2-24-11731/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11731

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi K.-H. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6906,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja A.-L. V.

Kostja: K.-H. K. (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt

välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 01.08.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja X OÜ ja kostja vahel 26.07.2016 sõlmitud lepingust nr

L26072016/0017 tulenevalt põhivõlgnevus 3736,95 eurot, intress 428,88 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 2283,11 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (3736,95 eurot) alates 02.08.2024 kuni

põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohta on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. X OÜ-ga (endise nimega X OÜ, krediidiandja) ja kostja sõlmisid 26.07.2016 laenu- ja

tagatisomandamise lepingu nr L26072016/0017, laenusummale 6699 eurot. Vastavalt

kokkuleppele laen summas 6380 eurot maksti laenusaaja kohustuste katteks välja lepingu

tingimustes toodud isikule.

Pooled leppisid kokku lepingu perioodiks 72 kuud (26.07.2016 – 26.07.2022), intressimääraks

43,80% aastas. Lepingu üldtingimuste punkt 5.3 sätestab, et maksete viivitamisel kohustub

laenusaaja tasuma viivist määras, mis vastab laenule kohaldavale intressi määrale. Seega

viivisemäär on 43,80% aastas. Lepingu krediidi kuluse määr on 57,87% aastas.

2.2. Krediidiandja 01.12.2017 esitas lepingu ülesütlemise avalduse, ent kostja soovis jätkata

lepingu täitmist ning esitas 04.12.2017 taotluse lepingu muutmiseks, mistõttu pooled leppisid

kokku lepingu muutmises (lisa 4). Krediidiandja esitas 13.03.2018 uuesti lepingu ülesütlemise

avalduse, ent kostja soovis jätkata lepingu täitmist, esitas 22.03.2018 taotluse lepingu

muutmiseks, mistõttu pooled leppisid kokku lepingu muutmises (lisa 5). Nõude põhjendamisel

lähtub hageja viimase lepingu muutmisest. Viimase lepingu lisa kohaselt intressimäär on 41,40%

aastas. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 5.3 viivisemäär võrdub intressimääraga, mistõttu

viivisemäär on 41,40% aastas. Krediidi kulukuse määra on 56,42% aastas või Eritingimuste

punktis 7 sätestatud korras Laenu perioodi pikenemisel 55,01%.

2.3. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, saatis krediidiandja

18.07.2018 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Teates teavitas krediidiandja kostjat, et sõidukil

ei ole laenulepingu alusel nõutavaid kohustuslikku liikluskindlustust ega läbitud kohustuslikku

tehnoülevaatust. Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise vältimiseks andis krediidiandja kostjale

eeltoodud kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja 3 tööpäeva arvates kirja saatmise kuupäevast.

Tagatislepingu punkt 4.1.7. sätestab, et laenusaaja on kohustatud tagama, et kogu tagatislepingu

kehtivuse ajal vastab tagatis õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on läbinud tähtaegselt

riikliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatuse. Sama lepingu punkt 5.1.2.

sätestab, et laenusaaja on kohustatud tagama, et kogu tagatislepingu kehtivuse ajal kehtib

tagatise suhtes kohustuslik liikluskindlustus. Lepingu üldtingimuste p. 5.1.1. sätestab, et laenaja

on kohustatud sõlmima tagatise suhtes kohustusliku liikluskindlustuse lepingu viivitamatult, kuid

igal juhul hiljemalt samal päeval, kui laenuandja registreeritakse vastavas riiklikus registris

tagatise omanikuna. Tulenevalt lepingu tingimuse p-st 10.2.5 laenuandjal on õigus Laenuleping

mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda. Viivitamatust ülesütlemisest ei pea

laenuandja ette teatama, välja arvatud, kui käesolevas punktis on sätestatud teisiti. Viivitamatuks

ülesütlemiseks aluse andvaks mõjuvaks põhjuseks loetakse kui tagatislepingust või muust

Eritingimuste p-s 11 viidatud lepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse oluline rikkumine

Laenusaaja või kolmanda isiku poolt. Tagatislepingu tingimuste p. 7.3.3. sätestab, et

tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse, kui tagatise suhtes ei ole

kehtivat tagatislepingu p-s 5.1.1 sätestatud kindlustuslepingut või ei ole tagatisel muul põhjusel

tagatislepingu p-s 5.1.2 sätestatud kehtivat kindlustuskaitset ning 7.3.2. järgi tagatis ei ole mis

tahes põhjusel läbinud tähtaegselt tagatislepingu p-s 4.1.7 sätestatud tehnoülevaatust. Kostja

krediidiandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul kohustust ei täitnud, mistõttu saatis

krediidiandja 26.07.2018 laenulepingu ülesütlemise avalduse kostja e-posti aadressile XXX.

2.4. Krediidiandja teavitas kostjat 28.08.2018 e-kirjaga, et laenulepingust nr L26072016/0017

tulenevad nõuded on loovutatud hagejale.

2.5. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 472,05 eurot. Kuivõrd lepingu

muudatuste tõttu laenu summat suurendati igakordselt 5 euro võrra (kokku 10 eurot) seoses

sellega, et sissenõutavaks muutunud ja kostja poolt tasumata kulud on lisatud laenu summale,

mistõttu väljamakset kostjale ei tehtud. Seega nõude loovutamise ajal kostja tasumata

põhivõlgnevus oli 6 236,95 eurot (6709 – 472,05). Hageja on realiseerinud 28.12.2020 tagatise,

st sõidukit maha müünud 2500 euro eest. Laekunud summa arvutab hageja põhisumma katteks.

Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga

3736,95 eurot (6236,95 – 2500).

2.6. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 08.06.2018 216,60 eurot, mis läks 2.

osamakse katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress summas 428,88 eurot

alates 25.06.2018 (maksegraafiku 03. osamakse) kuni lepingu ülesütlemiseni 26.07.2018 kokku

428,88 eurot.

2.7. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 27.07.2018

kuni hagiavalduse esitamiseni 31.07.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale

viivist 11 815,09 eurot. Kuivõrd hageja viivisenõue oluliselt ületab põhinõuet, siis nõuab hageja

viivist seadusjärgses määras kokku 2283,11 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt

kuni sellekohase tasumiseni alates 02.08.2024 seadusjärgses viivisemääras, so 12,25% aastas.

3. Kostja on kohtule vastanud, et on Soomes töötu, maksevõimetu, otsib tööd. Kostja leiab, et

selliste viiviste nõudmine paneb olukorda, kus peaks eraisiku pankroti avaldama, sest nii ei jaksa

võlga kunagi tasuda. Kostja märgib ka, et laen oli teatud % tagatise väärtusest, tagatise eesmärk

on tagada võlausaldajale viis laenu korvamiseks juhul, kui laenuvõtja mingil põhjusel ei suuda

maksta. Auto oli väärt umbes 10 000 (hooldatud) ja võetud laen umbes 3000. Kostja ei mõista,

miks müüdi auto 2500 euro eest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kostjale on hagi kätte toimetatud, kostja on vastanud (kohtuotsuse punktis 3 toodu). Hageja ja

kostja olid nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohus täitis selgitamiskohustust

menetlusse võtmise määruses ning eraldi veel ka 17.02.2025 (dtl 95) ja 2.04.2025 (dtl 111).

Kohus määras lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks ja teatas otsuse kuulutamise aja.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

5. Kas leping on sõlmitud ja kehtis

5.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404

lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte

või hakkab krediiti kasutama.

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

5.2. Kohtule on esitatud omakäeliselt allkirjastatud laenu- ja tagatisomandamise leping nr

L26072016/0017 (dtl 10), millel on kuupäev 26.07.2016, laenu summa 6699 eurot, intressimäär

43,80% aastas, laenu periood 26.07.2016-26.07.2022, 72 tagasimakset, lepingutasu 319 eurot,

krediidi kulukuse määr 57,87% aastas, tagatis Chrysler 300C registreerimisnumbriga XXX.

Lepingus on ka maksegraafik. Lepingus on märgitud, et laenu summast 6380 eurot makstakse

laenusaaja kohustuste katteks välja kolmandale isikule A.B-le.

Hageja on kohtule ka väljavõtte (dtl 20), mille kohaselt on 26.07.2016 makstud 6380 eurot A.B-

le.

Kohus on seega tuvastanud, et kostja on kinnitanud lepingutingimustega nõustumist oma

allkirjaga lepingul ning laen summas 6380 eurot on kostja kasutusse antud.

Kohus kontrollis maksegraafikus toodud tagasimaksete summade alusel, et lepingus välja toodud

krediidi kogukulu 19046,16 eurot saab vaid juhul, kui arvestada välja makstud laenusummaga,

mitte lepingusse märgitud 6696 euroga. Kui lisada ka lepingutasu 319 eurot, on krediidi

kogukulu 19365,16 eurot. Kohus kontrollis, et ka kui arvestada juurde lepingutasu, mida

maksegraafik ei sisalda, jäi krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalne

määra (mis oli 58,47%) piiresse.

5.3. Hageja on esitanud ka lepingu lisa nr L26072016/0017-N1 (dtl 40), mille pooled on

digiallkirjastanud 04.12.2017 ning lepingu lisa nr L26072016/0017-N2 (dtl 50), mille pooled on

digiallkirjastanud 22.03.2018. Lisas nr L26072016/0017-N2 on märgitud laenu periood

25.03.2018 - 25.03.2020 või eritingimuste punktis 7 sätestatud korras laenu perioodi pikenemisel

25.03.2018 - 25.10.2022 Tagasimaksete arvuks on märgitud 24 või eritingimuste punktis 7

sätestatud korras laenu perioodi pikenemisel 55. Eritingimuste punktis 7 on kaks graafikut ning

on märgitud, et juhul, kui laenusaaja ei tasu esimese graafiku viimast makset täies ulatuses

tähtaegselt, asendub esimese graafiku viimane makse teise graafikuga, millele vastavalt pikeneb

ka laenu periood. Esimese graafiku viimase makse täies ulatuses tähtaegselt tegemata jätmist

loetakse laenusaaja tahteavalduseks teise graafiku kehtestamiseks ning teine graafik jõustub

alates hetkest, kui esimese graafiku viimase makse maksetähtaeg on möödunud. Intressimääraks

on märgitud 41,4% aastas, tagasimakse igakuine summa maksegraafikus 257,91 eurot.

6. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid.

Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus

jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

6.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja, et laenuandja

analüüsis kostja arvelduskonto väljavõtet perioodi 23.01.2016 – 23.07.2016 eest (lisa 3).

Laenuandja tegi kindlaks, et kostja keskmine sissetulek on 1800 eurot. Laenuandja on

arvestanud majapidamiskuludeks 920 eurot – summa, mida kostja on taotluses märkinud.

Finantskohustused olid keskmiselt 95 eurot (IPF Digital AS 30€, OÜ Kaupmehe järelmaks 15€,

Lindorff 50€). Sissetulekust maha arvestatult majapidamiskulud 920 eurot, teised

finantskohustused 95 eurot ja Mogo kuumakse 264,53 eurot jäi kostjale kätte 520,47 eurot,

mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Lisaks eelpool

mainitud toimingutele kontrollis laenuandja kostja tausta avalikest ja riiklikest registritest ja

pidas kostjaga andmete täpsustamiseks ka vestlust.

6.3. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta tõenditena on hageja esitanud kostja

konto väljavõtte (dtl 21), muid tõendeid (nt laenutaotlust, registripäringute tulemusi) esitatud ei

ole.

Hageja ei ole seega välja toonud ega tõendanud, kas ja millised andmed kostja sissetuleku,

finantskohustuste, igakuiseid kulusid mõjutavate asjaolude (nt eluruumi kasutamise alus,

ülalpeetavate olemasolu) kohta krediidiandja kostjalt endalt kogus. Hageja on vaid esile toonud,

et kostja märkis taotluses majapidamiskulude summa. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud,

et krediidiandja oleks igakuiste majandamiskulude ning ülalpeetavate olemasolu kontrollinud.

Konto väljavõttelt nähtub selgelt ülalpeetava olemasolu, sellele viitavad lasteaiaarve tasumine

ning rohke mänguasjapoodide külastamine. Igakuiselt tasus kostja teisele eraisikule 500-600

eurot, Elisa Eesti AS-le ca 125 eurot kuus (veebruaris 200 eurot), Elion Ettevõtted AS-le 36-87

eurot kuus.

Konto väljavõttest nähtub, et lisaks hageja poolt välja toodud finantskohustustele (IPF Digital

Estonia OÜ-le igakuiselt 30 eurot, OÜ Kaupmehe järelmaks 15 eurot kuus, Lindorff Eesti AS-le

tasus kostja veebruaris 100 eurot, edasi igas kuus 50 eurot), olid kostjal veel finantskohustus

Mogo OÜ ees 90 eurot kuus ning kontolt debiteeriti intressi, mis viitab krediitkaardi olemasolule

(ehk finantskohustusele). Kostja konto väljavõttelt nähtub, et kostja suhtes toimus vähemalt kolm

täitemenetlust (kontolt on toimunud mahaarvamised kolme täituri poolt). Seega on selge, et

krediidiandja jättis välja selgitamata ja seega ka arvesse võtmata kostja mitmed

finantskohustused ja võlgnevused.

Seega jättis krediidiandja nõuetekohaselt täitmata vastutustundliku laenamise kohustuse.

7. Hageja nõuded

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski tagastamisele

ning VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Kohus selgitas hagejale ümberarvestuse esitamise võimalust ja korda (dtl 95). Hageja

ümberarvestust ei esitanud ega selgitanud ka lepingutasuga seotut.

Kohus selgitas pooltele veel täiendavalt (dtl 111), et saab asjas esitatud materjalidest aru selliselt,

et laenuna on kolmandale isikule välja makstud 6380 eurot, kostja on krediidiandjale tasunud

perioodil 12.09.2016-08.06.2018 kokku 5801.38 eurot (hageja esitatud tagasimaksete arvestus)

ning lisaks on krediidiandja saanud sõiduki võõrandamisest 2500 eurot. Hageja ja kostja esitasid

aprillis lõplikud seisukohad, ent kohtu poolt välja toodu osas midagi ei vastanud.

Lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg on (nii algse lepingu kui hilisemate muudatuste

kohaselt) saabunud, seega ei pea tagasimakseid uuesti määrama. Lepingu sõlmimise ajal oli

seadusjärgne intressimäär 0%, seega kõik kostja poolt tasutu (samuti auto müügist saadu) tuleb

arvestada põhivõla katteks. Muid tasusid kostja ei võlgne. Arvestada tuleb tegelikult välja

makstud laenusummaga. Arvestades kostja tagasimaksed ning sõiduki võõrandamisest saadu,

kokku 8301,38 eurot, välja makstud laenu 6380 euro katteks, ei ole kostjal VÕS § 4034 lg 7

kohaselt tagastamata põhivõlga. Sellest tulenevalt jääb hageja nõue rahuldamata.

8. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144

p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks

hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja

kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Maris Juha

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/