4-11-1885/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-11-1885

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2011.a, Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Mai Kurul Väärteoasja number 4-11-1885 (2780.10.003555) Väärteoasi

I.E kaebus Lõuna Prefektuuri 20.04.2011.a otsusele väärteoasjas 2780.10.003555. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Arno Kits Kaebuse esitaja

I.E Elukoht: X; isikukood: XXX; õppeasutus: X. Kaitsja advokaat Valli Murde (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2, § 135 lg 2 kohus otsustas

tühistada osaliselt Lõuna Prefektuuri 20.04.2011.a otsus väärteoasjas 2780.10.003555 osas, milles on märgitud väärteo toimepanemise kuupäev 31.05.2010.a ja märkida õigeks väärteo toimepanemise kuupäevaks 28.05.2010.a ning muus osas jätta otsus muutmata.

Jätta rahuldamata I.E kaebus otsuse täielikuks tühistamiseks ja tema õigeks mõistmiseks.

Välja mõista I.E-lt kaitsjatasu 95.88 eurot (üheksakümmend viis eurot ja 88 senti), mis

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr

221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874.

Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

otsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 18.11.2011.a Tartu Maakohtu kantseleis.

Asjaolud

I.E karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu konstaablijaoskonna piirkonnapolitseiniku X 20.04.2011.a otsusega väärteoasjas nr 2780.10.003555 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 11.50 eurot. Otsuse kohaselt I.E, viibides 28.05.2010.a kella 22 paiku X koos veel kolme isikuga, lõi vastu metallpostkasti, mille tulemusena

postkast sai muljuda ning sinna tekkis mõlk, millega tekitatud varaline kahju ei ületanud olulise

kahju lubatud piirmäära. Väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja tunnistaja X ülekuulamise protokolliga. Menetlusalune isik rikkus karistusseadustiku § 203, pannes sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Menetlusalune isik esitas vastulause, milles väitis, et viibis 28.05.2010.a X, mistõttu tema ei saanud

väärtegu toime panna. Vastulauses esitatut ei arvestatud, sest menetlusaluse isiku poolt ei ole esitatud uusi tõendeid ning seetõttu on väide X viibimise kohta paljasõnaline.

I.E esitas 11.05.2011.a kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtusse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist tema suhtes. Kaebaja seletuse kohaselt ei

ole kohtuväline menetleja tõendanud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise fakti, st asjaolu, et just menetlusalune isik on pannud toime konkreetsel kuupäeval, kellaajal ja kohas talle inkrimineeritava väärteo. Kohtuväline menetleja on üle kuulanud vaid tunnistaja X ja menetlusaluse

isiku. Muid uurimistoiminguid käesolevas asjas tehtud ei ole. Kohtuväline menetleja ei ole

põhjendanud, miks ta peab tunnistajana antud ütlusi usaldusväärseteks, samas aga jätab

menetlusaluse isiku poolt antud ütlused tähelepanuta ja peab neid paljasõnaliseks. Lisaks on kohtuväline menetleja märkinud, et menetlusalune isik ei ole esitanud uusi tõendeid ning seetõttu on tema väide viibimise kohta X paljasõnaline. Süüteomenetluses ei ole menetlusalune isik kohustatud oma süü olemasolu või selle puudumist tõendama ja tal ei lasu tõendamiskoormist.

Lõuna Prefektuur esitas 05.09.2011.a väärteoasjas nr 4-11-1885 kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et I.E pani toime temale süüks pandud väärteo. Kohtuvälisel menetlejal puudub alus seada kahtluse alla Xütlusi.

X ütluste kohaselt viibis I.E süüteo toimepanemise hetkel koridoris ning pani süüteo toime koos seal olnud 3 isikuga. I.E poolt välja toodud väide, et ta viibis X ühiselamus, on kohtuvälise menetleja arvamusel tühine ja paljasõnaline, kuna menetlusaluse isiku ülekuulamisel

ei viidanud viimane kordagi asjaolule nagu ta oleks viibinud X eemal. Seetõttu jääb kohtuväline menetleja oma otsuses esitatud seisukoha juurde ja palub menetlusalusele isikule tehtud otsus jätta jõusse.

Kohtuistungil jäi I.E esitatud kaebuse juurde, korrates kaebuses esitatud asjaolusid. Kaebaja ütluste kohaselt on tema suhted tunnistaja X halvad ja seetõttu viimane tema peale kaebuse esitaski. Politseile ta ei rääkinud X viibimisest, kuna temalt seda ei küsitud.

Menetlusaluse isiku kaitsja jäi kohtus seisukohale, et ei ole tõendatud see, et I.E oleks

väärteo toime pannud. Tunnistaja ütlusi ei saa usaldada, sest tunnistaja ei räägi kindlalt, et I.E teo toime pani.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtus kirjaliku seisukoha juurde ning leiab, et kohtuvälise

menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja kinnitas

kohtuistungil, et otsuses on vale kuupäev ekslikult märgitud ning õige väärteo toimepanemise kuupäev on 28.05.2010.a.

Tunnistaja X andis kohtus ütlusi selle kohta, et I.E on talle tuttav, isiklikult ta teda ei

tunne. I.E oli väike poiss, kui hakkas oma X käima ja seda seest lõhkuma. Suurem lõhkumine oli 2009.a detsembris. Postkasti lõhkumise kuupäeva ta täpselt ei mäleta, I.E oli

seal koridoris. Seal joodi. Kui ta trepist alla vaatama läks, siis I.E lõgistas postkasti. Selle klapp kukkus alla ja siis läks I.E uksest välja. Kambas oli peale I.E ka Haded, kes elavad kõrvalkorteris. Ta on pöördunud politsei poole korduvalt.

Väärteoprotokolli nr AB 1070814 andmetel 28.05.2010.a. kella 22 paiku I.E, viibides veel koos 3 isikuga aadressil X, lõi vastu metallpostkasti, mille tulemusena postkast sai muljuda ning sinna tekkis mõlk, millega tekitatud varaline kahju ei ületanud olulise kahu piirmäära. Sellega pani

I.E toime KarS §-s 203 kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustele vastava teo, millega

tekitatud varaline kahju ei ületa olulise kahju piirmäära – s.o pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Kohtu seisukoht

Kohus, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta sisuliselt muutmata ja I.E kaebus rahuldamata. Otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o

osas, milles on märgitud väärteo toimepanemise kuupäevaks 31.05.2010.a. Kohtuväline menetleja

kinnitas kohtuistungil, et otsuses on vale kuupäev ekslikult märgitud ning õige väärteo toimepanemise kuupäev on 28.05.2010.a.

I.E-le on kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistus selle eest, et ta rikkus KarS § 203 nõudeid, millega pani toime KarS § 218 lõikes 1 sätestatud väärteo.

KarS § 203 kohaselt võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 218 lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning

tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. KarS § 56 lg 1 järgi on isiku süü karistamise alus. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vaidlust ei ole selles, et 28.05.2011.a kella 22 paiku lõhuti X trepikojas ära metallpostkast. Tunnistaja X ütluste kohaselt tegi seda I.E. Kaebuse esitaja väitel tema sündmuskohal ei viibinud, vaid oli sel ajal X. Menetlusalune isik on arvamusel, et tunnistaja on esitanud tema vastu kaebuse, kuna nendevahelised suhted on halvad.

Kohus leiab, et kaebaja väited on paljasõnalised ja ei ole millegagi tõendatud. Kaebaja ja tema

esindaja ei ole kohtule esitanud selliseid tõendeid, millega oleks ümber lükatud, välistatud kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaolud I.E viibimise kohta Tartus, Rahu tn 8

majas 28.05.2010.a õhtul. Kohtuväline menetleja on kohtuistungil selgitanud, et I.E väide selle kohta, et ta 28.05.2010.a viibis X, on paljasõnaline seetõttu, et ta ülekuulamisel ei rääkinud midagi selle kohta, et ta oleks 28.05.2010.a viibinud Tartust eemal. Keegi ei pea väärteomenetluses tõendama enda süüd või selle puudumist, ei ole usutav, et isik, keda

kahtlustatakse süüteo toimepanemises, ei avalda ülekuulamisel kontrollimiseks asjaolusid (alibit), mis annavad talle võimaluse enda süüd välistada. Seetõttu on alust muude tõendite taustal suhtuda menetlusaluse isiku ütlustesse kriitiliselt. Tunnistaja X kinnitas kohtus, et postkasti lõhkus ära just I.E. Tunnistaja on andnud nii eeluurimisel kui kohtus ühesuguseid ütlusi antud sündmuse kohta. Seega puudub kohtul igasugune alus kahelda tunnistaja ütlustes.

Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõendid kinnitavad, et I.E on toime pannud võõra asja rikkumise KarS §-s 203 tähenduses, kuid tekitatud kahju ei ulatu olulise kahju määrani. Tema vastutus tuleneb KarS § 218 lg1 sätetest. Kohus ei tuvastanud I.E süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ka ei tuvastanud.

KarS § 218 lg 1 sanktsioon nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati I.E rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o summas 11.50

eurot ehk 180 krooni. Seega karistati teda sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 56 sätestatud karistamise alustega. Karistus

on määratud arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.

Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või

osaliseks muutmiseks kaebuses esitatud põhjustel puudub alus. Küll aga tuleb tühistada osaliselt

Lõuna Prefektuuri 20.04.2011.a otsus osas, milles on märgitud väärteo toimepanemise kuupäev

31.05.2010.a ja märkida õigeks väärteo toimepanemise kuupäevaks 28.05.2010.a ning muus osas jätta otsus muutmata.

Kohtunik: