2-24-18573/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18573

Tsiviilasi

E. S. hagi M. S. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: E. S. (isikukood XXX)

Kostja: M. S. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kohtuistung 23.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada E. S. ja M. S. abielu, mis on registreeritud XXX Tallinna

Perekonnaseisuametis, abielukanne nr 49-32-2018/2137.

3. Taastada E. S. abielu eelne perekonnanimi „T“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. E. S. esitas 09.12.2024 Viru Maakohtule hagi M. S. vastu abielu lahutamiseks. Viru

Maakohus andis hagi 10.12.2024 määrusega kohtualluvusel üle Harju Maakohtule.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja

palub abielu lahutada. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud, pooled elavad eraldi

alates 2019 veebruarist ja abielu säilitada ei ole võimalik.

3. Kohus võttis hagi menetlusse 08.01.2025 ja määras kostjale tähtaja vastuse esitamiseks.

Kostjale on hagi kätte toimetatud 23.01.2025. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

4. Kohus kutsus pooled 23.04.2025 toimuvale kohtuistungile. Kohtukutse on kostjale kätte

toimetatud 14.03.2025. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ja ei teatanud kohtule mõjuvast

põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks.

5. Kohus kuulas hageja ära 23.04.2025 kohtuistungil. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse

juurde, ei soovi leppida ja palub abielu lahutada. Hageja palub taastada tema abielueelse

perekonnanime „T“. Hageja soovib, et kohus lahendaks asja sisuliselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt, abielusuhete

lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3

kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui

see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus

pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on

kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas

tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat

taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS §

413 lg 4 kohaselt, kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha

ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhteid

puudutava hagi kohta, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast.

8. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest ja hageja poolt kohtuistungil avaldatust

lähtudes, et hageja soovib poolte vahel XXX sõlmitud abielu lahutamist ning täiendavat

tähtaega leppimiseks ei soovi. Kostjale on hagi isiklikult kätte toimetatud (sai postkontorist

isiklikult kätte), kohtukutse kättesaamist samuti kinnitas. Kostja ei ole hagile vastust esitanud ja

ei ilmunud kohtuistungile. Hageja sõnul ca aasta tagasi mees ütles talle, et ta lahutust ei anna, et

saab lahutuse siis, kui mees ära sureb. Seega on selge, et kostja mitteosalemine ja

mittevastamine on tema teadlik valik. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist. Kohus

leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu

arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

9. Hageja sõnul on tal uus elukaaslane, ca 2 aastat. Abielu lahutamise põhjuseks on asjaolu, et

kostja kuritarvitab alkoholi ning suitsetab marihuaanat. Ta võib seda teha ka lapse juuresolekul.

Peale selle on kostjal hasartmängu sõltuvus ning sellest tulenevalt ka suured võlgnevused

krediidiasutuste ees. Kostja pole pea 2 aastat ka enam ühise lapsega suhelnud, viimati kohtusid

17.06.2023. Kostja ei kasvata oma tütart, ta ei tunne huvi tütre elu ja saatuse vastu. Hageja

sõnul mõisteti kostjalt välja küll elatis, kuid seda ta ei tasu. Kostjaga pole enam ammu ka

kontakti olnud. Kostja ema annab iga kord erinevaid selgitusi. Tööl hageja teada kostja ei käi.

10. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, abieluasjas võib kohus tõendeid koguda ka omal algatusel.

Hageja väidete kontrollimiseks tegi kohus päringu kostjaga seotud võlamenetluste kohta kohtu

infosüsteemi ning sellest nähtub, et kostja suhtes on tehtud 2021-2024 viis maksekäsku

võlanõuetega (kiirlaenud). Seega ei ole kohtul põhjust kahelda hageja väidetes, samuti ei

osalenud kostja istungil ega vastanud hagile, et väiteid ümber lükata. Leppimisajal ei oleks

eeltoodut arvestades perspektiivi.

11. Hageja poolt esitatud teabe kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja pooled elavad

eraldi alates 2019 veebruarist. Kostja ei ole hageja väidetele vastu vaielnud. Lähtudes PKS § 67

lg 1 ja lg 2 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et hagejal ei ole

mingit soovi või kavatsust abielu säilitada. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest

kohtu arvates on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta,

st pöördumatult. Hageja on kinnitanud oma kindlat soovi abielu lahutada. Perekonnaseaduse

mõttest tulenevalt on abielu vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole

lahti ütlemine abieluleppest. Kohtu hinnangul on abielu lahutamisel määrava tähtsusega poolte

tahe ja igaühel on õigus teha abielu suhtes oma valikud, sealjuures on oluline vähemalt ühe

abikaasa soov abielu lõpetada. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.

12. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu

säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi

võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati

kantud perekonnanimi.

Hageja soovis kohtuistungil esitatud avalduses taastada oma abielueelse perekonnanime ”T”.

Kohus rahuldab hageja taotluse ja taastab hageja lahutatava abielu eel viimati kantud

perekonnanime ”T ”.

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises

abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

14. TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS § 456 lg 1 siis,

kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

15. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse

abielulahutuse kande tegemiseks

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik