2-24-8171/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8171

Kohtuasi

F.L-i avaldus I.D vastu laste hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks

või

lastega

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14. novembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

F.L-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa) F.L (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Erki Casar

Puudutatud isik (laps) K.N (isikukood XXX)

Puudutatud isik (laps) A.X (isikukood XXX)

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud isik (ema) I.D (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Eestkosteasutus Rapla vald (vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 14. novembri 2024. a määrus vaidlustatud osas muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Pärnu Maakohtu 14. novembri 2024. a määrus on jõustunud osas, millega

maakohus võttis vastu F.L-i 23. oktoobri 2024. a avaldusest loobumise ja lõpetas

menetluse (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2).

4. Jätta F.L-i määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud F.L-i kanda.

2-24-8171

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. F.L (avaldaja, laste isa) esitas 23. mail 2024 Pärnu Maakohtule avalduse I.D (puudutatud

isik III, laste ema) vastu K.N-i (puudutatud isik I) ja A.X-i (puudutatud isik II) (koos lapsed)

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või alternatiivselt lastega suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks. Koos põhiavaldusega esitas laste isa kohtule esialgse õiguskaitse

taotluse.

2. Maakohus võttis 30. mai 2024. a määrusega avalduse menetlusse, määras lastele esindaja

ning küsis asjas seisukohad. Maakohus jättis 10. juuni 2024. a määrusega isa esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 5. juunil 2024 kohtule arvamuse,

milles märkis, et ei toeta avaldust. Laste ema vaidles 13. juuni 2024. a arvamuses avaldusele

vastu. Rapla vald (vallavalitsuse kaudu, edaspidi ka eestkosteasutus) nõustus 14. juuni 2024. a

seisukohas sellega, et isa ja laste suhtlemiseks tuleb seada suhtluskord.

4. Isa esitas 23. oktoobril 2024 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna vanemad on

saavutanud suhtlemiskorra kohtuväliselt.

5. Kohus palus 28. oktoobri 2024. a kirjas menetlusosalistel esitada seisukoht isa 23. oktoobri

2024. a taotluse ja menetluskulude jaotuse osas.

6. Eestkosteasutus esitas 5. novembril 2024 seisukoha, milles toetas vanemate kohtuvälist

kokkulepet ja nõustus menetluse lõpetamisega.

7. Isa esitas 7. novembril 2024 seisukoha, milles leidis, et menetluskulud peaksid jääma

poolte endi kanda. Menetlus lõpetakse, sest vanemad saavutasid kokkuleppe väljaspool kohut,

mis on mõistlik. Kulude jätmine üksnes ühe poole kanda võib soodustada uue vaidluse

tekkimist.

8. Laste esindaja esitas 11. novembril 2024 seisukoha. Esindaja ei ole vastu vanemate

kohtuvälisele kokkuleppele, kuid arvestades pere varasemaid probleeme, peaks pere jääma

lastekaitse järelevalve alla.

9. Laste ema esitas 13. novembril 2024 seisukoha, milles palus jätta menetluskulud isa kanda,

sest see oleks õiglane. Laste emal oli alust piirata isa ja laste suhtlusõigust isast tulenevatel

negatiivsetel asjaoludel, mistõttu isa pöördumine kohtusse oli põhjendamatu. Laste ema piiras

2 (5)

2-24-8171

isal lastega ajutiselt ja osaliselt suhtluse (keelas ööbimised), kuna lapsed sattusid isa juures

viibides mitmel korral sobimatutesse olukordadesse, sest isa tarvitas keelatud aineid.

Tänaseks on vanemad saavutanud kohtuvälise kokkuleppe lastega suhtlemise korra osas. Isa

ei tarvita enam keelatud aineid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Maakohus võttis 14. novembri 2024. a määrusega vastu isa avaldusest loobumise ja

lõpetas menetluse. Maakohus jättis isa ja ema menetluskulud isa kanda ning riigi õigusabi

tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määranud.

10.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldusest loobumine seaduslik, ei riku

kellegi õigusi ega laste parimaid huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Puuduvad TsMS

§ 429 lg-s 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmise.

10.2. Maakohus asus seisukohale, et isa ja ema menetluskulud on TsMS § 172 lg 1 alusel

põhjendatud jätta isa kanda. Menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamise peamine

kriteerium on õiglus ja menetluskulude jaotamisel teeb kohus üldjuhul diskretsiooniotsuse.

Kohus nõustus laste emaga, et tal oli alust piirata isa ja laste suhtlusõigust isast tulenevatel

asjaoludel (eelkõige isa sõltuvusprobleemid ja varasem käitumine), mis nähtub nii laste

esindaja väljatoodust kui ka laste ema selgitustest. Seetõttu oli isa pöördumine avaldusega

kohtusse põhjendamatu. Vanemate vahel toiminud varasem suhtluskord on praeguseks

hetkeks taastunud.

10.3. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti

Vabariigi kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast

kohtumääruse jõustumist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis laste ema menetluskulud isa kanda.

11.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole laste ema menetluskulude isa kanda jätmine

põhjendatud. Laste isa palus lõpetada menetluse, kuna vanemad saavutasid kohtuvälise

lahenduse, mis on käsitatav kompromissina. Seetõttu oleks maakohus pidanud jätma

vanemate kulud nende endi kanda.

11.2. Maakohus on menetluskulude isa kanda jätmist põhjendanud sellega, et laste emal oli

alust piirata isa ja laste suhtlusõigust isast tulenevatel asjaoludel, mis nähtub nii laste esindaja

väljatoodust kui ka laste ema selgitustest. Isa hinnangul ei ole selgitused tõendid. Seega ei ole

tõendatud, et esinesid asjaolud, mis andsid emale õiguse piirata isa suhtlemist lastega.

Avaldust ei esitatud alusetult. Vaidlustatud määrusest ei selgu, miks kohus ei arvestanud

kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialisti arvamusega, kes oli seisukohal, et lapsed peavad

saama suhelda nii mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.

12. Eeskosteasutus ei toeta määruskaebust ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohtu määrus

on menetluskulude jaotuse osas õiglane.

13. Laste ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud isa kanda. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle muutmiseks.

3 (5)

2-24-8171

14. Lastele määratud esindaja määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

15. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

17. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud. Laste isa vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis ema

menetluskulud isa kanda (osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Muus osas on

maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 659 järgi jõustunud.

18. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult laste ema menetluskulud isa

kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659

alusel ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

kolleegium järgmist.

19. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses

kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse menetluskulude jaotuse otsustamisel. Viidatud sätte

kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul,

kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 07.10.2020 2-18-11359, p 14). Vaidlustatud

määrusest nähtuvad põhjendused selle kohta, kuidas maakohus kaalutlusõigust sisustas ja

missugustel kaalutlustel langetas maakohus valiku mitme võimaliku menetluskulude

jaotusviisi vahel. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades

diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks on õiglane jätta siinsel

juhul laste ema menetluskulud isa kanda.

20. Maakohus leidis põhjendatult, et laste emal oli alust piirata isa ja laste suhtlusõigust laste

isast tulenevatel asjaoludel (eelkõige isa sõltuvusprobleemid ja varasem käitumine), mistõttu

laste isa pöördumine avaldusega kohtusse oli põhjendamatu. Kolleegium nõustub maakohtuga

ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

20.1. Asja materjalidest nähtuvalt avaldas lastele määratud esindaja 5. juuni 2024. a

arvamuses, et laste isal on olnud tõsiseid probleeme keelatud ainete kasutamisega, mistõttu isa

juures pikemal viibimisel võivad lapsed sattuda hädaohtu. Esindaja on arvamuse

kujundamisel lähtunud lastekaitsetöötajalt saadud informatsioonist. Lisaks avaldas laps A.X

esindajale, et isa oli mõni aeg tagasi koomas ning isalt on juhiload ära võetud (dtl-d 123 ja

124). Eestkosteasutus avaldas 14. juuni 2024. a seisukohas, et on esinenud olukordi, kus

lapsed on sattunud vanema käitumise tõttu ohtu. Viimati 6. juunil 2024, kui laste ema viis

lapse A.X-i isaga kohtuma isa töö juurde, sai laps seal tõsise tervisekahjustuse pipra- või

pisargaasiga näo piirkonda (dtl-d 173). Laste ema avaldas 5. juuni 2024. a seisukohas, et laste

isa kandis ühekuulisel perioodil karistust Tallinna vanglas narkojoobes autojuhtimise eest.

Ühel korral oli ka väiksem laps, A.X , isaga autos kaasas. Samuti kirjeldas laste ema 4. aprillil

2024 aset leidnud vahejuhtumit, kus noorem laps oli isa juures ajal, mil laste isa ja tema pruut

said narkootikumidest üledoosi, mille tagajärjel langes laste isa koomasse (dtl-d 137 ja 138).

4 (5)

2-24-8171

20.2. Politsei- ja Piirivalveameti 23. septembri 2024. a vastusest nähtuvalt toimetati laste isa

4. aprillil 2024 üledoosiga haiglasse (dtl-d 189). Vastuseks kohtunõudele esitas OÜ

Ennetuskliinik maakohtule 24. septembril 2024 tõendi, millest nähtub, et laste isal on

esinenud narkootiliste või muude keelatud ainete kasutamisest tulenevaid terviserikkeid ning

4. aprillil 2024 diagnoositi isal mürgistus ja üledoos (dtl 194).

20.3. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et esinesid asjaolud, mis andsid

laste emale aluse piirata laste isa suhtlemist lastega. Nii on tõendamist leidnud, et laste isa

langes 4. aprillil 2024 narkootikumide üledoosi tagajärjel koomasse. Seda, et üks lastest viibis

sel ajal koos isaga, kinnitas laste ema ning aset leidnud vahejuhtumist rääkis laps ka ise

esindajale. Samuti kirjeldas eestkosteasutus vahejuhtumit, kus üks lastest sai tervisekahjustuse

laste isa töökohas. Seega järgis maakohus üldist põhimõtet, mille kohaselt on menetluskulude

isa kanda jätmine põhjendatud juhul, kui menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud on

talle ette heidetavad.

21. Lisaks märgib kolleegium, et hagita menetluse lõpetamisel avaldusest loobumise tõttu

saab TsMS § 172 lg 1 kohaldamisel arvestada analoogia korras TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, mis

reguleerivad menetluskulude jaotust hagist loobumise korral. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Siinsel juhul ei loobunud isa avaldusest seetõttu, et ema oleks tema

avalduses esitatud nõude rahuldanud. Seega õigustab ka TsMS § 168 lg 4 analoogia

menetluskulude jätmist isa kanda.

22. Isa heidab maakohtule ette, et kohus ei arvestanud, et isa palus menetluse lõpetada

seetõttu, et vanemad saavutasid kohtuvälise kokkuleppe. Isa hinnangul on sellise kokkuleppe

saavutamine käsitatav kompromissina. Ringkonnakohus isaga ei nõustu. TsMS § 168 lg 3

reguleerib menetluskulude jaotust olukorras, kus menetlusosalised sõlmivad kompromissi

TsMS § 430 tähenduses (vt ka TlnRKm 10.05.2023, 2-23-4579, p 11). Siinses asjas ei ole

vanemad kompromissi sõlminud.

23. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

vaidlustatud osas muutmata.

Menetluskulude jaotus

24. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171

lg 1 alusel laste isa kanda.

25. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lg-s 2 sätestatud korras.

26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)