2-23-136801/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-136801

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi A. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 249,80 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235)

Hageja lepinguline esindaja: S. R., e-post: jurist@julianus.ee

Kostja: A. K. (isikukood XXX), registris elukoha andmed

puuduvad, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata, e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 295,99 eurot, viivis 28,09 eurot ning

tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (295,99 eurot) alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast (01.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhivõla tasumiseni.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 77,95 eurot, viivis 0,48 eurot ning

tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (77,95 eurot) alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast (01.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

5. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Jätta hageja menetluskulud 36% ulatuses

kostja kanda ja 64% ulatuses hageja kanda.

6. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline jaotus. Välja mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena 168,84 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas hagis järgnevad nõuded:

mõista kostjalt A. K. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja põhivõlgnevus 604,99

eurot, intress 144,73 eurot, sissenõudmiskulud 60,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

215,76 eurot;

mõista kostjalt A. K. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis alates 10.11.2023

kuni lepingu nr. 709999787 põhinõude summas 309,00 eurot täitmiseni 36,62% aastas ning kuni

lepingu nr. 710093709 põhinõude summas 295,99 eurot täitmiseni 37,57% aastas.

2. Hagi kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 03.01.2022 järelmaksulepingu

nr. 709999787 ning 14.01.2022 järelmaksulepingu nr. 710093709, mille alusel sai kostja soetada

kaubad.

3. Lepingu nr. 709999787 krediidi kulukuse määraks on 40,55%. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 309 eurot, intressimäär 36,62%, osamaksete arv

66, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0

eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2¹. Maksete kogusumma 769,18 eurot

4. Lepingu nr. 710093709 krediidi kulukuse määraks on 42,15%. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 295,99 eurot, intressimäär 37,57%, osamaksete

arv 30, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0

eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2¹. Maksete kogusumma 497,51 eurot.

5. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.11.2022

kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.11.2022

võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

hageja 23.11.2022 lepingud üles.

Kostja seisukoht

6. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

2 / 7

8. Krediidiandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 03.01.2022 järelmaksulepingu

nr. 709999787 (dtl 29) ning 14.01.2022 järelmaksulepingu nr. 710093709 (dtl 30), mille alusel

sai kostja soetada kaubad.

9. Lepingu nr. 709999787 krediidi kulukuse määraks on 40,55%. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 309 eurot, intressimäär 36,62%, osamaksete arv

66, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0

eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2¹. Maksete kogusumma 769,18 eurot

10. Lepingu nr. 710093709 krediidi kulukuse määraks on 42,15%. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 295,99 eurot, intressimäär 37,57%, osamaksete

arv 30, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0

eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2¹. Maksete kogusumma 497,51 eurot.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Kostja ja krediidiandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel sõlmitud

lepingud on tarbijakrediidilepingud.

12. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt

peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse

vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja

lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides

1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja

vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava

metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud

kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid,

millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada

tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused,

sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-

eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe

ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne

3 / 7

tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid

kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja

tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

13. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS §

4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

14. Hagi kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu

maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne

laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute ega muude kohustuste suurust, samuti ei

küsitud kostjalt pangakontode väljavõtteid. Kostja igakuisteks väljaminekuteks luges

krediidiandja 0 eurot. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti

ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

4 / 7

15. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et

krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija

krediidivõime kontrollimisel. Eeltoodust tulenevalt ei kogunud krediidiandja kohtu hinnangul

piisavalt tõendeid kostja igakuiste sissetulekute kohta. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei

olnud kostja krediidilepinguid sõlmides krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega

on krediidiandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja

kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Krediidiandja on

eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha

järeldust, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis

analüüsi teostanud.

16. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja

oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks

midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

17. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi

arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva

viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest),

(RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).

18. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

19. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu

saatis hageja 08.11.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg kuni 22.11.2022 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul, ütles hageja 23.11.2022 lepingud üles.

20. 22.04.2025 menetlusdokumendis on hageja teinud võlgnevuse ümberarvestused. Arvestades

kõik kostja krediidilepingu katteks tehtud tagasimaksed põhinõude katteks, ei saaks lugeda

krediidilepinguid 23.11.2022 kehtivalt üles öelduks. Selleks hetkeks ei olnud krediidilepingu

ülesütlemise eeldused täidetud, s.o kostja ei olnud kolme osamaksega võlas. Kohus leiab, et

krediidilepinguid ei ole 23.11.1022 kehtivalt üles öeldud ja leping lõppevad ümberarvestuse

järgse viimase osamakse saabumisega.

21. Lepingu 710093709 alusel sai kostja krediiti 295,99 eurot ja pidi krediidi tagastama perioodil

10.08.2022-10.07.2024. Seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud. Kostja ei ole hageja väiteil

ühtegi tagasimakset teinud. Seega, kuna kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

5 / 7

rikutud, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 295,99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast

11.07.2024. Käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on see 28,09 eurot. Samuti palub hageja

välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivise. Kohus mõistab selle välja alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (01.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata ülal märgitut ületava

viivisenõude osas.

22. Lepingu 709999787alusel sai kostja krediiti 309 eurot. Kostja ei ole hageja väiteil ühtegi

tagasimakset teinud. Seega, kuna kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud, tuleb kostjalt välja mõista maksegraafiku ümberarvutustest tulenevalt käesolevaks ajaks

sissenõutavaks muutunud osamaksed – st laenu põhiosa 77,95 eurot (need on osamaksed

10.11.2023-10.04.2025). Samuti on hageja palunud välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhiosalt 77,95 eurolt alates 11.04.2025 kuni täitmiseni. Kohus

mõistab välja sissenõutavaks muutunud viivise otsuse tegemise seisuga – 0,48 eurot. Samuti

palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivise. Kohus mõistab selle välja

alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (01.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

23. Hageja on 22.04.2025 menetlusdokumendis palunud kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista

ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse ja sellelt arvestatavad viivised. Kohtu

hinnangul ei esine antud juhul mõjuvat põhjust hagi muutmiseks. Samuti ei ole hageja

põhjendanud, millest tulenevalt peaks kohus hagi rahuldama tulevikus sissenõutavaks muutunud

nõuete osas. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama

kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis

oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida

pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid

pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Kohus leiab, et mõjuvad põhjused

tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude ja viiviste väljamõistmiseks puuduvad.

Täiendavalt märgib kohus, et iga tulevikus sissenõutavaks muutuva osamakse osas saaks hageja

esitada täiturile uue täitmisavalduse, mis tooks võlgnikule kaasa ebaproportsionaalsed ja eba

mõistlikud täitekulud. Iga osamakse puhul on uue täitemenetluse alustamisel täitekuluks 18,30 +

30,50 = 48,80 eurot ning ei saa välistada võimalust, et iga osamakse sissenõudmiseks

algatatakse eraldi täitemenetlus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja hagi

tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete osas. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude osas

309 – 77,95 = 231,05 eurot.

24. Kohus jätab hagi rahuldamata intressinõude ja sissenõudmiskulude nõude osas. Kohus jätab

hagi rahuldamata ülal märgitut ületava viivisenõude osas.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja hagihind hagi esitamisel oli 1 249,84 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude 295,99 + 77,75 (põhinõue) + 28,09 + 0,48 (viivisenõue) + 46,51

(edasiulatuva viivise aastane summa) = 448,82 euro ulatuses. See moodustab algsest hagihinnast

448,82 : 1 249,84 = 36%. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 36% ulatuses kostja

ja 64% ulatuses hageja kanda.

6 / 7

26. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 280 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

kohtukulud muuhulgas riigilõiv. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2

kohaselt riigilõiv 280 eurot.

27. Hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud 20

euro ulatuses.

28. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot

tund. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja

nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja

lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole

õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud esindajale 169 eurot (ilma käibemaksuta).

29. Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud kohtu poolt mõistlikuks ja vajalikuks

peetavaid menetluskulusid 280 + 20 + 169 = 469 eurot. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale

hüvitada 36% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud

168,84 eurot.

30. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

31. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

32. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

7 / 7