Legislator Case Law & Legislation
2-24-116155/8 AI generated

2-24-116155/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-24-116155/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-24-116155/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
satisfaction of claim performance in lieu of fulfillment credible explanation default of counsel fraud on creditors untimely notification of defects
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025. a, Paide

Tsiviilasja number

2-24-116155

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V. S.-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1219,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

11483929), lepinguline esindaja Sigrit Rahkema

(e-post XXX )

Kostja: V. S. (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses

ja registris XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi V. S.-i vastu hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt V. S.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus summas 869 eurot, intress 9,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

perioodi 28.02.2024 kuni 30.04.2025 summas 122,17 eurot ning sissenõudmiskulud

summas 30 eurot, s.o kokku 1031,15 eurot.

3. Välja mõista V. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o

869 eurot) alates 01.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud

viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 869 eurot).

4. Ülejäänud osas (s.o lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 16,72 eurot ja edasine viivis määras 16% aastas) jätta hagi

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 95,40% ulatuses kostja kanda ja 4,60% hageja kanda.

6. Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada

osaliselt. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Välja mõista V. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 400,68 eurot

ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

9. Kostjale toimetada otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte

ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 29.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1053,19 euro saamiseks. Kohus tegi 02.05.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 24.07.2024

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Kohus kohustas 16.08.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis.

3. Hageja esitas 10.09.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja V. S. vastu põhivõlgnevuse 869

euro, intressi 82,33 euro, lepingutasu 15 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 74,46 euro ning edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Samuti palub hageja

välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 280 euro, maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ja

õigusabikulud 338 euro ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja V. S.

17.10.2023 järelmaksulepingu nr L89014027922, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga

(soetatud ese Samsung Galaxy S23 128G). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused

täitma vastavalt lepingus kokku lepitule ja maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.02.2024 kostjale e-

tähtkirjana lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne

võlausaldaja 27.02.2024 lepingu üles.

2

Esialgne võlausaldaja loovutas 29.02.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus

märgitud aadressile.

Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik

endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised

kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.

4. Pärnu Maakohus võttis 31.10.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostjale toimetati hagiavaldus ja 31.10.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

avalikult vastavasisulise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.02.2025.

TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 21.02.2025 dokumentide kättetoimetamisega

avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt

07.03.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (07.03.2025) ega käesoleva ajani

vastust hagile esitanud.

5. 08.04.2025 teatas kohus, et ei pea tsiviilasjas põhjendatuks tagaseljaotsust teha (TsMS §

407) ja kohus lahendab asja seega sisuliselt, lähtudes lihtmenetluse reeglitest. Samuti teatas

kohus kohtulahendi tegemise aja.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, hinnates asjas esitatud tõendeid ja asjaolusid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt ja seda järgnevatel põhjustel.

7. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega

tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid.

Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ei taotlenud enda

ärakuulamist. Seda ei ole taotlenud ka kostja, kes ei ole kohtule olnud kättesaadav.

Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS §

444 lg 2).

8. Kohtule esitatud andmete kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Inbank Finance AS

vahel 17.10.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr L89014027922, mille alusel andis

krediidiandja kostjale krediiti summas 869 eurot. Kostjal tuli vastavalt lepingule tagastada

krediit osamaksetena (kokku 36 osamakset) ajavahemikul 15.11.2023 kuni 15.10.2026 (dtl 37,

39).

AS Inbank Finance loovutas 29.02.2024 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva

Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 28) (VÕS § 164 lg 1). Inbank AS

saatis võlgnikule teatise nõude loovutamisest, teatis saadeti kostjale lepingus märgitud

aadressile (dtl 28, 49) (VÕS § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab järeldada, et

Inbank AS nõue on kehtivalt loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le.

3

9. Kuna Inbank Finance AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud

kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu

tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 16.08.2024 puuduste kõrvaldamise

määruses (dtl 14-17).

10. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei

ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 17.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

L89014027922 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse

määr 16,72% aastas (kolmekordne määr 50,16%). Tarbijakrediidilepingu nr L89014027922

kohaselt oli intressimäär 16% aastas ja krediidi kulukuse määr 32,94% aastas. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 869 euro, intressimäära 16%,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.10.2026, osamaksete arv 36, laenulepingu

sõlmimise tasu 15 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot (dtl 27). Kohtule ei ole teada

asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Seega ei

ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine.

11. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb

krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).

Kohus leiab, et hageja ei ole täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ 4034 lg 1, 2-4, 6). Kohtule esitatud hagiavaldusest ja lisatud tõenditest ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll tarbijakrediidilepingu nr

L89014027922 osas oli ebapiisav.

Krediidiandja on krediidiandja krediidilepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt

laenutaotluses avaldatule ja maksehäireregistri andmetele. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei

saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime või seda

mõjutavate asjaolude kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet või seda mõjutavaid asjaolusid (sh TlnRnKo

12.07.2023 2-22-147995, p 12.1, TlnRnKo 8.11.2021 2-20-106661, p 55). Seega on kohtu

arvates krediidiandja jätnud enne krediidi andmist välja selgitamata olulised kostja

krediidivõimelisust puudutavad asjaolud. Kohus on arvamusel, et üksnes maksehäirete

puudumine ei kinnita ega lükka ümber kostja poolt esitatavaid väiteid enda sissetuleku ja

kohustuste kohta. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et muu info on olnud kostja krediidivõime

hindamiseks piisav. Käesoleval juhul võinuks kõige täpsemini andmete analüüsimist ja

järelduste tegemist võimaldada siiski kostja pangakonto väljavõte. Hageja on esile toonud, et

pangakonto väljavõtet ei ole kostjalt küsitud. Samuti ei nähtu hagist, et oleks küsitud muid

tõendeid kostjalt tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Õiged on hageja osundused, et

tarbijal tuleb esitada laenu taotlemisel õigeid andmeid, kuid antud asjaolu ei vabasta

krediidiandjat esitatud andmete kogumisest, nende analüüsimisest ja hindamisest.

4

Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et ka olemasolev maksehäireregistri väljavõte ei

võimalda teha järeldusi selle kohta, millal ja kelle kohta on vastavad andmed kogutud. Nimelt

on maksehäireregistri väljatrüki näol tegemist ekraani kuvatõmmisega (dtl 51), millelt ei

nähtu, mis kuupäeval ja kelle kohta on päring tehtud.

Hageja on selgitanud, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist

pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank

kiireid otsuseid ja tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud

eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Kohus peab siinkohal oluliseks selgitada, et seadusandja ei ole

kehtestanud ühtegi erisust tarbija krediidivõime hindamisel ega ole lubanud vastutustundliku

laenamise põhimõtetest kõrvale kalduda, kui võetav laenusumma on väike ja otsus laenu

andmise kohta tuleb teha kiiresti.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega.

12. Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena

sõlmitud tarbijakrediidileping osaliselt tühine, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg

7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS §

4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 16% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus

alates 1. osamaksest, s.o 15.11.2023 kuni ülesütlemiseni 27.02.2024 (vt otsuse p 13) kokku

summas 82,33 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4%

(https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam.

Seega on hageja intressinõue osaliselt põhjendatud. Kostjal tuleb hagejale tasuda lepingu nr

L89014027922 alusel laenusummalt 869 eurolt perioodil 15.11.2023 kuni 27.02.2024 (vt

otsuse p 13) intressi määraga 4% aastas kokku summas 9,98 eurot.

Kohtule esitatud andmetest järelduvalt on muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes käsitletav

lepingutasu 15 eurot (dtl 37).

13. VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Kostja jäi lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse kolme järjestikuse

tagasimaksega (15.11.2023, 15.12.2023, 15.01.2024) (dtl 39). Sellest tulenevalt andis

krediidiandja kostjale vastavalt 06.02.2024 teatega täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks

(dtl 47). Kuna kostja ei täitnud kohustusi täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu

27.02.2024 teatega üles (dtl 48) ja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, mille kohta

saadeti kostjale teade (dtl 49).

Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse

tasumist (VÕS § 82 lg 7).

14. Hageja on esitanud kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 mõttes.

Kuna kostja ei ole tasunud ühtegi osamakset, on põhinõue summas 869 eurot põhjendatud.

5

15. Hageja on esitanud viivise nõude alates lepingu ülesütlemisest, so 28.02.2024 kuni

põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o

16% aastas, 0,04% päevas summas 74,46 eurot (dtl 35).

Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1

alusel, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt, mis on

869 eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõue viivise määra osas. Nimelt tuleb kohtu arvates

arvutada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisest,

s.o 28.02.2024 kuni 10.09.2024 (hagiavalduse esitamise kuupäev).

Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ja viivise määraks

on lepingu järgi kokkulepitud intressimäär. Kuivõrd kohus on tuvastanud vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda

ei saa (vt otsuse p 11-12). Kuivõrd kostja on siiski viivituses omapoolse kohustuse täitmisega

(st tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mille järgselt on võimalik

rakendada õiguskaitsevahendeid) on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS §

113 lg 1 alusel.

Seega on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

viivis põhivõlgnevuselt (869 eurot) perioodi 28.02.2024 kuni 10.09.2024 eest summas 57,74

eurot ja perioodi 11.09.2024 kuni käesoleva lahendi koostamiseni 30.04.2025 eest summas

64,43 eurot, s.o kokku 122,17 eurot (VÕS § 113 lg 1 alusel perioodil 28.02.2024–30.06.2024

12,5% aastas, perioodil 01.07.2024–10.09.2024 12,25%, perioodil 11.09.2024–31.12.2024

12,25% aastas, perioodil 01.01.2025–30.04.2025 11,15% aastas).

Lisaks tuleb hageja taotlusel välja mõista viivis alates 01.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (TsMS § 367).

16. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hagiavalduse

kohaselt on hageja edastanud tasulised meeldetuletused 11.03.2024 (20 eurot), 08.04.2024 (5

eurot) ja 18.04.2024 (5 eurot). Lisaks on tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud 10

eurot (st nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni ning emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ning võlanõude

avaldamisega tehtud kulud (dtl 52–58).

Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatu puhul ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga,

vaid piirmääradega hüvitiste välja mõistmisele.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt öeldi leping ülesse 27.02.2024. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub,

et kostjale on meeldetuletuskirjad saadetud 11.03.2024 (20 eurot), 08.04.2024 (5 eurot) ja

18.04.2024 (5 eurot). Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletuskirjade eest on kulu

põhjendatud. kirjad on edastatud järgides VÕS § 1132 lg-s 3 sätestatud tähtaegu.

Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb hagejal tõendada, st kulud peavad

olema reaalselt kantud. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks muude kulude toimingute

eest kulude kandmist põhjendanud ega tõendanud kahju tekkimist ja ulatust. Muude kulude

6

tekkimisel ei saa lähtuda eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse,

siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mida saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt

põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja on kehtestanud esimese

meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri (s.o 20 eurot), et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja

üldkulusid. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude

kulude kandmist summas 10 eurot. Seega ei ole nimetatud osas hagi õiguslikult põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on sissenõudmiskuludest õiguslikult põhjendatud 30 eurot, mistõttu

tuleb sissenõudekulud 10 eurot jätta rahuldamata.

Menetluskulud

17. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

18. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1031,15 eurot ehk 84,53%). Seega leiab kohus, et

hageja menetluskulud tuleb jätta 84,53% ulatuses kostja kanda ja 15,47% ulatuses hageja

kanda.

19. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 338 eurot (2h x 169 eurot) ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kohus leiab, et riigilõiv 280 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147

lg 1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842).

Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2).

Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 338

eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud täiendavate

alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse ettevalmistamisele ja

koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule dokumentide esitamisele

2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei

ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja

tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud

ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende

sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1 tund. Seega on

põhjendatud esindaja tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus rahuldab hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt.

Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kogusummas 420 eurot (280+20+120).

Arvestades menetluskulude jaotust (95,40%) tuleb kostjal hagejale hüvitada 400,68 eurot

(95,40% 420-st).

7

20. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus

nimetatud menetluskulusid kindlaks ei määra.

21. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

22. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale

kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik

8