1-07-15246/45 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

KOHT U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-07-15246 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid G.J-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.J

sünd. XXX, isikukood XXX,

kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 01.06.2007 ja lõpp 03.04.2015 RESOLUTSIOON

Jätta G.J elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI

taotlus, määrata

tema

poolt

G.J-ile

õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35

senti

(s.h. kohtulikuks

menetluseks ettevalmistamine 15,98 eurot, kohtulikus menetluses osalemine 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot).

Välja

mõista

G.J-ilt

riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

2 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav G.J-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

G.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.03.2008 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §113 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 ja §65 lg.2

kohaldamisega vangistusega 7 aastat 1 kuu 6 päeva alates 27.03.2008. Viru Ringkonnakohtu 12.06.2008 otsusega tühistati eelnimetatud maakohtu otsus KarS §65 lg.2 alusel mõistetud liitkaristuse, kandmata karistuse ning karistusaja alguse osas. KarS §65 lg.1 alusel mõisteti G.J-ile liitkaristuseks 7 aastat 10 kuud 3 päeva vangistust alates 01.06.2007.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 18 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, vanglas viibib esimest korda. Kuriteod on muutunud raskemaks. Kinnipeetav osaleb riigikeele B1 taseme kursustel ja tal on läbitud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Sotsiaalsete oskuste programm ja Sotsiaalse otsustamise programm. Vanglas toetab ja külastab kinnipeetavat vend. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid summas 5689,86 eurot.

Kinnipeetava sotsiaalne võrgustik on nõrk. Kinnipeetava suhted ühe vennaga on head, teine vend kannab vanglakaristust röövimise eest, isal on uus pere, suheldakse vaid telefoni teel. Kinnipeetava sõnul ei ole ta mõjutatav, kuid toimepandud kuriteod olid toime pandud grupis. Kinnipeetav on enne vangistust süstinud amfetamiini, ka

kuritegu on toime pandud narkojoobes. Kinnipeetava eneseväljendusoskus on

tagasihoidlik, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub tema eluviis või muutuvad teda ümbritsevad olud. Kinnipeetav võib avalikkust ohustada oma käitumisega, kui jätkab alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist ja suhtlemist negatiivset mõju avaldavate isikutega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega.

Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks oleks kinnipeetaval soovitav läbida

sotsiaalabiprogramm Sotsiaalsete oskuste treening. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist järelevalvet tähtajaga 9 kuud. Vabanemise korral

soovib kinnipeetav asuda elama oma venna juurde. Tegemist on 2-toalise kõigi

mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga, mis kuulub kinnipeetava venna

elukaaslasele. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele ja mõlemad täiskasvanud on oma kirjaliku nõusoleku valve seadmete paigaldamiseks andnud. Kinnipeetava vend on töötu ja elukaaslane kodune, pere sissetulekuks on

sotsiaaltoetused. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta, samuti puuduvad tal eriala ja töökogemused.

Maakohtu istung

3 Kinnipeetav G.J taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et on valmis vabanema, ta on vangistuses käinud koolis, läbinud sotsiaalprogrammid ning vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava taotlus on põhjendatud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Viru Maakohtu 03.03.2006 otsusega karistati kinnipeetavat šokivangistusega 6 kuud 27 päeva ning ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud 3 päeva jäeti täitmisele

pööramata tingimisi katseajaga 18 kuud. Kinnipeetav vabastati kohtusaalist 03.03.2006. Viru Maakohtu 03.06.2007 vahistamismäärusest nähtub, et uue kuriteo

toimepanemises kahtlustati teda juba 25.05.2007. Tegemist oli raske isikuvastase kuriteoga – KarS §113 järgi, mille eest kannab ta karistust käesoleval ajal. Seega oli

tegemist kuriteo toimepanemisega kehtival katseajal. Kinnipeetavale mõistetud karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 4 aastat 6 kuud vangistust ja kanda on veel 3 aastat 4 kuud vangistust.

Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 18 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on käesoleval ajal 1. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele

kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Arvestades seda, et kinnipeetav pani uue raske isikuvastase kuriteo toime vaid kolme kuu möödumisel peale kinnipidamiskohast vabanemist ning ka vangistuse ajal ei ole ta suutnud käituda õiguskuulekalt, leiab maakohus, et tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole võimalik ja põhjendatud. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav on seekord võimeline läbima niivõrd pika katseaja seadusekohaselt. Maakohus leiab, et isegi elektroonilise valvega seotud

piirangud ei ole piisavad, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine vabaduses.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma venna juurde. Nagu nähtub prokuröri abi seletusest maakohtu istungil, on nii kinnipeetava vend Roman Kankan kui ka viimase elukaaslane Julia Reutskaja kriminaalse minevikuga. Maakohus ei pea

4

mõistlikuks kinnipeetava vabanemise elukohta, kus tal tuleb kokku puutuda kriminaalse taustaga isikutega.

Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuigi kinnipeetav väitis maakohtu istungil, et töökoht on tal olemas, ei olnud tal esitada selle kohta garantiikirja ning ka firma nime ei osanud ta nimetada. Kuna kinnipeetaval on vaid põhiharidus, riigikeelt ta ei valda, tal puudub eriala, samuti on tema töökogemused vähesed ja arvestades tema

kriminaalset minevikku, on tema väljavaated konkureerida tööjõuturul üsna

minimaalsed. Varasemalt on kinnipeetavat muuhulgas karistatud varavastaste kuritegude eest, seega on oht, et legaalse ja regulaarse sissetuleku puudumisel ning

materiaalsete raskuste tekkimisel võib ta toime panna uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku taotluse kohaselt kinnipeetava vend ei tööta ja

venna elukaaslane on kodune, mõlemad elatuvad sotsiaaltoetustest. Seega puudub kinnipeetaval vabanemise korral võimalus saada materiaalset toetust lähedastelt. Viru

Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval juba käesoleval ajal tasumata rahalisi kohustusi summas 5689,86 eurot. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetavat korduvalt karistatud väärteokorras muuhulgas Alkoholiseaduse rikkumise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav süstinud amfetamiini. Kuna kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 03.04.2015, on ta veel aega ja võimalust tegeleda oma vabanemise küsimusega (muuhulgas otsida võimaluse korral elukoht, mis ei ole seotud kriminaalsete isikutega, läbida sotsiaalprogramme, mis on seotud sõltuvusraviga jne.).

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja

vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks

38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle kinnipeetavalt riigituludesse välja.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige

Nooremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 03.12.2011

Nooremreferent

Liivi Õun

5