2-22-1970/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1970

Kohtuasi

L.N-i hagi G.Y vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

G.Y 26.01.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

G.Y apellatsioonkaebuse hind 640 eurot 26 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja L.N (isikukood XXX)

Kostja G.Y (isikukood XXX), lepingulised esindajad

Vladimir Makarov, Svetlana Malkova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.12.2023 otsus osas, millega hagi osaliselt rahuldati

ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jäetakse L.N-i hagiavaldus

rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Rahuldada G.Y apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta L.N-i hagiavaldus rahuldamata ja Harju Maakohtu 29.11.2019

määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9977 kinnitatud kompromissis kokku lepitud

elatise suurus muutmata.

3.2. Jätta nii maakohtu kui ka apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-1970

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. L.N (hageja) esitas 05.02.2022 Harju Maakohtule G.Y (kostja) vastu hagi, milles palus

vähendada Harju Maakohtu 29.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9977 välja mõistetud

igakuist elatist. Hageja palus jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-19-9977 määratud hagejale makstava elatise

suuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2022

jõustus uus perekonnaseaduse redaktsioon, mille kohaselt ei ole enam elatise suurus seotud

Eesti miinimumpalgaga. Kostja viibib hageja juures kümme ööpäeva kuus. Kostja ema väide,

et mõnikord ei võta hageja kostjat või kui kostja on haige ei viibi hagejaga, ei ole õige. Kui

kostja ema jääb kodus haigeks, siis on kostja ema palvel hagejaga. Seega mõnikord viibib

kostja hageja juures rohkem kui kümme päeva kuus. Seetõttu väheneb elatise summa

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja leiab, et kostja

igakuised kulud on ülepaisutatud ning kulutused saavad olla 362,26 eurot kuus. Hageja palub

vähendada alates 06.02.2022 elatise summat 71,14 euroni kuus ning muuta igakuine elatis

muutuvaks summaks vastavalt kehtivale perekonnaseaduse (PKS) §-le 101.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja ei viibi hagejaga kümme päeva kuus, vaid kuus päeva. Mõnikord hageja ei võta

kostjat või kui kostja on haige, siis ei viibi hagejaga. Üksnes uus PKS redaktsioon elatise

miinimumi arvutamise osas ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seadusandluse

muutumisega ei ole lapse vajadused muutunud, vaid pigem suurenenud (seoses kõrgemate

hindadega). Kostja igakuised kulud on 784,95 eurot kuus ning seega jääb ühe vanema kanda

395,39 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 21.12.2023 otsusega hagi osaliselt ning muutis Harju Maakohtu

01.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9977 kinnitatud kompromissilepingu järgset elatise

suurust selliselt, et mõistis hagejalt kostja ülalpidamiseks välja igakuise elatise alates

06.02.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 14.03.2035 summas 93,55 eurot kuus,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3–6. Menetluskulud jättis

maakohus menetlusosaliste enda kanda.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hagejal on kostja

ülalpidamiskohustus ning kostja elab emaga. Pooled vaidlevad igakuise elatissumma

2-22-1970

vähendamise üle. Pooled on erimeelt selles, kui suured on kostja igakuised kulud ning mitu

päeva ühes kuus viibib kostja koos hagejaga.

7. Maakohus nõustus, et kostja igakuised vajalikud kulud suuruses 784,95 eurot on osaliselt

tõendamata. Maakohus viitas Tartu Ülikooli 2020. a valminud uuringule „Lapse

vajaduspõhine miinimumelatis Lõpparuanne“ (edaspidi lõpparuanne), mille kohaselt on 3–6-

aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus 319 eurot.

7.1. Kohtule esitatud tõenditest nähtus, et kostja ema eluasemelaen oli perioodil 15.11.2021–

15.03.2022 177,33 eurot ning perioodil 25.10.2022–25.03.2023 186,65 eurot. Nimetatud

summade igakuine tasumine nähtus ka kostja seadusliku esindaja pangakontode väljavõtetest.

Muid tasumisi /nimetus/ pangale ei nähtu. Seega oli paljasõnaline kostja väide, et

eluasemelaen on igakuiselt 269,95 eurot. Kohtule esitatud tõenditest sellise summa pangale

tasumist ei nähtunud.

7.2. Kommunaalkulude eest on tasutud märtsis 2022 187,23 eurot, oktoobris 2022 233,89

eurot, jaanuaris 2023 227,05 eurot ja septembris 2023 144 eurot. Kuna kostja esitas

kommunaalkulude arved üksnes talvekuude eest, mil kommunaalkulud on kütte- ja

elektrikulude tõttu tavapärasest suuremad, siis pole usutav, et suve ja sügiskuude

kommunaalkulud on samas suuruses. 31.10.2023 kohtuistungil selgitas kotja, et viimase kuu

(september 2023) kommunaalkulud olid 144 eurot, millest võib järeldada, et

kommunaalkulude suurus on keskmiselt 170 eurot kuus. Seega arvestades kohtule esitatud

tõendeid ja kohtu eelnevaid selgitusi, pidas maakohus tõendatuks, et kostja igakuised

eluasemekulud on kokku summas 178,30 eurot (186,65/2=93,30+170/2=178,30).

7.3. Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes 2020. a

jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad olid tõusnud ajavahemikul

augustist 2021–augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui

lõpparuande tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata vanusest) keskmiseks

toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit 25,4%, tuleks praegu keskmise

lapse puhul arvestada vähemalt 108 euroga kuus. Maakohus arvestas ka asjaoluga, et tegemist

on lasteaialapsega, kes suurema osa ajast saab oma toidukorrad eeldatavalt lasteaias. Kuivõrd

hageja on nõustunud toidukuluga ühes kuus summas 111,52 eurot, siis tuli lugeda

põhjendatuks nimetatud summa.

7.4. Maakohus leidis, et mobiiltelefoni näol ei ole lasteaia lapse puhul tegemist vältimatult

vajaliku kuluga ning lasteaialaps ei vaja mobiiltelefoni, kuna ta ei viibi kodust väljas üksi ning

telefonikõned vanavanematega saab ta teha vanema telefonilt. Samal põhjusel ei vaja

lasteaialaps ka Internetti. Küll aga pidas kohus osaliselt põhjendatuks televiisori lastepaketi

kulu (3,99 eurot kuus Elisas) ja Netflixi kulu 9,99 eurot. Maakohus luges põhjendatuks

sidekuluks 11,62 eurot kuus.

7.5. Maakohus nõustus hagejaga ning leidis, et ühe kuu ravikulude arve, ei tõenda seda, et iga

kuu kulub ravimitele ja vitamiinidele 20 eurot. Kostja ei esitanud rohkem tõendeid. Maakohus

võttis aluseks lõpparuande, mille kohaselt moodustas 3–6-aastaste laste standardeelarves

kulutused tervishoiule 6 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu oli maakohus

seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud tervisekuluks tuli lugeda 8 eurot kuus.

7.6. Kostja on märkinud, et hügieenikulu ühes kuus on 20 eurot. Hageja leidis, et kulud on

ülepaisutatud, kuna šampoonid ja pesugeelid maksavad kuni 3 eurot, mida on vaja osta 1–2

korda kvartalis ning seega saab see kulu olla ühes kuus 2,5 eurot kuus. Kuna kostja ei ole

2-22-1970

kohtule arveid esitanud, siis võttis maakohus aluseks lõpparuande, mille kohaselt moodustas

3–6-aastaste laste standardeelarves kulutused isiklikule hügieenile 8 eurot kuus. Võttes

arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu, oli maakohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud

hügieenikuluks tuli lugeda 10 eurot kuus.

7.7. Kohtule esitatud tõenditest nähtus, et lasteaiatasu ilma huviringita oli perioodil

02.12.2021–10.03.2022 73 eurot ning alates 01.02.2023 88,89 eurot kuus. Seega oli

tõendatud, et lasteaiatasu on igakuiselt 88,89 eurot.

7.8. Kostja esitatud kviitungitest nähtus, et 18.01.2022 kulus bensiinile 40,60 eurot,

10.02.2022 30,71 eurot, 18.02.2022 25,48 eurot, 28.02.2022 37,34 eurot ning 15.03.2022

37,34 eurot. Kostja ei selgitanud, miks veebruaris 2022 on läinud kütust rohkem, kui

eelnevatel kuudel. Maakohus leidis, et kütusekulu arvestamisel tuli arvesse võtta ka seda, et

Tallinna linna elanikele on ühistransport tasuta ning kostja ei pea kõiki sõite tegema isikliku

sõidukiga. Arvestades kostja esitatud kütuse arveid ja kohtu eelnevaid põhjendusi luges

maakohus põhjendatud kütusekuluks 20 eurot kuus.

7.9. Kostja on märkinud, et huviring (jalgpall) ühes kuus on 20 eurot. Hageja sellele kulule

vastu ei vaielnud. Kuigi kostja on väitnud 31.10.2023 kohtuistungil, et jalgpalli trenni

maksumus on juba 50 eurot, siis ühtegi tõendit kohtule selle kohta ei esitatud. Küll aga esitas

kostja tõendid, mis tõendavad, et jalgpalli trenni maksumus igas kuus on 20 eurot. Seega

luges maakohus põhjendatud huviringi kuluks 20 eurot kuus.

7.10. Kuna kostja esitas riiete ja jalanõude kulu osas üksnes kaks kviitungit, millistelt nähtub,

et 28.01.2022 kulus riietele 34,96 eurot ning 12.02.2022 18,09 eurot, siis võttis kohus nende

kulude aluseks lõpparuande, mille kohaselt moodustas 3–6-aastaste laste standardeelarves

kulutused riietele ja jalanõudele 68 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu oli

maakohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud kuluks riietele ja jalanõudele tuli lugeda

85 eurot kuus.

7.11. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et sõprade sünnipäeval käimine ei ole lapsele vajalik.

Vastupidi, sellises vanuses lapsele on sõprade leidmine ja nende sünnipäevadel käimine

sotsiaalse arengu osas väga tähtis. Samuti nagu ka enda sünnipäeva pidamine ja kinos, teatris

käimine. Kostja esitas tõendid kostja sünnipäeva pidamise ja kinos käimise osas. Seega leidis

maakohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 25 eurot kuus.

7.12. Maakohus leidis, et majapidamistarvete ja kodukeemia kulu tekib igakuiselt

(pesupulber, nõudepesuvahend jne) ning tegemist ei ole toidukuluga. Lõpparuande kohaselt

on loetud 3–6-aastaste laste igakuise koduse majapidamise kuluks 10 eurot kuus. Seega leidis

maakohus, et vastav kulu summas 10 eurot on põhjendatud.

7.13. Kostja märkis, et kulutused kodutehnikale ühes kuus on 5 eurot. Hageja sellele kulule

vastu ei vaielnud, mistõttu luges maakohus selle kulu põhjendatuks.

7.14. Maakohus luges põhjendatuks eelkooli kulu 65 eurot ja ühekordse õpikute kulu 35

eurot, kuna hageja nõustus nende kuludega. Seega oli põhjendatud kuludeks eelkooli

maksumus koos õpikutega kokku 68 eurot kuus (65+35:12).

7.15. Eeltoodust tulenevalt moodustasid kostja igakuised kulud kokku 641,33 eurot

(178,30+111,52+11,62+8+10+88,89+20+20+85+25+10+5+68), millest ühe vanema osa on

2-22-1970

320,67 eurot. Arvestades saadud summast maha lapsetoetuse vastavalt PKS § 101 lg-le 5, oli

hagejale langeva ülalpidamise andmise ulatus summas 280,67 eurot kuus (641,33:2-40).

8. Kostja viibib suhtluskorra määruse (HMKm 29.01.2020, 2-19-10692) kohaselt hagejaga

kuus kokku 6 päeva ning lisaks ka üle ühe nädala reede õhtul paar tundi. Maakohus leidis, et

kui laps viibib ühe vanemaga öösel, siis vastutab see vanem öösel samamoodi lapse eest nagu

päevalgi. Samuti ei saaks päevade/tundide arvu vähendada selle võrra, et laps viibib päeval

lasteaias, kuna ka emaga viibitud aja jooksul viibib laps päeval lasteaias. Vanemad täidavad

oma laste ülalpidamise kohustust ka siis kui laps viibib lasteaias või koolis (TlnRnKo

31.03.2023, 2-21-122291, p 21).

8.1. Vaidlust ei ole, et kostja läheb lasteaeda reede hommikul kell 08.30 ning hageja võtab ta

õhtul kell 16.00 lasteaiast ning viibib temaga kuni esmaspäeva hommikuni kell 08.30, mil viib

kostja lasteaeda. Maakohus leidis, et seega viibib kostja reede, laupäev, pühapäev hagejaga

(esmaspäeva hommikut kl 08.30 ei tule lugeda päeva hulka, sest ka ema viib reede hommikul

kl 08.30 lapse lasteaeda), mis teeb kokku 3 päeva nädalas. Seega on asja kohtulikul arutamisel

tõendatud, et kostja viibib hagejaga iga paaris nädalal koos 3 päeva, mis teeb kuus kokku 6

päeva. Lisaks viibib kostja suhtluskorra alusel hagejaga ka iga paaritu nädala reedel 2 tundi,

mis teeb kuus kokku lisaks 8 tundi ehk terve tööpäeva.

8.2. Hageja on kohtule avaldanud, et kostja viibib lisaks suhtluskorras märgitud

nädalavahetustele kostjaga ka iga nädala teisipäeva õhtust kolmapäeva hommikuni. Hageja on

kohtule esitanud tõendid, mis kinnitavad hageja sellekohaseid väiteid. Kostja ema on ise

kirjalikult SMS-i teel kokku leppinud suhtluskorra muutmise, mistõttu on pooled suhtluskorda

muutnud ning see on kehtiv. Lisaks eelnevale esitas hageja kohtule ka tõendid, millest nähtus,

et terve 2022. a oli laps iga teisipäev kuni kolmapäev hagejaga, välja arvatud mõned üksikud

korrad. Maakohus leidis, et need üksikud korrad tuleb lugeda kaetuks reedeste tundide arvelt.

Hageja on võtnud suvel kostja enda juurde ka pikemaks ajaks. Maakohtul ei ole alust kahelda

hageja väidetes, et kostja viibib ka 2023. a hagejaga iga nädala teisipäevast kolmapäevani.

Tõendatud on, et laps viibib hagejaga lisaks suhtluskorras kokkulepitud kuuele päevale, ka iga

nädala teisipäeva õhtust kolmapäeva hommikuni (kostja ema viib kostja teisipäeval lasteaeda

kell 08.30, hageja võtab kostja lasteaiast kell 16.30 ja viib lasteaeda kolmapäeva hommikul

kell 08.30), mis teeb nädalas kokku 1 päeva ning kuus kokku 4 päeva. Hageja on tõendanud,

et ta viibib kostjaga kuus koos 10 päeva ning sellest tulenevalt esines mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.

8.3. Seega tuli vähendada elatist 66,67% võrra (10x100/15), mis teeb elatise summaks 93,55

eurot kuus (280,67 x 66,67% = 187,12-280,67 = 93,55).

9. Maakohus jättis kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-ga 1

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd tegemist oli alaealise lapse

ülalpidamisasjaga.

Apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja

teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi uueks

arutamiseks Harju Maakohtule. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

11. Kostja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et kostja igakuised kulud summas 784,95 eurot

on osaliselt tõendamata. TsMS § 230 lg 1 järgi pidi lapse ema küll tõendama lapse igakuiste

2-22-1970

kulutuste suurenemist, kuid see ei tähenda, et iga kululiigi kohta tuleb tõendada tegelikud

kulutused mitme kuu vältel. Üldjuhul piisab lapse kulutuste tõendamiseks sellest, et last

kasvatav vanem toob esile täpse igakuiste kulude jaotuse ja seda on lapse ema teinud.

Maakohus ei ole lapse vajadusi hinnanud piisava põhjalikkusega. Lapse vajaduste

rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja

lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo

22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13, 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15). Kostja tugineb

ringkonnakohtu seisukohale (TrtRnKo 21.09.2023, 2-22-10881, p 10). Kostja on piisavalt ja

veenvalt põhistanud, et elatis suuruses 93,55 eurot kuus lapse kohta ei kata kostja vajadusi.

12. Kostja tugines sellele, et oluliselt suurenesid elamiseks hädavajalikud kulutused, s.o

kulutused toiduainetele ja kommunaalteenustele (Statistikaameti andmete kohaselt on 2022. a

inflatsioon 19,4%). Hageja omab head sissetulekut ja ta on suuteline tasuma elatist vastavalt

29.11.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-9977 sätestatud miinimummääras. Kui kohus

on lapsele varem elatise välja mõistnud, siis tuleb vaadata uuesti kõiki selle juhtumi

asjaolusid, et kindlaks teha, milline elatise summa uue õigusliku regulatsiooni valguses oleks

konkreetsel juhul põhjendatud ja vastaks just selle lapse vajadustele.

13. Kostja juhib tähelepanu sellele, et kostja esitas esimese astme kohtule dokumendi, mis

kinnitab eluasemelaenu kuumakset suuruses 269,96 eurot. Samuti nähtub kostja tõenditest, et

eluasemelaenu kuumakse tõusis 319,15 euro võrra. Kostja märgib, et maakohtu näidatud

summa 177,33 eurot on kohustus tasuda liisitud auto eest. Kui toona oli maakohtus erimeelsus

eluasemelaenu igakuiste maksete osas, siis praegusel juhul sai kohus lapse emale viidata, et

kohus ei saanud aru, mis summa tegelikult eluasemelaenuks igakuiselt tasuti. Maakohus seda

ei teinud ja valis kahest summast väiksema.

14. Kostja leiab, et elatise suuruse vähendamiseks ei ole eraldiseisvalt aluseks abstraktselt

Statistikaameti andmetel inflatsiooni tõusule viitamine. Nii kostja ema kui ka hageja käivad

toidupoes ja näevad, et toiduainete hinnad on viimasel ajal oluliselt (peaaegu kaks korda)

tõusnud. Kostja leiab, et tegemist on üldtuntud asjaoluga (TsMS § 231 lg 1). Samuti ei nõustu

kostja maakohtu seisukohaga, et kohus arvestab lapse lasteaias käimisega. Pole saladus, et

lasteaialapsed haigestuvad sageli, sellest rääkis ka lapse ema ning sel põhjusel laps ja ema

istuvad tihti kodus, samas kui kohus ei võta seda arvesse. Arvesse tuleb võtta ka seda, et laps

sööb hommikust.

15. Kostja märgib, et laps ei vaata mitte ainult kaabeltelevisiooni, vaid ka internetti. Lapse

üldiseks arenguks on internetis palju haridussaateid, mida ei saa televiisorist vaadata. Kostja

ei nõustu, et 6-aastasel lapsel ei pea olema telefoni ning kui lapsele soovib helistada teine

lapsest eraldi elav vanem, saab ta helistada vanemale, kelle juures laps elab ning suhelda

lapsega. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et telefoni olemasolu lapsel ei ole luksus, vaid see

on suhtlusvahend teise vanemaga suhtlemiseks. Kostja esitas maakohtule kõik tõendid

igakuiste telefoni-, interneti- ja televisioonikulude kohta.

16. Kostja toob välja, et kui pole peetud täpset kuluarvestust lapsele kuluvate ravimite

maksumuse osas, siis on kohane lugeda põhjendatud kuluks tervishoiule 20 eurot kuus ehk

240 eurot aastas. Tervise Arengu Instituudi läbi viidud uuringu kohaselt kulutas iga inimene

keskmiselt tervishoiuteenustele ja -kaupadele 2016. aastal 243 eurot, aasta varem 229 eurot.

2016. a tehti leibkondades suurimad kulud hambaravile, keskmiselt 69 eurot inimese kohta,

järgnesid retseptiravimid 52 eurot ja käsimüügiravimid 39 eurot, ambulatoorsete ja

päevaraviteenuste eest maksti 34 eurot. Kui jätta loetelust välja kulutused hambaravile

(alaealistele tasuta) ja ambulatoorsetele ja päevaraviteenustele (hetkel ei ole seda vaja läinud),

2-22-1970

siis tuleb 2016. a keskmiseks ravivkuluks 140 eurot. Kohane on lugeda alates 2022. a

põhjendatuks kulutuseks tervishoiule 240 eurot aastas ehk 20 eurot kuus.

17. Kostja märgib, et kulutused (auto) kütusele suurenesid esmalt seetõttu, et kütuse hinnad

on järjepidevalt oluliselt suurenenud. Kostja elab küll Tallinnas, XXX linnaosas, kuid tema

perearst, lasteaed ja trenn asuvad YYY linnaosas. Lapse esmavajaduste hulka kuuluvad mh

tavapärased sotsiaalsed vajadused, nt sõprade sünnipäevadel osalemine või vahel kinos või

kohvikus käimine. Kostja ei nõustu, et transpordikulu oleks üle paisutatud ning selle

vähendamiseks võiks kostja kasutada tasuta ühistransporti. Kostja ei pea tegema kulutusi

toidule ja transpordile mitte arvestusega, et hageja ülalpidamiskohustus oleks võimalikult

väike, vaid lähtuvalt oma tegelikest vajadustest.

18. Kostja on seisukohal, et maakohus on märkinud päevade arvu ebaõigesti. Tegelikkuses on

laps 6 päeva kuus koos isaga. Mõnikord ei võta lapse isa last kaasa isiklikel põhjustel, mis

vähendab automaatselt lapse isaga koosolemise päevade arvu.

19. Üksnes uus PKS redaktsioon elatise miinimumi arvutamise osas ei saa olla elatise

vähendamise aluseks. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus peab esmalt tuvastama asjaolud,

millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-19-9977 kohtulahendi (s.o kompromissi) tegemisel.

Kompromissi muutmiseks tuleb tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud

asjaolu on muutunud (RKTKo 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p 11). Maakohus ei ole arvestanud

sellega, et tsiviilasjas nr 2-19-9977 olid juba tuvastatud lapse ülalpidamise tegelikud kulud.

Maakohus ei võtnud seda arvesse ning vähendas elatise suurust kolm korda, kusjuures lapse

ema täielikult ja ainuisikuliselt toetab last, see sisaldab huviringi, lasteaia, eelkooli, riietuse ja

muid kulusid.

Vastustaja seisukoht

20. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et maakohus tegi õige ja

põhjendatud kohtuotsuse.

Menetluse edasine käik

21. Tallinna Ringkonnakohus võttis kostja apellatsioonkaebuse 31.01.2024 määrusega

menetlusse.

22. Tallinna Ringkonnakohus palus 17.03.2025 kohtunõudega täpsustada, milline on

muudetud suhtluskorra kokkuleppe sisu, s.o mis aegadel viibib kostja selle järgi lisaks Harju

Maakohtu 29.01.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10692 kindlaks määratud suhtluskorrale

isa juures.

23. Kostja esitas 24.03.2025 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et isa poolt kohtule

esitatud kirjavahetus (dtl 16) oli tegelikkuses suunatud üksnes hilisema elatise vähendamise

hagi põhjendamiseks. Tegelikkuses oli selline suhtlemise korraldus ajutine ja lõppes kohe

pärast hagi esitamist. Sama kehtib ka isa poolt esitatud dokumentide kohta, mis tõendavad

lapse spordikursuste kolme kuu eest tasumist (dtl 17) – pärast hagi esitamist lõpetas isa nende

kulude katmise. Kostja tegelik suhtlemisaeg isaga on märkimisväärselt vähenenud ning see ei

ületa hetkel nelja ööpäeva kuus. See erineb oluliselt varasemalt tsiviilasjas nr 2-19-10692

kehtinud suhtlemiskorrast.

24. Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud.

2-22-1970

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas,

milles hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning Harju Maakohtu

29.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9977 kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatise

suurus muutmata. Menetluskulude jaotuse osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

26. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja

vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.

27. Hageja on palunud vähendada Harju Maakohtu 29.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-

9977 kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatist alates 06.02.2022 selliselt, et elatise

suurus on 71,14 eurot kuus ning elatis muudetakse muutuvaks summaks vastavalt kehtivale

PKS §-le 101. PKS § 2172 lg-st 1 tuleneb, et kui enne 2022. a 1. jaanuari tehtud kohtulahendi

kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud

elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates

2022. a 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot

kuus. PKS § 2172 lg-st 2 tuleneb, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1

nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse,

tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega on ebaõige apellatsioonkaebuse seisukoht,

et uus PKS redaktsioon ei saa olla elatise vähendamise aluseks.

28. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei

või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Lapse

vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei

ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo

07.02.2018, 2-15-15909, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Vaidlustatud otsuse kohaselt

leiab kostja, et tema vajadused on suuremad kui 01.01.2022 kehtima hakanud PKS alusel

arvestatav miinimumelatis ning pooled on erimeelt selles, kui suured on kostja igakuised

kulud. Kostja hinnangul on tema igakuised kulutused 784,95 eurot kuus (dtl 349). Hageja

hinnangul on kostja igakuised kulutused 362,26 eurot kuus (dtl 135–137). Maakohus on küll

õigesti leidnud, et kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud

miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-

11, p 12), kuid on kulutuste suurusele hinnangu andmisel tuginenud põhjendamatult Tartu

Ülikooli 2020. a valminud uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne“

(edaspidi lõpparuanne). Seega on maakohus eksinud kulude suurusele hinnangu andmisel.

28.1. Esmalt leiab kostja, et maakohus eksis eluasemelaenu igakuiste maksete suuruse osas

tõendite hindamisel märkides eluasemelaenu suuruseks 177,33 eurot, kuivõrd tegemist on

autoliisingu eest tasutava summaga. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus eksis, kui

tuvastas, et kostja ema eluasemelaen oli perioodil 15.11.2021–15.03.2022 177,33 eurot (dtl

83) ning perioodil 25.10.2022–25.03.2023 186,65 eurot (dtl 252). Maakohtu viidatud

tõenditest on üheselt järeldatav, et tegemist oli autoliisingu katteks tehtud maksetega, sh

nähtub tõenditest, et alates 25.09.2022 hakkas kapitalirendilepingule kehtima uus

intressiperiood (dtl 83, 252). Seega ei ole tegemist eluasemelaenuga. Ringkonnakohtu

hinnangul nähtub tõenditest, et kostja ema eluasemelaenu makse oli perioodil 10.04.2021–

10.11.2021 269,95 eurot kuus (dtl 81–82) ning alates 10.11.2022 319,15 eurot kuus (dtl 250).

2-22-1970

Maakohus on tuvastanud, et kommunaalkulude eest on tasutud märtsis 2022. a 187,23 eurot,

oktoobris 2022. a 233,89 eurot, jaanuaris 2023. a 227,05 eurot ja septembris 2023. a 144 eurot

(dtl 63, 250, 330, 356). Maakohus leidis, et kuna kostja on esitanud kommunaalkulude arved

üksnes talvekuude eest, mil kommunaalkulud on kütte- ja elektrikulude tõttu tavapärasest

suuremad, siis pole usutav, et suve ja sügiskuude kommunaalkulud on samas suuruses.

Ringkonnakohus nõustub, et esitatud väidetest ja tõenditest saab järeldada, et

kommunaalkulude suurus on keskmiselt 170 eurot kuus. Kostja ei ole selles osas

apellatsioonkaebuses ka vastuväiteid esitanud. Seega tuleb lugeda, et kostja igakuised

eluasemekulud on kokku 244,60 eurot (319,15/2=159,575+170/2=244,60).

28.2. Teiseks ei nõustu kostja maakohtu käsitlusega toidukulu osas. Vaidlustatud otsuse

kohaselt on kostja väitel toidukulud ühes kuus 200 eurot ning hageja leidis, et arvestades

kostja esitatud tõendeid saab toidukuluks olla ühes kuus 111,52 eurot (dtl 136). Maakohus

lähtus toidukulu suuruse hindamisel tarbijahinnaindeksi tõusust ning lõpparuandest.

Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et perioodil

jaanuar 2022–märts 2022 on kulunud toidule keskmiselt ca 204 eurot kuus, millest ühele

vanemale langev osa on 102 eurot. Hageja arvestuse kohaselt oleks toidukulu päevas ca 3,7

eurot ning kostja arvestuse kohaselt ca 6,67 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kostja

esitatud tšekkidelt (dtl 84–120) kulutuste tegemine ja toidukaubad on enamuses seostatavad

kostjaga, sh saab neid kulutusi pidada kostja jaoks vajalikeks. Kolleegiumi hinnangul on

kostja tõendanud, et toidukulu ühes kuus on 200 eurot, mistõttu tuleb lugeda põhjendatuks

nimetatud summa.

28.3. Kolmandaks ei nõustu kostja maakohtu hinnanguga sidekuludele. Vaidlustatud otsuse

kohaselt on kostja märkinud, et telefoni, interneti ja televiisori kulu ühes kuus on 23,48 eurot

(dtl 241). Hageja leidis, et tõendatud sidekulud on kokku kuus 11,62 eurot (dtl 135–136).

Maakohus viitas kostja pangakonto väljavõttele ja märkis, et perioodil 09.07.2021–

08.08.2021 on Elisa Teleteenused AS-le tasutud 17,49 eurot kuus, perioodil 03.11.2021–

10.03.2022 30,98 eurot kuus ja Netflixi eest perioodil 13.12.2021–12.03.2022 9,99 eurot kuus

(dtl 64–65). Maakohtu tuginemine lõpparuandele põhjusel, et kostja ei ole kohtule arveid

esitanud, on ebaõige. Lisaks ei nähtu toimiku materjalidest, mille põhjal on maakohus

leidnud, et teleteenuse lastepaketi kulu on 3,99 eurot kuus. Kolleegiumi hinnangul on interneti

ja teleteenuse kulud tõendatud kostja konto väljavõtetega (dtl 64–65). Võib nõustuda

apellatsioonkaebuse väitega, et internetis on lapse üldiseks arenguks palju haridussaateid,

mida ei saa televiisorist vaadata. Tõendamata on kostja telefoni kulu 3 eurot kuus ning hageja

on sellele vastu vaielnud (dtl 136), mistõttu ei saa kolleegium selles ulatuses kulusid

põhjendatuks lugeda. Seega on kolleegiumi hinnangul põhjendatud sidekulu ühes kuus 20,49

eurot (40,97/2).

28.4. Neljandaks on kostja märkinud, et kohane on lugeda põhjendatud kuluks tervishoiule 20

eurot

tulenevalt

Tervise

Arengu

Instituudi

läbi

viidud

uuringust

(https://intra.tai.ee//images/prints/documents/151453367190_Tervishoiukulud_2016.pdf),

mille kohaselt kulutas iga inimene keskmiselt tervishoiuteenustele ja -kaupadele 2016. a 243

eurot (hambaravi 69 eurot, retseptiravimid 52 eurot, käsimüügiravimid 39 eurot ning

ambulatoorsed ja päevaraviteenused 34 eurot). Vaidlustatud otsuses märkis maakohus, et

kostja on esitanud ühe tõendi ravikulude kohta suuruses 10,57 eurot (dtl 116). Kolleegium

nõustub maakohtuga, et ühe kuu ravikulu arve ei tõenda seda, et iga kuu kulub ravimitele ja

vitamiinidele 20 eurot. Põhjendatud ei ole lähtuda lõpparuandest ega tarbijahinnaindeksi

tõusust. Arvestades, et kostja muid tõendeid ei esitanud ning lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus tuleb kindlaks teha asjas esitatud tõendite alusel, siis leiab

2-22-1970

kolleegium, et puudub alus maakohtu mõistlikuks ja põhjendatuks peetud tervisekulu suurust

(8 eurot kuus) suurendada.

28.5. Viimaks on kostja kulutuste osas välja toonud, et maakohus luges ebaõigesti

põhjendatud kütusekuluks 20 eurot kuus. Maakohus on tuvastanud, et 18.01.2022 kulus

bensiinile 40,60 eurot (dtl 120), 10.02.2022 30,71 eurot, 18.02.2022 25,48 eurot, 28.02.2022

37,34 eurot ning 15.03.2022 37,34 eurot (dtl 119). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

kostja ei ole selgitanud, miks veebruaris 2022 on läinud kütust rohkem kui teistel kuudel.

Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga selles, et kütusekulu arvestamisel tuleks arvesse

võtta seda, et Tallinna linna elanikele on ühistransport tasuta ning kostja ei pea kõiki sõite

tegema isikliku sõidukiga. PKS § 99 lg 1 järgi tuleb lähtuda kostja tavalisest elulaadist. Kostja

ei pea kasutama ühistransporti selleks, et väheneks elatise suurus. Kostja on ka

apellatsioonkaebuses esile toonud, et kostja elab XXX linnaosas, kuid tema perearst, lasteaed

ja trenn asuvad YYY linnaosas. Lisaks kuuluvad lapse esmavajaduste hulka tavapärased

sotsiaalsed vajadused, nt sõprade sünnipäeval osalemine või vahel kinos või kohvikus

käimine. Ringkonnakohus nõustub küll kostja arusaamaga, kuid ei pea transpordikulu

suurendamist arvestades kostja esitatud tõendeid põhjendatuks (dtl 119–120). Kui

transpordikulud on suuremad, siis tuleb kostjal seda tõendada. Praegusel juhul saab kostja

tõenditest järeldada, et keskmiselt kulub bensiinile ca 40 eurot kuus, mistõttu on põhjendatud

kütusekuluks 20 eurot kuus (40/2).

28.6. Seega on kostja tõendanud, et tema igakuised kulud on kokku 804,98 eurot

(244,60+200+20,49+8+10+88,89+20+20+85+25+10+5+68), mis ületavad varasemalt

kohtuliku kompromissiga kinnitatud kahekordset miinimumelatise suurust. Arvestades saadud

summast maha lapsetoetuse vastavalt PKS § 101 lg-le 5, on hagejale langeva ülalpidamise

andmise kohustuse ulatus 362,49 eurot kuus (804,98/2-40).

29. Kostja ei nõustunud ka maakohtu arvutusega PKS § 101 lg 6 kohaldamisel. PKS § 101 lg-

t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava

vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle.

Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva

põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 14.7).

29.1. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et ülalpidamiskohustuse täitmist

tuvastades tuleb esmajoones lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud

suhtluskorrast, mitte sellest, kui palju aega viibis lahusolev vanem lastega tegelikult koos

(RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.1) ning on jäänud ka viidatud lahendis toodud

seisukoha juurde, ent selgitab, et tegemist ei ole absoluutse reegliga, vaid üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades võib olla põhjendatud sellest kõrvale kalduda. Eelkõige võib see olla

põhjendatud olukorras, kus laps elab püsivalt vanema juures, kellelt elatist nõutakse, ning

need asjaolud on selged. Vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus vanem, kes on last

vahetult ülal pidanud, peab elatise maksmisega täitma ülalpidamiskohustust kahekordselt. See

ei oleks kooskõlas PKS § 100 lg-ga 2 (RKTKo 31.03.2025, 2-17-6713, p 29).

29.2. Harju Maakohtu 29.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10692 kinnitati hageja ja

kostja ema vahel kompromiss isa ja lapse vahelise suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

Määruse resolutsiooni p-st 1.5 tuleneb, et kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või

korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on

2-22-1970

vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda

ka e-kirja ja SMS-i teel. Seega ei eksinud maakohus, kui tuvastas, et hageja ja kostja ema

SMS-i teel vahetatud tahteavaldustega lepiti kokku suhtlemise korra muutmises (dtl 16).

29.3. Ringkonnakohus palus siiski pooltel täpsustada, milline on muudetud suhtluskorra

kokkuleppe sisu s.o, mis aegadel viibib kostja selle järgi lisaks Harju Maakohtu 29.01.2020

määruses tsiviilasjas nr 2-19-10692 kindlaks määratud suhtluskorrale isa juures (dtl 422).

Kostja selgitas, et suhtluskorda muudeti ajutiselt ning see lõppes kohe pärast hagi esitamist,

kuid kokkuleppe sisu osas täpsustusi ei esitanud (dtl 431). Hageja ringkonnakohtule

seisukohta ei esitanud. Kolleegiumi hinnangul on asjas esitatud väidete ja tõendite põhjal

selge, et kostja elab emaga. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et maakohtu

tuvastatud muudetud kokkulepet sisuliselt täitma ei asutud ning see lõppes kohe pärast hagi

esitamist. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et praegusel juhul elab kostja püsivalt ema juures,

kes annab seetõttu ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste

vahetusse katmisesse, ei ole põhjendatud lähtuda muudetud suhtluskorra kokkuleppest ning

selle alusel elatist vähendada, sest see ei oleks kooskõlas PKS § 100 lg-ga 2 ega Riigikohtu

kujundatud praktikaga. Seega tuleb kolleegiumi hinnangul lähtuda praegusel juhul Harju

Maakohtu 29.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10692 kindlaksmääratud suhtluskorrast.

30. Suhtluskorra järgi viibib hageja kostja juures järgmistel aegadel:

-

paarisnädala reedel kell 16.00 kuni järgmise nädala esmaspäeval kella 08.30 nii, et isa

võtab lapse reede õhtul kell 16.00 lasteaiast ning viib esmaspäeva hommikul kell

08.30 tagasi lasteaeda, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti.

-

paaritu nädala reedel kell 16.00 paar tundi nii, et isa võtab lapse reede õhtul kell 16.00

lasteaiast ning viib lapse tema elukohta hiljemalt reede õhtul kell 18.00, kui vanemad

ei ole kokku leppinud teisiti.

Hagi esitamisele eelnevas kalendriaastas (2021. a) on 52 nädalat, millest 26 nädalat on paaris-

ja 26 on paaritud nädalad. Paarisnädalal viibib hageja isa juures reedel kella 16.00-st kuni

järgmise nädala esmaspäeval kella 08.30-ni, s.o 2 ööpäeva ja 16,5 tundi ning aastas ca 69,9

ööpäeva (26x64,5/24). Paaritutel nädalatel viibib hageja isa juures 2 tundi, s.o 52 tundi aastas,

mis on aastas ca 2,2 ööpäeva (26x2/24). Seega kokku viibib kostja hagejaga aastas kokku ca

72,1 ööpäeva, mis teeb keskmiselt 6 ööpäeva kuus (72,1/12). Kuivõrd kostja viibib hageja

juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, siis ei ole kolleegiumi hinnangul

praegusel juhul alust elatise summat proportsionaalselt hagejaga koos veedetava aja võrra

vähendada. Hageja ei ole esile toonud ka PKS § 102 lg-st 2 tulenevaid asjaolusid.

31. Kokkuvõttes, kuivõrd varasemalt on jõustunud lahendiga kostja kasuks tasumisele

kuulunud elatis miinimummääras, siis ei olnud vajalik kostjal tõendada tema vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Kostja on siiski tõendanud, et tema igakuised

kulud on kokku 804,98 eurot, mis ületavad varasemalt miinimummääras välja mõistetud

kahekordset miinimumelatise suurust (PKS § 2172 lg 1). Kuna kolleegium leidis eelnevalt, et

elatise summa vähendamiseks ei ole alust ning kostja ei ole esitanud vastuhagi elatise

suurendamiseks, siis tuleb jätta hageja hagi elatise vähendamiseks rahuldamata ning Harju

Maakohtu 29.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9977 kinnitatud kompromissis

kokkulepitud elatise suurus muutmata.

2-22-1970

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue

lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

33. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad nii maakohtus kui

ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude

jaotusest tulenevalt ei ole vajalik kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)