2-24-119430/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2025. a, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-119430

Tsiviilasi

Bondora AS hagi S. M. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

587,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja Elari Arjakas

(e-post

XXX)

Kostja: S. M. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht:

XXX-i, e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi S. M.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Bondora AS kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta

kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

4. Kostjale toimetada otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte

ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg

7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS esitas 24.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 480,35 euro saamiseks. Kohus tegi 27.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 02.07.2024 maksekäsu kiirmenetlus

lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu

kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse loeb kohus

puudustega hagiavalduseks.

2. Kohus kohustas 03.07.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

3. Hageja esitas 16.07.2024 hagiavalduse kostja S. M.-i vastu põhivõlgnevuse 315,63 euro,

intressi 34,94 euro, sissenõutavaks muutnud viivise 13,54 euro, lepingu haldustasu 4,77 euro,

sissenõudmiskulude 10 euro, lisateenuste 114,95 euro ja edasiulatuva viivise

väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 175 euro,

maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ja õigusabikulud 180 euro ning menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt hageja sõlmisid Bondora AS (laenuandja) ja kostja S. M. 21.12.2023

laenulepingu nr BL4202284, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu summas 318 eurot

(sh lepingutasu 18 eurot). Pooled leppisid kokku, et laenulepingu intressimäär on 29,57%

aastas tagastamata krediidisummalt, kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4%

laenusummalt aastas, lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 18 eurot, mis

tasaarvestatakse laenu väljastamisel. Krediidikulukuse määr on lepingu kohaselt 45,51%.

Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu eritingimustele kohaldatakse poolte kokkuleppel ka

hageja üldtingimusi, mis on välja toodud lepingus. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu

allkirjastamist, tasus hageja kostja arveldusarvele 300 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates

laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt

rikkus. Hageja hoiatas 23.04.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui

kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus

hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Hageja

ütles 23.05.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 2,37 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu

ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loeb hageja lepingu järgi

tagastamata krediidisummaks 315,63 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval

oli sissenõutavaks muutunud intress 34,94 eurot. Kostja kohustus tasuma hagejale igakuiselt

haldustasu 4% laenusummast aastas, mis arvestatakse lepingu esialgselt laenusummalt ning

sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu, mis on

arvestatud perioodi 22.02.2024 kuni 20.05.2024 eest kokku 4,77 eurot. Sissenõudmiskulud

tasuliste kirjade eest on 10 eurot. Lepingu üldtingimuste punktile 9.1. alusel on viivisemäär

võrdsustatud poolte vahel kokku lepitud intressimääraga, s.o 29,57% võlgnetavalt summalt

aastas. Lepingu ülesütlemisel oli sissenõutavaks muutunud viivis 0,06 eurot ning hagi

esitamise seisuga on viivis 13,54 eurot Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel

kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 13,54 eurot.

Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi kasutada krediidiandja poolt pakutavaid

lisateenuseid: B Secure, B Secure+. Kostjal oli kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest

24,99 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 22.02.2024 kuni

20.05.2024, s.o 99,96 eurot. Lisaks võlgneb kostja hagejale lepingu p 8.4 alusel maksehäire

edastamise teatetasu 14,99 eurot.

4. Pärnu Maakohus jättis 04.09.2024 hagiavalduse käiguta.

5. Hageja kõrvaldas puudused 28.09.2024 ja 08.10.2024 täiendas hagiavaldust.

Hageja selgitas, et leping hageja ja kostja vahel sõlmiti 21.12.2023. Hageja kandis 21.12.2023

laenu kogusummas 300 eurot kostja S. M. arveldusarvele. Krediidikulukuse määr on välja

toodud lepingu eritingimustes ja määra arvutamisel lähtutakse kuumaksete arvust,

intressimäärast, haldustasust ning lepingutasust. Hageja on selgitas, et on analüüsinud kostja

esitatud pangakonto väljavõtet ning teinud päringud Krediidiinfosse, mille tulemusel selgus,

et kostja suhtes ei olnud maksehäireid avaldatud. Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja

laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja

on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi

andmeid, ning edastanud oma pangakontoväljavõtte(d). Hageja kontrollis kostja tegelikku

maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud

kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute

suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema

ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks

kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (Maksehäire registrit). Hageja hinnangul

on ta järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi raames tuvastanud, et kostja on

lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline. Kostja tasus üksnes esimese osamakse

08.01.2024. Kostja jättis tasumata järgmised osamaksed (22.02.2024, 20.03.2024, 22.04.2024,

20.05.2024). Kostja on tasunud ühe makse summas 7,41 eurot, millest 2,37 eurot on

arvestatud krediidisumma (põhiosa) katteks, 4,44 eurot intressi katteks ning 0,60 eurot

lepingu haldustasu katteks.

6. Kohus võttis 31.10.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostjale toimetati hagiavaldus ja 31.10.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

avalikult vastavasisulise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.12.2024.

TsMS § 317 lg 5 kohaselt loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks

18.12.2024 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu.

Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 02.01.2025. Kostja ei ole kohtu poolt

määratud tähtajaks (02.01.2025) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.

7. 08.04.2025 teatas kohus, et ei pea põhjendatuks tsiviilasjas tagaseljaotsust teha (TsMS §

407). Kohus määras hagejale tähtaja konto väljavõtete esitamiseks muus formaadis. Samuti

teatas kohus lahendi teatavakstegemise aja.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud

ning tuleb jätta rahuldamata.

Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega

tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid.

Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ei taotlenud enda

ärakuulamist. Seda ei ole taotlenud ka kostja, kes ei ole kohtule olnud kättesaadav.

Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.12.2023 tarbijakrediidilepingu

BL4202284, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot. Laenusummana märgiti lepingul 318

eurot, millest 18 eurot oli lepingutasu (dtl 33-53). Esitatud andmetest järelduvalt on

krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja kandnud kostja arveldusarvele

21.12.2023 laenu summas 300 eurot (dtl 64, dtl 174). Lepingu järgi tuli kostjal laen tagastada

60 kuu jooksul osamaksetena (vastavalt maksegraafikule) hiljemalt 08.12.2028 (dtl 54-56).

Kuna Bondora AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui

füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

9. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu

tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 03.07.2024 ja 04.09.2024 puuduste

kõrvaldamise määrustes (dtl 20-23, 232-234).

10. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei

ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 21.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

BL4202284 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse

määr 16,72% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 50,16%. Poolte vahel

sõlmitud lepingu nr BL4202284 kohaselt oli intressimäär 29,57% aastas ja krediidi kulukuse

määr 45,51% aastas. Hageja on täiendavalt selgitanud, et krediidi kulukuse määr sõltub

kuumaksete arvust (eritingimuste p.1.16), intressimäärast (29,57%, eritingimuste p. 1.20),

haldustasust (eritingimuste p. 1.21), lepingutasust (eritingimuste p.1.22) (dtl 238). Kohtule ei

ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

11. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb

krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).

Kohus leiab, et hageja ei ole täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ 4034 lg 1, 2-4, 6). Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingu nr

BL4202284 sõlmimist oli ebapiisav. Samuti ei kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks

vajalikke andmeid.

Kohus peab esmalt oluliseks välja tuua, et hageja ei ole kohtule esitanud kostja poolt täidetud

laenutaotlust, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt küsiti ja mida kostja neile vastas.

Hagiavalduse lisa 1.3 nimetatud asjaolusid ei tõenda (dtl 57-60). Hageja on esitanud Exceli

tabeli vormis krediiditoimiku (dlt 84–227), milles on märgitud väidetavad kostja poolt

avaldatud andmed, st pangakonto väljavõte. Kusjuures nimetatud andmeid kogumis

analüüsides ilmneb, et sellel eksisteerivad ülekanded, mis on tehtud ka pikka aega enne

krediidilepingu sõlmimist, aga ka pärast lepingu sõlmimist. Seega ei ole kohtu arvates

piisavalt jälgitav ja arusaadav, milliseid andmeid, kes ja millal on kogunud.

Isegi, kui hageja poolt esitatud andmete päritolu oleks korrektselt jälgitav ja arusaadav,

järeldub neist, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).

Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud ja esitanud kohtule Exceli tabeli vormis

krediiditoimiku (dlt 84–227), millest nähtub, et kostja deklareeris laenutaotluses enda

sissetulekuks 1000 eurot, elamiskuludeks 300 eurot ja kohustusteks 20 eurot. Tabelis on välja

toodud XML-masintöödeldavas formaadis kostja pangakonto väljavõte, mille hagejapoolse

analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 332,40 eurot ja igakuisteks

kohustusteks on 20,99 eurot ning kostja regulaarsed kohustused on 19,78 eurot. Andmetest

nähtub, et pensioniregistrisse ja EMTA sissetulekute kohta päringuid tehtud ei ole.

Esiteks peab kohus oluliseks, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendit, millest järeldub, et

lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal maksehäired. Seega ei ole tuvastatav, et hageja on

kostja kohta maksehäireid kontrollinud.

Teiseks ei nõustu kohus hageja väitega selles, et kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu

kulutusi hasartmängudele. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli kostja sissetulekuteks oli

Viking Security AS (kuni 27.06.2023) ja Foxway OÜ (alates oktoober 2023) töötasu ja

töövõimetushüvitise maksed (detsember 2023). Andmetest nähtub, et kostja on vahemikus

30.06.2023–17.12.2023 korduvalt teinud Optiwin OÜ-le (Nutz.ee) sissemakseid, kokku

vähemalt 188 eurot. Optiwin OÜ puhul on tegemist online kasiinomängude platvormiga ja

Nutz.ee on online kasiino. Kohus leiab, et hageja oleks pidanud aru saama, et kostja on teinud

kulutusi hasartmängudele ja krediidivõimelisuse hindamisel seda arvesse võtma. Seega on

väär hageja väide, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Samuti järeldub kostja

konto väljavõttest, et kostjal on igakuiseid laenukohustusi IPF Digital AS ja Inbank Finance

AS ees, kokku vähemalt 35,42 eurot kuus. IPF Digital AS-ile on kostja teinud makseid

14.09.2023 summas 19,77 eurot, 03.11.2023 summas 39,58 eurot, 06.12.2023 summas 19,77

eurot. Inbank Finance AS-ile on kostja teinud makse 10.12.2023 summa 15,65 eurot. Kuigi

hageja väitel avaldas kostja laenutaotluses enda kohustuseks 20 eurot, saanuks hageja hoolika

andmete analüüsimisega järeldada, et kostjal on teisigi laenukohustusi, mida tal enda

väikesest sissetulekust (hageja andmetel 332,40 eurot) tähtaegselt teenindada ei ole võimalik.

Näiteks nähtub hageja käsutuses olevatest andmetest, et kostja ei ole oktoober 2023 tasunud

IPF Digital AS-ile igakuist laenukohustust ja alles novembris on kostja tasunud nii oktoobri,

kui ka novembrikuu laenu makse. Kostja konto väljavõttest nähtub, et alates detsember 2023

tasub kostja Inbank Finance AS-ile makse. Seega oleks pidanud hageja aru saama, et kostjal

on juba 2 laenukohustust, millest vähemalt ühe puhul on tekkinud (vähemalt) ajutisi

makseraskuseid. Märkimisväärne on seegi, et väidetavalt on kostja taotlenud laenu summas

4000 eurot (saades laenusummana 300 eurot), millest omakorda peaks mõistlikult võttes

tekkima kahtlus, kas kostja pole hoopis rahahädas ning on suuteline võetud ja edaspidi

võetavaid kohustusi täitma. Hageja kahtlusi pidanuks süvendama asjaolu, et mõned kuud enne

laenu taotlemist on kostja olnud töötu.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega.

12. Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena

sõlmitud tarbijakrediidileping osaliselt tühine, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg

7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS §

4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna käsitletav

laenulepingu tasu 18 eurot.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on muu tasuna käsitletav ka kostja poolt võetud lisateenus B

Secure+. Hageja selgitusi ja esitatud tõendeid arvestades on eelnimetatud lisateenuse eest

maksmise puhul tegemist sisuliselt laenulepingu muutmise eest tasumisega (sh dtl 76-78, 79-

82). Kuigi hageja ei ole selgelt välja toonud, et jaanuar 2024 on kostja eelnimetatud

lisateenuse eest tasunud, järeldub maksmine kohtule esitatud andmetest, et kostja poolt tehtud

maksest on 24,99 eurot arvestatud lisateenuse B Secure+ katteks.

Kuigi kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud

ümberarvestus juhuks, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud (03.07.2024 määruse p 4.7, 4.8), ei ole hageja pidanud seda vajalikuks

esitada.

13. Hageja on selgitanud, et kostja maksis esimese osamakse 08.01.2024 summas 7,41 eurot

(dtl 238, 243). Kostja oli maksetega viivituses alatest teisest osamaksest, s.o alates

08.02.2024. Kostja jättis täielikult tasumata 22.02.2024, 20.30.2024, 22.04.2024, 20.05.2024

osamaksed. Hageja hoiatas 23.04.2024 kostjat laenulepingu ülesütlemisest ning andis talle

võimaluse tasuda tekkinud võlgnevus 30 päeva jooksul. Kuna kostja võlgnevust ei tasutud,

ütles hageja 23.05.2024 laenulepingu üles (dtl 27-28, dtl 238).

VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Kohus leiab, et kogutud tõendite pinnalt ei ole ülesütlemine olnud kehtiv. Nimelt tuli lepingu

kohaselt kostjal tasuda hagejale igakuiselt osamakseid alates 08.01.2024 kuni 08.12.2028.

Osamakse koosnes põhiosast ja intressist, mis oli igakuiselt muutuvas suuruses. Hageja

esitatud lepingu laekumiste arvestusest nähtuvalt on 08.01.2024 tasutud 7,41 eurot (dtl 70-72,

243). Kohus ei pea seda väidet õigeks, kuna hageja poolt esitatud XML-masintöödeldavas

formaadis esitatud andmetelt (dtl 106-203) nähtuvalt on kostja on teinud Bondora AS-ile

07.01.2024 tagasimakse summas 32,40 eurot (dtl 175).

Arvestades, et kostja on teinud hagejale tagasimakse summa 32,40 eurot, tuleb nimetatud

summa arvestada põhiosa katteks. Maksegraafiku järgselt pidi kostja tasuma 08.01.2024-

09.12.2024 põhiosa katteks 32,63 eurot (osamaksed 1-11 on tasutud täielikult ja osamakse nr

12 on tasutud osaliselt). Seega ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva tagasimaksega

viivituses ning hagejal ei olnud VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda. Sellest

tulenevalt ei ole hagejal õigust esitada kostja vastu täitmisnõuet VÕS § 108 järgi.

14. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 1 alusel. Hagiavalduse

kohaselt on hageja edastanud tasulised meeldetuletused 28.02.2024 ja 24.03.2024, kuid

kohtule esitatud tõenditest järelduvalt on edastatud meelde tuletavad kirjad (sh ülesütlemise

hoiatus) 24.04.2024 ja 23.05.2024 (dtl 65-67, 68-69).

Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas ei ole õigustatud esmalt põhjusel, et

hageja ei ole edastanud kostjale vähemalt ühte tasuta meeldetuletust (VÕS § 1132 lg 1).

Samas ei ole kostja nõue õigustatud ka põhjusel, et käesoleva otsusega leiab kohus, et hageja

poolt meeldetuletuste saatmise ajal ei olnud kostja viivituses, st nõue ei olnud sissenõutav.

Sellest tulenevalt puudus vajadus meeldetuletuste saatmiseks.

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi

osamaksete osas veel möödunud, mistõttu ei ole laenu põhiosa muutunud kogu ulatuses

sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks

tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi

rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh

selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole

hageja teinud hoolimata asjaolust, et kohus on sellele tähelepanu juhtinud (03.07.2024

määruse p 4.7, 4.8).

16. Hagejal tuleb eeltoodut arvestades määrata laenuandjana uuesti tagasimaksed, arvestades,

et kostja on lepingu alusel teinud tagasimakseid kokku 32,40 eurot. 01.01.2024 oli

seadusjärgne intress 4,5%, 01.07.2024 oli seadusjärgne intress 4,25% ja alates 01.01.2025 on

seadusjärgne intress 3,15%. Hageja peab tagasimaksete määramisel arvestama kostja tasutud

summaga, seadusjärgse intressimäära ja muude kulude vähendamisega, ning need kostjatele

teatavaks tegema.

Menetluskulud

17. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

Kostjal eelduslikult menetluskulud puuduvad, kuna ta ei ole hagile vastanud. Seega jätab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

18. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja

elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik