2-24-14749/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14749

Tsiviilasi

A.U hagi E.S vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.U (isikukood XXX), viibimiskoht xxx

Kostja E.S (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post xxx

Asja läbivaatamine

29.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada A.U ja E.S abielu, mis on registreeritud 03.06.2023 Tallinnas.

3. Taastada A.U abielueelne perekonnanimi B. A.U nimeks jääb pärast kohtuotsuse

jõustumist A.U B.

4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub.

Menetluskulud

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. A.U-le antud menetlusabiga seonduvad kulud (riigilõiv) jäävad Eesti Vabariigi

kanda.

7. Vabastada A.U menetluskulude (menetlusabi riigilõivu tasumiseks) summas 50

eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise

õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited

1. A.U (hageja) esitas 30.09.2024 Harju Maakohtule hagi E.S (kostja) vastu abielu

lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 03.06.2023. Poolte kooselu

lõppes hagiavalduse kohaselt rohkem kui aasta enne hagi esitamist. Hagejal puudub kostjaga

kontakt, kostjal on hageja väitel uued suhted.

2. Hageja jäi 29.04.2025 kohtuistungil hagi nõude juurde. Kostja võttis kohtuistungil hagi

õigeks ning nõustus abielu lahutamisega. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsuse peale

edasikaebamise õigusest.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

4. Poolte abielu sõlmiti 03.06.2023 Tallinnas. Hageja on esile toonud, et poolte abieluline

kooselu lõppes enam kui aasta tagasi. Kostja on kinnitanud, et poolte vahel puudub vaidlus

abielu lahutamise küsimuses. Kostja on võtnud hagi õigeks ning nõustunud abielu

lahutamisega.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

6. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on pöördumatult

lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus rahuldab

hagi.

7. Hageja soovib lahutamisel taastada lahutatava abielu eel kantud perenime B. Nimeseaduse

(NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku

avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 alusel võib taastatavaks

perekonnanimeks olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi ja 2) esimese

abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus rahuldab hageja taotluse ja taastab tema

varasema perekonnanime B.

8. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei saa apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende

endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

10. TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest

hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral

kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja

sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva

paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi

sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena

tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest.

11. Kohus andis 30.10.2024 määrusega hagejale menetlusabi ning vabastas ta riigilõivu 100

eurot ja tõlkekulude kandmisest. Arvestades, et pooled on loobunud edasikaebeõigusest ja kui

hageja ei oleks saanud menetlusabi, oleks hagejal õigus osaliselt riigilõivu tagastamisele ning

hageja kohustus riigi ees oleks 50 eurot. Arvestades, et hageja viibib jätkuvalt vanglas ja tema

majanduslik olukord ei ole paranenud, vabastab kohus hageja TsMS § 190 1g 7 alusel

riigilõivu tasumisest riigituludesse tasumisele kuuluva 50 euro osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik