2-23-3834/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-3834

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

City Foxes Invest OÜ hagi ELMO Rent AS vastu

võla, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. novembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

City Foxes Invest OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

14 686,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja City Foxes Invest OÜ (registrikood

12285829), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Margus Sorga

Kostja ELMO Rent AS (registrikood 12994939),

seaduslik esindaja X

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. novembri 2023 otsus osas, milles maakohus mõistis

City Foxes Invest OÜ-lt ELMO Rent AS-i kasuks välja menetluskulud 4000 eurot

ületavas osas,

samuti 4000 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise

väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas

ELMO Rent AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 17. novembri 2023 otsus muutmata, kuid

osaliselt muuta otsuse põhjendusi.

3. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1 Jätta rahuldamata City Foxes Invest OÜ (registrikood 12285829) hagiavaldus

ELMO Rent AS-i (registrikood 12994939) vastu laenusumma 8751,14 eurot,

õigusabikulude 1035 eurot, põhinõudelt 8751,14 eurot viivise ulatuses 0,15%

päevas alates 10.03.2023.a ja põhinõudelt 1035 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise alates 10.03.2023.a tasumise nõuetes.

3.2 Jätta menetluskulud maakohtus City Foxes Invest OÜ (registrikood 12285829)

kanda.

3.3 Välja mõista City Foxes Invest OÜ-lt (registrikood 12285829) ELMO Rent AS-i

(registrikood 12994939) kasuks menetluskulud 4000 eurot.

3.4 Välja mõista City Foxes Invest OÜ-lt (registrikood 12285829) ELMO Rent AS-i

(registrikood 12994939) kasuks viivis menetluskulude 4000 eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

3.5 Jätta kindlaks määramata ja City Foxes Invest OÜ-lt (registrikood 12285829)

ELMO Rent AS-i (registrikood 12994939) kasuks välja mõistmata ELMO Rent

AS-i lepingulise esindaja kulu 4508 eurot.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta City Foxes Invest OÜ kanda. ELMO Rent

AS-il puuduvad ringkonnakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud.

5. Võtta vastu City Foxes Invest OÜ poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. City Foxes Invest OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 10.03.2023 hagiavalduse ELMO

Rent AS (kostja) vastu. Hagiavalduses ja selle täpsustuses palus hageja kostjalt välja

mõista laenu põhiosa jäägi 8751,14 eurot ja viivised 0,15 % päevas alates hagi esitamisest

ning õigusabikulud 1035 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.08.2021 laenulepingu, millega hageja andis

kostjale laenu 10 105 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste maksetega 28.

juuliks 2031. Samuti kohustus kostja tasuma laenult intressi.

3. Pooled leppisid lepingu p-s 4.1 kokku, et laenuandjal on õigus leping üles öelda, kui

lepingust tulenevaid laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ja pooled

ei jõua kokkuleppele laenu täiendava tagamise osas. Käesoleval juhul on laenusaaja

kohustusi tagava vara väärtus oluliselt vähenenud, kuna kostja omakapital on

märkimisäärselt langenud ja kahjum kasvanud. Hageja esitas 12.01.2023 kostjale

ettepaneku laenu täiendavaks tagamiseks. Kuna pooled ei jõudnud lepingu p 4.1.1 järgse

kokkuleppeni, samuti jättis kostja tasumata 2023.a jaanuari eest tasumisele kuuluva

intressi (samuti põhiosa), ütles hageja 2023.a veebruaris tehtud avaldusega lepingu üles ja

nõudis laenu tagastamist.

4. Kohtueelses menetluses kandis hageja õigusabikulusid 1035 eurot (käibemaksuta), mida

tuleb käsitleda hagejale tekitatud kahjuna.

Kostja vastus

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Laenulepingu p 4.1.2 kohaselt tuli hagejal anda

kostjale täiendav 30-päevane tähtaeg laenumakse tasumiseks. Hageja seda ei teinud.

Sellest tulenevalt ei olnud hagejal õigus laenulepingut üles öelda. Kostja pidi tasuma

2023.a jaanuari laenumakse (põhiosa 69,74 eurot ja intress 46,83 eurot) 28.01.2023.

Kostja tasus laenumakse 08.02.2023. Hilinemise põhjuseks oli otsekorralduse limiidi

ületamine, mistõttu ei olnud kostja teadlik, et otsekorralduse makse ebaõnnestus.

6. Täiendava tagatise nõue on alusetu. Laenuleping kordab ÄS § 221 lg-3 sätestatud

vastutuse põhimõtet, et aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.

Seega on antud juhul sisuliselt tegemist tagatiseta antud laenuga, kuna pooled ei olnud

täpses tagatises kokku leppinud. Seega puudus hagejal õigus nõuda täiendavat tagatist ja

sellel alusel leping üles öelda. Lisaks, võrreldes kostja varasid 30.06.2021 ja 31.12.2022

seisuga, ei ole kostja varade väärtus vähenenud.

7. Kohtueelsete õigusabikuludega seotud hageja kahjunõue on põhjendamatu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 17.11.2023 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6429,30 eurot ja viivise.

9. 2021.a augustis sõlmitud laenulepingu kohaselt on laenulepingu põhitingimused

järgmised: hageja on kostjale andnud laenu 10 105 eurot (dtl 9, p 1.1), kostja kohustub

tasuma laenujäägilt intressi 6% aastas (dtl 9, p 2.3), laen tagastatakse osamaksetega

annuiteetgraafiku alusel (dtl 9, p 2.4), laenu tagastamise tähtpäev on 28.07.2031 (dtl 9, p

2.1). Laenulepingu punktist 1.2 nähtuvalt on laenusumma antud kostjale üle ajavahemikus

25.02.2021-09.04.2021 tehtud ülekannetega kostja pangakontodele (dtl 9, p 1.2).

10. Hageja on avaldanud, et laenulepingu lisaks 1 olevas maksegraafikus märgitud

tagasimaksed (dtl-d 11-13) olid arvestatud ebaõigesti ning pooled lähtusid hagi lisas 2

esitatud graafikust (dtl-d 14-16). Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu täitmisel on lähtutud

laenulepingu lisaks 1 oleva graafiku asemel hagi lisana 2 esitatud graafikust.

11. Hageja on soovinud tõendada ülesütlemisavalduse tegemist 07.02.2023

ülesütlemisavaldusega (dtl-d 26-29). Kohus leidis, et tahteavalduse koostamine

07.02.2023 seisuga on ülesütlemisavalduse dokumendiga tõendatud. Kostja esindaja

13.02.2023 e-kiri koosmõjus hageja esindaja 07.02.2023 e-kirjaga ja 07.02.2023

ülesütlemisavaldusega tõendab seda, et kostja on saanud ülesütlemisavalduse kätte

hiljemalt 13.02.2023.

12. Laenulepingu punkt 4.1.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „4.1. Laenuandjal on

õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust

tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja

Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas“ (dtl 10). Laenulepingu

punkt 5.1 sätestab, et laenusaaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest

kogu oma varaga (dtl 10).

13. Kohus leidis, et kuivõrd kostja kohustused ei saa tagada hageja nõudeõigusi kostja suhtes,

on pooled lepingu sõlmimisel sisustanud terminit „kostja kohustusi tagav vara“ selliselt, et

kostja kohustusi tagavaks varaks on kostjale kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad

õigused. Kohus leidis, et laenulepingu punkti 4.1.1 järgi on laenulepingu ülesütlemise

eeldusteks kostja vara väärtuse oluline vähenemine, hageja poolt kostjalt täiendava

tagatise nõudmine ning kostja poolt hagejale täiendava tagatise mitteandmine. Lepingu

punkti 5.1 kohaselt on pooled tagatisena pidanud silmas kogu kostja vara.

14. Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole välja toonud, milline oli 30.08.2021 seisuga kostja

kohustusi tagava vara väärtus, mille hageja võttis lepingu sõlmimisel aluseks. Hageja on

tõendanud kostja kohustuste suurenemise 31.12.2022 seisuga võrreldes 2021.a I poolaasta

seisuga. See nähtub 2021.a I poolaasta ja 2022.a majandusaasta aruannete andmete

võrdlusest (dtl-d 114-181). Kostja kahjumlikku tegevust ja rahavoogude negatiivsust

arvestades, mida tõendab vandeaudiitori arvamus (dtl 192), tõendab kostja kohustuste

kasv kostja majandusliku seisundi halvenemist. Kostja majandusliku seisundi

halvenemine ei anna aga teavet selle kohta, milline oli kostja kohustusi tagava vara

väärtus lepingu sõlmimise aja seisuga. Samuti ei sisalda kostja majandusliku seisundi

halvenemise kohta teavet sisaldavad hageja tõendid teavet selle kohta, milline oli kostja

kohustusi tagava vara väärtus 2023.a veebruaris. Laenulepingu punktist 4.1.1 ei nähtu

poolte kokkulepe selle kohta, et hagejal on õigus laenuleping üles öelda kostja

majandusliku seisundi või majandusliku näitaja halvenemisel, nt kahjumi suurenemisel.

Seega ei anna kostja majandusliku seisundi halvenemine hagejale õigust leping üles öelda.

Lepingutingimusest nähtuvalt on pooled sõnaselgelt sidunud lepingust taganemise õiguse

kohustusi tagava vara väärtuse vähenemisega. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et hageja

ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja kohustusi tagava vara

väärtus lepingu sõlmimise ajal ning lepingu ülesütlemise ajal. Seetõttu ei ole kohtul

võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses on sellise vara väärtus vähenenud.

15. Kuivõrd vara väärtuse vähenemist ei ole tõendatud, ei saa kohus hinnata ka väärtuse

vähenemise ulatuse olulisust. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et kostja

kohustusi tagava vara väärtus oli ülesütlemise aja seisuga oluliselt vähenenud. Seega ei

olnud laenulepingu punktis 4.1.1 sätesatud ülesütlemise eeldus täidetud ning hagejal

puudus õigus leping nimetatud tingimusele tuginedes üles öelda.

16. VÕS § 399 lg 1 p 2 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 tasumisele kuuluvat osamakset 116,57

eurot, mis sisaldas nii põhiosa tagasimakset kui ka intressimakset.

17. Laenulepingu punkt 4.1.2 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „4.1. Laenuandjal on

õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: [---] 4.1.2. Laenusaaja ei

täida kohaselt Lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuse

mittetäitmist ka pärast 30 päeva möödumist Laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku teatise

saamisest“ (dtl 10). Kohus leidis, et pooled on laenulepingu punktis 4.1.2 kokku leppinud

laenulepingu erakorralise ülesütlemise alustes ning tingimustes. Lepingutingimuse

kohaselt on laenulepingu ülesütlemise eeldusteks esiteks kostja poolt lepingust tuleneva

kohustuse rikkumine, hageja poolt kostjale lepingurikkumisest teatamine ning kostja poolt

rikutud kohustuse mittetäitmine pärast hagejalt teate saamisest 30 päeva möödumist.

18. Hageja ei ole kostjale saatnud kirjalikku teatist 28.01.2023 osamakse tasumise kohustuse

rikkumise kohta. Kuivõrd hageja ei ole saatnud kostjale laenulepingu punktis 4.1.2

nimetatud teatist, puudus hagejal laenulepingu punkti 4.1.2 järgi õigus laenuleping üles

öelda põhjusel, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 tasumisele kuulunud

laenusumma ja intressi osamakset. Seetõttu ei anna 28.01.2023 osamaksega viivitamine

hagejale õigust laenulepingu ülesütlemiseks ning hageja 07.02.2023 ülesütlemisavaldus ei

toonud kaasa lepingu lõppemist alusel, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023

osamakset.

19. Eeltoodust tulenevalt ei ole kogu laenusumma tagastamise kohustus muutunud

sissenõutavaks. Seetõttu ei ole kostja laenulepingu punkti 3.1 mõistes laenu tagastamisega

viivitanud ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Samuti ei olnud

seetõttu hageja poolt õigusabi kasutamine vajalik ning hagejal puudub õigus nõuda

kostjalt õigusabikulude hüvitamist VÕS § 127 lg 2 ning § 128 lg-te 1 ja 2 järgi. Eeltoodut

arvestades jättis kohus hagiavalduse rahuldamata.

20. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista lepinguliste

esindajate kulu 8508 eurot. Lepingulised esindajad on osutanud õigusabi kokku 39,7

tundi. Keskmiseks tasumääraks on 214,31 eurot tunnis, millele ei lisandu käibemaksu.

21. Kohus, analüüsides kostja lepinguliste esindajate toiminguid, leidis, et kostja lepinguliste

esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu on 30 tundi. Kostjale osutatud õigusteenuse

keskmine tunnitasu 214,31 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on kostja lepinguliste esindajate põhjendatud

kulude suurus 6429,30 eurot.

Apellatsioonkaebus

22. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ja hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks arutamiseks.

23. Pooled ei pidanud lepingu p 4.1.1 sätestamisel silmas bilansimahtu, vaid netovara

muutust. Nimetatud lepingu punkt pidi kaitsma hagejat juhuks, kui kostja majanduslik seis

peaks halvenema ulatuses, et laenulepingu täitmine kostja poolt võib osutuda küsitavaks.

Hageja võttis laenulepingu sõlmimisel kostja varade hindamise aluseks kostja 30.06.2011

aruande ja lepingu ülesütlemise aluseks kostja 31.12.2022 aruande. Neist selgub, et

omakapital on vähenenud 962 983 eurolt 577 992 euroni, samuti on suurenenud kahjum.

Seega on tegemist kohustusi tagava vara väärtuse olulise vähenemisega. Kostja varalisele

seisule on negatiivse hinnangu andnud ka kostja varasid hinnanud vandeaudiitor, milles

muuhulgas viidatakse vajadusele hinnata alla varade väärtust.

24. Hageja jääb ka VÕS § 399 lg 1 p 2 alusel (intressi mittemaksmine) lepingu ülesütlemise

osas maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.

25. Maakohus on kostja lepinguliste esindajate õigusabikulud mõistnud välja põhjendamatult

suures ulatuses.

Vastus apellatsioonkaebusele

26. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4000 eurot ületavas osas ja menetluskulude

4000 eurot ületavalt osalt viivise väljamõistmise osas. Tühistatud osas tuleb kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu

otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja p 21).

28. Hageja on esitanud apellatsioonimenetluses tõenditena Harju Maakohtu 06.12.2023

määruse tsiviilasjas 2-23-16354 kostja saneerimismenetluse algatamise kohta, kostja

saneerimiskava, saneerimisnõustaja taotluse saneerimiskava tühistamiseks ning maakohtu

25.04.2025 määruse kostja saneerimiskava tühistamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et

nimetatud tõendid on põhjendatud võtta asja materjalide juurde (TsMS § 654 lg 3 p 2).

29. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei saanud laenulepingut üles

öelda selle tõttu, et kostja ei tasunud õigeaegselt 28.01.2023 tasumisele kuuluvat

osamakset 116,57 eurot, mis sisaldas nii põhiosa kui intressi. Kuigi VÕS § 399 lg 1 p 2

sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui

laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi, on pooled antud juhul teisiti kokku leppinud.

Laenulepingu p 4.1.2 järgi on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda

neist ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast 30 päeva möödumist laenuandjalt

vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest. Hageja ei ole esitanud kostjale kirjalikku teatist

28.01.2023 maksmisele kuuluva osamakse õigeaegselt tasumata jätmise kohta. Lisaks

tasus kostja osamakse 08.02.2023 (dtl 223), s.o enne 30 päeva möödumist rikkumisest.

Seega ei olnud hagejal alust laenulepingut üles öelda selle tõttu, et kostja viivitas

28.01.2023 osamakse tasumisega.

30. Lisaks on hageja 07.02.2023 ülesütlemisavalduses ülesütlemise alusena tuginenud sellele,

et kostja kohustusi tagava vara väärtus on oluliselt vähenenud. Laenulepingu p 4.1.1 järgi

on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui lepingust

tulenevaid laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning laenusaaja ja

laenuandja ei jõua kokkuleppele laenu täiendava tagamise osas. Laenulepingu p 5.1

sätestab, et laenusaaja vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma

varaga. Maakohus leidis, et kostja kohustusi tagava vara all tuleb silmas pidada kostjale

kuuluvaid asju ja varaliselt hinnatavaid õigusi, kuid kostja kohustusi arvesse võtta ei saa.

Ringkonnakohus ei nõustu selle tõlgendusega. TsÜS § 66 kohaselt on vara isikule

kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene

teisiti. Seega tuleb kostja vara väärtuse hindamisel arvestada ka kostja kohustusi.

31. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada, milline oli kostja vara väärtus laenulepingu

sõlmimise ajal ja milline laenulepingu ülesütlemise ajal. Hageja on apellatsioonkaebuses

tuginenud asjaolule, et võrreldes 30.06.2021 seisuga on 31.12.2022 seisuga kostja vara

väärtus vähenenud ning kahjum kasvanud. Ringkonnakohus märgib, et kostja 30.06.2021

konsolideeritud majandusaasta aruandest nähtub, et kostja varade suurus oli 3 048 945

eurot ja kohustuste suurus 2 085 962 eurot. Omakapital oli 962 983 eurot (dtl 119). Kostja

31.12.2022 konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt oli kostja varade suurus 3 625

569 eurot ja kohustuste suurus 3 047 577 eurot. Omakapital oli 577 992 eurot (dtl 135).

Võrreldes 30.06.2021 seisuga oli kostja omakapital 31.12.2022 seisuga küll langenud,

kuid oli siiski 577 992 eurot. Laenulepingust tuleneva kostja kohustuse jääk

ülesütlemisavalduse esitamise ajal oli ca 9000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et

laenulepingu p 4.1.1 mõttes tuleb varade väärtuse oluliseks vähenemiseks pidada varade

väärtuse sellist langust, mille tagajärjel on oht, et kostja ei suuda täita hageja ees oma

kohustusi. Arvestades omakapitali suurust 31.12.2022 seisuga, ei ole hageja tõendanud, et

laenulepingu ülesütlemise ajal (s.o 2023 veebruaris) selline oht oli. Kuigi kostja kahjum

oli 31.12.2022 seisuga suurenenud (kostja oli kahjumis ka 30.06.2021 seisuga), ei muuda

see asjaolu, et kostja omakapital 31.12.2022 seisuga oli 577 992 eurot. Hageja on

apellatsioonkaebuses selgitanud, et vandeaudiitor on viidanud varade allahindamise

küsimusele. Ringkonnakohus märgib, et vandeaudiitor on seoses kostja 2022.a

konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimisega viidanud vajadusele viia

läbi vara väärtuse teste, kuid samas selgitanud, et kuna juhtkond ei ole teste teinud, siis on

ebaselge, kas ja kui palju tuleks varasid alla hinnata (dtl 192-193). Seetõttu ei saa ka

vandeaudiitori aruande põhjal asuda seisukohale, et laenulepingu ülesütlemise ajal oli

varade väärtus langenud ulatuses, et esines oht, et kostja ei suuda oma kohustusi hageja

ees täita. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja on 29.09.2023 esitanud oma

pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja 2029.a septembri seisuga kõik igakuised

laenulepingujärgsed maksed tasunud (dtl 223). Ülaltoodust tulenevalt ei ole laenulepingu

p-s 4.1.1 märgitud laenulepingu ülesütlemise aluse esinemine 2023.a veebruari seisuga

tõendatud.

32. Laenulepingu ülesütlemise kehtivuse hindamisel ei oma tähendust, et Harju Maakohtu

06.12.2023 määrusega algatati kostja saneerimismenetlus ning maakohtu 18.06.2024

määrusega kinnitati kostja saneerimiskava, mis tühistati maakohtu 25.04.2025 määrusega.

Käesolevas asjas nõuab hageja laenu tagastamist tulenevalt asjaolust, et ta ütles

07.02.2023 avaldusega lepingu üles. Seega on vaja hinnata ütlesütlemise eeldusi 2023.a

veebruari seisuga ning need ei leidnud tõendamist. Kostja majandusliku olukorra hilisem

muutus ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ka kohtule esitatud kostja saneerimisega

seonduvad dokumendid ei kinnita laenulepingu p. 4.1.1 sätestatud ülesütlemise aluse

olemasolu 2023.a veebruari seisuga.

33. Kuna laenulepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, siis on laenulepingu jäägi väljamõistmise

nõue põhjendamatu. Sellest tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka kohtueelsete

õigusabikulude nõue ja viiviste nõue.

34. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud maakohtus 39,7 tunni eest summas 8508

eurot (käibemaksuta), millele lisandub viivis. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja

lepinguliste esindajate õigusabikulud 30 tunni eest, keskmise tunnitasuga 214,31 eurot, s.o

6429,30 eurot. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses kostja esindajate ajakulu. Samuti

palus hageja kontrollida esindaja tunnitasu määra.

35. Kolleegium leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise osas on hageja

apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

36. Maakohus pidas kostja lepinguliste esindajate ajakulu perioodi 22.03.2023-06.04.2023

eest põhjendatuks 8 tunni ulatuses (kostja palus selle ajavahemiku eest välja mõista

õigusabikulu 9,9 tunni eest). Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et ajakulu on osaliselt

ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu (5 lk +

lisad), tuleb hagimaterjalidega tutvumise, selle analüüsi, kliendiga suhtluse ning esindajate

omavahelise suhtluse (s.o 22.03.2023-06.04.2023 tehtud toimingud) põhjendatud

ajakuluks pidada kokku 5 tundi. Seega tuleb maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu

selles osas vähendada 3 tunni võrra.

37. Maakohus pidas kostja lepinguliste esindajate ajakulu perioodi 12.04.2023 – 17.04.2023

eest põhjendatuks 10 tunni ulatuses (kostja palus selle ajavahemiku eest välja mõista

õigusabikulu 15,5 tunni eest). Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et ajakulu on osaliselt

ülepaisutatud. Ringkonnakohus märgib, et sellel ajavahemikul tehtud toimingud

koosnevad hagile vastuse koostamisest. Kostja hagi vastus on ca 4 lk + lisad. Kolleegiumi

hinnangul on selle koostamise põhjendatud ajakulu 6 tundi. Seega tuleb maakohtu poolt

põhjendatuks peetud ajakulu selles osas vähendada 4 tunni võrra.

38. Kostja esindajatel kulus ajavahemikul 24.08.2023-29.09.2023 kohtu 24.08.2023 nõude

analüüsile ja sellele vastuse koostamisele 6,8 tundi. Maakohus pidas põhjendatuks ajakulu

5,5 tundi. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et ajakulu on osaliselt põhjendamatu.

Ringkonnakohus märgib, et kostja 29.09.2023 vastus kohtu nõudele on ca 1,5 lk + lisad.

Arvestades kohtunõude sisu ja selle vastuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus

kohtunõudele vastuse koostamise ja sellega seonduvate toimingute põhjendatud ajakuluks

kokku 3,5 tundi. Seega tuleb maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu vähendada 2

tunni võrra.

39. Kostja esindajatel kulus perioodil 29.09.2023-13.10.2023 hageja seisukohtade ja tõendite

analüüsile, hageja seisukohale vastuse kirjutamisele ning menetluskulude nimekirja

koostamisele kokku 7,4 tundi. Maakohus pidas põhjendatuks ajakulu 6,4 tunni ulatuses.

Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et dokumentidega tutvumise ajakulu on osaliselt

põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et arvestades dokumentide sisu ja mahtu, on

eelnimetatud ajaperioodil tehtud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 5,4 tundi. Seega

tuleb maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu vähendada 1 tunni võrra.

40. Kokku tuleb maakohtu poolt vajalikuks peetud kostja lepinguliste esindajate ajakulu

vähendada 10 tunni võrra. Seega on kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu

kokku 20 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab ringkonnakohus esindaja

põhjendatud tunnitasu määraks 200 eurot (käibemaksuta). Seega on kostja menetluskulud

põhjendatud maakohtus 4000 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus

tühistada osas, milles hagejalt mõisteti välja kostja menetluskulud 4000 eurot ületavas

osas ja 4000 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmises osas. Tühistatud

osas jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

41. Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt üksnes menetluskulude

kindlaksmääramise osas, ning et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda

(TsMS § 171 lg 1, § 178 lg 4). Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega

puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)