3-24-3355/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-3355

Määruse kuupäev

30. aprill 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Menetlusosalised

X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses 21. septembri 2024. a õhtusöögiga

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Rahuldada kaebaja taotlus ja asendada kohtulahendi avaldamisel tema nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinnipeetav X esitas 12. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

palub tunnistada Viru Vangla tegevus õigusvastaseks.

Kaebuse kohaselt esitas X 21. septembril 2024 Viru Vanglale kaebuse, milles taotles kahju

hüvitamist, sest vangla oli andnud talle samal päeval lihavaba õhtusöögi. Viru Vangla käsitas

29. oktoobri 2024. a vastuses tema pöördumist ekslikult märgukirjana. Kaebaja esitas 6.

novembril 2024 vanglale vaide, milles palus kahju heastada, kuid talle ei ole seniajani vastatud.

Kaebaja palub vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ning asendada

kohtulahendi avaldamisel tema nimi tähemärgiga.

2. Viru Vangla edastas vastuseks kohtunõudele kohtueelse menetluse asjakohased materjalid,

millest nähtub järgnev.

3-24-3355

2.1. X esitas 21. septembril 2024 Viru Vanglale pöördumise (reg nr 3-24/2-2/9432), milles

teatas, et talle anti 21. septembril 2024 lihavaba õhtusöök. Ta teavitas sellest kohe valvurit,

kuid jäi tol päeval nälga. Ta palus kahju hüvitada.

2.2. Viru Vangla vastas kaebaja pöördumisele 29. oktoobril 2024. a kirjaga nr 6-

14/24/15413-2. Vangla selgitas, et käsitab kaebaja 21. septembri 2024. a pöördumist

märgukirjana ning võtab kaebaja tähelepanekud teadmiseks. Kirja kohaselt tuvastas vangla, et

kaebajale on määratud meditsiiniosakonna ettekirjutusel laktoosivaba toit. Üksuse valvuri 21.

septembri 2024. a informatiivse ettekande kohaselt andis toidujagaja kaebajale laktoosivaba

supi. See nähtub ka osakonnas paikneva kaamera videosalvestiselt. Salvestiselt on näha, et

kaebaja ei andnud suppi vastavalt vangla kodukorras kehtestatud korrale ametniku kätte,

mistõttu ei ole vangla veendunud, et õhtusöök oli ebakvaliteetne.

2.3. X esitas 6. novembril 2024 Viru Vanglale vaide (reg nr 3-24/2-2/10787), milles palus

heastada vangla tekitatud kahju ja väljastada talle kuiveine. Ta märkis, et vangla registreeris

tema kahju hüvitamise nõude ekslikult märgukirjana. Vangla oleks pidanud nõude lahendama,

et tal oleks võimalik otsust edasi kaevata. Vangla ei andnud talle 21. septembril 2024 ööpäevast

toidunormile vastavas määras süüa, mistõttu jäi ta nälga.

2.4. Viru Vangla märkis 18. detsembri 2024. a vastuses nr 6-12/24/193-2 kaebaja 6. novembri

2024. a pöördumisele, et vangla ei leidnud 21. septembri 2024. a pöördumise lahendamise

menetluses puudusi.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kaebaja on sõnastanud kaebuses tuvastamisnõude. Kohtule arusaadavalt peab kaebaja

õigusvastaseks, et vangla jättis tema 21. septembri 2024. a taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja

esitas 12. septembri 2024. a avalduses vanglale kahju hüvitamise nõude, mõistab kohus, et

kaebaja eesmärk on saavutada Viru Vanglalt 21. septembril 2024 toidunormidele mittevastava

õhtusöögi väljastamise eest mittevaralise kahju hüvitamist kas rahas või natuuras (RVastS § 9

lg 1 ja § 11). Eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik

ega lubatav (HKMS § 45 lg 2). Kahju hüvitamise nõue on tuvastamiskaebusest tõhusam nõue,

sest sellega on võimalik nõuda rahalist hüvitist või hüvitise asemel õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamist. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus, et kaebuses on esitatud hüvitamiskaebus

(HKMS § 37 lg 2 p 4).

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. Kuna Viru Vangla jättis 29. oktoobri 2024. a vastuses kaebaja 21. septembri 2024. a

taotluses selgelt väljendatud kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tähelepanuta ning kaebaja

pöördus põhjendamatu viivituseta kohtusse, loeb kohus kohustusliku kohtueelse menetluse

läbituks (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8).

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole kaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel.

3-24-3355

6.1. Viru Vangla tegevust 21. septembril 2024 kaebajale õhtusöögi jagamisel pole alust pidada

õigusvastaseks.

VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna

üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava

toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Toidunormid

kinnipidamisasutustes on sätestatud sotsiaalministri 31. detsembri 2002. aasta määruses nr 150

„Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Nimetatud määruse § 1 lg 2 kohaselt peab päevane

toidunorm katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse

toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete ja valguvajaduse.

Kaebaja väitel jäi ta 21. septembril 2024 nälga, sest õhtusöök ei sisaldanud liha. Muid

etteheiteid pole ta õhtusöögile teinud. Samuti pole ta väitnud, et ta oleks olnud 21. septembri

2024. a õhtusöögi tarbimiseks tervisliku seisundi tõttu takistusi.

Ainuüksi põhjusel, et õhtusöögis polnud liha, pole alust hinnanguks, et kaebaja ööpäevane

toiduenergiavajadus jäi rahuldamata. Kuna vangla tagas 21. septembril 2024 kaebajale

võimaluse süüa õhtusööki ning kaebaja pole väitnud, et tal polnud võimalik pakutud toitu süüa,

ei osuta miski vangla tegevuse õigusvastasusele. Kuna samadel põhjustel pole usutav, et

kaebaja pidi nälga taluma, ei osuta juhtumi asjaolud ka kaebajal mittevaralise kahju

tekkimisele.

6.2. Kohus ei pea kaebaja õiguste riivet praeguse juhtumi asjaoludel intensiivseks. Kaebaja

pole väitnud, et lihasisalduseta supi söömine või supi söömata jätmine oleks tema tervist

kahjustanud või muul moel talle kahjulikke tagajärgi põhjustanud. Samuti ei osuta miski

kaebaja alandavale kohtlemisele.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse

tagastamise tõttu läbi vaatamata.

9. Kohus asendab kaebaja taotluse alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen