2-24-15358/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15358

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

G.K hagi T.S vastu elatise nõudes

4230 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: G.K (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: J.L (isikukood XXX; e-post

xxx)

Kostja: T.S (isikukood XXX; e-post xxx)

Eelistung 28.01.2025, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista T.Slt elatis G.K kasuks alates 09.10.2024 kuni 31.03.2025 summas

367,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja pool lapsetoetust 40 eurot).

3. Välja mõista T.Slt elatis G.K kasuks alates 01.04.2025 kuni G.K täisealiseks

saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 381,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja pool lapsetoetust 40

eurot).

4. Resolutsiooni p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 1.kuupäevaks J.L arveldusarvele nr

XXXXXXXX, selgitusega „elatis“.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

09.10.2024 esitatud ja 17.10.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on G.K (hageja) T.S

(kostja) laps. Hageja elab alates 13.08.2024 püsivalt isa juures. Kostja hagejat ei toeta. Hageja

igakuised kulud moodustavad kokku 940 eurot, s.h eluasemekulud 80 eurot, kulutused toidule

220 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot,

kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 170 eurot,

kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot, muud vältimatud kulutused 170 eurot (väljasõidud 30

eurot, sünnipäevad 25 eurot, muud kulud 65 eurot, taskuraha 50 eurot). Samuti märkis hageja, et

lapsetoetus laekub lapse emale.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise summas 470 euro alates

01.09.2024.

Menetluse käik

22.10.2024 määrusega kohus keeldus G.K hagi T.S vastu tagasiulatuva elatise nõudes perioodil

01.09.2024-08.10.2024 menetlusse võtmast. Kohus jätkas menetlust G.K hagis T.S vastu elatise

nõudes alates 09.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja vastus

Kostja hageja nõudega ei nõustunud. Hageja väited ei ole õiged. Laps ei ela alaliselt alates 13.08

isa juures. Mõlemad vanemad on teinud kulutusi lapse heaks. Isa summad avaldusel on valed,

selliseid kulutusi pole olnud. Hageja viibis kostja juures 18.10.24-03.11.24.

2

24.02.2025 dokumendis märkis kostja, et sai koondamisteate ja otsib uut töökohta. Kostja on

nõus dokumendi esitamisest alates maksma seadusega ettenähtud summat (eeldades, et isa

muretseb lapsele vajalikud riided ja muu, mitte kostja).

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli

baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on J.L ja kostja.

Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

3

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt

miinimumulatuses tasunud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud perioodil

01.08.2023 - 23.10.2024 hagejale 436,48 eurot (viimane makse 05.08.2024), so 15 kuu

jooksul keskmiselt 29,10 eurot kuus (dtl 50). Seega on elatise nõude esitamine kostja

vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et on oma ülalpidamiskohustust täitnud

vahetult ja teinud kulutusi seoses hagejaga ning esitanud selle kohta ka erinevaid

maksekorraldusi (dtl 126-162). Kohus märgib, et kohtule esitatud maksekorraldused J.Lle

või muudele äriühingutele (s.h kauplustele) ei tõenda kulude tegemist hagejale. Esitatud

tõenditest võib tuvastada üksnes hagejaga seotud kulud kokku 62 euro ulatuses (s.o

klassireis 37 eurot ja õppekäik 25 eurot; dtl 131, 134). Kohus on menetluses selgitanud

(kohtu 29.01.2025 kiri, dtl 172-175) ning selgitab korduvalt, et ülalpidamise andmine

rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval

seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate

teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega

täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele

elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt

igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Kokkuleppe

puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski kohtu hinnangul elatise tasumisena.

Käesoleval juhul tõendid vastavate kokkulepete kohta puuduvad.

6. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise summas 470 eurot. Hagiavalduse kohaselt

moodustavad hageja igakuised kulud kokku 940 eurot, s.h eluasemekulud 80 eurot,

kulutused toidule 220 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 50 eurot,

kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, kulutused lapse

koolikohustuse täitmiseks 170 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot, muud

vältimatud kulutused 170 eurot (väljasõidud 30 eurot, sünnipäevad 25 eurot, muud kulud

65 eurot, taskuraha 50 eurot).

Kohus asub seisukohale, et iseenesest on hageja poolt väljatoodud kululiigid igakuiselt

vajalikud, samas on nendele märgitud suurus osaliselt ülepaisutatud ja väljatoodud

suuruses tõendamata.

Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse

rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-

69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva

eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse

4

eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma

ülalpidamiskohustusest. Kohus loeb tõendatuks, et hageja eluasemega seotud kolme kuu

keskmine kommunaalkulu on olnud 76,56 eurot (dtl 25, 30, 35, 66) ning elektrikulu 25,93

eurot (dtl 41-46, 72-73). Seega on eluasemekulu kokku 102,49 eurot ning hageja osa

sellest moodustub 51,24 eurot. Kohus arvestab, et hageja elab koos oma isaga.

Kohtu hinnangul on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed tarbivad

igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka

hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Samuti märgib kohus, et

iseenesest on eluliselt usutav, et teatud transpordikulud võivad hagejal igakuiselt tekkida,

kuna ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt

tuleb teha ka pikemaid sõite. Samas ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et

nimetatud kulud oleksid igakuiselt keskmiselt suuremad. Hageja ei ole välja toonud, et nt

oma tervisliku seisundi tõttu tuleks tal järgida erilist dieeti või tarvitada kallimaid

retseptiravimeid, mille tõttu oleksid antud kulud keskmiselt suuremad. Kohus märgib, et

ei pea vajalikuks anda ka oma hinnangut hageja poolt esitatud erinevate toidupoodide ja

söögikulude tšekkidele ja maksekorraldustele ning praamipiletitele ja bensiinitšekile,

kuna nimetatud ei tõenda hageja igakuiseid kulusid vaid näitavad teatud toodete/teenuste

hinda teatud ajaperioodil (dtl 47, 52-54, 56, 62-65, 75, 76, 79-81). Samuti ei ole

tõendamist leidnud, et hagejal oleksid käesoleval ajal seoses ortotondi juures käimisega

muid kulusid peale visiiditasu (dtl 48-49).

Kuna hageja käib koolis, siis on ka usutav, et teatud kulud ka seoses kooliga tekitavad,

s.h nt erinevate õppevahenditega (kirjatarbed, vihikud, kilekaaned jms), klassirahadega,

ekskurssioonidega. Samas on hageja väljatoodud kulu igakuiselt summas 170 eurot kohtu

hinnangul ülepaisutatud ja tõendamata. Eelduslikult on küll kord aastas enne õppeaasta

algust kulud suuremad, kuid antud kulusid saab katta vähemalt osaliselt ka linna poolt

õppeaasta alguses tasutavast toetusest.

Arvestades hageja vanusega on usutavad ka igakuised sidekulud. Hageja on esitanud

kohtule Elisa teenuste arveid (dtl 27, 32, 38). Arvetel kajastuvad kolme erineva

mobiiltelefoni arved, nutikindlustus, järelmaks ja TV teenus. Arvestades, et hageja

kasutab eelduslikult ühte mobiiltelefoni ning teleteenuseid kasutatakse koos vanemaga,

siis võib põhjendatuks igakuiseks sidekuluks pidada 20 eurot.

Kohtu hinnangul võivad ka muud kulud teatud ulatuses olla igakuiselt põhjendatud, s.h nt

meelelahutus vaba aja veetmise näol, erinevad väljasõidud, sünnipäevade pidamine ja

sünnipäevadel käimine ning muud aeg-ajalt tekkida võivad ootamatud kulutused. Samuti

ei saa ebavajalikuks pidada taskuraha andmist. Samas peab lapsevanem arvestama, et

võimaluse puudumise korral peab valima, kas ja milliseid kulutusi teha ning millises

suuruses taskuraha oma lapsele võimaldada. Ka meelelahutus ei pea olema igakord

tasuline. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et

väljatoodud muud kulud oleksid hädavajalikud keskmiselt kallimas ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et

hageja kulud ületaksid seaduses sätestatud kahekordset baassummat. Samas puudub

5

kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt

seaduses sätestatud kahekordsele baassummale ning seega on elatise nõue põhjendatud

miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab

alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja

areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

7. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus selgitab, et PKS §

101 lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on

vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta. Kindlaksmääratud

suhtluskorra/kokkuleppe puudumise korral ei saa kohus edasiulatuva elatise

väljamõistmisel arvestada võimalike päevade arvuga, mil hageja võib kostja juures

tulevikus viibida. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid suhtluskorra kindlaksmääramise

kohta või vanematevaheliste vastavate kokkulepete olemasolu kohta. Seega puudub alus

elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.

8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on viidanud menetluses, et ta on saanud koondamisteate ja otsib uut töökohta.

Ühtegi tõendit nimetatud asjaolu kohta ei ole kostja esitanud. Samuti ei ole kostja

menetluses esitanud selgitusi ega tõendeid enda igakuiste sissetulekute ja väljaminekute

kohta, et kohus saaks hinnata kostja majanduslikku olukorda. Kohus on nimetatud

asjaolude väljatoomise vajadust selgitanud kostjale oma 29.01.2025 kirjas (dtl 172-175).

Kohus on teinud seega ise päringu krediidiasutustele, mille vastustest nähtuvalt omab

kostja pangakontot Swedbank AS-s, milles oli 18.03.2025 seisuga hoiustatud 421,30

eurot (dtl 214-254). Pangakontost nähtuvalt on kostja saanud perioodil 26.09.2024 -

26.03.2025 igakuiselt töötasu (sh preemia) XXX OÜ-lt keskmiselt 1876,75 eurot kuus.

Seega saab kohus eeldada, et kostja on tulenevalt oma sissetuleku suurusest

majanduslikult suuteline vähemalt miinimumulatuses hagejale elatist tasuma.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma

lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga

ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-

6

2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel ning hageja nõue elatise saamiseks on põhjendatud miinimummäära ulatuses.

9. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Kohus selgitab, et kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt laekub lastetoetus summas 80

eurot kostjale (nimetatu nähtub ka kostja pangakonto väljavõttest), siis tuleb elatise

baassummale lisada ka pool lastetoetusest.

10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista elatis alates 09.10.2024 kuni 31.03.2025 367,72 eurot kuus (baassumma

272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja pool

lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o

xx.xx.xxxx) 381,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja pool lapsetoetust 40 eurot).

Alates 01.01.2025 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel

tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 1.kuupäevaks.

11. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

12. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

7

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2025. a otsusega nr 2-24-

15358.

8