2-24-131482/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

30. aprill 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-131482

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi D N vastu

24.12.2023 laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 500

euro, intressi 41,66 euro, viivise 76,65 euro, sissenõudmiskulu

30 euro ja täiendava viivise saamiseks

Hagihind

709,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja esindaja M T (e-post xxx)

Kostja: D N (isikukood xxx, faktiline elukoht xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista D N’lt B2 Impact OÜ kasuks 24.12.2023 laenulepingust nr XXX tulenev

võlgnevus summas 489 eurot ja intress summas 7,29 eurot.

3. Jätta menetluskulud 70% ulatuses kostja D N kanda ja 30% ulatuses hageja B2

Impact OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 136,50 eurot. Välja mõista D N’lt

menetluskulu summas 136,50 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

5. Välja mõista D N’lt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (136,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

6. Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 21.10.2024 määruse punktis 2 (dtl 55).

Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõuded ja põhjendused

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ-l xxx laenulepingu nr XXX, laenu summas 500

eurot saamiseks. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 33% aastas, krediidi

kulukuse määraga 48,4% aastas. Kostja arvelduskontole on kantud 489 eurot.

Kostja lepingu katteks tagasimakseid teinud ei ole.

Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust ning krediidiandja edastas kostjale 18.04.2024

teatise, milles andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks,

hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning

laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Kuna kostja, hoolimata

talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult

viivituses vähemalt kolme järjestikuse 24.01.2024, 24.02.2024 ja 24.03.2024 osamakse

tasumisega, ütles xxx OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 03.05.2024,

loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale OK Incure OÜ

Kostja esitas laenutaotluse veebilehel, kus märkis järgnevad andmed: sissetulek 1200 eurot,

majapidamiskulud 50 eurot ja finantskohustused 50 eurot. Xxx OÜ kontrollis kostja andmeid

avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister

ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks. Skoori määramisel

arvestatakse andmeid Krediidiinfo, Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid

kostjal ei olnud. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri

andmebaasi ja saadi vastus 841,00 € eurot; lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt

menetlusandmetes toodud arvutustele ja Xxx arvestas laenusaaja sissetulekuna 1009,20 €

eurot. Kohustustena arvestati: Xxx elatusmiinimum 151,70 €; ülalpeetavate kulud 75,00 €;

Xxx arvestas laenusaaja kohustustena 226,70 € eurot. Andmete analüüsimise tulemusel

jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid

kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 91,49 eurot), sissetulekute ja kohustuste

vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Xxx OÜ sise-

eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute

ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.

Juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, palub

hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust XXX tulenev

põhivõlgnevus 489 eurot, intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses intressimääras,

summas 7,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni

hagiavalduse esitamiseni summas 29,68 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest

kuni kohustuse täieliku tasumiseni.

5. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

7. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised

asjaolud:

7.1.

OÜ Xxx ja kostja vahel oli sõlmitud 24.12.2023 laenuleping nr XXX, mille alusel on

kostja saanud laenu summas 500 eurot (dtl 38) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

Lepingu kohaselt oli intressi määr 33% aastas ja krediidi kulukuse määr 48,4% aastas.

Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

7.2.

Lepingu nr XXX sõlmimise ajal (24.12.2023) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,72% aastas. Kolmekordne määr oleks seega

50,16% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui

kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406²

lõike 1 alusel.

7.3.

18.04.2024 on OÜ Xxx edastatud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks (dtl 45). Kuna kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 03.05.2024 lepingu üles (dtl

47).

7.4.

OÜ Xxx on loovutanud oma krediidilepingust tuleneva nõude hagejale ning sellest on

kostjat teavitatud 03.05.2024 (dtl 47).

7.5.

Hageja on edastanud kostjale võlateatise ja hagihoiatuse (dtl 48-49).

8. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 22.11.2024 hagejale, et tal lasub

kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 58-60).

8.1.

Hageja 04.12.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Pole mingit

kindlust, et kostjale väljastatud laen oleks vastanud tema finantsolukorrale. Krediidiandja

on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke

majanduslikke tagajärgi.

8.2.

Hagiavalduse kohaselt (dtl 18-19) kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma sissetulekuks

1200 eurot ning majapidamiskulutusteks 50 eurot ja finantskohustusteks 50 eurot.

Laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekute õigsust Pensionikeskusest ning saadud

andmete kohaselt on kostja sissetulekuks 841 eurot, millisele hageja on lisanud 20%, kuna

laenutaotluses on märgitud palju kõrgem sissetulek ja kõik sissetulekud ei pruugi

makseameti päringus kajastuda (dtl 27). Samuti tegi krediidiandja päringu

maksehäireregistrisse ning kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes

maksehäired ning võlgnevused (dtl 18). Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja

kogutud teave on olnud piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline.

8.3.

Kohus leiab, et laenuandja jättis kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse. Vastutustundlikult käituvas krediidiandjas oleks pidanud tekitama

küsimusi juba asjaolu, et isiku laenutaotluses märgitud igakuise sissetuleku (1200 eurot)

ja Pensionikeskusest saadud andmete (841 eurot) vahel on erinevus ligikaudu 400 eurot.

Seega oleks laenuandja pidanud tegema täiendava kontrolli kostja sissetulekute ja

maksevõime osas ning küsima viimase pangakonto väljavõtet. Nimetatut aga kohtu ette

toodud tõendite kohaselt tehtud ei ole. Krediidiandja on maksevõime analüüsi teostamisel

kergemeelselt aga suurendanud kostja sissetuleku numbrit suvaotsuse alusel 20% ja

lähtunud sellest suurendatu sissetuleku numbrist, mis (näiliselt) võimaldas kostjale krediiti

anda. Kui krediidiandja oleks lähtunud Pensionikeskuse andmetest kostja sissetulekute

kohta, poleks kostja ilmselt krediidivõimeliseks osutunud.

8.4.

Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja tegelikke

sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-

4. Esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja olemasolevate

finantskohustuste kontrollimiseks ja tuvastamiseks midagi teinud. Seega on ka

krediidiandja poolt teostatud analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta

teenindada võetavat laenu formaalne, millega ei saa lugeda täidetuks VÕS §-s 4034

sätestatud nõudeid.

8.5.

Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja

oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes

laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse

rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul

ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.

8.6.

Seega, kuna hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole

veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustust.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest

25.12.2023 kuni 31.12.2023 oli 4% aastas ja 01.01.2024 kuni 24.04.2024 oli 4,5% aastas.

Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud

Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seega on põhjendatud nimetatud ajavahemiku eest hageja

intressinõue summas 7,29 eurot.

10. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja

nõue ülejäänud osas (sissenõudmiskulu ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata.

Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus

ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja

ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest

talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama.

Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.

11. Seega on põhjendatud hageja nõudeks 496,29 eurot (489€ + 7,29€).

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

12. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 709,56 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

13.1.

Hagis toodud tsiviilasja hind oli 709,56 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui

nõue oleks sellisena esitatud) oleks 496,29 eurot ehk hagi rahuldati ~70%.

13.2.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 70% ulatuses kostja kanda ja

30% ulatuses hageja kanda.

14. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

14.1.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot.

14.2.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 70% summas 122,50 eurot.

14.3.

Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav

hageja taotlus rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 14 eurot

(20 eurot x 70%).

15. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku

summas 136,50 eurot, millest riigilõiv 122,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 14 eurot.

16. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal

otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

17. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

18. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 06.11.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku

ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja

menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning

toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik