1-24-3685/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi 1-24-3685

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-3685 (24231751039)

Kohtunik

Piret Liivo

Kohtuistungi sekretär

Julia Senkevitš

Kriminaalasi

Mihkel Rink süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

Prokurör

Ilona Litvinova

Süüdistatav

Mihkel Rink – isikukood: 38310300344, elukoht

xxx;

kodakondsus xxx, emakeel xxx keel, xxx, töökoht: xxx, varasemalt

korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi 4, viimati

19.02.2020 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud otsusega nr 1-19-10296 ja

karistatud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 01.04.2014 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 12

päeva vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja alguseks 15.07.2019.

Kohtuotsus jõustus 06.03.2020.

03.11.2022 Tartu Maakohtu määrusega vabastati Mihkel Rink karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega KarS § 76

lg 5 alusel katseajaga kuni 27.11.2025. Kohtumäärus jõustus 19.11.2022,

vabastatud reaalselt 21.11.2022.

Tõkend – KrMS § 217 alusel kinni peetud 10.04.2024, vahistatud

11.04.2024 määrusega, 07.06.2024 pikendati vahi all pidamise

tähtaega kuni 10.07.2024. Kohtu alla anti 26.06.2024 mil tõkend

vahistamine jäeti muutmata. 26.08.2024 asendatud tõkend

vahistamine KrMS § 135 alusel kautsjoniga ning 15.01.2025

tühistati tõkend vahistamine ning kohaldati tõkendit elukohast

lahkumise keeld aadressile xxx.

Kaitsja

Indrek Repnau

Menetluse liik

Üldmenetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg 1, 3, § 311- § 313, § 315 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Mihkel Rink KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3

aastat vangistust.

2. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 19.02.2020 otsusega 1-

19-10296 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 3 aastat ja 6 päeva ning

mõista Mihkel Rinkile liitkaristuseks vangistus 6 aastat ja 6 päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

10.04.2024-15.01.2025 s.o 9 kuud ja 5 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks vangistus 5 aastat 3 kuud ja 1 päev.

4. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise aeg.

5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Mihkel Rinkilt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimisõigus 2 (kaheks) aastaks. Vastavalt LS § 127 on Mihkel Rink kohustatud 5 tööpäeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui

süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada Liiklusseaduse §

128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

6. Mihkel Rinki suhtes kohaldatud tõkend vahistamise asendamise kautsjoniga - jätta

muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kohtuotsuse jõustumisel

tagastada Mihkel Rinkile kautsjon 3000 miinimumpäevamäära, s.o. 30 000 eurot, mis on

tasutud Rahandusministeeriumi arvele. Kautsjoni määramisega kohaldatud elukohast

lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

7. Jätta rahuldamata Mihkel Rinki kaitsja Indrek Repnau taotlus hüvitada Mihkel

Rinkile süüteomenetlusega SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 alusel tekitatud kahju summas kokku

18349.30 eurot.

8. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: puuduvad.

9. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde järgmised

teabekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures: CD-plaat politseiniku kiirusmõõturi

salvestisega (asitõendi vaatlusprotokolli 06.03.2024 lisa); DVD-plaat politseiniku

vormikaamera salvestistega (asitõendi vaatlusprotokolli 07.03.2024 lisa); DVD-plaat

politseiniku vormikaamera salvestistega (asitõendi vaatlusprotokolli 03.04.2024 lisa); CD-

plaat fotodega sõidukist ja seda juhtivast süüdistatavast (asitõendi vaatlusprotokolli 09.04.2024

lisa).

Mootorsõiduk xxx, mis teisaldati 12.03.2024 Tallinnas Rahumäe tee 6/1 parklasse on

tagastatud 18.03.2024.

10. Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Mihkel Rinkilt

menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha summas 1329

eurot, joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud kokku 548 eurot ja riigi õigusabi kulud

(Alar Neilandi kaitsjatasu) kohtueelses menetluses kokku 490.44 eurot. Menetluskulusid

kogusummas 2367.44 eurot on võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse

jõustumisest igakuiselt vastavalt maksegraafikule vähemalt 197.29 eurot kuus Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447

Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV

pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi,

kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber

99925700008854.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike

andmete ja viitenumbriga Mihkel Rinkile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Süüdistatava kulu lepingulisele kaitsjale jätta süüdistatava kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada

apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult

teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral

koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav 30. aprill 2025. Tervikotsusele võib esitada

Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks

tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul

alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada

menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava

kohtulahendi, mis on kättesaadav 30. aprill 2025. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada

Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav

kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

I Süüdistus

11.

23.01.2024 kella 13:40 ajal juhtis Mihkel Rink isikuna, kes oli eelnevalt tarvitanud

narkootilisi aineid, tahtlikult uuesti ehk korduvalt Tallinnas Paldiski mnt Ehitajate tee ja Mõisa

tänava vahelisel teelõigul suunaga Mõisa tänava poole mootorsõidukit xxx reg-nr xxx, olles

joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt tuvastati Mihkel

Rinkil kokaiini, metamfetamiini ja amfetamiini tarvitamisest tingitud narkootiline joove

(joobeseisundi tuvastamise saatekirjad nr 24T-AOT00070 ja 24T-TXT00419 koos lisaga 2).

12.

12.03.2024 kella 14:22 ajal juhtis Mihkel Rink isikuna, kes oli eelnevalt tarvitanud

narkootilisi aineid, tahtlikult uuesti ehk korduvalt Tallinnas Kadaka teel Mustamäe tee ja Laki

tänava vahelisel teelõigul suunaga Mustamäe tee poole mootorsõidukit xxx reg-nr xxx, olles

joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt tuvastati Mihkel

Rinkil kokaiini ja amfetamiini tarvitamisest tingitud narkootiline joove (joobeseisundi tuvastamise

saatekirjad nr 24T-AOT00162 ja 24T-TXT01225 koos lisaga 2).

13. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub

väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

14. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Mihkel Rink tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2,

mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et

juht ei tohi olla joobeseisundis.

15. Seega pani Mihkel Rink tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt,

see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Prokuröri seisukoht:

16. Prokurör leidis, et M. Rink süü süüdistuses toodud kuriteo toimepanemises on

tõendatud ning taotles M. Rinki karistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 taotles prokurör

suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.02.2020 otsusega nr 1-19-10296 mõistetud

karistuse ärakandmata osa 3 aastat ja 6 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 6

aastat 6 kuud ja 6 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvestada karistuse hulka

eelvangistuses viibitud aeg alates 10.04.2024 kuni 15.01.2025 ehk 9 kuud ja 5 päeva ning

lõplikuks karistuseks lugeda 5 aastat 9 kuud ja 1 päev vangistust.

17. Samuti taotles prokurör KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M. Ringilt ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 2 aastaks.

III Kaitsja seisukoht:

18. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused M. Rink suhtes on täielikult

tõendamata ning tema kaitsealune tuleb esitatud süüdistustes õigeks mõista.

19. Kaitsja hinnangul ei ole M. Rink eitanud enne süüdistuses märgitud kuupäevadel

narkootiliste ainete tarvitamist, kuid ta ei nõustu etteheitega, et ta süüdistuses märgitud aegadel

oli joobeseisundis, kuna ta oli tarvitanud narkootilist ainet mitu päeva enne sõiduki juhtimist.

M. Rink tunnistas, et tal on sõltuvus narkootiliste ainete tarvitamisest. Kaitsja hinnangul ei saa

narkootilise või psühhotroopse aine tarbimist õiguslikult samastada narkojoobega. Ka

Riigikohus on väljendanud seisukohta, mille kohaselt tuleb eristada narkootilise aine

tarvitamist ja tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoovet. Kaitsja hinnangul ei tähenda

narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine automaatselt narkojoovet.

20. KorS § 37 lg 3 kehtestab joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ning nende tunnuste

esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisi kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Eelnimetatud sättes sisaldub viide sotsiaalministri 26.06.2014.a. määrusele 37 -

Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise

tuvastamise viisid. Nimetatud määruse § 2 lg-s 1 on sätestatud isiku võimalikule

joobeseisundile viitavad tunnused. Siit määrusest nähtub üheselt, et § 2 lg 1 nimetatud tunnused

võivad muuhulgas esineda ka joobes oleval isikul, mistõttu peab joobeseisundi kohta hinnangu

andja olema veendunud, et üks või teine tunnus esineb isikul just joobe tõttu.

21. Joobeseisundile viitav tunnus annab aluse kahtluseks isiku võimalikule joobeseisundile,

mitte ei kinnita 100%, et isik, kellel on üks või teine võimalikule joobeseisundile viitav tunnus

on kindlasti ka joobeseisundis.

22. Korrakaitseametnik fikseerib kirjalikult tunnused, mida ta isiku välisel vaatlusel

täheldab. Korrakaitseorgan ei selgita välja ega anna hinnangut, kas nimetatud tunnus esineb

isikul joobetõttu või muu asjaolu tulemusena. Ka haigla meditsiinitöötaja tuvastab üksnes

asjaolud ja teostab vastavad uuringud/katsed, mitte ei anna hinnangut s.t. ei võta seisukohta

isikul joobeseisundi esinemise osas.

23. EKEI eksperdi xxx poolt 19.02.2024.a. koostatud kirjalikus hinnangus M. Rinki

23.01.2024.a. episoodi osas joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta teeb hinnangu andja

üksnes lakoonilise kokkuvõtte: Lähtudes eeltoodust, esineb uuritaval M. Rink narkootilise või

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joove. Järeldus:

Esineb joove.“

24. Ka teine kriminaalasja materjalide hulgas olev kirjalik hinnang on koostatud EKEI

eksperdi xxx poolt 28.03.2024.a. M. Rinkil 12.03.2024.a. episoodis joobeseisundi olemasolu

või puudumise kohta on sama järeldusega.

25. Kummastki dokumendist ei nähtu hinnangu andja arutluskäik, selgitused jms kuidas

hinnangu andja jõuab enda erialaseid teadmisi kasutades järeldusele, et konkreetsel isikul

esineb joove. Ei nähtu, et hinnangu andja oleks välistanud mõne sümptomi, kuna nimetatud

sümptomid võivad uuritaval isikul olla püsivalt. Seega ei ole hinnangu andja seisukoha

kujunemine kõrvaltvaatajale arusaadav ega jälgitav.

26. Kohtuistungitel uuritud videosalvestistelt nähtub, et M. Rinkil mingeid tasakaaluhäireid

ei olnud ja ta käitus täiesti adekvaatselt. Samuti nähtus, et M. Rink tegi arsti poolt ettenähtud

harjutusi probleemideta ja vastas nii menetlejate kui ka meditsiinitöötajate küsimustele

adekvaatselt. Wismari Haiglas 23.01.2024 arst I P poolt koostatud protokollist nähtub, et M.

Rinkil artikulatsioon ja pulss olid normis, rombergi asend oli stabiilne, sõrmenina katse täpne,

kand-varvas kõnd sirgjoonel stabiilne, täpsemad liigutused olid täpsed.

27. Seega on käesolevas kriminaalasjas olnud põhjendatud kaitsja taotlus kuulata üle

asjatundja, kes oleks saanud kinnitada või lükata ümber kohtule esitatud eksperdi hinnanguid

M. Rinki joobe esinemise kohta.

28. Kaitsja seisukoha kohaselt ei saa M. Rinki käsitleda isikuna, kes oli 23.01.2024.a. kella

13:40 ajal ja 12.03.2024.a. kella 14:22 ajal joobeseisundis, mistõttu esineb põhjendatud alus M.

Rinki õigeks mõistmiseks.

IV Kohtu järeldused:

29. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära

prokuröri, süüdistatava ja tunnistajate ütlused asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja

kohtuistungil kontrollitud tõenditega on M. Rink süü KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ning M. Rink tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi

mõista. Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust vaid juhul, kui kohtualuse süülisus on

tõendatud ja kohtumenetluse käigus kohtul on kujunenud usaldusväärne ja kontrollitav

teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindas tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt. Tõendite hindamisel lähtus kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel

tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest.

30. KarS § 424 objektiivne koosseis nõuab kahe tunnuse esinemist. Esiteks peab olema

tegemist sõiduki juhtimisega. Sõiduki juhtimine on igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise

suunamisel. Teiseks peab juhtimine toimuma joobeseisundis. Koosseisutunnus joobeseisund

muudab KarS § 424 kuriteokoosseisu blanketseks. Joobeseisund on alates 01.07.2014

määratletud korrakaitse seaduse (edaspidi KorS) § 36 lg-s 1.

31. M. Rink on süüd mõlemas kuriteos kategooriliselt eitanud. Ta on nõus, et sõitis

joobetunnustega, aga mitte joobes. Ta selgitas 13.11.2024 kohtuistungil, et tal on diagnoositud

sõltuvushäire kokaiini tarvitamisest. Ravi ta saanud ei ole. On ainult läbinud Tartu Vanglas

programmi ning talle on määratud tugiisik. Ta vabanes Tartu Vanglast 2022 novembris ning

määratud kriminaalhooldusele kohustusega mitte tarvitada narkootilisi aineid. Seda kohustust

ta rikkus, vabandas seda nõrga iseloomuga ning oli sellega seoses nõus minema ravile ka

Viljandi haiglasse.

32.

23.01.2024 osas selgitas M. Rink, et tol päeval sõitis ta koju Paldiski maanteel, Rocca al

Mare juures sõidukiga xxx ning politsei peatas ta seoses kiiruse ületamisega, mida ületas

tähelepanematusest. Narkootilisi aineid ta tarvitanud ei olnud, kuid oli tarvitanud kokaiini

möödunud nädalavahetusel. Muid aineid ta tarvitanud ei olnud. Miks uriiniproov näitas ka

amfetamiini, öelda ei oska. Politseinik suunas ta parkalasse, kuna kahtlustas, et on tarvitanud

midagi. Küsiti, kas ta on nõus kiirtestiga, millest M. Rink keeldus, kuna ta ei ole nende

õigsuses veendunud. Auto vaadati läbi ning ta viidi Wismari haiglasse. Seal vaatas arst ta üle.

Palus kõndida ühe joone peal ning nina käega puudutada. Kõik oli korras. Peale seda paluti tal

anda uriiniproov, mida süüdistatav ka tegi. M. Rink selgitas, et ta ei suuda urineerida ajal, kui

keegi seisab tal selja taga, siis see võttiski kaua aega. Esimene proov, mille andis ja mille arst

väitis olevat mitte uriin, oli tegelikult GHB ning süüdistatav pani selle ise proovitopsi. Ta ei

mõelnud olukorda täpselt läbi ning hakkas kartma, kuna oli katseajal ning oli nädalavahetusel

narkootikume tarvitanud. GHB oli tal taskus, see tuli tal WC-s olles meelde ning valas selle

uriinitopsi. Samas väitis M. Rink, et GHB-d ta tegelikult ei tarvita ning see oli lihtsalt

nädalavahetusest pükste taskusse jäänud. Peale uue proovi andmist läksid nad välja

politseiautosse pabereid vormistama ning peale seda läks ta koju.

33.

12.03.2024 sõitis ta taas koju, seekord sõidukiga xxx. Ka sel päeval ei olnud ta

tarvitanud kokaiini, kuid oli seda teinud nädalavahetusel. Muid aineid ta tarvitanud ei olnud.

Sõiduki peatamise põhjuseks oli kinnitamata turvavöö ning telefoniga rääkimine. Politsei

kontrollis dokumente ning ütles, et kuna tal on varasem kokkupuude narkootikumidega olemas,

tuleb tal teha kiirtest, millega seekord M. Rink nõustus. Test näitas kokaiini, kuid süüdistatav

selgitas politseinikele, et kahtleb selle usaldusväärsuses. Vormistati kiirtesti tegemise protokoll

ning ta viidi Wismari haiglasse. Jällegi arst vaatas ta üle ja palus teha koordinatsiooni teste.

Samuti pidi ta andma uriini analüüsi. Esimene kord läks kiirelt, kuid jällegi see millegipärast ei

sobinud. Tema seda ei manipuleerinud. Teise korraga sai ta uriiniproovi antud, kuid sellega

läks väga kaua aega. Peale seda sai ta koju minna.

34. Seega ei ole käesolevas asjas ei ole vaidlust kuritegude toimepanemise ajas ning kohas,

samuti puudub vaidlus selles, et M. Rink 23.01.2024 kella 13:40 ajal juhtis Tallinnas Paldiski

maanteel Ehitajate tee ja Mõisa tänava vahelisel teelõigul suunaga Mõisa tänava poole

mootorsõidukit xxx, reg.märk xxx, ning 12.03.2024 kella 14:22 ajal juhtis taaskord Tallinnas

Kadaka teel Mustamäe tee ja Laki tänava vahelisel teelõigul suunaga Mustamäe tee poole

mootorsõidukit xxx, reg.märk xxx.

35. M. Rink kinnitas, et tarvitab narkootikume regulaarselt, kuid nimetatud kuupäevadel ta

narkootilise aineid ei tarvitanud, vaid oli seda teinud eelnevalt nädalavahetusel ning seega ei

saanud ta sõidukit juhtida joobeseisundis.

36. Kohus loeb M. Rinki sellekohased väited paljasõnaliseks kuivõrd kriminaalasjas

kogutud ja kohtus uuritud tõendid tema väiteid ei kinnita. Paljasõnalised on M. Rink väited

ainuüksi seetõttu, et mitte millegagi ei ole väiteid võimalik kontrollida osas, millal ta

narkootilisi aineid tarvitas. Väide, et tarvitas nädalavahetusel tähendaks justkui tarbinuks ta

narkootikume ca 2-3 päeva tagasi (juhtimiselt kõrvaldamised toimusid mõlemal päeval

teisipäevasel päeval ning M. Rink väitis, et tarbis nädalavahetusel). Kohus loeb M. Rinki väited

narkootikumi tarvitamise kohta eelnevatel päevadel kohut eksitavaks sooviga vabaneda

vastutusest.

37. Vaidlus on selles, kas M. Rink 23.01.2024 kella 13:40 ajal ning 12.03.2024 kella 14:22

ajal juhtis mootorsõidukeid, olles narkootilise joobe seisundis ning kas ta tegi seda tahtlikult.

23.01.2024 kell 13:40 toimepandud kuritegu

38. Lisaks M. Rink enda ütlustele kinnitavad sõiduki juhtimise fakti sel päeval tunnistajana

ülekuulatud politseinik R R.

39. Tunnistaja R. R andis 12.11.2024 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötas

23.01.2024 pealelõunal politseinikuna liiklusjärelevalvetalituses ning koos paarimees M Higa

pidasid nad süüdistatava seoses kiiruse ületamisega kinni Paldiski mnt-l loomaia parkalas.

Kiirust mõõtis grupijuht M V, peatajakas oli R V ning parklasse suunas süüdistatava R V.

40. Tunnistaja R. R ütlused tõendavad sõidukit juhtinud M. Rinki kinnipidamisel tuvastatud

tervislikku seisundit. Tunnistaja ütluses puudub kohtul alus kahelda. On tuvastatud, et tegemist

oli tavapärase liiklusjärelvalve teostamisega, kus kontrolliti mootorsõidukite kiirust. Just

kiiruse ületamisega jäi M. Rink politsei vaatevälja ja tema suhtes teostati tavapärast kontrolli.

41.

23.01.2024 toimepandud kuriteo osas selgitas tunnistaja R. R, et kontrollis süüdistava

dokumente. M. Rink tundus talle kahtlane, tema olek oli närviline ning autost väljudes olid tal

koordinatsioonihäired, jäi mulje, et isik võib olla narkojoobes -tema silmad olid punetavad ja

läikivad, pupillid olid ahenevad ja reageeris valgusele aeglaselt, samuti esines tal nüstagm

(silmatõmblus). Andmebaasi kontrollimisel selgus, et isikul on erinevate rikkumistega suur

register, ka narkootikumidega seotud rikkumised. Samuti kontrollisid nad pulssi, see oli kõrge

(120). Nad pakkusid isikule teha kiirtest, millest M. Rink keeldus, peale mida otsustati sõita

Wismari haiglasse ekspertiisi. Enne seda vaatas tunnistaja sõiduki isiklikult läbi -auto

tagaistmel oli seljakott, mille sees nukirauad, mille M. Rink võttis omaks. Isiku läbivaatuselt

leidsid nad taskust ka läbipaistva minigrip kotikese, mille sees oli valge pulbrilise aine jäägid.

Seega kinnitavad tunnistaja ütlused, et M. Rinkil esinesid narkojoobele viitavad välised

tunnused.

42. Tunnistaja ütlusi kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll. On fikseeritud, et

23.01.2024 ei nõustunud M. Rink indikaatorvahendi kasutamisega, kuid esinesid

joobeseisundile viitavad tunnused - kõnnak kergelt taaruv, suurenenud uudishimu, rahutus ja

meeleolu kiire vaheldumine, häiritud koordinatsioon, pupilli ahenenud ning reaktsioon

valgusele aeglane, nüstagm, pulss 120. Samuti kinnitab tunnistaja ütlusi igakülgselt asitõendi

vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 23.01.2024 politsei vormikaamera salvestist M. Rinki

kinnipidamisest ja Wismari haiglasse ekspertiisi toimetamisest. Videosalvestisel nähtub kogu

protsess alates sõiduki kinnipidamisest, seejärel juhtimiselt kõrvaldamisest, sõiduki

läbivaatusest ja leitud esemetest kui ka Wismaris proovi andmise ning arsti vastuvõtust.

43. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja EKEI uuringu nr 24T-TXT00419, protokoll ja

lisa 2 tõendab, et M. Rinkil tuvastati uuringu läbiviimiseks 23.01.2024 kell 14:35 võetud

proovist narkojoove (ainetele kokaiin, metamfetamiin, amfetamiin). Ekspert jõudis järeldusele,

et 23.01.2024 esines M. Rinkil narkootilise- või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud

joove.

44. Kirjalike tõenditena esitati kohtule veel sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis

kinnitab, et 23.01.2024 oli M. Rink on kõrvaldatud mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga

xxx juhtimiselt. Samuti asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub 23.01.2024 kell 13:40 kiiruse

mõõtmine mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx liikumisest. Liiklusregistri õiend

tõendab lisaks sõiduki andmetele, et süüdistataval on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus.

45. Joobekahtluse korral testib politseiametnik juhti esmalt indikaatorvahendiga. Seejärel

toimetatakse ta tervishoiuasutusse või ekspertiisiasutusse ning alles seal tuvastab juba arst, kas

inimene on kaine või on tal narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või on ta

tarvitamisest põhjustatud joobes.

46. Tunnistaja R. R ongi selgitanud, et kuna isik ise eitas narkootilise aine tarvitamist,

toimetati ta Wismari haiglasse. Wismari haiglas läks päris kaua aega, kindlasti üle tunni, kuna

isikul ei tahtnud uriin tulla. Koos paarmehega nad valvasid teda kordamööda ning esmalt täitis

M. Rink proovitopsi valge läbipaistva vedelikuga. Kust vedelik pärines, tunnistaja ei näinud,

kuid kui süüdistatav selle talle ulatas oli kohe näha, et topsi sees ei ole uriin. Ka arst vaatas

topsi üle, nuusutas seda ning ütles, et tegemist ei ole uriiniga, andis süüdistatavale uue topsiku

ja käskis selle uriiniga täita. Sellega läks väga kaua aega ning vahepeal anti talle juua nii vett

kui kohvi. Uriini topsikust pakendamist nägi tunnistaja ise pealt ning vajalikud dokumendid

vormistati Wismari haigla juures.

47. Seega nähtub üheselt tunnistaja ütlustest, et oli piisav alus mootorsõiduki juhtimiselt

kinnipeetud M. Rinki joobeseisundi kontrollimiseks, mis on lubatud KorS § 37 lg 1 p 1 alusel.

Narkootilise aine tuvastamiseks toimetati isik raviasutusse KorS § 46 lg 1 järgi lubatud

seaduslikul alusel.

48. Kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et M. Rink allutati pärast tema

mootorsõiduki juhtimiselt kinnipidamist menetlustoimingutele alkoholi- ja narkojoobe

kindlaksmääramiseks vastavalt KorS-is ettenähtud korrale. Joobeseisundi tuvastamisele, samuti

narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tuvastamise kontrollile allutatud M.

Rinkile selgitati tema õigusi eelnimetatud seaduse § 38 ja § 41 lg 6 järgi, mida M. Rink on

kinnitanud oma allkirjaga. Raviasutusse toimetamine narkootilise aine tuvastamiseks on

toimunud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga. M. Rink toimetati 23.01.2024 Wismari

haiglasse Tallinnas narkootilise aine tuvastamiseks ning bioloogilise vedeliku proovi

võtmiseks.

49.

07.03.2024 koostatud ning kohtus vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et

23.01.2024 väljudes proovi andmiselt toimetab M. Rink meditsiinitöötajale uriinitopsi, milles

on näha läbipaistvat vedelikku. Meditsiinitöötajate ja politseiametnike (vt ka käesoleva lahendi

p 46) sõnul tegemist ei ole uriiniga, ning annavad M. Rinkile uue uriinitopsi ja suunduvad

tagasi WC-sse ekspertiisiproovi võtmiseks. Videosalvestuse lõpuni politseiametnik seisab

ekspertiisiproovi andva mehe selja taga.

50. Samuti nähtub videolt, et M. Rink väljub wc-st, et juua kraanist vett. Politseiametnik

seejärel pöördub meditsiinitöötajate poole ja annab neile teada, et seal on mingi süstal.

Meditsiinitöötaja vastab, et see on ekspertiisi andva mehe süstal ja meditsiinitöötaja võtab

kinda, millega võtab wc poti taga maas oleva süstla. M. Rink teatab, et ei tea sellest midagi ja

tema pole mingit süstalt kuhugi pannud. Kohtuistungil M. Rink tunnistas, et tegelikkuses üritas

ta proovi manipuleerida, proovides uriini asendada GHB-ga.

51. Indikaatorvahendi kasutamine on üks esimesi toiminguid, mida politsei joobekahtlusega

juhi suhtes teeb. KorS § 37 lg 1 ls 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu

korrakaitseorgan joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. KorS § 41 lg 1 kohaselt

võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan tuvastada narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või

toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi

kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Nimetatud

toimingud oli M. Rink suhtes läbi viidud.

52. Hinnang joobeseisundi kohta vormistatakse joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisana.

Hinnangu annab EKEI ekspert, lähtudes terviseseisundi kirjelduse protokolli kantud

kirjeldusest ning joobeseisundi tuvastamise saatekirja kolmandasse osasse kantud bioloogilise

vedeliku proovi uuringu tulemusest. Hinnang kirjutatakse vabas vormis. Viimasena kirjutab

ekspert, kas esineb joobeseisund või mitte.

53. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert-arst-toksikoloog xxx koostas hinnangu

(24T-AOT00070 ja 24T- TXT00419, protokoll ja lisa 2) ja jõudis järeldusele, et M. Rink oli

23.01.2024 narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joobes.

54.

23.01.2024 esinenud joobe tuvastamisel on ekspert kirjeldanud, et lähtus talle esitatud

dokumenditest ning tuvastatud asjaoludest. Ekspert kirjeldas, et lähtudes patrullpolitseiniku R.

Ri ettekandes fikseeritud 23.01.2024 esinevatest joobele viitavatest fikseeritud tunnustest on

tuvastatud M. Rinkil narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joove.

Täpsemalt on kõik tunnused ka välja toodud. Nimelt 23.01.2024 kell 13:41 olid joobele

viitavateks tunnusteks: rahutus, pupilli reaktsioon aeglane, ahenenud pupill, silmad punased ja

märjad ja läikivad, silmadel esineb nüstagm, tasakaaluhäired, kiire pulss 120 x/min....). Kell

13:50 indikaatorvahendi kasutamise protokollis on fikseeritud M. Rinkil esinevatest

joobeseisundile viitavad tunnused: sõidukist väljumisel oli tasakaal häiritud; kõnnak oli kergelt

taaruv; füüsiliste eripäradena on märgitud häiritud koordinatsioon. Samuti on fikseeritud, et M.

Rinkil oli suurenenud uudishimu, meeleolude kiire vaheldumine, samuti oli mees rahutu.

Kontrolliti pupilli reaktsiooni valgusele, see oli aeglane, esines nüstagm. Pulss oli kiire - 120 x/

min. Kehaliselt on fikseeritud veel silmade sidekestade punetus ning asjaolu, et silmad olid,

märjad, läikivad, rahutud, ekslevad, pupillid olid ahenenud. Ekspert on arvestanud joobe

tuvastamisel ka vormikaamera 23.01.2024 salvestisest nähtuvatest joobele viitavatest

tunnustest. Täpsemalt kella 14:02 ajal on fikseeritud kiirenenud liigutused, pidev liikumine,

rahutus. Samuti on tuvastatud märkimisväärselt kiirenenud kõne, asjaolu, et M. Rink oli

seismisel ebakindel, tuikus kergelt, kõnnak oli veidi ataktiline. Samuti silmi on kirjeldatud

unise, läikiva, sagedase pilkumisega. Eeltoodus veendus ka kohus videosalvestisi vaadates.

Samuti on M. Rinkil fikseeritud esinev suukuivus — M. Rink niisutas keelega huuli. Kella

14:42 ajal fikseeriti N. Rinkil laienenud pupillid, silmad unised, ,,seisavad“, läikivad;

kiirenenud kõne. Märgitud küsimärk ajatajuhäire juurde. On tuvastatud värinad lihastes,

silmalaugudes, kätes, lisaks näolihastes värinad ja tikid. On fikseeritud, et M. Rinki kõnd on

ebakindel, tuikuv, esineb suukuivus. Kell 15:23 tuvastatud M. Rinki seismine kui ebakindel,

kõnnak veidi ataktiline; autoukse avamine ebakindel; liigutused kiirenenud; rahutus; kõne

kiirenenud. Kell 14.35 fikseeritud joobele iseloomulikud kliinilised leiud Wismari Haigla AS

Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr. 4/4. Sellest nähtub, et viimase 24 h jooksul oli M.

Rink tarbinud pregabalini 15 mg. Samuti fikseeritud arsti poolt aeglustunud pupillide suurus ja

reaktsioon valgusele, esinev nüstagm. Märgitud, et M. Rink sõnade järgi tarvitas viimati

uimasteid või alkoholi 20.01.24, tarvitas kokaiini. Märgitud, et muu kliiniline leid oli normis ja

joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 24T-TXTO0419 fikseeritud uriinist leitud ainetest

(kokaiin, metamfetamiin, amfetamiin), esineb M. Rinkil narkootilise või psühhotroopse aine

tarvitamisest tingitud joove.

55. Kuivõrd M. Rink ei nõustunud temal tuvastatud joobe esinemisega ning seadis joobe

tuvastanud eksperdi järeldused kahtluse alla pidas kohus vajalikuks kutsuda eksperdi kohtusse.

56. EKEI kohtuekspert-toksikoloog M T selgitas 12.11.2024 kohtuistungil, et ta on ainus

arst-toksikoloogia ekspert Eestis ning aastas tuleb tal isiku joobeseisundi olemasolu või selle

puudumise kohta anda keskmiselt üle 700 hinnangu. Joove tuvastatakse umbes veerandil.

Suuremal osal on tarvitamise tunnused ja väike protsent on ka sellised, kus narkootilisi aineid

ka ei leita, aga neid on hästi harva.

57. Ekspert selgitas, et hinnangu andmise aluseks on joobeseisundi tuvastamise saatekiri,

kus on kirjas, missugused ained on leitud ja samuti terviseseisundi kirjeldamise protokoll, mis

on täidetud arsti poolt. Praeguseks uue praktika kohaselt lähtub ekspert ka patrullpolitseinikku

ettekandest, indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja vormi kaamera salvestistest.

Mõnikord ka turvakaamerate salvestitest. Isiku terviseandmetele eksperdil ligipääsu ei ole ning

selle jaoks on aja eraldi luba. Hinnangu andmisel lähtub ta korrakaitseseadusest, bioloogilise

vedeliku proovi tulemusest ning terviseseisundi kirjeldamise nõuetest, mis on esitatud arstile.

Ekspert selgitas, et praktikast tulenevalt on esitatud juurde teised dokumendid, mis aitavad

joobe tuvastamisele kaasa. Samuti on eksperdil tööalaselt olemas tööjuhend.

58. Narkootilise aine sisaldus uriinist määratakse üldjuhul EKEI-s tõenduslike meetoditega-

gaasikromatograafia-massispektromeetria, on ka vedelikkromatograafia-massispektromeetria.

M. Rink puhul on kasutatud metoodikat ERI 5.1 - gaasikromatograafia-massispektromeetria.

59. Ekspert selgitas, et narkootiliste ainete puhul ei ole ainuüksi oluline aine sisalduse

protsent või siis metaboliitide tase vaid vajalik on ka kliiniline leid. Alati ei ole võimalik jõuda

järelduseni, et politsei poolt kirjeldatud isiku välised tunnused on narkojoovet kinnitav tunnus,

sest need tunnused võivad olla väga sarnased mõne teise tunnusega. Eriti näiteks GHB ja

alkohol, mis töötavad organismis üsna ühtemoodi ja nende välised tunnused on sarnased. Kuigi

mõningaid nüansse on ka seal. Oma kogemusest ütleb ekspert, et kui vaatab vormikaamera

salvestisi samuti, siis ta juba tegelikult näeb ära, et see võiks olla hoopis narkojoove, mitte

alkoholijoove. Sellised põhitunnused kui on joove, on ikkagi sarnased - tasakaalu häired,

kõnehäired. Ja kuigi sellised näitajad võivad olla ka põhjustatud mingist muust tervislikust

seisundist, siis on vajalik eeldada, et narkootilisi aineid organismis ei ole.

60. Narkootilise aine joobe tekkimine isikul sõltub paljuski sellest, mida on manustatud.

Kõige kiiremini tekib see süstides, praktiliselt saabub sekunditega. Järgmine on kiiruselt

üldjuhul nina kaudu manustades, see võtab samuti aega paarkümmend sekundit kui hakkavad

joobe tunnused tekkima. Suu kaudu suhteliselt aeglaselt, sõltub ainest ja kas aine on näiteks

tabletina või lihtsalt pulbrina, kuid üldjuhul hakkavad välised tunnused tekkima 15 minuti

jooksul.

61. Kokaiini ja amfetamiini tarvitamisest tekkinud joobeseisundi kestvus sõltub kas neid on

tarvitatud koos või eraldi. Kokaiini joove iseenesest on suhteliselt lühike, sellised tunnused

võib leida kuskil kuni 6 tundi, mõnikord natuke kauem. Eksperdi hinnangul tuleks amfetamiin

ja metamfetamiini panna kokku, sest üldjuhul Eestis, kui on need koos leitud, siis on tarvitatud

amfetamiini millel on metamfetamiin lihtsalt protsessis kus on teda toodetud jäänud sisse, mitte

ei ole kahe eraldi ainena võetud. Sellisel juhul võib olla ka mõnikord tunnuseid näha kuni 12

tundi. Kui neid ained on koos manustatud, siis läheb joobeseisundi kestvus pikemaks. Pideva

amfetamiini tarvitaja puhul võivad olla välised tunnused juba üsna vähe märgatavad ka paari

tunni pärast, üldjuhul kuni 6 tundi.

62. Kui lähtuda M. Rinki kaasusest, siis sellised tunnused nagu tal olid tuvastatud ning kui

lugeda tõeseks süüdistava ütlused, et ei olnud vahetult narkootikume tarvitanud, siis

joobetunnuseid tal esineda ei oleks saanud, kui siis ainult nüstagmiat võiks olla kergelt näha,

mis üldjuhul tähendab seda, et inimene jälgib silmadega pliiatsit ainult silmadega pead

keeramata, siis hakkavad silmad võnkuma. Seda võib olla mõnikord kuni 48 tundi näha.

63. Kokaiin on üldjuhul uriinist leitav 3-4 päeva hiljem, väga kvaliteetne aine ka 5 päeva

hiljem. Amfetamiin koos metamfetamiiniga võib olla samuti kuni 5 päeva määratav.

Igapäevasel või sagedasel tarvitajal võib amfetamiin olla leitav ka 7 päeva hiljem. Kokaiin

läheb väga ruttu ära, amfetamiin võib olla ka näiteks koos muude tervisehädadega, näiteks

neerupuudulikus kuni kaks nädalat. Üldjuhul eriti just amfetamiin ja metamfetamiin on sellised

ained, mis põhjustavad põie sfinkteri kinni jäämist ja urineerimine on väga harv. Ja ei ole üldse

haruldane, et kui nendel juhtudel tuleb võtta kateetriga uriini, sest inimene ei ole lihtsalt

suuteline urineerima isegi kui ta on joonud vett 2-3 liitrit. Kokaiin nii tugevalt ei mõjuta, ta

veidi küll harvendab seda tualetis käimist, aga mitte nii palju kui amfetamiin.

64. M. Rink ekspertiiside puhul selgitas ekspert, et urineerimise pikkusaega arvesse ei

võtnud, vaid ta lähtus välistest tunnustest. Kuigi ajavahemik oli pikk kuni uriinianalüüs sai

antud, siis vahel võib olla nii, et inimene on eelnevalt tualetis käinud ja kuna sel korral

eksperdil ka selline teadmine puudus, siis oletusi ta kirja ei pannud.

65.

23.01.2024 koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist on võimalik väita, et

süüdistaval on ainult üksikud jääknähud, nüstagm on positiivne, kuid samas, kui vaadata

vormikaamera salvesist, siis eksperdi pilguga esinevad M. Rinkil tasakaaluhäired, seismisel on

ta ebakindel, kõnnak on veidi ataktiline, liigutused on kiirenenud, kõne on kiirenenud ning

olemas on joobeseisundi tunnused.

66. Ekspert selgitas, et kuna kokaiin väljub kehast suhteliselt kiiresti, tähendab see

käesoleval juhul seda, et mõlemal juhul oli isik kokaiini tarvitanud suhteliselt hiljuti. Kokaiin

ka metaboliseerub hästi kiiresti. M. Rinki puhul on leitud kokaiini, aga mitte metaboliiti.

Bensoüülekogniini kirjutatud ei ole, et see tähendab seda, et see ajavahemik on väga lühike -

päev, poolteist on maksimum. Edasi hakkavad juurde tulema juba metaboliidid. Kolmandal

päeval on võimalik näha ainult bensoüülekogniini ning saab järeldada, et selle ajavahemiku

jooksul on isik kokaiini tarvitanud, kuigi kokaiini näitu enam ei ole, vaid on metaboliit. Seega

kui süüdistatav väidab, et on tarbinud narkootikume kolm päeva tagasi, siis see pigem ei vasta

tegelikkusele ning meditsiiniliselt on võimalik, et ta tarvitas neid päev kuni poolteist tagasi ning

sõiduki juhtimise hetkel, kuna amfetamiin on ka pikema toimega, viitasid kõik kliinilised

tunnused narkootilisele joobele.

67. Seega eeltoodust tulenevalt on ekslik kaitsja väide, et eksperdi poolt antud

arutluskäigust, selgitusest jms kuidas ekspert jõudis enda erialaseid teadmisi kasutades

järeldusele, et konkreetsel isikul esines joove. Kohtu hinnangul on ekspert vägagi selgelt ja

jälgitavalt selgitanud kuidas M. Rinki joove tuvastati. Samuti selgitanud asjaolu, et

meditsiiniliselt ei ole võimalik püsida narkojoobe tunnustel sedavõrd kaua aega nagu

süüdistatav väidab.

68. KorS § 41 lg 13 kohaselt annab riiklik ekspertiisiasutus bioloogilise vedeliku proovi

uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal hinnangu isiku

joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta.

69. Kohus loeb eksperdi ütlustega tuvastatuks, et oma tegevuses juhindub ta lisaks

õigusaktidele ka tööjuhendist, samuti algandmetest, et oma järeldusele jõuda, samuti selgitas

ekspert nii seda, milliseid metoodikaid kasutatakse narkootilise aine tuvastamiseks uriinist kui

ka seda, kui kaua üks või teine aine inimese organismis püsib ning millistest nüanssidest see

ajavahemik sõltub. Kõige eelkirjeldatu koosmõju hindamisel jõudis ekspert järeldusele, et M.

Rinkil esines 23.01.2024 narkootiline joove ning kohtul ei ole ühtegi alust järelduses kahelda.

70. Kohus ei nõustu ka kaitsja väitega, et kuna antud hinnangut annab Eestis vaid üks

ekspert, siis on üheselt mõistetav, et joobeseisundi esinemise või puudumise kohta hinnangute

andja töötab konveiermeetodil. Kaitsja tõdes, et konveiermeetodil töötamine toobki kaasa

olukorra, kus antava hinnangu kujunemine ei ole jälgitav ning hinnangu andja tekstiilne osa

väljendubki üksnes fraasides „esineb joove“ või „joovet ei esine“.

71. Esiteks märgib kohus, et järeldust polegi võimalik muul moel sõnastada, kui

konstateerida kas joove on või teda ei ole. Teiseks märgib kohus, et ekspert M. T on eraldi

selgitanud, et vaatamata suurele töökoormusele ja ka asjaolule, et selliseid hinnanguid annab ta

üksinda üle Eesti, ei ole tegemist n.ö konveierjäreldustega. Kuigi suur töömaht on suur

väljakutse, siis iga väiksemgi kahtlus tõlgendatakse isiku kasuks ning seetõttu moodustab

nende hinnangute arv, mille kohaselt on isik olnud narkojoobes, kõigest ühe veerandi.

72. Eeltoodud tõenditest nähtub, et M. Rink juhtis 23.01.2024 kella 13.41 paiku Paldiski

mnt 145 juures mootorsõiduki xxx reg.nr. xxx ning tal tuvastati EKEI uuringuakti nr 24T-

TXT00419 ja eksperdi hinnangu alusel 23.01.2024 kell 14:35 võetud proovist narkojoove

(kokaiin, metamfetamiin, amfetamiin).

Lisaks on tunnistaja ütluste, asitõendi

vaatlusprotokolliga politsei rinnakaamera salvestisest tuvastatud, et M. Rink manipuleeris

uriinianalüüsiga proovides proovitopsi panna muid vedelikke peale uriini.

73. Sellise tegevusega rikkus M. Rink liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse

(KorS) § 36 lg 1 ja 4 nõudeid.

74. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud

korras.

75. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine

või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

76. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid 1) alkoholijoove; 2)

narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

77. Kohus asub seisukohale, et kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et M. Rink on

juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, täpsemalt narkootilise, psühhotroopse või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobes ja teinud seda korduvalt. Seega on M. Rink

käitumises tuvastatud KarS § 424 lg 1 sätestatud objektiivne koosseis.

12.3.2024

kell 14:22 toimepandud kuritegu

78. Lisaks M. Rink enda ütlustele kinnitavad sõiduki juhtimise fakti 12.03.2024 kl 14:22

päeval tunnistajana ülekuulatud politseinik R P.

79. Tunnistaja R. P andis 12.11.2024 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötades

politseinikuna koos paarimees E L liiklusjärelvalves 12.03.2024 pidasid nad kinni Kadakae tee

ja Mustamäe tee ristmikul isikuid, kes, kes kas rääkisid telefoniga või ei kasutanud

turvavarustust või olid muud tehnilised probleemid autodel. Grupijuht jälgis ja andis neile ette

neid sõidukeid, kes rikkumisi toime panid ja Raido Sult pildistas rikkumisi. Süüdistatav juhtis

mootorsõidukuit telefon käes ning ta suunati parklasse.

80. Tunnistaja R. P ütlused tõendavad sõidukit juhtinud M. Rinki kinnipidamisel tuvastatud

tervislikku seisundit. Tunnistaja ütluses puudub kohtul alus kahelda. On tuvastatud, et tegemist

oli tavapärase liiklusjärelvalve teostamisega, kus kontrolliti liikluses liiklevaid juhte, kes ei

kasutanud turvavarustust või tegelesid juhtimise ajal kõrvalise tegevusega või täheldati

sõidukitel esinevaid tehnilisi probleeme. Just eelneva rikkumisega jäi M. Rink politsei

vaatevälja ja tema suhtes teostati tavapärast kontrolli.

81.

12.03.2024 toimepandud kuriteo osas kuulas kohus üle tunnistaja R. P, kes selgitas, et

M. Rinkiga vesteldes ilmnesid narkootikumide tarvitamise tunnused. Esmalt kontrollisid nad

pulssi, see oli kõrge (140 ligi) ning see ei läinud mingi aja jooksul alla, pupill oli laienenud ja ei

reageerinud valgusele. Ka tema riietus ei vastanud ilmastikutingimustele. Kuigi see ei ole

otseselt joobele viitav tunnus, hindab politsei alati olukorda kogumis. Algselt tundus

süüdistatava kõne tavaline, kuid mida edasi nad suhtlesid, toimusid M. Rinkil meeleolu

muutused. Tunnistaja ei mäleta, kas isik tunnistas narkootikumide tarvitamist, kuid nad tegid

talle kiirtesti, millega süüdistatav oli nõus. Kiirtest osutus positiivseks, millistele ainetele, ei

mäleta. Seejärel teostasid nad sõidukile vallasaja läbivaatuse, kuna oli alust arvata, et seal võib

olla narkootikume. Kui isik autost väljus, siis juhi istme peal oli valge puru nad pakendasid

selle kaasa, kuigi seda oli imevähe.

82. Kirjalike tõenditena kinnitavad tunnistaja ütlusi M. Rinki 12.03.2024 kuriteo

toimepanemises isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et M. Rink peeti

kinni 10.04.2024 kell 13:15 Harju maakonnas Tallinnas Rahumäe tee 6/1. Kohtule esitatud

indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 12.03.2024 M. Rinkil tuvastati positiivne

indikaatorvahendi tulemus ainetele kokaiin ja amfetamiin, samuti esinesid joobeseisundile

viitavad tunnused. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et M. Rink kõrvaldati

sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juhtimiselt 12.03.2024.

83. Kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et 12.03.2024 kell 14:24 paiku

peatas politsei M. Rinki poolt juhtud sõiduki, kogu protsessi kuidas tehti kiirtest ning Wismari

haiglasse ekspertiisi toimetamine. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt tõendab, et mootorsõiduk

xxx registreerimismärgiga xxx teisaldati 12.03.2024 Tallinnas Rahumäe tee 6/1 parklasse.

84. Samuti selgitas tunnistaja R. P, et isiku juures midagi keelatut ei leitud. Peale testi

vastust viidi isik Wismari haiglasse uriiniproovi andma. Kaua proovi andmine kestis, ei oska

tunnistaja hinnata, kuid mäletab, et süüdistatav üritas proovi manipuleerida. Paarimees näitas

talle esmast proovi, tunnistaja sai aru, et see ei ole uriin. Tegemist oli mingi hallika vedelikuga.

Ta näitas seda meditsiinitöötajale ning viimane järeldas sama olles seda eelnevalt nuusutanud

ning pakkus, et see on mingi e-sigareti vedelik. M. Rinkile selgitati, et ta peab uue proovi

andma ning tunnistaja kutsus veel teise patrulli kohale (kaks meesterahvast), kes oma

kohalolekuga pidid tagama, et uut proovi ei saaks manipuleerida. Teisel katsel uriini andmine

õnnestus. Peale dokumentide vormistamist vaatas arst isiku üle ja ta vabastati. Kogu kirjeldatud

tegevus on jäänud politseinikul olnud rinnakaamera salvestusele.

85. Seega nähtub üheselt tunnistaja ütlustest, et taaskord oli piisav alus mootorsõiduki

juhtimiselt kinnipeetud M. Rinki joobeseisundi kontrollimiseks samadel alustel nagu

23.01.2024 (vt käesoleva lahendi p 45, 47 ). M. Rink toimetati Wismarisse narkootilise aine

tuvastamiseks.

86. Kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et M. Rink allutati pärast tema

mootorsõiduki juhtimiselt kinnipidamist menetlustoimingutele alkoholi- ja narkojoobe

kindlaksmääramiseks vastavalt KorS-is ettenähtud korrale. Joobeseisundi tuvastamisele, samuti

narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tuvastamise kontrollile allutatud M.

Rinkile selgitati tema õigusi eelnimetatud seaduse § 38 ja § 41 lg 6 järgi, mida M. Rink on

kinnitanud oma allkirjaga. Raviasutusse toimetamine narkootilise aine tuvastamiseks on

toimunud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga. M. Rink toimetati 12.03.2024 Wismari

haiglasse Tallinnas narkootilise aine tuvastamiseks ning bioloogilise vedeliku proovi

võtmiseks.

87.

03.04.2024 koostatud ja kohtus vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et

12.03.2024 meditsiinitöötajad teostavad M. Rinkile joobeseisundile viitavate tunnuste kontrolli

ja seejärel annab M. Rink ekspertiisiks haigla tualetis proovi.

88. M. Rink viies proovi meditsiinitöötajale, küsib meditsiinitöötaja koheselt M. Rinkilt,

kas tegemist on uriiniga või on seal sees midagi muud. Meditsiinitöötajal ja politseiametnikel

tekib kahtlus, et proovitopsis olev vedelik ei ole uriin ja mehele antakse võimalus anda uuesti

uriiniproov.

89. Kohus loeb tuvastataks, et ka 12.03.2024 üritas M. Rink oma analüüsi tulemusi

manipuleerida proovides meditsiinitöötajad viia eksimusse, nimelt pani M. Rink proovitopsi

teise vedeliku, mitte uriini.

90. Koosmõjus käesoleva lahendis p 51 ja 52 kirjeldatud indikaatorvahendi kasutamise

õiguslike alustega andis ka selles kuriteos Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert-arst-

toksikoloog M T oma hinnangu (24T-AOT00070) ja jõudis järeldusele, et M. Rink oli

12.03.2024 narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joobes.

91.

12.03.2024 esinenud joobe tuvastamisel on ekspert tuginenud talle esitatud

materjalidele. Nimelt patrullpolitseinik R. P ettekandes märgitud ning 12.03.2024 kella 14:22

ajal fikseeritud esinesid M. Rinkil joobele viitavad tunnused (...mootorsõiduki juhiga vesteldes

ilmnesid narkojoobele viitavad tunnused: silmade sidekestade punetus, pulss 143, pupill ei

reageerinud valgusele...). Samuti indikaatorvahendi kasutamise protokollis 12.03.2024 kell

14:35 fikseeritud M. Rinkil joobele viitavad tunnused – aeglane pupilli reaktsioon valgusele;

kiire pulss:143x/min; silmade sidekestade punetus. Vormikaamera salvestistelt nähtuvast

joobele viitavast leiud, vastavalt kell 14:31: silmad unised, läikivad, punetavad; liigutused

kiirenenud, ataktilised, sahmerdav; kõrvade punetus; agressiivsuse tõus. Kell 16:29 fikseeriti

M. Rinkil ,,seisvad“ silmad, kiirenenud liigutused, kergelt ataktiline kõnd, meeleolult:

agressiivne/pahur. Kella 17:09 ajal fikseeriti M. Rinkil silmade vähenenud pilgutamine;

agressiivsus; spontaanne horisontaalne nüstagm; seistes esines kehas värin, kerge ebakindlus;

kõnd ataktiline; kõne kiire, vaidleb. Kell 17:49 tuvastati M. Rinki seismisel kerge ebakindlus.

Kella 16:30 ajal Wismari Haigla AS Narkootilise või psühhotroopseaine või muu sarnase

toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamiseprotokollist nr. 17/7

fikseeritud joobele viitavatest tunnustest on fikseeritud pupillide suurus ja aeglustunud

reaktsioon valgusele, kiirenenud sõrme-nina katse; ebastabiilne kand-varvas kõnd sirgjoonel ja

ka kiirenenud täpsemad liigutused. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr: 24T-TXT01225

fikseeritud uriinist leitud ainetest (amfetamiin, kokaiin), esineb M. Rinkil narkootilise,

psühhotroopse või muu sarnase toimegaaine tarvitamisest põhjustatud joove.

92.

12.03.2024 eksperdi poolt koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtub, et

kand-varvas kõnd sirgjoonel on ebastabiilne. M. Rinkil oli kolmes tasakaalu koordinatsiooni

harjutuses nii öelda häirumised. Ekspert selgitas kohtus, et üldjuhul kui eksperdile jääb selline

mulje, et on või ei ole ka joove siis ta pigem alati konstateerib, et joovet ei ole ning paneb

sulgudesse märke, et esinevad jääknähud, sest see pigem on kõhklus, et võib olla on joove.

Kuna üldjuhul jõuab isik arstini sageli mitu tundi hiljem ning ka sündmus on võinud toimuda

veelgi varem, on hinnatava väärtusega indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mida teevad

politseinikud sündmuskohal, kuid tõendusliku tulemuse annab ikkagi uriiniproovi põhjal tehtud

kohtuekspertiis.

93. Arvestades eksperdi selgitusi, mis on antud terve süüdistuse raames, st ka selle kuriteo

kohta (vt käesoleva lahendi p 56-64 ja 66-71) ei saanud ka sel korral olla võimalik, et M. Rink

tarbis kokaiini nädalavahetusel ja teisipäeval ilmnesid tal joobetunnused kuivõrd välised

tunnused selle aine puhul kaovad kuni 6 tunni jooksul ning uriiniproovi tulemused näitasid nii

kokaiini kui amfetamiini sisaldust. Eelnevalt avas kohus tõendid, mis kinnitavad igakülgselt

väliste joobele viitavate tunnuste esinemist, seega on ümberlükatud M. Ringi versioon, et tal

saanuks olla vaid joobele viitavad tunnused. M. Rinkil tuvastati konkreetselt joove, mitte

sellele viitavad tunnused ning sellises seisundis juhtis ta ka sõidukit.

94. Eeltoodud tõenditest nähtub, et M. Rink juhtis 12.03.2024 kella 14:22 ajal Tallinnas

Kadaka teel mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx ning tal tuvastati EKEI uuringu akti

nr 24T- TXT01225 ja eksperdi hinnangu alusel 12.03.2024 kell 16:31 võetud proovist

narkojoove (amfetamiin, kokaiin). Lisaks on ka sel korral tunnistaja kirjeldanud ning see

kajastub ka asitõendi vaatlusprotokollis, et M. Rink manipuleeris uriinianalüüsiga proovides

proovitopsi panna muid vedelikke peale uriini.

95. Kohtus uuritud tõendite pinnalt ning arvestades s.h käesolevas lahendis p 73-76 avatut

saab järeldada, et M. Rink juhtis 12.03.2024 mootorsõidukit joobeseisundis, täpsemalt

narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobes. Seega

täidetud on KarS § 424 kirjeldatud objektiivne koosseis.

96. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (KarS § 24 lg 1). KarS § 424 lg 2

kontekstis peab isik olema vähemalt ühel korral olema toime pannud mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise joobeseisundis. Käesolevas lahendis on kohus

tuvastanud, et M. Rink juhtis 23.01.2024 mootorsõidukit olles narkootilise, psühhotroopse või

muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Seega esineb M. Rinki

puhul faktiline retsidiivsus ning süüdistus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi.

Lisaks eeltoodule märgib kohus, et M. Rinkil on mitmeid arhiveeritud karistusi

narkootikumidega seotud süütegude erinevates jaotistes toimepandud tegude eest, mis

koosseisu mõttes hetkel kaalu ei oma kuid on süüdistatavat iseloomustavaks asjaoluks.

Eeltoodu põhjal saab väita, et M. Rinki puhul esineb spetsiifiline isikuomadusena kalduvus

panna toime kuritegusid olles narkojoobes.

97. Kohtu hinnangul on teod toime pandud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik

teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja

teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

98. Käesolevas kriminaalasjas on M. Rinkile esitatud süüdistus mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimises ja seda kahes kuriteo episoodis. Nii jaanuari- kui märtsikuu episoodi

kohta ütlusi andes ei eitanud süüdistatav seda et, esiteks, oli tema vaadeldaval perioodil isikuks,

kel esines narkosõltuvus ning kes tarbis narkootilisi aineid regulaarselt ning teiseks, et mõni

päev enne 23.01.2024 ja 12.03.2024 tarvitas ta narkootilisi aineid. Mõlemad teod on toime

pandud narkojoobes, kuigi talle on määratud kohtu poolt keeld narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete tarvitamiseks. Seega loeb kohus tutvustatuks, et M. Rinkil on tugev sõltuvus

narkootilistest ainetest, millest omakorda järeldub, et M. Rink tarvitas teole eelnevalt täpselt

tuvastamata ajal kuid mitte hiljem kui päev varem narkootilist ainet ning teadlikult pidas

võimalikuks süüteole vastava asjaolu saabumist, kui ta mootorsõidukit juhtima asus.

Nimetatule viitab ka asjaolu, et mõlemal korral püüdis M. Rink oma uriiniprooviga

manipuleerida.

99. Samuti on oluline viidata eksperdi järeldustele, et M. Rink organismist tuvastati

mõlemal korral kokaiini, mis tähendab, et M. Rink pidi olema kokaiini tarvitanud hiljuti.

Kokaiini tarvitamisest ei jää joovet mitme päev möödudes, kuivõrd kokaiin metaboliseerub

hästi kiiresti. M. Rink uriinist aga kokaiini metaboliite ei leitud, mis tähendab, et tarvitamise

järgselt ei olnud see veel metaboliseeruma hakanudki. Seega tarbis M. Rink kokaiini mõlemal

juhul maksimum päev kuni poolteist enne kuritegude toimepanemist. Niisugune tegevus viitab

üheselt sellele, et inimene teab tema organismis olevatest ainetest ja joobeseisundist ning

mõistab, et nende avastamine raskendab tema olukorda, mistõttu üritab tõendeid moonutades

keelatud ainete avastamist takistada.

Karistus:

100.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

101.

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga,

mille eest näeb seadusandja süüdimõistmisel ette vangistuse tähtajaga kuni neli aastat.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleval juhul on kaks aastat.

102.

Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

103.

M. Rink on varem kriminaalkorras karistanud neljal korral. Viimati 19.02.2020 Harju

Maakohtu otsusega nr 1-19-10296 mõisteti ta süüdi ja karistati KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu

01.04.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6

aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust. 03.11.2022 Tartu Maakohtu määrusega vabastati M. Rink

karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega KarS § 76 lg 5

alusel katseajaga kuni 27.11.2025. Samuti oli M. Rinkile kohtumäärusega määratud kohustus

katseajal mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. 09.10.2023 Harju

Maakohtu määrusega määrati M. Rinkile kohustus pöörduda narkosõltuvusega tegelevasse

rehabilitatsiooniasutusse eesmärgiga saada kontrolli alla oma sõltuvuskäitumine ning käia

nõustamisel seni kuni spetsialist seda vajalikuks peab.

104.

Käesolevas kriminaalasjas on M. Rinkile esitatud süüdistus mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimises ja seda kahes kuriteo episoodis. Mõlemad on toime pandud

narkojoobes, kuigi talle on määratud kohtu poolt keeld narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

tarvitamiseks. Samuti on mõlemad kuriteo episoodid toime pandud kohtu poolt määratud

katseajal, mil M. Rink oli vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. Siinkohal

rõhutab kohus, et katseajal uue kuriteo toimepanemine on kõige suurem katseaja tingimuste

rikkumine üldse. Seega on M. Rink karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabanemise

järgselt ning ka peale täiendavate kohustuste määramist jätkanud kuritegude toimepanemist.

105.

M. Rinki kriminaalhooldaja on esitanud 11.04.2024 M. Rinki kohta iseloomustuse

katseaja kulgemise kohta, millest nähtub kokkuvõtvalt, et M. Rink on

kriminaalhooldusosakonnas arvel alates 19.11.2022 Tartu Maakohtu 03.11.2022 määruse nr 1-

19-10296 alusel. Elektroonilise valve ajal tehti kaks hoiatust elektroonilise valve reeglite

rikkumise eest. 23.01.2024 andis M. Rink kriminaalhooldusosakonnas narkootikumide

tarvitamise kontrollimisel positiivse tulemuse kokaiinile (süljetest). Reageeritud hoiatusega.

10.08.2023 saabus PPA-lt vastus, et M. Rink on 08.05.2023 juhtinud mootorsõidukit üle

lubatud kiiruse ning oli tarvitanud kokaiini. Kohtule koostati erakorraline ettekanne.

09.10.2023 Harju Maakohus määras kohustuseks pöörduda narkosõltuvusega tegelevasse

rehabilitatsioonikeskusesse. M. Rink pöördus programmi SÜTIK. Kuni 03.04.2024 narkotestid

kõik negatiivsed. 03.04.2024 ja 09.04.2024 narkotesti tulemused aga positiivsed (kokaiin).

Seoses rikkumistega tihendati registreerimiskohustust. Registreerimiskohustuse täitmisega

probleeme ei ole olnud.

106.

Kuigi kohtueelses menetluses M. Rink tunnistas oma süüd, asus ta seda

kohtumenetluses eitama ning toimepandut ei kahetse. Seega ei ole M. Rink käesoleva ajani

oma tegevuses ebaseaduslikkust teadvustanud ega endale vajalikke järeldusi teinud. Samuti

üritas M. Rink vahetult pärast kuriteo toimepanemist uriinianalüüsi andmise ajal nendega

manipuleerida, näidates sellega soovi moonutada tõendeid, mis näitab, et M. Rink üritas

teadlikult pääseda vastutusest toimepandu eest. Eeltoodu alusel loeb kohus M. Rink süü

keskmisest suuremaks ning talle tuleb mõista karistuseks 3 aastat vangistust. Kuivõrd kuriteod

on toime pandud katseajal, tuleb mõista liitkaristus Harju Maakohtu 19.02.2020 otsusega 1-19-

10296 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 3 aastat ja 6 päeva ning M.

Rinkile liitkaristuseks mõista vangistus 6 aastat ja 6 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.04.2024-15.01.2025 s.o 9 kuud ja 5 päeva

vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 aastat 3 kuud ja 1 päev.

Lisakaristus:

107.

Liiklussüütegude puhul on tegemist üldohtlike süütegudega, mis on suunatud üldise

turvalisuse ühe kategooria – liiklusohutuse – kaitsele. Nende kaitstavaks õigushüveks on

paljude inimeste elu ja tervis.

108.

KarS § 424 lg 4 p 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisel korduvalt joobeseisundis

kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

109.

Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks

õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Nii õigusteooria kui ka senise kohtupraktika

kohaselt on jõutud järeldusele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid

inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu

peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite

eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud.

110.

KarS § 50 lg 1 p 1 võimaldab kohtul mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta kuni

kolmeks aastaks. Hinnates M. Rinki kuritegeliku käitumise järjepidevust, tuleb jaatada, et M.

Rink võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist ning seega on põhjendatud mõista

lisakaristus pikkusega 2 aastat.

111.

M. Rinki suhtes kohaldatud tõkend vahistamise asendamise kautsjoniga - jätta

muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada

M. Rinkile kautsjon 3000 miinimumpäevamäära, s.o. 30 000 eurot, mis on tasutud

Rahandusministeeriumi arvele. Kautsjoni määramisega kohaldatud elukohast lahkumise keeld

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

112.

Kuivõrd kohus mõistab M. Rinki süüdi, tuleb jätta rahuldamata tema kaitsja Indrek

Repnau taotlus hüvitada M. Rinkile süüteomenetlusega SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 alusel tekitatud

kahju summas kokku 18349.30 eurot.

Asitõendid:

113.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde järgmised

teabekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures: CD-plaat politseiniku kiirusmõõturi

salvestisega (asitõendi vaatlusprotokolli 06.03.2024 lisa); DVD-plaat politseiniku

vormikaamera salvestistega (asitõendi vaatlusprotokolli 07.03.2024 lisa); DVD-plaat

politseiniku vormikaamera salvestistega (asitõendi vaatlusprotokolli 03.04.2024 lisa); CD-

plaat fotodega sõidukist ja seda juhtivast süüdistatavast (asitõendi vaatlusprotokolli 09.04.2024

lisa).

Menetluskulud

114.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

KrMS 175 lg 1 p 3 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub M. Rinkilt teise astme kuriteo

toimepanemise eest väljamõistmisele sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o kokku

1329 eurot, joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud kokku 548 eurot ja riigi õigusabi kulud

(Alar Neilandi kaitsjatasu) kohtueelses menetluses kokku 490.44 eurot. Menetluskulusid

kogusummas 2367.44 eurot on M. Rinkil võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/