2-23-151638/18 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-23-151638

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-151638

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi C.J vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

4729,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht XXX , e-post oliver@aktivafinance.eu),

seaduslikud esindajad G.Q, V.X, A.B

Kostja: C.J

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi C.J vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group kanda.

3. Jätta C.J-ile Järvele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus

nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–3 ning

edasikaebamise kord.

5. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete

põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded

teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

2-23-151638

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 4382,65 euro saamiseks. Kohus tegi 22.12.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohtu maksekäsuosakonna 16.02.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja

anti Aktiva Finance Group OÜ nõue C.J vastu 4382,65 euro saamiseks Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses Kohus tegi 20.02.2024 hagejale ettepaneku esitada

oma nõue (hagi) C.J vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis. Hageja esitas hagiavalduse 13.03.2024.

2. Kohus 10.04.2024 jättis hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja hagiavalduses esinenud

puuduste kõrvaldamiseks.

3. Hageja esitas puuduste kõrvaldamise 20.05.2024.

4. Kohus võttis hagi 19.06.2024 määrusega menetlusse.

5. Kohus 14.11.2024 kohtunõudes selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale

laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, KAVS §

49), täpsemalt, ei ole vajaliku hoolega täidetud teabe kogumise kohustust (VÕS § 4034 lg 1 p

1) ega hinnatud kostja krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 1 p 2). Kohus määras hagejale

tähtaja esialgsele võlausaldajale 23.01.2022 esitatud kostja pangakonto väljavõtte,

ümberarvestuse, seisukoha ülesütlemise kehtivuse osas ja sellega seonduvalt menetluskulude

nimekirja esitamiseks.

6. Hageja esitas 03.12.2024 kohtule ümberarvestuse ja seisukoha lepingu ülesütlemise

kehtivuse osas ning dokumendi, millest nähtuvad kostjale tehtud väljamaksed ja kostja poolt

lepingule tehtud tagasimaksed.

Hageja nõue

7. Hageja palub 13.03.2024 esitatud hagiavalduses mõista kostjalt välja Placet Group OÜ ja

kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr. KK3707528 tulenev võlgnevus 2851,76

eurot, intress 317,40 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 514,81 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 14.03.2024 kuni

põhinõude summas 2851,76 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras

34,9% aastas.

8. 20.05.2024 selgitas hageja, et Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 18.08.2021

krediidikontolepingu nr. KK3707528, krediidilimiit 2000,00 eurot. 23.01.2022 muutmise

kokkuleppe, mille kohaselt krediidilimiiti suurendati 2200,00 euroni. 01.03.2022 muutmise

kokkuleppe, mille kohaselt krediidilimiiti suurendati 2300,00 euroni. 02.03.2022 muutmise

kokkuleppe, mille kohaselt krediidilimiiti suurendati 2400,00 euroni. 02.03.2022 muutmise

kokkuleppe, mille kohaselt krediidilimiiti suurendati 2700,00 euroni. 04.03.2022 muutmise

kokkuleppe, mille kohaselt krediidilimiiti suurendati 3900,00 euroni.

9. 03.12.2024 esitas hageja VÕS § 403 lg 7 järgse ümberarvestuse, märkides, et vastavalt

hagivalduse punktile 2.1 kostja sai lepingu alusel krediiti kokku summas 4678,80 eurot ning

on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2581,35 eurot. Arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.04.2023 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostjalt on toimunud

hagejale laekumisi summas 744,00 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Eeltoodust

tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1353,45 eurot (4678,8-

2581,35-744). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1353,45 eurot

kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

2-23-151638

Kostja seisukoht

10. Kostjale on 13.03.2024.2024 hagiavaldus koos lisadega, 20.05.2024 puuduste kõrvaldamine

lisadega ja 19.06.2024 hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 05.07.2024

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohtu määratud tähtajaks (19.07.2024) kostja

hagile ei vastanud ega ole seda teinud käesolevani. Hageja 03.12.2024 seisukoht on kostjale

nähtav e-toimiku vahendusel alates 03.12.2024.

Kohtu põhjendused

11. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning hinnanud hagile lisatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata.

12. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

13. Kuigi asjas on täidetud TSMS § 407 lg 1 eeldused asja lahendamiseks tagaseljaotsusega, ei

pea kohus selles asjas tagaselja otsuse tegemist õigeks, kuna leiab, et hageja nõue tuleb jätta

osaliselt rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma praktikas on korduvalt väljendanud

seisukohta, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja keeruliste

õigusküsimuste puhul tuleb eelistada sisulist lahendamist. //…// Tagaseljaotsusega ei või

rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata

hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). (vt

RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).

14. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS §

444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas

osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks

ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit

ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16)

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

16. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks Placet Group OÜ ja C.J vahel

18.08.2021 sõlmitud krediidikonto leping nr KK3707528, esialgse krediidilimiidiga 2000,00

eurot mille krediidilimiiti on korduvalt poolte kokkuleppel tõstetud (dtl 127). VÕS § 402 lg

1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlust ei saa olla selles, et Placet Group OÜ näol on tegemist oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga. VÕS § 1 lg 5 ütleb, et tarbija on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja oleks

2-23-151638

Placet Group OÜ-ga krediidiliini lepingu sõlmisel teinud tehingu, mis seondus tema

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega on kostja sõlminud Placet

Group OÜ-ga lepingu tarbijana ning hageja nõude aluseks olev leping on

tarbijakrediidileping.

17. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagiavalduse kohaselt

loovutas esialgne võlausaldaja oma nõude hagejale 03.05.2023 koos õigusega nõuda viivist,

kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid ja esialgne laenuandja on edastanud kostjale teatise

nõude loovutamise kohta. Lisaks on hageja koheselt teavitanud kostjat nõude loovutamise

kohta ka e-kirja teel. Kohus loeb nõude ülemineku krediidiandjalt hagejale tõendatuks.

18. . Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas

VÕS § 4062 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

määr aastas ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. Hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt

avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%, mille

kolmekordne on 56,04%. Hagiavalduse kohaselt oli esialgne ja maksimaalne krediidi

kulukuse määr 41,27% (dtl 32) aastas. Krediidikonto muutmise kokkulepete sõlmimisega

seoses krediidi kulukuse määr jäi samaks, va 01.03.2022 muutmise kokkulepe, kus

krediidikulukuse määraks on märgitud 41,26% (dtl 38). Esialgse lepingu muutmise

kokkulepped on sõlmitud 23.01.2022 (dtl 35), 01.03.2022 (dtl 38), 02.03.2022 (dtl 41, 44) ja

04.03.2022 (dtl 47) ning sel ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%, mille kolmekordne on 50,85%. Kohus on

seisukohal, et lepingus ja lepingu muutmise lepingutes kokku lepitud krediidi kulukuse määr

on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1.

19. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS §

4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises

lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–

3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte

2-23-151638

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja

vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava

metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise

kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi

andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi

põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3)

metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid

kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -

vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

20. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt

teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab

krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

2-23-151638

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

21. Kohus 14.11.2024 kohtunõudes (dtl 354-355) selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul

on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg

1, KAVS § 49), täpsemalt, ei ole vajaliku hoolega täidetud teabe kogumise kohustust (VÕS

§ 4034 lg 1 p 1) ega hinnatud kostja krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 1 p 2). Kohus

selgitas hagejale, et kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on 18.08.2021 krediidikonto

lepingu sõlmimisel muuhulgas laenutaotleja poolt 17.07.2021 esitatud pangakonto

väljavõttest ning 01.03.2022, 02.03.2022 ja 04.03.2022 krediidikonto lepingu muutmistel

laenutaotleja poolt 23.01.2022 esitatud pangakonto väljavõttest. Hagiavalduses ja puuduste

kõrvaldamises toodud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt

täiendavat arvelduskonto väljavõtet perioodide kohta, mis jäävad varasemalt esitatud

pangakonto väljavõttete ja krediidiotsuste tegemise vahele. Seega on nimetatud lepingute

sõlmimisel lähtutud laenutaotleja krediidivõimelisusest kuu või rohkem enne konkreetse

lepingu sõlmimist, kuid ei ole hinnatud tema krediidivõimelisust lepingu sõlmimise ajal.

Täiendavalt nähtub kohtule 20.05.2024 esitatud 17.07.2021 konto väljavõttest, et 2021 mais

ja juunis on kostja saanud esialgselt võlausaldajalt krediiti, mida on koheselt (samal või

järgneval päeval) kasutatud varasematest laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks

samale võlausaldajale, ehk nimetatud asjaolu ei saanud olla esialgsele võlausaldajale

teadmata. 23.01.2022 sõlmitud krediidikontolepingu nr. KK3707528 muutmise

kokkuleppega seoses on hageja 20.05.2024 esitanud kohtule pangakonto väljavõtte (lisa nr

9) failipealkirjaga kontoväljavõte 23.01.2022 kuid sisuliselt on tegemist kostja pangakonto

väljavõttega perioodist 01.01.2023-24.01.2023. Kohus palub hagejal esitada laenutaotluse

esitamisel esialgsele võlausaldajale 23.01.2022 esitatud pangakonto väljavõte. Pangakonto

väljavõtte esitamata jätmisel võib kohus jõuda järeldusele, et hageja ei ole tõendanud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist, mis mõjutab

hageja nõude rahuldamise ulatust. 20.05.2024 puuduste kõrvaldamise lisast 7 (Maksu- ja

Tolliameti väljavõte) nähtuvalt on kostja sissetulekud 2022 a veebruaris ja märtsis olnud

0,00 eurot. Kohus palus hagejal täpsustada, kuidas on esialgne laenuandja 04.03.2022

laenuotsust tehes nimetatud asjaolu arvesse võtnud sh kas on tehtud täiendavaid toiminguid

kostja krediidivõime hindamisel, milliseid siiani kohtu ette toodud ei ole. Kohus andis

hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus. Samuti kohustas kohus

hagejat esitama seisukoht lepingu ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks

ehk kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas

lepingu kehtivalt üles öelda, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud.

22. Hageja 03.12.2024 seisukohas (dtl 372-373) esitas nõude ümberarvestuse, muude kohtu

poolt 14.11.2024 kohtunõudes esile toodud asjaolude osas hageja täiendavaid selgitusi ei

andnud ega esitanud esialgsele võlausaldajale 23.01.2022 esitatud pangakonto väljavõtet.

2-23-151638

23. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku

hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija krediidivõime kontrollimisel.

24. Kohus möönab, et krediidiandja on küsinud kostjalt enne 18.08.2021 lepingu sõlmimist tema

pangakonto väljavõtte, kuid 18.08.2021 lepingu sõlmimisel on kostja krediidivõimelisuse

hindamisel tuginetud tema 17.07.2021 pangakonto väljavõtte analüüsile (dtl 132, 233-249).

Hagiavalduses ja puuduste kõrvaldamises toodud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et

krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat arvelduskonto väljavõtet perioodi kohta, mis

jääb varasemalt esitatud pangakonto väljavõtte ja krediidiotsuse tegemise vahele. Seega ei

ole krediidiandja tegelikkuses hinnanud kostja krediidivõimelisust lepingu sõlmimise aja

seisuga, vaid kuu või rohkem varasema aja seisuga. Tegemist on piisavalt pika

ajavahemikuga, mille jooksul võis kostja krediidivõimelisus märgatavalt muutuda näiteks

läbi teiste krediidiandjatega krediidilepingute sõlmimise või töise sissetuleku kaotamise

tõttu. Kohtu hinnangul ei kogunud krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel enne

18.08.2021 lepingu sõlmimist piisavalt teavet, mis võimaldanuks hinnata kostja

krediidivõimelisust lepingu sõlmimise ajal, veel vähem veenduda kostja

krediidivõimelisuses.

25. Hageja märgib, et 18.08.2021 sõlmitud lepingu krediidilimiidi suurendamisel 23.01.2022

2200 euroni hinnati kostja krediidivõimekust muuhulgas tema 23.01.2022 pangakonto

väljavõtte analüüsi pinnalt. Sama 23.01.2022 kostja pangakonto väljavõtte analüüsi pinnalt

on hageja poolt esitatud selgituste kohaselt hinnatud muude asjaolude kõrval kostja

krediidivõimelisust 18.08.2021 sõlmitud lepingu krediidilimiidi suurendamisel 2300 euroni

kuupäeval 01.03.2022, 2400 euroni kuupäeval 02.03.2022, 2700 euroni kuupäeval

02.03.2022 ja 3900 euroni kuupäeval 04.03.2022 (dtl 132-133).

26. Hageja poolt välja toodud faktilistest asjaoludest nähtub, et 2022.a märtsi alguses on

krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel jätnud küsimata tema pangakonto

väljavõtte ajavahemiku kohta alates viimase kostja poolt krediidiandjale esitatud pangakonto

väljavõttel kajastatud perioodi lõpust kuni krediidilimiidi suurendamise taotluse esitamiseni.

27. Kohus, tutvudes hageja poolt kohtule 20.05.2024 esitatud kostja konto väljavõtetega

tuvastas, et fail mis kannab nimetust „Konto väljavõte 23.01.2022“ tegelikkusess sisaldab

kostja pangakonto väljavõtet perioodist 01.01.2023-24.01.2023 (dtl 250-251). Kohus juhtis

hageja tähelepanu eelnimetatule 14.11.2024 kohtunõudes ja palus esitada kohtule kostja

poolt esialgsele krediidiandjale 23.01.2022 esitatud pangakonto väljavõtte. Hageja seda

teinud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud väidet, et kostja esitas krediidiandjale

23.01.2022 enda pangakonto väljavõtte.

28. Kohtu hinnangul muud andmed, millele krediidiandja hageja selgituste kohaselt kostja

krediidivõimelisuse hindamisel tugines, s.o kliendi poolt esitatud andmed, maksehäirete

päringud, kinnisvararegistri päring ja Ametlike Teadaannete päring, ei ole kohtu hinnangul

piisavad. Isegi kui krediidiandja sai kostja esitatud andmete alusel hinnata kostja sissetuleku

suurust, puudus kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja kohustuste olemasolu ja

kogusuurust. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt enne krediidilimiidi

suurendamisi täpsemat informatsiooni küsinud. Asjaolu, et kostjal puudusid maksehäired, ei

võimalda teha järeldust, et kostjal puudusid kohustused. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik

veenduda, et krediidiandja on kontrollinud ja arvestanud kostja võimalike kohustustega.

29. Hageja märgib, et 04.03.2021 krediidilimiidi suurendamisel on teostatud päring Maksu- ja

Tolliametile (dtl 133). Kohtule esitatud 04.03.2022 Maksu- ja Tolliameti väljavõttelt nähtub,

et 2022 veebruaris ja märtsis oli kostja sissetulek 0,00 eurot (dtl 232). Kohtu hinnangul on

sissetuleku puudumine selge viide vajadusele küsida tarbijalt enne varasemalt kokku lepitud

krediidilimiidi suurendamist täiendavat informatsiooni, selgitamaks, kuidas kavatseb tarbija

2-23-151638

lepingu sõlmimisel tulevasi lepingulisi kohustusi täita. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid,

millest nähtuks, et krediidiandja oleks kostjalt enne 04.03.2021 krediidilimiidi suurendamist

täiendavat informatsiooni küsinud.

30. VÕS § 4034 lg 9 ütleb, et kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava

krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist,

ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning

hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri

muutmist. Kohtu hinnangul näitavad eelpool välja toodud kostjaga sõlmitud krediidilimiidi

suurendamiste kokkulepete eelselt tema krediidivõimelisuse hindamisega seotud faktilised

asjaolud selgelt, et krediidiandja ei ole nõuetekohaselt täitnud VÕS § 4034 lg 9 sätestatud

kohustust.

31. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS §

4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on 18.08.2021 lepingu ja hilisemate krediidilimiidi

suurendamise kokkulepete sõlmimisel krediidivõimeline.

32. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtu hinnangul ei ole

hageja esitanud kohtule tõendeid, mille pinnalt saaks kohus jaatada krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

33. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes

sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034

lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole

esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need

tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on

tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

34. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

35. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu

esialgne võlausaldaja saatis kostjale 14.04.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti

kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges

esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 29.04.2023. Ülesütlemise teate esitamise ajal oli

kostjal tasumata 2023 aasta veebruari, märtsi ja aprilli osamaksed.

36. 03.12.2025 seisukohas märkis hageja, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei

saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks

ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise

ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 29.04.2023

üles öelda.

37. Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist, samuti ei

ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja nimetatud

ajal ja ulatuses maksetega viivituses olnud. Kuna kostja ei olnud, vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest tingitud ümberarvestuse tulemusena meeldetuletuskirjade saatmise

2-23-151638

ajal oma kohustuste täitmisega viivituses, puudub hagejal õigus nõuda ka

sissenõudmiskulusid. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ei ole hageja esitanud.

38. Hageja 03.12.2024 seisukohas selgitab, et kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 4678,80

eurot ning on teinud lepingule tagasimakseid kogusummas 2581,35 eurot. Hagejale on

kostjalt toimunud laekumised summas 744 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus

leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal

tagastada lepingute alusel saadud summa 1353,45 eurot (4678,8- 2581,35-744) (dtl 373).

39. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tema või krediidiandja on lepingu hiljem, sh

kohtumenetluse ajal üles öelnud. Hageja ei ole esitanud selgitusi selle kohta, kuidas

ümberarvestuse korral saaks lepingu üles ütlemise kehtivaks lugeda või selgitanud, millise

kuupäevani on ümberarvestuse tulemusel kostja poolt põhinõude katteks tagasimaksed

tasutud. Ilma ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul

võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole esitanud ka nõuet tagasimaksete välja

mõistmiseks mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud TsMS § 369 alusel.

Seega ei saa kohus põhivõlga tulevikku suunatult tagasimaksete graafikuna välja mõista.

40. Kohus eeltoodust tulenevalt jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud

41. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

42. 36. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole

kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt

kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

43. 37. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse

alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole

kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või

viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku

esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas

sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb

kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik