2-25-2651/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Kohtujurist

Laura Otto

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2651

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu Sass ja Partnerid (likvideerimisel)

pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: Mittetulundusühing Sass ja Partnerid

(likvideerimisel, registrikood 80631983)

Ajutine pankrotihaldur: Peep Lillemäe

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega,

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Mittetulundusühingu Sass ja Partnerid (likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril on kohustus Mittetulundusühing Sass ja Partnerid

(likvideerimisel) likvideerida ja registrist kustutada.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist

äriregistrist.

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Peep Lillemäe tasuks 1158 eurot, mis mõista

välja võlgnikult Mittetulundusühing Sass ja Partnerid (likvideerimisel) ajutise

pankrotihalduri Peep Lillemäe kasuks.

6. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Peep Lillemäe kindlaksmääratud ajutise

pankrotihalduri tasust 858 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa

Lillemäe Õigusbüroo OÜ arvelduskontole xxxx.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

8. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (PankrS § 29 lg 6). Võlausaldaja, kes

ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul väljaandes

Ametlikud Teadaanded menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest arvates (PankrS § 29

lg 7). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad

võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates (PankrS § 23 lg 7).

ASJAOLUD

1. Mittetulundusühing Sass ja Partnerid (likvideerimisel) (võlgnik) esitas 18.02.2025

kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks (dtl 2). Kohus võttis avalduse

menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Peep Lillemäe (dtl 14).

2. Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu

(dtl 18). Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks

pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude

katteks deposiit summas 3000 eurot.

3. Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks

tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või

kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 7 päeva jooksul alates

väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest. Nõutud summat deposiiti ei

tasutud.

4. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas,

et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku

uurimisena (dtl 110).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

5. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende

nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

6. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu

arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega.

Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 255 926,05 eurot, kuid puudub

vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning

pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30

alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid

kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud.

Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks

avaliku uurimisena.

7. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2

alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus

avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning

saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

8. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu,

likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise

isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega

pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi

vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8).

9. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti

väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea

seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses

ettenähtud.

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab

menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.

11. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus

arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1158 eurot. Ajutine haldur esitas kohtule

tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 15 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Kohus määrab ajutise

halduri tasuks 1158 eurot. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu

maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused

välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et

võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab

seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.

14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886

eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane

lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab

kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg

51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot

poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

15. Kohus mõistab halduri tasu 1158 eurot välja võlgnikult. Võlgniku pankrotimenetluses

piisav pankrotivara puudub ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud ei

ole. Kohus rahuldab halduri menetlusabi taotluse ning määrab halduri tasu hüvitamise

riigi vahenditest kuni töötasu ühekordse alammäära ulatuses, halduri taotlusel summas

858 eurot (PankrS § 23 lg 4). Kohus määrab halduri tasu väljamaksmise resolutsioonis

näidatud büroole, mille kaudu haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik