega ametniku nime, kes kaebuses väidetult käitus.

8.6. Kuigi hüvitise nõudmiseks ei pea isik tõendama valu ja kannatusi, võib siiski nende

tõendamine mõjutada hüvitise suurust. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi nende väidetud

kannatusi toetavat tõendit. Kaebaja I tervisekaardist ei nähtu, et isik oleks esitanud kaebusi

vangla meedikutele hingelise kannatuse ja stressi üle, mistõttu ei ole kaebaja I lähedaste

väidetav maha rahustamine ja väidetavate kannatuste nägemine kaebaja I vaimset tervist

kahjustanud ja seega ei ole mingisugust kahju tekkinud. Tallinna Vangla

dokumendihaldussüsteemist ei nähtu ühtegi kaebaja I pöördumist (peale kahju hüvitamise

taotluse ja päringu, mitu kokkusaamist toimus), mis seostuksid toimunud kokkusaamistega

või nende väidetava mõjuga pereliikmetele. Ka Vangiregistri kannetest nähtuvalt ei ole

kaebaja I seonduvalt pere või kokkusaamistega ametnikele midagi täheldusväärset avaldanud.

8.7. Kaebajad käisid pikaajalistel kokkusaamistel üle aasta, kus nad iga kord kogesid kaebuse

kohaselt potentsiaalselt hingelisi läbielamisi põhjustavat läbiotsimist. Kaebajatel oli võimalik

samaaegselt pöörduda halduskohtu poole esialgse õiguskaitse taotlusega. Ka läbiotsimiste

perioodi arvestades ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kaebajad ei pöördunud kahe aasta

jooksul enda õiguste kaitseks ning tunnetatava õigusriive ära hoidmiseks kohtusse ega

esitanud vanglale ühtegi pöördumist. Eluliselt on ebausutav, et pikaajalise kokkusaamise eel

toimunud läbiotsimised olid kaebajatele II ja III niivõrd stressi tekitavad ja alandavad, et

kaebajatele kahju tekkis, eriti võttes arvesse, et kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja I alles

aasta hiljem ning varasemaid pöördumisi ei ole ükski kaebajatest esitanud. Kaebajad ei ole

tõendanud, et läbiotsimised oleksid põhjustanud ebameeldivusi, mida saaks käsitada

inimväärikuse alandamisena. Vangla mõistab, et täielik läbiotsimine võib olla mõneti häiriv

või äärmisel juhul ebamugavust tekitav, kuid tegemist on siiski paratamatusega, mis kaasneb

vangistuses viibiva kinnipeetava külastamisega.

3-22-2621

8.8. Tallinna Vangla on muutnud 2022. aastal seonduvalt kohtuotsusega haldusasjas nr 3-21-

161 külastajate läbiotsimispraktikat.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kaebajad on esitanud kohtule kaebuse, milles paluvad mõista Tallinna Vanglalt iga

kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise 3500 eurot. Kaebajate sõnul alandas Tallinna Vangla

nende väärikust ning rikkus isiku- ja eraelu puutumatust, kui teostas enne lühi- ja pikaajalisi

kokkusaamisi neile läbiotsimisi, mille käigus pidid nad end võtma alasti. Kohtule esitatud

andmete järgi toimusid ajavahemikus 2021. a aprill–2022. a juuli kaebaja I kokkusaamised

kaebajatega II ja III (kokku 10) järgmiselt:

1) 05.06.2021 pikaajaline kokkusaamine kaebajaga II,

2) 26.08.2021 pikaajaline kokkusaamine kaebajaga III,

3) 05.10.2021 pikaajaline kokkusaamine kaebajaga III,

4) 01.11.2021 lühiajaline kokkusaamine kaebajaga III,

5) 02.12.2021 pikaajaline kokkusaamine kaebajatega II ja III,

6) 31.01.2022 lühiajaline kokkusaamine kaebajaga III,

7) 09.04.2022 pikaajaline kokkusaamine kaebajatega II ja III,

8) 09.05.2022 lühiajaline kokkusaamine kaebajaga III,

9) 21.05.2022 pikaajaline kokkusaamine kaebajatega II ja III,

10) 27.06.2022 lühiajaline kokkusaamine kaebajatega II ja III (vt dtl 226).

Seega toimus vaidlusaluses ajavahemikus kaebajal II kaebajaga I neli pikaajalist

kokkusaamist ja üks lühiajaline kokkusaamine (kokku viis kokkusaamist) ning kaebajal III

kaebajaga I viis pikaajalist kokkusaamist ja neli lühiajalist kokkusaamist (kokku üheksa

kokkusaamist).

10. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1

kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eelnevalt viidatud sätetest tulenevalt

kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja tegu või tegevusetus on leidnud aset avalik-õiguslikus suhtes, tegemist

on süülise õigusvastase teo või tegevusetusega, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1

sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb

põhjuslik seos õigusvastase teo või tegevusetuse ja isikul tekkinud kahju vahel ning kahju ei

olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud

eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

11. VangS § 27 lg 1 esimene lause näeb ette, et vanglateenistuse ametnikul on õigus

kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Sama lõike kolmas

lause nõuab, et läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik.

Sarnaselt sätestab VangS § 68 lg 3, et vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse

saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Ka justiitsministri

05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 31 lg 1 esimene

3-22-2621

lause (26.03.2021 kuni 15.07.2022 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et vanglateenistuse

ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või

vanglas viibiv isik. Tulenevalt VSkE § 37 lg-st 2 (kuni 20.06.2024 kehtinud redaktsioonis) ja

§-st 40 otsitakse enne ja pärast lühi- ja pikaajalist kokkusaamist kinnipeetav ja kokkusaaja

läbi. Kui kokkusaaja keeldub läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata (VSkE § 37 lg

4, § 40). Eeltoodud sätetest tulenevalt ei ole vanglal kaalutlusruumi selle otsustamisel, kas

lühi- või pikaajalisele kokkusaamisele saabuv või sealt lahkuv isik läbi otsida. Küll aga ei ole

õigusaktidega ette nähtud, millisel viisil läbiotsimine aset leiab. See tähendab, et vanglal on

kaalumisruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida, ehk nn valikukaalutlus

(haldusmenetluse seaduse § 4; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.07.2023. a otsus asjas nr 3-

22-311, p 14 ja 28.02.2022. a otsus asjas nr 3-21-161, p 10). Olukorras, kus seadusandja ei ole

ette näinud kinnipeetavat külastavate isikute alasti läbiotsimist iga kord, tuleb vanglal

läbiotsimise viisi valikul pidada seda kui eriti intensiivset läbiotsimise viisi erandlikuks, mis

nõuab konkreetsete asjaoludega seostamist (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022. a otsus

haldusasjas nr 3-21-161, p-d 10 ja 11). Kohus ei nõustu seega Tallinna Vangla seisukohaga, et

kinnipeetavaga vanglasse vahetult suhtlema tulnud isik peab paratamatult taluma enda lahti

riietumisega läbiotsimist.

12. Tallinna Vangla on praeguses asjas selgitanud, et ta on kaalunud kokkusaajate suhtes

läbiotsimise vajalikkust, ning kuigi kaalutlust ei ole teostatud konkreetse isiku põhiselt ja seda

ei tehta igakordselt läbiotsimist teostava ametniku poolt, on selline kaalutlus tehtud vangla

läbiotsimise praktika kujundamisel. Seega nähtub vangla seisukohtadest, et vangla ei ole

pidanud võimalikuks ja vajalikuks kaaluda enne igat kaebajate läbiotsimist, kas läbiotsimine

ja sellega vangla julgeoleku tagamine oleks olnud võimalik ka vähem piiravama läbiotsimise

meetodi kasutamisel, kui seda oli kaebajate lahti riietumisega läbiotsimine. Selle üle, et

kaebajad otsiti läbi just lahti riietumisega läbiotsimise teel, poolte vahel vaidlust ei ole.

Vangla esitatud väidetest tuleneb selgelt, et tegemist oli sel ajal vanglas üldiselt levinud

praktikaga, mille kujundamisel leiti kõikidesse lühiajalistele (välja arvatud klaasiga

eraldamisega) ja pikaajalistele kokkusaamistele eelnevatesse kontrollidesse puutuvalt, et

ainuke viis selles olukorras julgeoleku tagamiseks on külaliste läbiotsimine lahti riietumisega

läbiotsimisega.

13. Kohus ei nõustu vanglaga, et kaebajate igal juhul lahti riietumisega läbiotsimise

teostamist õigustas see, et teised läbiotsimise viisid ei saanud tagada vangla julgeolekut, s.o

vältida keelatud esemete ja ainete vanglasse sattumist (sh kokkusaamistel keelatud ainete

tarbimist) sedavõrd tõhusal viisil kui alasti läbiotsimine. Kohtu hinnangul on siiski

põhjendatud arvestada sellega, et teised läbiotsimise viisid nagu metallidetektor, kompamine,

röntgenseade, kehaskänner ja teenistuskoer (vt ka määruse nr 44 § 31 lg 5) võimaldavad selle

ohu siiski suurel määral ära hoida. Vangla ei ole praegusel juhul viidanud ühelegi sellisele

asjaolule, millest tulenevalt oleks saanud järeldada kõnealuste kokkusaamiste puhul

kõrgendatud ohu esinemist vanglasse keelatud esemete ja ainete sissetoomiseks. Vangla ei ole

väitnud sedagi, et sellist konkreetset ohuhinnangut (tuginedes näiteks kaebajate varasemale

käitumisele, vanglale muul viisil teadaolevale asjakohasele infole vms) oleks antud.

14. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vanglal ei olnud õigust ilma kaalutlusõigust

teostamata ja konkreetsetele asjaoludele tuginemata teostada kaebajatele igakordselt lahti

riietumisega läbiotsimisi. Seega oli Tallinna Vangla tegevus kaebajale I kümnel korral,

kaebajale II viiel korral ja kaebajale III üheksal korral ilma kaalutlusõigust teostamata lahti

riietumisega läbiotsimise teostamisel õigusvastane.

3-22-2621

15. Õigusvastase nõudmise tagajärjel võõra inimese ees lahti riietumine alandab väärikust

ning kujutab endast eraelu (füüsiline ja vaimne puutumatus) riivet (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 19.05.2023. a otsus asjas nr 3-21-2616, p 10). Kaebajatele sellega seoses

tekkinud mittevaralise kahju, ennekõike hingelise valu ja kannatuste (vt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 128 lg 5, RVastS § 7 lg 4) tekkimist saab eeldada.

16. Kaebajate ja vastustaja avaldused erinevad osas, mis puudutavad seda, kas kaebajate üla-

ja alakeha lahti riietumine toimus eraldi või pidid nad end võtma ühe korraga täiesti alasti.

Vastustaja sõnul teostatakse Tallinna Vanglas alates 2017. a aprillist läbiotsimisi selliselt, et

kokkusaaja on poolenisti riietatud. Kaebajad väidavad aga, et kõik vaidlusalused

läbiotsimised toimusid täielikult alasti – kaebajatel kästi võtta seljast kõik riided ja nad seisid

valvurite ees täiesti ihualasti. Vastustaja on soovinud enda väiteid tõendada 01.11.2019. a

vastusega õiguskantsleri päringule seoses läbiotsimiste korraldusega Tallinna Vanglas (dtl

262–267). Kohtu hinnangul ei ole viidatud dokument piisav tõendamaks seda, et just

konkreetsed kaebajate läbiotsimised toimusid tingimata pool-pool läbiotsimise metoodikat

kasutades või et selliselt läbiotsimise võimalikkust kaebajatele piisavalt arusaadavalt selgitati.

Kohus ei saa välistada, et muu hulgas läbiotsimise toimingute kiiremat läbiviimist silmas

pidades võis kaebajate lahti riietumine toimuda ka ühes osas, nagu kaebajad väidavad.

17. Vastustaja tegevuse ja kaebajatele alasti läbiotsimistega kaasnenud hingeliste üleelamiste

vahel on olemas põhjuslik seos. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid sellele,

et kaebajad oleks täieliku lahti riietumisega läbi otsitud ka juhul, kui vastustaja oleks

läbiotsimistele eelnevalt kaalutlusõigust teostanud.

18. Kohus leiab, et vastustaja õigusvastane tegevus oli süüline. Kaalutlusõiguse teostamata

jätmist tuleb pidada vähemalt hooletuseks (VÕS § 104 lg 3).

19. Kohtu hinnangul ei saa praeguses asjas kaebajatele ette heita esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist. Kohus nõustub kaebajatega, et usutavaks ei saa

pidada, et vangla oleks kaebajate poolt alasti läbiotsimiste vältimiseks taotluste esitamise

korral muutnud oma tavapärast praktikat ja jätnud kaebajad kokkusaamisele eelnevalt alasti

läbi otsimata.

20. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et kaebajate kahju hüvitamise nõuete rahuldamise eeldused

on täidetud.

21. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt

õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Hüvitise suuruse määramisel

tuleb arvestada RVastS § 13 lg-s 1 nimetatud asjaolusid: 1) kahju tekkimise ettenägematus; 2)

objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskus; 4) eraõiguses

sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muud asjaolud, millest

tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Mittevaralise kahju suuruse

kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kahju ulatuse otsustab kohus oma

siseveendumuse kohaselt, arvestades iga konkreetse rikkumise asjaolusid, rikkumise

raskusastet ja nende kumulatiivset mõju (vt nt Riigikohtu 10.10.2013 otsus asjas nr 3-3-1-38-

13, p 21; 17.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-70-14, p 24). Seejuures tuleb kohtul võtta arvesse ka

rikutud õiguse olulisust (vt nt Riigikohtu 16.05.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-11-12, p 17).

22. Kaebajad taotlevad igaühele neist Tallinna Vanglalt kahjuhüvitiseks 3500 euro

väljamõistmist. Kaebaja I nõude aluseks on läbiotsimised kümnel kokkusaamise korral,

kaebaja II nõude aluseks läbiotsimised viiel kokkusaamise korral ja kaebaja III nõude aluseks

läbiotsimised üheksal kokkusaamise korral.

3-22-2621

23. Varasemates kohtuasjades on täiskasvanud külastajatele täielike läbiotsimiste eest

määratud hüvitisi näiteks 13 korral toimunud täieliku läbiotsimise eest 2000 eurot (asjas nr 3-

22-311) ja näiteks 6 korral toimunud täieliku läbiotsimise eest 1000 eurot (asjas nr 3-23-51).

24. Kohtu hinnangul tuleb eeldada, et kaebajad II ja III, kes olid küll läbiotsimiste ajal

täisealised, tundsid enda alasti võtmise tõttu ümbritsevate inimeste ees sellist alandatust ja

piinlikkust, mille hüvitamine rahas on põhjendatud. Samas ei ole kaebajad vaielnud vastu

vastustaja väidetele, et vaatamata regulaarsetele külastustele, ei pöördunud nad kordagi

vangla poole ühegi kaebusega ega väljendanud seoses läbiotsimise toimingutega

ebamugavust. Kaebajasse I puutuvalt leiab kohus, et talle vangla poolt enne kokkusaamisi

teostatud läbiotsimistest tingitud üleelamised on võimalik hüvitada vangla tegevuse

õigusvastaseks tunnistamisega. Kaebajal I kui vanglas kinni peetaval isikul tuleb paratamatult

taluda vangistustega kaasnevaid ebamugavusi ning kaebaja väidetest ei nähtu ja kohtule ei ole

usutav, et kaebaja I oleks pidanud läbiotsimistega seonduvalt taluma raskeid hingelisi

üleelamisi. Kaebaja väited sellest, et tema kokkusaamiste heaolu oli kaebajate II ja III

läbiotsimiste ja selle tõttu nende lohutamise vajaduse tõttu häiritud, ei ole kohtu hinnangul

piisav järeldamaks, et kaebajale I oleks tekkinud rahaliselt hüvitamist vajav mittevaraline

kahju.

25. Arvestades eeltoodud kaalutlusi, kohtupraktikat ja toimunud kokkusaamiste arvu, peab

kohus põhjendatuks tunnistada Tallinna Vangla tegevuse kaebaja I lahti riietumisega

läbiotsimisel õigusvastaseks, mõista vastustajalt välja kaebaja II kasuks kahjuhüvitise 750

eurot ning kaebaja III kasuks kahjuhüvitise 1350 eurot. Kohus rahuldab seega kaebajate

kaebuse osaliselt.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis

menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).

27. Kohus vabastas 04.08.2023. a määrusega kaebaja I 105 euro suuruse riigilõivu tasumise

kohustusest. Nii kaebaja II kui ka kaebaja III eest on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 105

eurot. Kaebaja I menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg-d 2 ja 3).

Kaebajad on kandnud kulusid esindajale 341,60 euro ulatuses (arve dtl 282). Kohus leiab, et

nimetatud menetluskulud (vandeadvokaadi 2 tunni töötasu) on vaatamata vastustaja

vastuväidetele põhjendatud. Arvestades, et kohus rahuldab kaebajate rahalise nõude 20%

ulatuses, tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta vastustaja kanda kaebajate menetluskulud kokku

110,32 euro ulatuses (21+21+68,32).

28. Kohtule ei ole esitatud muid menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente ning

ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad seetõttu HKMS § 109 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda.

29. Tulenevalt 14.04.2025. a määrusega otsustatust asendab kohus kaebajate ja nende

esindaja nimed nende eraelu kaitseks avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega (HKMS § 175

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-22-2621

Kohtuotsus osaliselt jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega 28.04.2026