2-24-104439/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

29. aprill 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-104439

Tsiviilasi

Bondora AS hagi E. H. vastu laenulepingust nr BL2138724

tuleneva võlgnevuse 2336,47 euro, intressi 245,72 euro,

lepingu haldustasu 42,84 euro, viivise 566,12 euro ja lepingust

nr BL2212519 tuleneva võlgnevuse 4214,96 euro, intressi

361,79 euro, lepingu haldustasu 78,60 euro, sissenõudmiskulu

15 euro, lisateenuse 60,56 euro, viivise 834,62 euro ja

täiendava viivise saamiseks

Hagihind

10 568,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht A. H.

Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja E. A. (EFTA Legal OÜ, Teguri

51, 50107 Tartu; e-post XXX)

Kostja: E. H. (isikukood XXX, faktiline elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista E. H.’lt Bondora AS-i kasuks võlgnevus summas 645,84 eurot.

3. Välja mõista E. H.’lt Bondora AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt, s.o 645,84 eurolt, alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude

summat.

4. Jätta menetluskulud 6% ulatuses kostja E. H. kanda ja 94% ulatuses hageja

Bondora AS-i kanda.

5. Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 62,40 eurot. Välja mõista E. H.’lt

menetluskulu summas 62,40 eurot Bondora AS-i kasuks.

6. Välja mõista E. H.’lt Bondora AS-i kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (62,40 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

7. Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Bondora AS esitas Harju Maakohtule hagi E. H. vastu laenulepingust nr BL2138724 tuleneva

võlgnevuse 2336,47 euro, intressi 245,72 euro, lepingu haldustasu 42,84 euro, viivise 566,12

euro ja lepingust nr BL2212519 tuleneva võlgnevuse 4214,96 euro, intressi 361,79 euro,

lepingu haldustasu 78,60 euro, sissenõudmiskulu 15 euro, lisateenuse 60,56 euro, viivise

834,62 euro ja täiendava viivise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu BL2138724 ja BL2212519.

Lepingu nr BL2138724 kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 3189 eurot. Poolte

kokkulepitud intressimäär oli 31,35% aastas tagastamata krediidisummalt ja kostja tasub

igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub kostja

lepingutasu 189 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr

lepingus on 48,36%.

Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2200 eurot ja kohustusteks 0 eurot.

Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja

igakuiseks sissetulekuks on 1025,44 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 64,77 eurot.

Pensioniregistri sissetulek on 1025,44 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 307

eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele.

Laenutaotluse esitamise ajal puudusid isikul maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha

muude kulutuste tarbeks 537,21 eurot.

Lepingu nr BL2212519 kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 5847 eurot. Poolte

kokkulepitud intressimäär oli 25,61% aastas tagastamata krediidisummalt ja kostja tasub

igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasub kostja

lepingutasu 347 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr

lepingus on 40,41%.

Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2200 eurot ja kohustusteks 150 eurot.

Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja

igakuiseks sissetulekuks on 657,79 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 260,3 eurot.

Pensioniregistri sissetulek on 1330,92053, maksevõime hindamisel lähtutud sissetulekust

1393,18 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 417 eurot. Samuti nähtus

pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse

esitamise ajal puudusid isikul maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste

tarbeks 509,4 eurot.

Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 8500 eurot

kostja märgitud arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest

hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Sellest tulenevalt

alustas hageja võlgnevuse sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale mh kirjalikke teatisi

kokkulepitud maksekohustuse täitmiseks ja meelde tuletamiseks.

Hageja hoiatas 13.11.2023 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja

ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja

kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest

hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust

tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt

poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 13.12.2023 saadetud

ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Lepingu BL2138724 kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 852,53 eurot. Kuna kostja

ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi

tagastamata krediidisummaks 2336,47 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja

seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja

tasuma intressi 31,35% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise

avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 245,72 eurot.

Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 10,71 eurot, mis on arvestatud

perioodi 10.09.2023 kuni 11.12.2023 eest (s.o 4 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et

kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 42,84 eurot hageja kasuks välja mõista.

Lepingu ülesütlemisel 13.12.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis

0,48 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks

muutunud krediidisumma 2336,47 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma

tasumisega viivitamiselt. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja

mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 566,12 eurot ning TsMS § 367 alusel alates

18.09.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 31,35% tagastamata

krediidisummalt aastas.

Lepingu BL2122519 kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 1632,04 eurot. Kuna kostja

ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi

tagastamata krediidisummaks 4214,96 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja

seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja

tasuma intressi 25,61% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise

avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 361,79 eurot.

Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 19,65 eurot, mis on arvestatud

perioodi 10.09.2023 kuni 11.12.2023 (s.o 4 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt

tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 78,6 eurot hageja kasuks välja mõista. Hageja

palub lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega

seotud kulud kokku summas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 13.09.2023,

13.10.2023 ja 12.11.2023. Lepingu ülesütlemisel 13.12.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks

muutunud tasumata viivis 1,04 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale

tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 4214,96 eurot, seega arvutab hageja viivist

krediidisumma tasumisega viivitamiselt. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse

alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 834,62 eurot ning TsMS

§ 367 alusel alates 18.09.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis

25,61% tagastamata krediidisummalt aastas.

Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt

pakutavaid lisateenuseid: B Secure. B Secure puhul on tegemist lisateenusega, mida kasutades

saab klient piiramatult: võtta põhiosa maksepuhkust; pikendada või lühendada

tagasimaksegraafikut; muuta kuumaksete kuupäeva. Tegemist on tasulise teenusega. Kliendil

on alati võimalik teenust lõpetada. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil

10.09.2023 kuni 11.12.2023, s.o 4 kuud. Samuti on kostja jätnud tasumata 21.08.2023 täies

osas eelneva perioodi eest, tasudes 14,99 asemel 14,39 eurot, lisades võlale 0,6 eurot.

Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust kostjalt hageja kasuks välja

mõista 60,56 eurot.

Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et hageja peaks olema rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, esitab hageja nõude ümberarvestuse. Hageja selgitab, et on nõude

ümberarvestamisel arvestanud kõik kostja poolt tehtud maksed põhiosa katteks. Hageja on

arvestanud intressiga 0 eurot (0% aastas), samuti loobub sissenõudmiskuludest,

sissenõutavaks muutunud viivisest. Sellisel juhul on laenulepingu BL2212519 nõude jääk

645,84 eurot ning hageja loobub laenulepingust nr BL2138724 tulenevast nõudest. Samuti

taotleb hageja seadusjärgse viivise välja mõistmist kostjalt alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o 14.12.2023 põhiosalt summas 645,84 eurot kuni tagastamata

krediidisumma tasumiseni.

2. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte 25.10.2024. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu:

3.1.

Bondora OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping nr BL2138724, mille alusel on

kostja saanud laenu summas 3189 eurot (dtl 64) ja laenuleping nr BL2212519, mille

alusel on kostja saanud laenu summas 5847 eurot (dtl 95). Lepingu nr BL2138724

kohaselt oli intressi määr aastas 31,35% ja krediidi kulukuse määr 48,36% aastas ning

lepingu nr BL2212519 kohaselt oli intressi määr 25,61% aastas ja krediidi kulukuse määr

40,41% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1

mõttes.

3.2.

Lepingu nr BL2138724 sõlmimise ajal (17.12.2020) oli Eesti Panga poolt avaldatud

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% aastas. Kolmekordne määr

oleks seega 61,56% aastas. Lepingu nr BL2212519 sõlmimise ajal (30.03.2021) oli Eesti

Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% aastas.

Kolmekordne määr oleks seega 60,27% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingute

krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga

avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel.

3.3.

Lepingu nr BL2138724 kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 852,53 eurot ja

lepingu nr BL2122519 kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 1632,04 eurot.

3.4.

Hageja hoiatas 13.11.2023 (dtl 128-130) saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest

juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid.

3.5.

Hageja ütles 13.12.2023 (dtl 131-132) saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

4. Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja

antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

5. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13).

5.1.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

5.2.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema

krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

5.3.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või

-vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes

vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud

tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku

hindamisel:

1)

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute

laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

2)

aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku

laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

3)

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel.

5.4.

KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja

kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

5.5.

Kohus selgitas 18.09.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 231-234). Samuti on kohus palunud hagejal

oma nõuet täpsustada 21.11.2024 (dtl 246-247) ja 09.12.2024 (dtl 474-475).

5.6.

Hageja 23.09.2024, 06.12.2024 ja 12.12.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest

ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli

ebapiisav. Pole mingit kindlust, et kostjale väljastatud laenud oleksid vastanud tema

finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida

taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

5.6.1.

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt (dtl 55, 56) kohaselt märkis kostja

laenutaotlustes oma sissetulekuks 2200 eurot ning finantskohustusteks vastavalt 0 eurot

ja 150 eurot. Laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekute õigsust pensioniregistrist

ning saadud andmete kohaselt on kostja sissetulekuks 1025,44 eurot ja 1330,92 eurot

(dtl 161), pangakonto väljavõtte järgi oli kostja sissetulekuks vastavalt 1025,44 eurot ja

657,79 eurot. Maksevõime hindamisel on hageja lähtunud riiklikust registrist väljastatud

informatsioonist (dtl 482). Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on

olnud piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline.

5.6.2.

Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik

tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on

küll küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude

kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete

tõelevastavuse osas.

5.6.3.

Samuti ei ole kohtul võimalik käesolevas menetluses kontrollida, kas hageja väidetud

andmed kostja pangaväljavõttes kajastatu kohta vastavad tõele ning kas laenuandja on

arvestanud kõiki asjakohaseid andmeid, mis kontoväljavõttes kajastuvad. Kohus on

nimelt palunud hagejalt konto väljavõtet selgelt loetaval kujul (pdf vormingus) (dtl 246;

474). Hageja on 12.12.2024 väitnud (dtl 481), et PDF väljavõtted on lisatud 06.12.2024

esitatud vastusega (lisad EH kvv_1, EH kvv_2) ja samuti on konto väljavõte lisatud

krediiditoimikus (hagiavalduse lisa nr 10). Kohus on juba eelnevalt hagejale selgitanud,

et hageja viidatud hagi lisa 10 on mahukas Exceli fail segaselt esitatud info ja andmetega

(dtl 474). 06.12.2024 esitatud vastusega (lisad EH kvv_1, EH kvv_2 – dtl 253-473)

esitatu on küll pdf vormingus, kuid sisuliselt loetamatul kujul ja kasutamiseks kõlbmatu.

5.6.4.

Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja

oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime

kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandjad oleks tarbija esitatud

andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud. Seaduses

on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid

kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et

kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele,

ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt

üldjuhul võimalik. Kohus on oma selgituses hagejale välja toonud, et kostja konto

väljavõttelt nähtuvad korteri üüri, kommunaalmaksete ja elektri eest tasumine Sergei

Põšnjukile igakuistes summades üle 700 euro. Hageja esitatust ei nähtu, et hageja oleks

seda kostja igakuiste kohustuste arvestamisel arvesse võtnud. Seega võib kahelda hageja

väites, et kostjale jäi igal kuul kohustustest vaba raha üle 500 euro.

5.6.5.

Samuti ei ole hagiavalduse välja toodud, millised olid laenuandja poolt teostatud

registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi alusena on välja

toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse kontrollimist.

Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse pinnalt oleks tarbija

krediidivõimeline.

5.6.6.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4;

KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale

vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406

sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja

oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

6. Hageja on avaldanud, et kui kohus jõuab järeldusele, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis hageja loobub laenulepingust nr BL2138724 tulenevast nõudest (dtl

483). Seega jätab kohus hagi selles osas rahuldamata.

7. Hageja on avaldanud, et kui kohus jõuab järeldusele, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis on laenulepingu BL2212519 nõude jääk 645,84 eurot (dtl 483)

vastavalt lisatud tabelile (dtl 484-485).

7.1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei

võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (haldustasu,

sissenõudmiskulu, lisateenuse ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata.

Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra,

kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast

kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt

täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda

saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade

ärahoidmiseks.

7.2.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema.

7.3.

Hageja on 12.12.2024 menetlusdokumendis toonud välja, et on nõude ümberarvestamisel

arvestanud kõik kostja poolt tehtud maksed põhiosa katteks. Hageja on arvestanud

intressiga 0 eurot (0% aastas), samuti loobub sissenõudmiskuludest, sissenõutavaks

muutunud viivisest. Sellisel juhul on laenulepingu BL2212519 nõude jääk 645,84 eurot

ning hageja loobub laenulepingust nr BL2138724 tulenevast nõudest. Samuti taotleb

hageja seadusjärgse viivise välja mõistmist kostjalt alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o 14.12.2023 põhiosalt summas 645,84 eurot kuni tagastamata

krediidisumma tasumiseni (dtl 483).

7.4.

Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõudeks kokku 645,84 eurot.

8. Hageja on 12.12.2024 esitatud menetlusdokumendis palunud kostjalt välja mõista viivise

põhivõlgnevuselt 645,84 eurolt alates 14.12.2023 kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni

(dtl 483).

8.1.

Kohus leiab, et põhjendatud on alates kohtuotsuse jõustumisest mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 645,84

eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat

(TsMS § 367).

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

9. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 10568,62 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

10.1.

Hagis toodud tsiviilasja hind oli 10568,62 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui

nõue oleks sellisena esitatud) oleks 645,84 eurot ehk hagi rahuldati ~6%.

10.2.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 6% ulatuses kostja kanda ja 94%

ulatuses hageja kanda.

11. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

11.1.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 840 eurot, esindajakulu summas 180

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20

eurot.

11.2.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 6% summas 50,40 eurot.

11.3.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale

vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot, on mõistlik ega ületa

turu keskmist hinda.

11.4.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 1,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas

180 eurot (1,5 x 120 eurot), millisest kostja poolt kuulub hüvitamisele 10,80 eurot (180€ x

6%).

11.5.

Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav

hageja taotlus rahuldamisele summas 1,20 eurot (20 € x 6%).

11.6.

Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku

summas 62,40 eurot, millest riigilõiv 50,40 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 1,20 eurot ja esindajakulu 10,80 eurot.

12. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal

otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

13. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

14. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 25.10.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku

ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja

menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal,

et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab

kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik