2-24-128370/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

29. aprill 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-128370

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Õ. O. vastu 15.04.2023

laenulepingust nr L89012066228 ja 11.06.2019 laenulepingust

nr KK3423658 tuleneva võlgnevuse 3895,61 euro, intressi

325,91 euro, laenuhaldustasu 11,60 euro, sissenõudmiskulud

100 euro, viivise 736,68 euro ja täiendava viivise saamiseks

Hagihind

6285,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja S. R. (Julianuse Õigusbüroo OÜ,

Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: Õ. O. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi Õ. O.’i vastu 15.04.2023

laenulepingust nr L89012066228 ja 11.06.2019 laenulepingust nr KK3423658

tulenevalt.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi nõue ja kohtu tuvastatud asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Õ. O. vastu 15.04.2023

laenulepingust nr L89012066228 ja 11.06.2019 laenulepingust nr KK3423658 tuleneva

võlgnevuse 3895,61 euro, intressi 325,91 euro, laenuhaldustasu 11,60 euro,

sissenõudmiskulud 100 euro, viivise 736,68 euro ja täiendava viivise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance 15.02.2023 laenulepingu nr

L89012066228 (edaspidi leping), mille alusel sai kostja laenu. Maksete kogusumma ehk

krediidilimiidi kogusumma on lepingu kohaselt 3315,27 eurot. Kostja ei täitnud

lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 07.03.2024

ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 21.03.2024), milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingust

tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 22.03.2024

lepingu üles.

Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 11.06.2019 laenulepingu nr KK3423658 ja muutmise

kokkulepped, mille alusel sai kostja kasutada krediiti. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 16.03.2024.a kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

vastavalt VÕS § 416 lg-le 1, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul ütles esialgne laenuandja lepingu 31.03.2024 üles.

AS Inbank Finance loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Placet Group

OÜ loovutas 02.04.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete

otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust,

teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja

igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud.

Lepingu nr. L89012066228 alusel sai kostja laenu summas 1900 eurot. Kostja kohustus

laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 05.05.2023 –

05.04.2028.a. Kostjalt on põhiosa katteks endisele võlausaldajale laekumisi toimunud

kokku summas 107,86 eurot. Seega on lepingust nr. L89012066228 tulenev põhivõlg

summas 1792,14 (1900-107,86) eurot.

Lepingus nr. L89012066228 on pooled kokku leppinud intressimääraks 20,9% aastas.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 8. osamaksest, s.o 05.12.2023 kuni ülesütlemisele

eelnenud

11. osamakseni

s.o

05.03.2024

summas

123,70

eurot

(31,21+31,87+31,5+29,12). Kostja intressi tasunud ei ole.

Vastavalt 15.04.2023 sõlmitud laenulepingule) ja maksegraafikule on laenusaaja

kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus.

31.03.2024.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 05.12.2023-

05.03.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 11,60 eurot.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina

hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot

kujunemine: 08.04.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 23.04.2024 teise tasulise

kirja saatmine 5 eurot, 16.05.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

Lepingu nr. L89012066228 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1792,14 eurot

lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 23.03.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 05.11.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 20,90% kooskõlas VÕS

§ 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 233,33 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist lepingu nr. L89012066228 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

06.11.2024 lepingujärgses viivisemääras s.o 20,9% aastas.

Lepingu nr. KK3423658 alusel võimaldati kostjale krediiti summas 3200 eurot. Kostja

kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt

esitatud makseteatiste alusel. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 31.03.2024 oli kostjal

tagastamata krediit summas 2103,47 eurot. Seega on lepingust nr. KK3423658 tulenev

põhivõlg summas 2103,47 eurot.

Lepingus nr. KK3423658 on pooled kokku leppinud intressimääraks 40% aastas. Lepingu

ülesütlemise seisuga s.o 31.03.2024 oli kostjal tagastamata, jaanuari 2024, veebruari 2024

ja märtsi 2024 intressid summas 202,21 (69,69+68,47+64,05) eurot.

Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 11.04.2024 esimese tasulise kirja

saatmine 25 eurot, 26.04.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.05.2024 kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

Lepingu nr. KK3423658 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2103,47 eurot

lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 01.04.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 05.11.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

määras s.o 40% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist

summas 503,45 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. KK3423658 põhinõudelt

kuni selle kohase tasumiseni alates 06.11.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras s.o 40% aastas.

AS Inbank Eesti on AISi abil kliendi pangakonto andmeid analüüsinud, et kinnitada

regulaarne sissetulek. Otsuse käigus on süsteem tuvastanud pangakontolt keskmise

regulaarse sissetuleku, mille alusel siis otsus ka tehti. Sissetulekuna lähevad arvesse ainult

laekunud palgad ja pension, toetusi jms ei arvestata. Protsess ja otsus olid automaatsed.

Tarbija varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii sisestest kui välistest

allikatest. Inbank teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse.

Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad

tarbija tõenäosust jääda võlgu. Kõnealuse krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades krediidilepingute krediidisummasid,

osamaksete suurust (kõnealuses lepingus oli kuumakseks 60 kuu jooksul 55,26 eurot) ning

lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja

poolt võetud kohustuste täitmine krediidisaajale jõukohane. Krediidisaaja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on

seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.

KK3423658 lepingu sõlmimisel 11.06.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades

kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi 11.06.2019

pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta, 11.06.2019 maksehäirete päringuid

ning 11.06.2019 Ametlikud teadeanded päringut. Klient märkis KK3423658 lepingu

taotlusel majapidamiskuludeks 350 eurot. Seega krediidivõimekuse arvutuskäigus võetigi

arvesse majapidamiskuludena 350 eurot. Samuti hinnati kostja krediidivõimekust

krediidilimiitide tõstmisel. Klient on enne KK3423658 krediidilimiidi tõstmist 2100

euroni 16.04.2020 esitanud Placet Group OÜ-le Swedbank EE872200221007453905

konto väljavõtte. Kokku oli arvestatud kliendi sissetulek 585,61+206,89 = 792,50 eurot.

Kliendi Swedbank EE872200221007453905 väljavõte (16.10.2019-15.04.2020)

analüüsimisel tuvastatud kliendi finantskohustused kokku summas 252,55 eurot. Lisaks

hinnati kostja krediidivõimekust krediidilimiitide suurendamisel.

Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1509,51 eurot (1900-390,49).

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

22.03.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega

võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS §

108 lg 1 kohaselt. 09.12.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas

381,15 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 390,49 eurot seega võlgnevust veel hetkel

ei ole. Kostja on seega osaliselt tagasimaksetega viivituses alates 20. osamaksest

05.12.2023. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust.

Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1509,51 eurot kohtuotsuse

jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

leping nr. KK3423658 sõlmimisel, siis tuleb kostja on tagastanud lepingu alusel saadud

põhiosa.

2. Kohus toimetas hagi kostjale kätte. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

3.1. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised peamised faktilised asjaolud:

1) AS Inbank Finance ja kostja vahel on sõlmitud 15.04.2023 laenuleping nr

L89012066228, mille alusel on kostja saanud laenu summas 1900 eurot (dtl 38-41) ja

tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

2) Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 27,87% aastas.

3) AS Inbank Finance on loovutanud oma nõude hagejale ning on sellest kostjat

teavitanud 28.03.2024 teates (dtl 129).

4) Kostja on teostanud laenulepingu järgseid makseid kogusummas 390,49 eurot (dtl 45-

46).

5) Kostjal on intressivõlgnevus alates 8. osamaksest, s.o 05.12.2023 kuni ülesütlemisele

eelnenud 11. osamakseni s.o 05.03.2024.

6) 07.03.2024 on AS Inbank Finance edastanud kostjale laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse, millise kohaselt andis krediidiandja kliendile täiendava tähtaja teates toodud

kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.03.2023

(dtl 44), millega avaldas esialgne võlausaldaja tahet ütelda arvates 22.03.2024 leping

üles.

7) Placet Group OÜ ja kostja vahel on sõlmitud laenulepingu nr KK3423658 ja

muutmise kokkulepped, mille alusel sai kostja kasutada krediiti (dtl 54-127) ja

tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

8) Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 49 % aastas.

9) Placet Group OÜ on loovutanud oma nõude hagejale ning on sellest kostjat teavitanud

02.04.2024 teates (dtl 130).

10) 16.03.2024 on Placet Group OÜ edastatud kostjale teate laenulepingu ülesütlemise

kohta, millise kohaselt andis krediidiandja kliendile täiendava tähtaja teates toodud

kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 30.03.2024

(dtl 128). Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 31.03.2024 lepingu üles.

4. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool

majandustegevust, s.t. et vaidlusalused lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1

mõttes.

5. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

5.1.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema

krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

5.2.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes

vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud

tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku

hindamisel:

1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute

laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku

laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel.

5.3.

KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja

kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

5.4.

Kohus jättis 06.11.2024 e-kirjaga (dtl 161-164) hagi käiguta ning kohustas hagejat

esitama hagiavalduse asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja

aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud

ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS §

363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.

5.4.1.

Hageja hinnangul (vt dtl 176-182 hageja seisukoht) laenuandjad täitsid kostjale laenu

andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgisid

VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kostjal oli soov võtta laenu ning kasutada

krediidiandja teenuseid, krediidiandjal oli soov kostjale laenu väljastada. Andmete

kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja

on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus

kokkulepitud tingimustel.

5.4.2.

Hageja tõi 09.12.2024 puuduste kõrvaldamise raames välja järgmised asjaolud, mida

laenuandjad vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise raames tegi:

1)

AS Inbank Finance on analüüsinud kostja pangakonto andmeid, et kinnitada regulaarne

sissetulek. Tarbija varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii sisestest kui

välistest allikatest. Inbank teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri

maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid

krediidireitinguid, mis hindavad tarbija tõenäosust jääda võlgu. Kõnealuse

krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 177).

2)

Placet Group OÜ on hinnanud laepingu sõlmimisel 11.06.2019 kostja

krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuse

kohta, kliendi 11.06.2019 pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta,

11.06.2019 maksehäirete päringuid ning 11.06.2019 Ametlikud teadeanded päringut

(dtl 178).Sarnased toimingud on teostatud ka 17.12.2019, 22.12.2019, 04.01.2020,

21.01.2020, 23.01.2020, 29.01.2020, 01.02.2020, 04.02.2020, 14.02.2020, 29.02.2020

(dtl 178-179). Kostja on enne krediidilimiidi tõstmist 2100 euroni 16.04.2020 esitanud

Swedbank EE872200221007453905 konto väljavõtte, millisest nähtub kostja

sissetulek. Kokku on arvestatud kostja sissetulekuks 792,50 eurot. Pangakonto

analüüsimisel on tuvastatud kostja finantskohtused järgmiselt: 73,50 eurot Coop

Finants AS laen, 30 eurot Bigbank AS laen ja 149,05 eurot Swedbank laen. Kokku oli

tuvastatud kostja finantskohustused 252,55 eurot (dtl 180). Nimetatud pangakontot

võeti arvesse hilisematel krediidilimiitide tõstmisel 19.04.2020, 23.04.2020,

28.04.2020, 16.05.2020, 26.05.2020, 31.05.2020 (dtl 181-182).

3)

Hageja selgitas, et kostja märkis tööandjaks X AS-i.

4)

Kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistrist.

5)

Kontrollis Pensionikeskust.

5.4.3.

Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik

tuvastada, et laenuandjad (hageja õiguseellased) on täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute,

kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud

elementaarsetki kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Hageja ei ole

näiteks täpsustanud, mida maksehäireregistrist ja Pensionikeskusest sealt kontrolliti ja

mis tulemus kostja kohta saadi.

5.4.4.

Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandjad

oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime

kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandjad oleks tarbija esitatud

andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud, näiteks

kuidas on Placet Group OÜ analüüsinud nõudes pangakonto väljavõtete ning samas ei

ole AS Inbank Finance üldse kostjalt nõudnudki pangakonto esitamist. Seaduses on

tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida.

Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja

esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma

mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul

võimalik. Samuti ei ole hagiavalduse välja toodud, millised olid laenuandja poolt

teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi alusena

on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse

kontrollimist. Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse

pinnalt oleks tarbija krediidivõimeline.

5.4.5.

Lepingu nr KK3423658 sõlmiti 11.06.2019 krediidilimiidiga 500 eurot, kuid juba

perioodil 17.12.2019-29.02.2020 suurendati krediidilimiiti 11 korral 1900 euroni.

Nendel kordadel ei küsitud tarbijalt tema konto väljavõtet ning samuti ei nähtu, et muul

moel oleks krediidiandja kontrollinud tarbija sissetulekuid ja kohustusi. Täiendavalt

suurendati krediidilimiiti 16.04.2020 2100 euroni, millele eelnevalt küsiti tarbijalt

Swedbank EEXXX konto väljavõtte 16.10.2019-15.04.2020, mille alusel tuvastati

tarbijal veebruarist 2020 aprillini 2020 keskmine sissetulek töötasuna 792,50 eurot ja

kohustustena 252,55 eurot (dtl 180). Seega moodustasid kohustused ja tarbija poolt

nimetatud elamiskulu kokku 602,55 eurot (792,50 eurosest sissetulekust).

Krediidiandja ei ole kohtu hinnangul kontrollinud, kas kliendi väide 350-eurose

majandamiskulu kohta on realistlik. Nimelt nähtub konto väljavõttelt (dtl 258-282) iga

kuu 10.-11. päeva paiku makse OÜ-le R summas 350-374 eurot. Kuna tegemist on

igakuise regulaarse maksega, tulnuks laenuandjal kontrollida, mis laadi kuluga on

tegemist (näiteks, kas tegemist on kuluga eluasemele). Kui tegemist on

eluasemekuluga, tuleks kontrollida tarbija hinnangut, et igakuiste majandamiskulude

suurus on 350 eurot. Kohtule ei nähtu, et sellist kontrolli oleks laenuandja poolt tehtud.

Sellele vaatamata suurendati alates 19.04.2020-31.05.2020 krediidilimiiti veel 10

korral 3200 euroni.

5.4.6.

Lepingu nr L89012066228 sõlmimisel 15.04.2023 ei kontrollinud AS Inbank Finance

üldse kostja konto väljavõtet. Võttes arvesse, et hagiavaldusest nähtuvalt oli kostjal

hageja väitel varasemalt kohustus vähemalt summas 3200 eurot (mille sissenõudmiseks

pöördus hageja siinses asjas kohtu poole), mille AS Inbank Finance jättis välja

selgitatama, tuleb eeldada, et ta ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

5.4.7.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olevad laenuandjad

mõlemad on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud

hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas.

Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 lg-s sätestatud kohustust, kuna esitatud

asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

5.5.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on

tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti.

5.5.1.

Puuduvad andmed selle kohta, et laenuandja oleks kostjalt küsinud mingeid andmeid ja

kostja oleks jätnud need tahtlikult esitamata või et kostja oleks midagi võltsinud.

5.5.2.

Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus

leiab, et hageja seda suutnud ei ole. Hageja ei ole oma analüüside kohta välja toonud

asjaolusid, hageja väide mingi analüüsi läbiviimise kohta on jäänud deklaratiivseks.

6. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandjad ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning nad on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi

ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas

ei vabane krediidisaaja seadusjärgse viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.

6.1.

Leping nr. KK3423658 sai käesoleval juhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1.2 kostja

krediiti kokku summas 3733,06 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 5980,38 eurot (dtl 183). Kuna kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on tagastanud lepingu alusel saadud

põhiosa, siis tuleb hagiavaldus selles osas jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud selles

osas ümberarvestusel põhinevat ega muud nõuet.

6.2.

Leping nr L89012066228 puhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1.1 kostja sai lepingu

alusel laenu kokku summas 1900 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 390,49 eurot (dtl 182). Hageja on kinnitanud, et arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 22.03.2024 kehtivalt

üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas (dtl 183).

Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt. 09.12.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 381,15 eurot,

kostja on tasunud põhiosa katteks 390,49 eurot, seega võlgnevust veel sel hetkel ei olnud.

Hageja väitel on kostja seega osaliselt tagasimaksetega viivituses alates 20. osamaksest

05.12.2023. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust

(dtl 183). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1509,51 eurot kohtuotsuse

jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja viitas siinjuures „uuele

maksegraafikul“ (dtl 283).

6.2.1.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tarbijakrediidileping nr L89012066228 lõppenud ja sellest

tulenevad kohustused ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud. VÕS § 108 lg 1

kohaselt saab hageja nõuda kostjalt lepingust tuleneva võla tasumist aga üksnes osas,

milles kostja on oma laenu tagastamise kohustust rikkunud. Osas, milles kohustus ei

ole sissenõutavaks muutunud, ei saa hageja täitmist nõuda.

6.2.2.

Hageja ei ole esitanud lepingu täitmise nõuet selgelt ja konkreetselt nii, et kohtul oleks

võimalik see rahuldada. Hageja ei ole menetlusdokumendi resolutsioonis selgelt välja

toonud, milline tema lepingu täitmise nõue ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate

kohustuste väljamõistmise nõue oleks. Samuti ei saa kohus välja mõista otsuse

tegemise seisuga võlga, kuna hageja esitatust pole võimalik aru saada, mis see on ja

kuidas see kujuneb. Hageja viidatud „uus maksegraafik“ (dtl 283) lõppeb 05.12.2024

seisuga, mil hageja enda kinnitusel kostjal veel võlgnevust polnud. Kohtule ei ole aru

saada, kuidas kujunevad igakuised maksed nimetatud graafiku alusel edasi ehk kuidas

kohus saaks ise välja arvestada kostja sissenõutavaks muutunud võla suuruse. Samal

põhjusel ei saa kohus ka kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvate

kohustusi, sest kohus ei saa neid esitatud tabelist tuletada.

6.2.3.

Kohus on hagejale eelnevat selgitanud (dtl 161-164) ja andnud hagejale võimaluse

hagiavalduses esinenud puudused kõrvaldada. Kohus on seisukohal, et ei pea hagejale

seda võimalust andma korduvalt ega seda üle küsima.

6.3.

Kuna hageja ei esitanud kohtule ümberarvestust VÕS § 403⁴ lg 7 alusel, ei ole kohtul

võimalik tuvastada, milline on sissenõutavaks muutunud põhivõlg ning kas ja mis

summas on võimalik hagejal nõuda viivist ja hüvitist sissenõudmiskulude eest või mis

summas saaks kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi. Seega

ei ole kohtul võimalik hagi rahuldada ka osaliselt.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

7. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6285,75 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

8.1.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

9. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

9.1.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega

kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik