1-23-7026/71 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

29. aprill 2025

Kriminaalasja number

1-23-7026

Kohtukoosseis

Kriminaalasi

Apelleeritud kohtuotsus

Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Ingrid Kullerkann

Andrei Burdakovi süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 202 lg 1 järgi; Olga

Poljakova süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi

ning Roman Komarini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de

1, 2 järgi üldmenetluses

Viru Maakohtu 11. juuni 2024. a otsus

Apellatsioonide esitajad



Süüdistatav

Andrei

Burdakov.

Isikukood

38105012244, elukoht XXX, viibib vahistatuna Viru

Vanglas



Andrei Burdakovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil



Süüdistatav

Roman

Komarin.

Isikukood

36503110243, elukoht XXX, viibib vahistatuna Viru

Vanglas



Roman Komarini kaitsja vandeadvokaat Deniss

Matvejev



Süüdistatav Olga Poljakova (endise nimega

Borissova). Isikukood 48804302239, elukoht XXX,

viibib vahistatuna Tallinna Vanglas



Olga Poljakova kaitsja advokaat Igor Belugin

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör

Riina Bogens

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 11. juuni 2024. a otsus osaliselt, s.o Roman Komarinile

mõistetud karistuses ja KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuses.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

a) mõista Roman Komarinile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 7 aastat

vangistust.

b) KarS § 65 lg 2 alusel mõista Roman Komarinile kohtuotsuste kogumis

liitkaristuseks 7 aastat ja 10 kuud vangistust, suurendades 7 aasta pikkust

vangistust Harju Maakohtu 26. augusti 2022. a otsusega mõistetud 10 kuu

vangistuse võrra.

3. Tühistada maakohtu otsus, milles maakohus tunnistas Olga Poljakova süüdi

2023. a märtsis M.G. ile 2 doosi fentanüüli või protonitaseeni müümises.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Roman Komarini ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. Olga

Poljakova, Andrei Burdakovi ja nende kaitsjate apellatsioonid jätta

rahuldamata.

6. Jätta Olga

Poljakova, Andrei Burdakovi ja Roman Komarini

apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Välja mõista Eesti Vabariigilt Roman

Komarini kasuks apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstu tasu katteks

720 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I. SÜÜDISTUS

1. Andrei Burdakov on karistatud Viru Maakohtu 18. mai 2018. a otsusega nr 1-18-1435

ja Olga Poljakova Viru Maakohtu 10. aprilli 2018. a otsusega nr 1-18-3055 KarS § 184 lg 2 p

1 ja 2 järgi. Roman Komarin on karistatud Harju Maakohtu 08.09.2014. a otsusega nr 1-14-

5517 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

2. A. Burdakovi, O. Poljakovat ja R. Komarinit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2

järgi selles, et nemad varem narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud isikutena tegelesid

isikute grupis koos R.V. iga (surnud) Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas suures koguses

narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega 2023. a algusest kuni 14. juulini 2023. A.

Burdakov omandas korduvalt tuvastamata ajal ja kohas tuvastamata isiku käest narkootilist

ainet protonitaseeni/karfentanüüli/fentanüüli ja valdas ning hoidis seda enda elukohas XXX .

Ta edastas O. Borissovale seda ainet 17 korral vähemalt 1 g korraga. O. Borissova jagas A.

Burdakovilt saadud narkootilise aine tema ja R.V. i ühises elukohas XXX doosideks ning

müüs sellest vähemalt 3 g (263 doosi) edasi hinnaga 25 eurot doos vähemalt 12 inimesele. O.

Borissova äraolekul müüs tema kokkuleppel ainet edasi R.V. vähemalt 4 doosi. Saadud raha

andis O. Borissova A. Burdakovile, teenides ise vahendustasu.

3. Enne 15. juunit 2023 omandas A. Burdakov tuvastamata isiku käest ja kohas 0,75 g

narkootilist ainet, mis sisaldas 4,3% ehk 0,032 g protonitaseeni. Ta hoidis seda enda juures

ning müüs 15. juunil 2023 Kohtla-Järvel kaupluse Rimi juures M.G. ile 200 euro eest. Sellest

kogusest piisab narkootilise joobe tekitamiseks 320–1280 tavalisele inimesele.

4. 5. juulil 2023 edastas A. Burdakov D.R. ile vähemalt 2 doosi narkootilist ainet

protonitaseeni edasiandmise eesmärgil. Samal kuupäeval edastas D.R. oma korteris XXX

selle aine S.O. ile, kes sealsamas korteris samal päeval suri. S.O. i surma põhjuseks oli äge

mürgistus narkootiliste ainete seguga: protonitaseen ja kokaiin. Seega tekkis A. Burdakovi

poolt narkootilise aine protonitaseeni ebaseadusliku käitlemise tulemusel raske tagajärg, S.O.

i surm.

5. Peale selle omandas A. Burdakov enne 14. juulit 2023 tuvastamata kohas tuvastamata

isiku käest 49,82 g narkootilist ainet, mis sisaldas 12% ehk 5,98 g metonitaseeni. Ta hoidis

seda oma elukohas ja andis 24. juulil 2023 edasimüümiseks R. Komarinile. Viimane hoidis

seda oma sõiduautos Mercedes-Benz kuni tema kinnipidamiseni samal kuupäeval. Sellest

piisab joobe tekitamiseks 29 900–119 600 inimesele.

6. Veel omandas A. Burdakov enne 14. juulit 2023 tuvastamata isiku käest ja kohast

narkootilist ainet, mida hoidis oma elukohas kuni see läbiotsimisel temalt ära võeti. Nimelt

2,09 g pulbrit, mis sisaldas 21% amfetamiini ehk 0,44 g amfetamiini; 45,90 g pulbrit, mis

sisaldas 11% metonitaseeni ehk 5,05 g metonitaseeni; 47,84 g värvusetut vedelikku, mis

sisaldas 0,087% metadooni ehk 0,042 g metadooni; 0,21 g kollakat vedelikku, mis sisaldas

protonitaseeni. Neist kokku piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 25 253–101 007

inimesele.

7. O. Poljakova edastas lisaks eeltoodule 2023. a märtsist juunini Kohtla-Järvel

protonitaseeni/karfentanüüli/fentanüüli 2 doosi M.G. ile, vähemalt 16 doosi J.L. le ja

vähemalt 29 doosi A.B. ile. Ta omandas A. Burdakovilt 27. juunil 2023 samuti 0,042 g ainet,

mis sisaldas 3,2% ehk 0,0013 g protonitaseeni ja müüs selle samal päeval Kohtla-Järvel

asuvas kaupluses Selver M.G. ile 75 euro eest. Sellest piisab narkootilise joobe tekitamiseks

13-52 tavalisele inimesele.

8. Peale selle omandas O. Poljakova ajavahemikul 14. juulist kuni 5. septembrini 2023

veel tuvastamata kohas ja isikult narkootilist ainet amfetamiini, mida hoidis oma elukohas ja

müüs edasi vähemalt 27 doosi 10-le inimesele. 5. septembril 2023 võeti tema elukohast ära

1,292 g narkootilist ainet amfetamiini (pulbrina) ja värvusetut läbipaistvat vedelikku 0,18 g,

samuti minigripp kilekotte amfetamiini jälgedega ja elektronkaal amfetamiini jälgedega.

9. A. Burdakovi süüdistatakse veel KarS § 202 lg 1 järgi selles, et ta omandas ja hoidis

enda elukohas XXX süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, ostes enne 14. juulit

2023 tuvastamata isiku käest ja kohas kaupluse Sportland etikettide ja turvaelementidega

riideesemeid: 2 paari Nike lühikesi pükse hinnaga a´ 59,95 eurot, Nike kampsuni

maksumusega 144,95 eurot ja Nike spordipüksid maksumusega 119,95 eurot.

II. MAAKOHTU OTSUS

10. Maakohus tunnistas A. Burdakovi süüdi ja mõistis talle KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi

karistuseks 10 aastat vangistust ning KarS § 202 lg 1 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel mõistis kohus A. Burdakovile liitkaristuseks 10 aastat vangitust, lugedes kergema

karistuse raskemaga kaetuks. Karistuse kandmise algusaeg on 14. juuli 2023. Temalt

konfiskeeriti sularaha 680 eurot. Menetluskuludena mõistis kohus A. Burdakovilt välja

sundraha 2050 eurot ja muud menetluskulud kokku 7108,12 eurot. Riigi kanda jäi

õigusabikuludest 953,06 eurot.

11. O. Poljakova tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti

karistuseks 7 aastat vangitust algusajaga 5. september 2023. Menetluskuludena mõistis kohus

temalt välja sundraha 2050 eurot ja muud menetluskulud 6929,10 eurot. Õigusabikuludest

jättis kohus riigi kanda 339,53 eurot.

12. Maakohus tunnistas R. Komarini süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle

karistuseks 8 aastat vangistust. Sellele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 26.

augusti 2022. a otsusega mõistetud 10 kuud vangistust, saades liitkaristuseks 8 aastat 10

kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks on 14. juuli 2023. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

mõistis maakohus R. Komarini KrMS § 301 alusel õigeks. R. Komarinilt mõisteti välja

sundraha 2050 eurot ja muud menetluskulud 4175,38 eurot. Riigi kanda jäid õigusabikulud

2305,56 eurot.

13. Maakohus leidis, et A. Burdakovi, O. Poljakova ja R. Komarini süü narkootiliste

ainete käitlemises süüdistuses toodud ajal, kogustes ja viisil on leidnud tõendamist. A.

Burdakov ja O. Poljakova tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Kohtuistungil

loobus ringkonnaprokurör R. Komarini süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mistõttu

tuleb ta selles KrMS § 301 alusel õigeks mõista ning süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2

järgi. Samuti luges maakohus tõendatuks, et A. Burdakov omandas Sportland Jõhvi

kauplusest varastatud esemed ja pani sellega toime KarS § 202 lg-s 1 sätestatud kuriteo.

Süüditunnistamist ja karistamist KarS § 202 lg 1 järgi ei ole apelleeritud.

14. Maakohus märkis, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et A. Burdakov ja O.

Poljakova käitlesid süüdistuses viidatud perioodidel ebaseaduslikult erinevaid narkootilisi

aineid. Samuti puudub vaidlus selles, missuguste narkootiliste ainetega oli tegemist, kui palju

ja kellele seda edastati ning et tegemist oli suure kogusega.

15. Jälitustoimingu protokolli ja M.G. i ütluste alusel luges maakohus tõendatuks, et 14.

juunil 2023 ostis M.G. (kuriteo matkijana) A. Burdakovilt 200 euro eest narkootilist ainet,

mida ekspertiisiaktist nr 23E-AN0840 nähtuvalt oli 0,75 g ja mis sisaldas 4,3% ehk 0,032 g

protonitaseeni. Sellest piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 320–1280 tavalisele

inimesele. 27. juunil 2023 ostis M.G. (kuriteo matkijana) 75 euro eest O. Poljakovalt

kaupluses Selver narkootilist ainet. Ekspertiiside käigus tuvastati, et tegemist oli pulbriga

massiga 0,042 g, mis sisaldas 3,2% ehk 0,0013 g protonitaseeni. Sellest piisab narkootilise

joobe tekitamiseks umbes 13–52 tavalisele inimesele. A. Burdakov ja O. Poljakova

tunnistavad seda tegu.

16. Jälitustoimingu 8. septembri 2023. a protokolli kohaselt said A. Burdakov ja R.

Komarin kokku 14. juulil 2023 ning tegutsesid Mercedes-Benz avatud kapoti ees. Peale R.

Komarini kahtlustatavana kinnipidamist samal õhtul sõiduauto läbiotsimisel leiti

mootoriruumist juhipoolsest küljest kaitsmete ploki seest soonkinnisega kott kollakat värvi

pulbrilise ainega kaaluga 51 g. Ekspertiisiakti nr 23E-AN1014 kohaselt sisaldas see pulber

massiga 49,82 g 12% ehk 5,98 g metonitaseeni, millest piisab tavaliselt narkootilise joobe

tekitamiseks umbes 29 900–119 600 tavalisele inimesele. A. Burdakov tunnistab narkootilise

aine üleandmist R. Komarinile. A. Burdakovi ja R. Komarini ütluste kohaselt oli narkootiline

aine võla katteks. Maakohus sellega ei nõustunud ja leidis, et tegemist on aine ostmisega. R.

Komarin tegi enda ema N.K. arvelduskontolt korduvalt ülekandeid A. Burdakovi ema L.A.

arvelduskontole, mida kasutas vaid A. Burdakov.

17. A. Burdakovi elukoha läbiotsimisel XXX leiti mh narkootiline aine pulbrilisel ja

vedelal kujul ning nõelaga läbipaistva vedelikuga süstal. A. Burdakovi kinnipidamisel

14.07.2023 võeti soki seest ära voldik ainega. Ekspertiisiaktide kohaselt sisaldas pulber

massiga 2,09 g 21% ehk 0,44 g amfetamiini, kollakas pulber massiga 45,90 g 11% ehk 5,05

g metonitaseeni, värvusetu vedelik massiga 47,84 g 0,087% ehk 0,042 g metadooni ning

kollakas vedelik massiga 0,21 g protonitaseeni, mille protsentuaalset sisaldust ja puhta aine

kogust polnud võimalik ekspertiisiobjekti vähesuse tõttu määrata. Ekspertiisiks esitatud

ainetest, s.o 5,05 g metonitaseenist, 0,44 g amfetamiinist ja 0,042 g metadoonist piisab kokku

narkootilise joobe tekitamiseks umbes 25 253–101 007 inimesele.

18. O. Poljakova puhul tuvastas kohus perioodil 09.06.–14.07.2023 aktiivse suhtluse

narkootilisi aineid tarvitavate isikutega, kellega lepiti kokku narkootilise aine üleandmise koht

ja tasumise viis. Tema elukohast XXX võeti ära 4 minigrip kilekotti pulbrilise ainega,

digitaalkaal, süstal vedelikuga, samuti minigripp kilekotid pulbrilise aine jääkidega.

Ekspertiisiakti kohaselt sisaldas kilekotis olnud pulber massiga 0,52 g, 0,69 g ja 0,082 g

amfetamiini, selle jälgi leidus digitaalkaalul ja minigripp kottidel. Samuti sisaldas amfetamiini

süstlas olnud vedelik 0,18 g. Tunnistaja R.N. e sõnul müüs O. Poljakova amfetamiini 10–30

eurot doos. O. Poljakova tunnistab amfetamiini müümist.

19. Maakohus leidis, et A. Burdakov ja O. Poljakova käitlesid narkootilisi aineid isikute

grupis, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult. A. Burdakov hankis narkootilist ainet ja hoidis

seda oma elukohas seni, kui O. Poljakova võttis ühendust või tuli sellele järele. Narkootilise

aine pakendas doosideks ja müüs edasi O. Poljakova. Jälitustoimingu protokollidest nähtub

üheselt, et juhul, kui O. Poljakoval koheselt narkootilisi aineid ei ole, võtab ta ühendust A.

Burdakoviga ja läheb viimase juurde (21.06.2023 telefonikõned ja SMS-d O. Poljakova ja

J.L. ning O. Poljakova ja A. Burdakovi vahel; 22. juuni 2023 hommikul SMS O. Poljakovalt

A.E. ule; 27. juunil 2023 kohtus O. Poljakova A. Burdakoviga ning õhtul M.G. iga, kellele

müüs narkootilist ainet kaupluses Selver). Nad on ka varem ühiselt narkootilisi aineid

käidelnud, mida kinnitavad Viru Maakohtu 18. mai 2018. a ja 10. aprilli 2018. a otsused. O.

Poljakova versiooni, et ta tegutses grupis oma elukaaslase R.V. iga, kes hankis narkootilist

ainet Tallinnast, ei toeta ükski esitatud tõend. Samuti ei uskunud kohus A. Burdakovi ja O.

Poljakova ütlusi, et nad kohtusid põhjusel, et O. Poljakova viis talle telefone remontimiseks

või tal oli probleeme R.V. iga.

20. A. Burdakov tundis D.R. it ja S.O. it. Ta tunnistas, et kasutas D.R. it

(Rahvastikuregistri andmetel surnud) autojuhina ja S.O. oli enne Saksamaale kolimist

kaassüüdistatav narkokuriteos. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt avastati S.O. i

surnukeha XXX D.R. i korterist. Surma põhjuseks oli äge mürgistus narkootiliste ainete

protonitaseeni ja kokaiini seguga. Maakohus leidis, et S.O. i surma saab seostada A.

Burdakovi ebaseadusliku tegevusega. S.O. i surmapäeval suhtlesid A. Burdakov ja D.R.

korduvalt telefoni teel ning vähemalt kahel korral käis D.R. ka A. Burdakovi elukohas, kes

käitles narkootilist ainet protonitaseen. S.O. viibis surmapäeval D.R. i korteris ja viimase

kasutuses olnud sõiduautost leiti protonitaseeni. A. Burdakovi poolt narkootikumide

ebaseadusliku käitlemise ja S.O. i narkootikumide tarvitamisest põhjustatud surma vahel on

põhjuslik seos. D.R. i ütlusi A. Burdakovile helistamise ja kokkusaamise põhjuse kohta ei

pidanud maakohus jälitusprotokolli andmetele tuginedes usutavaks.

21. R. Komarin tunnistas A. Burdakovilt 49,82 g metonitaseeni sisaldava narkootilise aine

omandamist ja transportimist 14. juulil 2023. Maakohus ei nõustunud kaitsja arvamusega, et

R. Komarinilt äravõetud narkootilise aine puhul ei ole tuvastatud, kas see on piisav joobe

tekitamiseks kümnele inimesele. Kohus pidas ekspertiisiaktide tulemusi veenvateks ja

tõenduspõhisteks. Maakohus leidis, et sellist kogust narkootilist ainet ei hankinud R. Komarin

vaid enda tarbeks. Eluliselt ei ole usutav, et R. Komarin ei teadnud, millise narkootilise ainega

on tegu. Kinnipidamisel 2. märtsil 2023 andis R. Komarin välja helebeeži pulbri (9,44 g ja

1,96 g), mis sisaldas samuti metonitaseeni. Seega teadis R. Komarin, millist narkootilist ainet

ta A. Burdakovilt hankis.

22. Kuriteo panid süüdistatavad toime kavatsetult. Arvestades erinevate narkootiliste

ainete (protonitaseen, metonitaseen, amfetamiin) koguseid, on ilmne, et tegemist ei olnud vaid

enda tarbeks soetatud ainetega. Süüdistatavate tegevusest nähtub selge eesmärk teenida

hõlptulu.

23. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse järgmisi asjaolusid. Narkootiliste ainete

ebaseaduslik käitumine ei olnud ühekordne ja juhuslik tegu. Kõik kolm süüdistatavat on

varasemalt samalaadse kuriteo eest karistatud. R. Komarin pani uue kuriteo toime katseajal,

O. Poljakova jätkas kuritegude toimepanemist pärast vangistusest tingimuslikku vabastamist.

Tegemist oli narkootilise aine suure kogusega, st sellest piisas joobe tekitamiseks rohkem kui

kümnele isikule. Käitlemisel oli omakasu eesmärk. Arvestades Maksu- ja Tolliameti andmeid

nende vähese maksustatava tulu kohta, oli A. Burdakovi ja O. Poljakova oluliseks

sissetulekuallikaks narkootiliste ainete kätlemisest saadav tulu. R. Komarini puhul on

omakasu eesmärk hinnatav läbi tema autost leitud narkootilise aine koguse, see ei olnud

ilmselgelt omatarbeks soetatud.

24. Veel võttis maakohus arvesse, et tegemist on peitkuriteoga, mis ohustab rahvatervist ja

käideldud narkootilise aine liiki. Narkootilised ained on oma toimetugevuselt ning

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. A.

Burdakov ja O. Poljakova käitlesid protonitaseeni, A. Burdakov ja R. Komarin metonitaseeni

ja O. Poljakova veel ka amfetamiini. Tegemist ei ole pehmete narkootiliste ainetega. Samuti

arvestas maakohus, et osa narkootilist ainet ei jõudnud ringlusesse, kuna võeti

politseiametnike poolt ära. A. Burdakovi elukohast leitud varastatud riideesemed on terved ja

kauplusele tagastatud.

25. Maakohus asus seisukohale, et narkootilise aine käitlemisel karistust kergendavaid

asjaolusid ei ole. Kuigi kõik kolm süüdistatavat avaldasid maakohtu istungil kahetsust, ei

tunnistanud nad ennast narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises kogu süüdistuse mahus

süüdi ja püüdsid leida oma tegevusele õigustusi. Lisaks sellele ei nähtunud ka nende olekust

maakohtu istungitel, nende kehakeelest ja omavahel peetavast pidevast suhtlusest, et

süüdistatavad oleksid kriminaalasja menetlemisest huvitatud ning kahetseksid tehtut siiralt ja

puhtsüdamlikult.

26. Kohus ei nõustunud kaitsjaga, et O. Poljakova karistust kergendava asjaoluna tuleb

arvestada süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul. Puuduvad tõendid selle kohta,

et süüdistataval oleks olnud füüsilisi või psüühilisi takistusi tööle asumiseks või enda

Töötukassas töötuna registreerimiseks. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et

süüdistatav

oleks

pöördunud

kohaliku

omavalitsuse

sotsiaaltöötaja

või

Sotsiaalkindlustusameti poole elukoha ja sotsiaaltoetuste saamiseks. Selgete ja positiivsete

eesmärkide seadmine elus on iga inimese enda otsustada, samuti nagu võimaluste

mittekasutamine. Kuriteo toimepanemise puhul ei saa seda hinnata karistust leevendavana.

27. Süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi tunnistas A. Burdakov ennast täielikult süüdi ja

kahetses ning maakohtu hinnangul oli see kahetsus siiras.

28. Maakohus nõustus prokuröriga selles, et karistust raskendavateks asjaoludeks on

kõikide süüdistatavate puhul kuriteo toimepanemine omakasu motiivil ning A. Burdakovil

lisaks kuriteoga raske tagajärje, s.o S.O. i surma põhjustamine.

III. APELLATSIOONID JA PROKURATUURI VASTUS

a) O. Poljakova ja tema kaitsja apellatsioon

29. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu 11. juuni 2024. a otsuse O. Poljakovale KarS §

184 lg 2 p 1 ja 2 järgi mõistetud karistuses ning karistada teda 5 aasta ja 6 kuu pikkuse

vangistusega. Maakohus on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaldanud valesti, kui jättis arvestamata tema

puhtsüdamliku kahetsuse; samuti KarS § 58 p 1, kui arvestas omakasu karistust raskendava

asjaoluna.

30. Kaitsja ei nõustu maakohtu põhjendutega, miks ei saa pidada O. Poljakova kahetsust

siiraks. Ta oli nõus kokkuleppemenetlusega. Asja arutati üldmenetluses põhjusel, et

kaassüüdistavad ei nõustunud kokkuleppemenetlusega. O. Poljakova sai nendega suhelda

ainult kohtusaalis ja see oli viimane võimalus kallutada neid kokkuleppemenetlusele. Teo

toimepanemist grupis koos A. Burdakoviga ei eitanud ta enda initsiatiivil, vaid toetas

kaassüüdistatava seisukohta, et tema olukorda kergendada.

31. Kaitsja leiab, et O. Poljakova ei pannud kuritegu toime omakasu motiivil, vaid ta oli

väljapääsmatus olukorras. Tal ei olnud vara ega raha. Narkootikumide käitlemine ei olnud

talle tuluallikas vaid viis ellu jääda, et omada minimaalseid vahendeid eluasemeks ja toiduks.

Tõuke narkootikumidega tegelemiseks andis talle enda sõltuvus neist. Maakohus nõustub, et

O. Poljakova võis olla raskes materiaalses olukorras.

32. Maakohtu põhjendused selles, miks O. Poljakova puhul ei saa arvestada karistust

kergendava asjaoluna süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul viitavad ühelt poolt

kohtueelse ja kohtuliku uurimise puudulikkusele ning teisest küljest näitavad, et ta on nõrk ja

sõltub narkootikumidest. Selline inimene väärib leebemat suhtumist ning määratud karistuse

kergendamist.

33. O. Poljakova leiab, et ta ei ole tegutsenud isikute grupis A. Burdakoviga ja palub end

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista. Veel leiab apellant, et M.G. i ütlusi temalt 27. juunil

2023 narkootilise aine omandamise kohta ei saa pidada usaldusväärseks. Sõltumata

süüdistatava sõnadest peab kohus veenduma kvalifikatsiooni õigsuses. O. Poljakova palub

mõista talle kergem karistus.

b) A. Burdakovi ja tema kaitsja apellatsioon

34. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu 11. juuni 2024. a otsuse A.

Burdakovi süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõistetud

karistuses. A. Burdakov tuleb tunnistada süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

ja mõista talle kergem karistus ning jätta maakohtu menetluskulud

osaliselt ja apellatsioonimenetluse kulud tervikuna riigi kanda.

35. Kaitsja ei nõustu sellega, et A. Burdakov käitles narkootilisi aineid grupis koos O.

Poljakovaga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et suuremas koguses

püsivaid turustuse ja edasimüügi kokkuleppeid tuleb käsitleda erinevalt

juhtudest, kus diiler müüb juhuslikule või ka püsikliendile mõne doosi

vahetuks tarbimiseks. Kuller ja lõpptarbija, kellel ei ole sisulisemaid

suhteid kauba saajaga, gruppi ei moodusta. Praegusel juhul ei nähtu

süüdistusest

ega

ka

tõenditest

pikaajalisi

suhteid

ja

turustamiskokkuleppeid. Isegi kui lugeda tõendatuks süüdistusversioon,

s.o A. Burdakovi poolt narkootilise aine edasiandmine O. Poljakovale, on

tegemist üksikute edasiandmistega 2023. a juunis-juulis. A. Burdakovi ja

O. Poljakova ühine ning kooskõlastatud tegutsemine ei ole tõendatud.

36. A. Burdakov on tunnistanud oma süüd ja andnud kõigi süüdistuse

episoodide kohta konkreetseid ütlusi, mis ei ole ümber lükatud muude

tõenditega. Sellest tulenevalt tuleb hinnata süüdistatava ütlused

usaldusväärseteks ja kohtuotsuse tegemisel nendega arvestada. A.

Burdakov selgitas, et andis narkootilisi aineid üle kahel korral ja tal ei

olnud eesmärki teenida sellise tegevusega tulu. O. Poljakovale ei ole ta

narkootilisi aineid andnud ega tea midagi tema narkootiliste ainete käitlemisest. Samuti pole

ta andnud neid D.R. ile ega S.O. ile. Käesolevas asjas on n-ö võtmetunnistajaks

M.G. , kes kinnitas, et A. Burdakov müüs narkootilist ainet üksi. Ükski

tunnistaja ei ole kinnitanud, et A. Burdakov oleks kellegagi koos

narkokuritegusid toime pannud. Kohus on teinud järeldusi üksnes

jälitustegevusega kogutud teabe põhjal, jättes tähelepanuta 18. juuli

2023, 1. augusti 2023 ja 22. augusti 2023 jälitustoimingutega seonduvalt,

et A. Burdakovi ja O. Poljakova salvestatud vestlustes ei ole kordagi juttu

narkootilistest ainetest. Kohtu järeldusega, et O. Poljakova sai narkootilisi

aineid edasi anda sõltuvalt sellest, kas A. Burdakov tema jaoks neid

hankis, ei saa nõustuda.

37. Ekspertiisiaktide nr 23EAN1014, nr 23E-AOX0147 ja nr 23E-AN1013

pinnalt ei ole võimalik täpselt määratleda käideldud narkootilise aine

kogust, samuti asjaolu, mitmele isikule oli selle ainega võimalik

narkojoovet tekitada. Sellekohased põhjendused on üldsõnalised,

ebakonkreetsed ning ei ole kohtu poolt kontrollitavad. Eksperdi järeldused

saavad tugineda vaid tehtud uuringutele ja kasutatud eriteadmistele, mida

aga käesoleval juhul oli ebapiisavalt. Ekspert märkis, et metonitaseeni ja

fentanüüli toime on samasugune, see info tuleb kirjandusest. Tehtud on

mõned uuringud ja keemiaanalüüsid, kuid need ei ole üldiselt

kättesaadavad.

38. A. Burdakovi kaitseõigust on rikutud osaliselt ebaselge ja

konkretiseerimata süüdistuse esitamisega. Süüdistuses on esitatud

faktiväide, et A. Burdakov ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos O.

Borissova, R. Komarini ja teiste tuvastamata isikutega, alates 2023. aasta

algusest

tegeles Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas suures koguses

narkootiliste

ainete

ebaseadusliku

käitlemisega.

Süüdistuse

konkreetsetest asjaoludest nähtuvalt toimus narkootiliste ainete

käitlemine ajavahemikul 9. juunist 14. juulini 2023. Süüdistusaktide pinnalt

on olnud äärmiselt raske aru saada, milliseid vastutuse eeldusi soovib

prokurör süüdistatavatele omistada. Läbivalt on süüdistusaktis kõigi

süüdistatavate osas märgitud, et nad ühiselt ja kooskõlastatult alates

2023. aasta algusest tegelesid Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas suures

koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega, ometi on kõigi

süüdistatavate puhul nii süüdistuse kohaselt kui ka tõenditest nähtuvalt

tegemist erineva tegevusega erinevates linnades ja kuupäevadel.

Süüdistuse lõpposas ei ole märgitud mingeid toiminguid ega tegevust

enne 2023. a juunit.

39. Kriminaalasjas läbiviidud jälitustoiming – kuriteo matkimine on

väljunud jälitustegevuse seadusega lubatud piiridest. M.G. võttis

esimesena A. Burdakoviga ühendust ja tegi talle korduvalt narkootiliste

ainetega seonduvaid ettepanekuid. Nähtuvalt 30. juuni 2023. a

jälitusprotokollist, süüdistatava ja tunnistaja ütlustest tuli initsiatiiv

narkootiliste ainete hankimiseks kuriteo matkijalt, kes seega ületas

matkimisel lubatud käitumise piirid. Tunnistaja käis A. Burdakovile peale,

et viimane talle narkootikume hangiks. Kuriteo matkimise käigus on

lubamatu teootsuse esilekutsumine isikutel, kellel see eelnevalt puudus.

Provokatsiooni lubatavuse hindamisel tuleb välja selgitada, kas kuriteo

matkija lülitub käimasolevasse õigusvastasesse tegevusse või kutsub ta

selle esile. Käesoleval juhul M.G. matkijana oleks pidanud käituma

passiivselt ja A. Burdakovil pidanuks eelnevalt olema tahe talle

narkootikume müüa. Kohtupraktika kohaselt ei ole ilma eelneva

kuriteokahtluseta matkimine aktsepteeritav. Kriminaalasjas tuvastatud

asjaoludest ei nähtu, et A. Burdakov oleks otsustanud narkokuritegusid

toime panna enne matkija aktiivset tegevust. Tõenditest ei nähtu, et enne

jälitustoimingute teostamist oleks kogutud andmeid süüdistatava

võimaliku kuritegeliku käitumise kohta. A. Burdakovi konkreetne tegevus

käesolevas asjas algas suhtlemisest M.G. iga ja viimase initsiatiivil 2023. a

kevadsuvel. Narkootiliste ainete edasiandmine toimus 15. juunil 2023,

kusjuures see oli A. Burdakovi esimene narkootiliste ainete käitlemise

episood. Matkija M.G. i poolt A. Burdakovile narkokuriteo ettepaneku

tegemine on hinnatav lubamatu teoprovokatsioonina. Käesoleval juhul

tuleks arvestada asjaolu, et narkootilise aine käitlemine ja üleandmine

tunnistajale toimus politsei kontrolli all ja nende tehingutega ei tekitatud

vahetut ohtu rahvatervisele, mis on oluline süüdistatava süü suuruse

hindamisel.

40. Käesolevas asjas on tuvastatud A. Burdakovi poolt narkootilise aine

edasiandmine kahel korral, millest ei saa järeldada pikaajalist ja

hästiorganiseeritud tegevust ega narkootiliste ainete käitlemise ahelas

kõrget positsiooni. Samuti

ei ole tuvastatud märkimisväärset

kriminaaltulu. A. Burdakovi konkreetset tegevust arvestades on tema süü

keskmisest väiksem. Ta käitles narkootilisi aineid maksimaalselt 2 kuud ja

ei olnud teadlik käideldud narkootiliste ainete konkreetsest toimest.

Nitaseenid on Eestis aktuaalsed alles 2 aastat. Kuriteo matkimine toimus

politsei kontrolli all ja asetleidnud tehingutega ei tekitatud vahetut ohtu

rahvatervisele. Kuivõrd 14. juulil 2023

võeti narkootiline aine

kahtlustatava kinnipidamisel ja läbiotsimisel ära, ei tekkinud reaalset ohtu

rahvatervisele. Narkokuriteol puudub rahvusvaheline mõõde ja

pikemaajaline organiseeritus.

41. A. Burdakovil on motivatsioon seaduskuulekale teele asumiseks. Ta käis

metadooniravil ja loodab, et on kinnipidamise ajaga sõltuvusest jagu saanud. Ta soovib

jätkata suhtlemist tugiisikuga, leida vabanemisel erialast tööd ning alustada rehabilitatsiooni.

Teatud määral leidis seaduskuulekalt teelt kõrvale kaldumine aset

seetõttu, et politseitöötajad viisid läbi väga intensiivse kuriteo matkimise

M.G. i kaasabil. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-110-04 antud juhiste kohaselt

võib riigipoolselt initsieeritud teo eest ette näha karistuse vähendamise

lähtuvalt süü ulatusest. Karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3

mõttes on oma süü tunnistamine ja kahetsus toimepandu osas. A.

Burdakovi süüd ei saa suurendada raske tagajärje, S.O. i surma

põhjustamine, kuivõrd see ei ole tema tegevusega seostatav.

42. A. Burdakov palub tühistada tema põhjendusi arvestades Viru Maakohtu otsus ja

mõista talle leebem karistus arvestades tema puhtsüdamikku kahetsust ja koostööd

uurimisega. Apellant ei nõustu sellega, et ta on narkootilisi aineid käidelnud alates 2023. a

algusest koos O. Poljakovaga, ta oli sellel ajal Tallinnas ja sai metadooniravi. Tal oli väike

sissetulek, kuna remontis telefone. Ta ei nõustu maakohtuga selles, et ta tegeles erinevate

narkootikumide müügiga. Ta andis M.G. ile ja R. Komarinile protonitaseeni, mis on kergem

narkootiline aine, kuulub I nimekirja. Fentanüüli ja karfentanüüli kohta tõendeid pole. Samuti

pole A. Burdakov nõus sellega, et tegutses grupis koos O. Poljakovaga. Maakohtu arvates

teenis ta O. Poljakova abiga 12750 eurot, aga tal pole seda raha, ta võttis võlgu R. Komarinilt

ja teenis telefone parandades. O. Poljakova mehel R.V. il olid omad kohad, kust ta võttis

narkootikume, tema ei ole neile narkootikume andnud. Ta ei ole O. Poljakovaga

narkootikumidest rääkinud, telefonikõnesid ei ole õigesti tõlgendatud. M.G. it ei saa uskuda,

ta on matkija ja tunnistaja veel mitmes asjas ja sellest sõltub tema enda süüdistus. Ta ei

mäletanud oma ütlusi ja prokurör näitas talle kogu aeg sõrmega ette, kust lugeda. Ta ei ole

müünud narkootikume R. Komarinile. Raha andis R. Komarin talle võlgu, mitte ei tasunud

narkootikumide eest. Tema andis 50 g võla eest. Kui see nii ei oleks, oleks tegemist grupiga,

aga selles mõistis maakohus R. Komarini õigeks.

43. A. Burdakov leiab veel, et ta ei ole seotud S.O. i surmaga. Sellel ajal viibis ta teises

linnas koos D.R. i ja lapsega. Uurimine ei ole välja selgitanud, kus S.O. käis. Ta ei ole

andnud narkootikume D.R. ile, kuna vajas neid ise. S.O. tarvitas narkootikume kui oli üksi

kodus D.R. i juures ja polnud kedagi, kes oleks teda aidanud, sellepärast juhtuski tragöödia.

Ta soovis lõpetada narkootikumide tarvitamise, mida kinnitab soov minna õppima Sillamäe

kutsekooli, kuhu olid dokumendid juba viidud. Sellepärast andis ta R. Komarinile ära ka

suurema koguse narkootikume, mis oli tal isiklikuks tarbeks. Ta ei vähenda oma süüd ja

kahetseb, et andis narkootikume M.G. ile ja R. Komarinile. Kohus ei ole arvestanud, et ta

andis kinnipidamisel keelatud ained (metadooni) vabatahtlikult välja ja selgitas, kust ta selle

sai.

c) R. Komarini ja tema kaitsja apellatsioon

44. Kaitsja palub Viru Maakohtu 11. juuni 2024. a otsuse tühistada, mõista R. Komarin

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks ning hüvitada temale vahistamisega tekitatud kahju

arvestusega 63,13 eurot päevas. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja tagastamist

maakohtule uue otsuse tegemises teises kohtukoosseisus või juhul, kui ringkonnakohus

tuvastab, et R. Komarini süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi on põhjendatud, siis temale

kergema karistuse mõistmist, mis määrata osaliselt tingimisi kandmisele.

45. Kaitsja leiab, et asjas ei ole tõendeid, mis võimaldavad tunnistada R. Komarini süüdi.

R. Komarinilt võeti kinnipidamisel sõidukist ära 51 g kollakat värvi pulbrit. Eksperdi

arvamuse järgi sisaldab see 12% ehk 5,98 g metonitaseeni, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks umbes 29 900-119 600 tavalisele inimesele. Ekspertiisiakti selles, kui palju on

vaja metonitaseeni joobe tekitamiseks, tuleb suhtuda kriitiliselt. Eksperdi ütlustest tuleneb, et

ta ei tea, kust tuleb informatsioon, et fentanüüli ja metonitaseeni toime on sarnane, ta ei ole

seda ise ei kontrollinud. Kui ekspert võttis teadmata allikast tulnud informatsiooni ja arvestas

teadmata narkomaanide sõnu toime sarnasuse kohta, ei saa kohus kontrollimata

informatsiooni arvestada. Ekspertiisiakti järeldused peavad olema reaalsed. Tavainimene ei

saa jagada leitud pulbrit käsitsi selliseks arvuks doosideks. Kaitsja leiab jätkuvalt, et ei ole

tuvastatud, kas R. Komarini autost leitud narkootilise aine kogus on piisav narkootilise joobe

tekitamiseks kümnele inimesele.

46. Maakohus määras R. Komarinile põhjendamatult raske karistuse. R. Komarin

kahetses tehtut, tema poolt käideldud narkootiline aine võeti ära ja kahju inimestele ei

tekitatud. R. Komarini kahetsus oli siiras, ta tunnistas oma tegu algusest peale, kuna prokurör

loobus süüdistuses isikute grupi osas. Kaitsja ei nõustu sellega, et R. Komarin pani teo toime

omakasu motiivil, kuna ei ole tõendatud edasimüümise soov. Sellest ei räägi ka süüdistus. R.

Komarini süü suuruse kindlaksmääramisel hindas maakohus muu hulgas seda, et

narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise puhul ei olnud tegemist ühekordse ja

juhusliku teoga, kõik kolm süüdistatavat on varem samalaadse kuriteo eest karistatud. Süü

suuruse puhul saab arvesse võtta ainult lahendatava asja asjaolusid. Ei ole ka tõendatud, et

metonitaseen on tugev narkootiline aine. R. Komarini puhul rahvatervisele tekitatav kahju või

oht oli minimaalne. Ebaõiglane on karistus ka võrreldes O. Poljakovaga, kes pikaajaliselt

müüs narkootilist ainet. R. Komarini süü on minimaalse lähedane ja sel põhjusel peab ka

karistus olema miinimumi lähedane.

47. R. Komarin palub määrata talle õiglane karistus. Ta tunnistab oma süüd ja kahetseb,

on teinud enda jaoks otsuse elada normaalset elu. Ta on narkootilisi aineid tarvitanud harva,

suudab seda kontrollida. Selle tehinguga võttis ta ainet isiklikuks tarbeks ja sai aru, et oli

teinud vea, kuid oli juba hilja. Tuge vajab tema eakas ema, vaja on laenu maksta.

Kohtupraktikas on näiteid, kus sama paragrahvi järgi määratud uus karistus on varasemast

väiksem. Ta ei vääri nii ranget karistust 8 aastat ja 10 kuud. Ta ei õigusta end, kuid tema süü

ei ole nii suur, et vääriks 8 aasta ja 10 kuu pikkust vangistust.

48. Ringkonnakohus võttis esitatud apellatsioonid 10. oktoobri 2024. a määrusega

menetlusse ja andis menetlusosalistele aega seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 25.

oktoobrini 2025.

d) vastused apellatsioonidele

49. Prokuratuur palub jätta esitatud apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

50. Vastuseks A. Burdakovi ja tema kaitsja apellatsioonis toodud väidetele leiab

prokuratuur, et kohtuotsuses on selgelt ja arusaadavalt põhjendatud, miks süüdistuses

kirjeldatud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupis A. Burdakovi ja

O. Poljakova poolt on täielikult tõendamist leidnud (otsuse lk 20-24) ja millisel põhjusel on

kohus mõistnud A. Burdakovile karistuse (otsuse lk 32-36). A. Burdakovi ja tema kaitsja

väide selle kohta, et A. Burdakov sai S.O. i surmast alles menetluse ajal teada, ei vasta

jälitustoimingu protokollist tulenevalt tõele.

51. Seoses kaitsja väitega teoprovokatsioonist kuriteo matkimisel leiab prokuratuur, et A.

Burdakovil oli olemas teootsus narkootilist ainet käidelda ning uurimisasutusel oli selle kohta

olemas ka vastav informatsioon, järelikult ei saanud matkija M.G. oma tegevusega juba

olemas olnud teootsust A. Burdakovis esile kutsuda. Seda asjaolu kinnitavad

jälitustoimingute protokollid ning M.G. i ütlused, millest tulenevalt oli ta saanud juba enne

15. juunit 2023 A. Burdakovilt rasket narkootilist ainet fentanüül, samuti A. Burdakovi enda

ütlused.

52. Arusaamatuks jääb kaitsja arvamus, et ekspertiisiaktide nr 23E-AN1014, nr 23E-

AOX0147 ja nr 23E-AN1013 pinnalt ei ole võimalik täpselt määratleda käideldud

narkootilise aine kogust ning mitmele isikule oli selle ainega võimalik narkojoovet tekitada.

Ekspertiisiaktid on selged ja vastuoludeta ning eksperdi arvamused kontrollitavad. Ekspert on

uurinud pulbreid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) kinnitatud ning Eesti

Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud metoodikaid arvestades. Arstlik

kohtutoksikoloogiaekspertiis on teostatud vastavalt EKEI kinnitatud sise-eeskirjale.

Ekspertiisi tegemisel juhindus ekspert kirjandusest, milles olev info tuleneb Euroopa

monitoorimiskeskusest või ÜRO spetsiaalsest osakonnast ning info aluseks on

keemiauuringud, mille kohta on koostatud raporteid.

53. A. Burdakovile esitatud süüdistuse sõnastus on konkreetne ja selge. Ta käitles koos O.

Poljakovaga erinevaid narkootilisi aineid, mida tõendasid läbiotsimiste käigus leitud ja ära

võetud narkootiliste ainete suhtes teostatud narkootilise aine ekspertiisi aktid, seetõttu

süüdistuse sõnastuses ei olnud võimalik täpselt märkida, millist ainet 2023. aasta algusest

kuni 14. juulini 2023 tegelikult süüdistatavate poolt koos käideldi ehk tegemist võis olla

fentanüüli või karfentanüüli või protonitaseeniga. Nad käitlesid narkootilist ainet Ida-

Virumaal Kohtla-Järve linnas ning R. Komarin omandas narkootilise aine A. Burdakovilt

Kohtla-Järve linnas. Samuti ühtivad kuupäevad, millal isikud koos tegutsesid.

54. O. Poljakova ja tema kaitsja apellatsioonidele vastates toob prokuratuur välja, et kohus

tuvastas õigesti süüdistatava tegutsemise omakasu motiivil. M.G. i ütlused on usaldusväärsed,

need riimuvad teiste tõenditega. O. Poljakova poolt M.G. ile narkootilise aine üleandmine 27.

juunil 2023 on tõendatud Kohtla-Järve Selveri kaupluse müügisaalis olevate turvakaamerate

salvestistega.

55. Prokuratuur ei nõustu R. Komarini ja tema kaitsja apellatsioonides esitatud väidetega.

Kohtuotsuses on selgelt ja arusaadavalt põhjendatud, miks kohus leiab, et süüdistuses

kirjeldatud teo toimepanemine R. Komarini poolt on tõendatud ja miks tuleb talle mõista

selline karistus (otsuse lk 32-37). Kaitsja poolt vaidlustatud ekspertiisiaktide osas kordab

prokuratuur oma seisukohta, mille avaldas A. Burdakovi kaitsja apellatsioonile vastates.

56. R. Komarini kaitsja esitas 25. oktoobril 2024 seisukoha, milles leiab, et prokuratuuri

väited ei anna alust apellatsioonide rahuldamata jätmiseks. Täiendavalt heidab kaitsja

maakohtule ette KrMS § 296 lg 3 rikkumist, kuna kohus määras, et prokuratuuri poolt esitatud

tunnistaja L.A. ülekuulamise protokolli avaldab kaitsja.

IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

57. Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellantide etteheiteid süüdistuse, ekspertiisiaktide ja

kuriteo matkimise kohta (I), seejärel lahendab A. Burdakovi ja tema ning R. Komarini kaitsja

apellatsioonid süü küsimuses (II). Järgmiseks annab kohtukoosseis hinnangu süüdistatavatele

mõistetud karistustele (III), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja otsustab

apellatsioonimenetluse kulud (IV).

I

58. A. Burdakovi kaitsja leiab, et A. Burdakovile esitatud süüdistus on osaliselt

ebaselge. Perioodil 2023. aasta algusest kuni 9. juunini 2023 ei ole talle

ühtegi konkreetset tegu ette heidetud. Läbivalt on süüdistusaktis kõigi

süüdistatavate osas märgitud, et nad tegelesid ühiselt ja kooskõlastatult

alates 2023. aasta algusest Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas suures

koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega, kuid kõigi

süüdistatavate puhul on tegemist erineva tegevusega erinevates linnades

ja kuupäevadel.

59. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et A. Burdakovile esitatud

süüdistus on ebaselge. Süüdistuse kohaselt käitles A. Burdakov isikute

grupis koos O. Poljakova, R. Komarini ja tuvastamata isikutega Kohtla-

Järve linnas suures koguses narkootilist ainet protonitaseeni/karfentanüüli/

fentanüüli alates 2023. a algusest kuni 14. juulini 2023, ehk ajani kui ta

kahtlustatavana kinni peeti. Käitlemistegudena on talle ette heidetud

nende ainete omandamine täpsemalt tuvastamata ajal ja kohas ning

tuvastamata isikute käest, samuti nende valdamine ja hoidmine oma

elukohas. Järgnevalt tuuakse süüdistuses välja, kuidas A. Burdakov

eelnevalt omandatud narkootilisi aineid, mida ta hoidis oma elukohas,

edasi käitles alates 9. juunist 2023 – andis neid O. Poljakovale teistele

isikutele edasimüümise eesmärgil, samuti D.R. ile, R. Komarinile ja M.G.

ile, tuues välja konkreetsed narkootikumide nimetused ja kogused ning

tehingute kuupäevad. Edasi kajastab süüdistus nende narkootiliste ainete

omandamist ja valdamist, mis võeti ära A. Burdakovi elukohast. Sellisena

on süüdistuse ülesehitus loogiline ja arusaadav, kajastab kõiki faktilisi

asjaolusid, mis on vajalikud selleks, et süüdistataval oleks võimalik

kaitseõigust teostada. Erinevates linnades narkootiliste ainete käitlemist

A. Burdakovile ette ei heideta, kõik teod on toime pandud Kohtla-Järvel (sh

metonitaseeni edastamine R. Komarinile). Pärast A. Burdakovi vahistamist

jätkas O. Poljakova süüdistuse kohaselt amfetamiini käitlemist üksi, müües

seda ka Jõhvi linnas, kuid selles A. Burdakovi ei süüdistata.

60. A. Burdakovi ja R. Komarini kaitsjad leiavad, et ekspertiisiaktide nr

23E-AN1013, nr 23EAN1014 ja nr 23E-AOX0147 alusel ei ole võimalik

täpselt tuvastada käideldud narkootilise aine kogust ja seda, mitmele

inimesele on võimalik sellega narkojoovet tekitada.

61. Vaidlustatud ekspertiisiaktidest kaks – nr 23E-AN1013 ja nr

23EAN1014 on koostatud narkootilise aine ekspertiisi tegemisel. Esimene

neist EKEI kohtuekspert Mann Varese poolt ja teine kohtuekspert Irina Grebennikova poolt.

Seda, et ekspertiisi on teostanud pädevad mitteõiguslikke eriteadmisi omavad eksperdid, ei

ole kahtluse alla seatud. 17. augusti 2023. a ekspertiisiaktis nr 23E-AN1013 andis ekspert

arvamuse, et fooliumvoldikus olev kollakas pulber massiga 0,014 g sisaldab protonitaseeni,

kuid kogust ei olnud võimalik määrata ekspertiisiobjekti vähesuse tõttu (I kd, tl 92-93). Seega

ei olegi ekspert antud juhul aine kogust määranud. Teine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 23E-

AN1014) teostati 49,82 g pulbrilise aine suhtes ja ekspert tegi kindlaks, et see sisaldas 12%,

ehk 5,98 g metonitaseeni (II kd, tl 192–194). Mõlemal juhul uurisid eksperdid pulbris aine

sisalduse tuvastamiseks seda tõestusreaktsiooniga ja gaasigromatograafilis-

massispektromeetriliselt, kasutades EKEI kinnitatud ning Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK)

poolt akrediteeritud metoodikaid. Seega teaduspõhiliselt ja kontrollitud metoodikat kasutades,

mistõttu ei ole alust kahelda ekspertide arvamuses, millise narkootilise aine ja koguse nad

tuvastasid.

62. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktikas ei ole välistatud, et

narkootilise aine suure koguse tuvastamiseks ei ole vajalik määrata

ilmtingimata ekspertiisi, kui eelnevalt on tuvastatud narkootilise aine

koostis. Vajalikke andmeid narkootilise aine kohta võib saada erialasest

kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud

kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja

nende tulemus. Seega ei ole tegemist ekspertiisiga selle tavapärases

mõistes, mille tulemusel koostatud ekspertiisiakt peaks vastama

kohtupraktikas väljakujunenud nõuetele (vt RKKKo 13.11.2012, nr 3-1-1-

97-12, p 8).

63. Arstlikus kohtutoksikoloogiaekspertiisi 10. oktoobri 2023. a ekspertiisiaktis nr 23E-

AOX0147 andis arvamuse ekspert M. Tõnisson (III kd, tl 2-5). Ekspert ütleb, et narkootilise

joobe tekitamiseks 10-le inimesele on vaja umbes 4 mg – 17 mg (0,004 g – 0,017 g) 12%

metonitaseeni sisaldavat pulbrit. 5,98 g metonitaseenist piisab tavaliselt narkootilise joobe

tekitamiseks 29 900-119 600 inimesele. Ekspertiis teostati vastavalt 23. veebruari 2011. a

käskkirjaga nr 37 kinnitatud EKEI sise-eeskirjale „Arstlike kohtutoksikoloogia ekspertiiside

ja -uuringute (sh tasuliste) läbiviimise juhendi. Eksperdiarvamuse põhjendustest nähtub, et

metonitaseeni toime on samasuguse tugevusega nagu fentanüülil, narkootiliseks joobeks

vajalik annus on 0,05–0,2 mg (0,00005–0,0002 g). Tulenevalt sellest on ekspert teinud

vastavad arvutused, kui palju metonitaseeni on vaja 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks.

Ekspert M. Tõnissoni küsitleti kohtuistungil ekspertiisiakti sisu selgitamiseks. Eksperdi

ütluste kohaselt tugines ta arvamuse andmisel Euroopa monitoorimiskeskuse ja ÜRO

spetsiaalse osakonna raportitele. Aktis kajastatud andmed on tavainimeste kohta, sõltlastel

võib annus olla 2-3 korda suurem.

64. Tervise Arengu Instituudi andmetel (https://www.narko.ee/ained/nitaseenid/) on

nitaseenid tugevatoimelised sünteetilised opioidid ehk bensimidasooli opioidid, mis sünteesiti

1950. aastail valuvaigistiks alternatiivina morfiinile. Nitaseenid on patenteeritud, kuid oma

tugevuse ja väga kõrge üledoosi riski tõttu ei võetud neid meditsiinis kunagi kasutusele.

Nitaseenide ainegrupi ained on morfiinist sadu kuni tuhandeid kordi tugevamad ja need on

kaasa toonud üledoosi surmade järsu tõusu nii Eestis kui ka mujal maailmas (USA, Kanada

jt). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodu põhjal alust eksperdiarvamuses kahelda –

metonitaseen on väga tugeva toimega narkootikum, mida KarS § 184 mõttes suure koguse

jaoks, ehk kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, on vaja väga vähe (0,004 g – 0,017 g

12%-se metonitaseeni sisaldusega pulbrit). Ainuüksi R. Komarini valdusest ära võetud aine

kogus ületas seda tuhandeid kordi.

65. Riigikohus andis 2. detsembri 2004. a otsuses nr 3-1-1-110-04 juhised, millest tuleb

lähtuda hindamaks, millal on tegemist lubamatu ja millal lubatud teoprovokatsiooniga:

süüdistatava vastu esmase kahtlustuse alus (nt allika usaldusväärsus) ja ulatus (nt kas tegemist

kergema-või raskemaliigilise süüteoga), samuti agent provocateuri poolt mõju avaldamise

viis ja intensiivsus (nt meelitamine suurte rahasummadega, ähvardamine või hoopis

käitumisalternatiivide kirjeldus, mis edasise käitumisotsuse jätab provotseeritu enda valida).

Arvesse tuleb samuti võtta provotseeritud isiku enda teovalmidus ja tema isiklikul initsiatiivil

ettevõetud käitumisaktid ehk teisisõnu, tema individuaalse osalemise ulatus (peab täitma

teatud ülesandeid ilma agent provocateuri juhtimise ja initsieerimiseta jne)./…./ Seejuures on

oluline tähele panna, et tegemist ei ole üksikute iseseisvate hindamiskriteeriumitega, vaid kõik

nimetatud asjaolud tuleb asetada üldhinnangusse ja nende alusel võtta kõnealuses küsimuses

seisukoht. Vastata tuleb seejuures küsimusele, kas matkija provotseeriv käitumine oli sellise

kaaluga, millega võrreldes provotseeritu enda teopanus jääb tahaplaanile. Provotseeritu

vastutus on välistatud vaid juhul, kui matkija osakaal on selles tähenduses põhjendamatus

ülekaalus (p 11.3)

66. Käesolevas asjas ei ole M.G. i tegevus olnud sellise kaaluga, mis jätaks A. Burdakovi

enda tegevuse tahaplaanile ja välistaks tema vastutuse. Esmalt on oluline, et tegemist on raske

I astme kuriteoga – väga ohtliku narkootilise aine käitlemisega, mille puhul on rahva tervise

seisukohalt oluline takistada selle ringlusesse jõudmist. Viidatud lahendi p-s 11.3 on

Riigikohus mh märkinud sedagi, et mitmed süüteod eeldavad, et just matkijal e agent

provocateur'il tuleb olla kontakti loovaks ja aktiivsemaks pooleks (näide narkootikumide

ostmisest), see ei saa piirduda ainult n-ö "passiivse menetlemisega". M.G. i ütlustega on

tõendatud, et ta tutvus A. Burdakoviga 2023. a suvel. Nad tarvitasid koos narkootikume. Ta

ostis A. Burdakovilt fentanüüli. See toimus enne, kui M.G. ostis A. Burdakovilt kuriteo

matkimise käigus 14. juunil 2023 protonitaseeni (VIII kd, tl 71–73). A. Burdakov tunnistab

samuti, et ta tarvitas koos M.G. iga fentanüüli oma kodus (ta eitab küll müümist) ja pärast

seda, 1-2 kuud hiljem, saatis M.G. talle SMS-e, et ta müüks talle ainet, kuna tal on halb olla

(VIII kd, tl 87). Sellest järeldub, et A. Burdakovil oli valmidus müüa narkootikume ja selleks

ei olnud teda vaja mõjutada ega veenda. Kuriteo matkimiseks ei teinud M.G. enamat kui

tavapärane ostja, kes esitab oma tellimuse ja saab soovitud kauba. Seda kinnitab ka

jälitustoimingu protokoll (III kd, tl 12–19, tõlge tl 19–25). Protokollist nähtuvalt saab A.

Burdakov kohe aru, mida M.G. soovib, rääkides tapeedist, ja edasine mure ning suhtlus

seondub valdavalt kokkusaamise ajaga. Samuti noomib A. Burdakov M.G. it, et ta ei saadaks

talle SMS-e, sest see on jälg, st ta ei soovi, et nende suhtluse sisu oleks hiljem tuvastatav.

Teisiti, müüjale oma soovi avaldamata ehk passiivseks jäädes, ei ole üldjuhul võimalik

narkootikume hankida.

67. A. Komarini kaitsja heidab maakohtule ette KrMS § 296 lg 3 rikkumist, kuna kohus

määras, et prokuratuuri poolt esitatud tunnistaja L.A. ülekuulamise protokolli avaldab kaitsja.

Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et KrMS § 296 lg 3 kohaselt avaldab tõendi selle esitanud

pool, kelleks käesoleval juhul oli prokuratuur. Kohus palus L.A. ütlused avaldada A.

Burdakovi kaitsjal pärast seda, kui viimane leidis, et need võiks ette lugeda. Kaitsja sellele

vastu ei vaielnud. Kuigi maakohus ei talitanud vastavalt KrMS § 296 lg-s 3 sätestatule, ei ole

tegemist sellise rikkumisega, mis muudaks tõendi lubamatuks. Seda tõendit on avalikul

kohtuistungil vahetult uuritud.

II

68. M.G. i ütluste usaldusväärsuse on seadnud kahtluse alla A. Burdakov ja O. Poljakova.

Miks O. Poljakova väidab apellatsioonis, et 27. juunil 2023 toimunud narkootilise aine

ostmise kohta antud M.G. i ütlused ei ole õiged, jääb selgusetuks. Maakohtus 27. märtsil

2024 ütlusi andes tunnistas O. Poljakova, et ta müüs 27. juunil 2023 M.G. ile Selveris

fentanüüli 75 euro eest, aga sama aasta märtsis toimunud müümise kohta (2 doosi 50 euro

eest) ütleb, et vist mitte. O. Poljakova sõnul tunneb ta M.G. it umbes maist 2024 (VIII kd, tl

102 pöördel, tl 104 pöördel). M.G. i ütluste kohaselt ostis ta narkootilist ainet O. Poljakovalt

ühe korra. Ta saatis O. Poljakovale SMS-i, et on vaja 3 „nutsakat“. Nad said kokku Kohtla-

Järvel Selveris ja ta andis 75 eurot. O. Poljakova pani pakendi riiulile. Tema teada ostis ta

fentanüüli, sest O. Poljakova müüs seda. Kõik narkomaanid teadsid seda. Selle kohta, kas

M.G. oli ka varem O. Poljakovalt narkootikume ostnud, ei ole teda küsitletud (VIII kd, tl 72–

75). Seega ei ole O. Poljakova ja M.G. i ütlustes vastuolusid. Küll aga puuduvad tõendid selle

kohta, et O. Poljakova oleks müünud M.G. ile 2023. a märtsis 2 doosi fentanüüli või

protonitaseeni, mistõttu selles teos tuleb O. Poljakova õigeks mõista. Müümise tuvastamine

olukorras, kus müümist tõendatud ei ole, kujutab endast KrMS § 339 lg 2 järgset

kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mida ei ole võimalik kõrvaldada.

69. A. Burdakovi ja M.G. i ütlused on vastuolus selles, kas esimesel korral M.G. ostis

fentanüüli või sai seda tasuta. M.G. i 27. veebruari 2024. a kohtuistungil antud ütluste

kohaselt (VIII kd, tl 71–75) tutvus ta A. Burdakoviga 2023. a suvel. Nad tarvitasid koos

narkootikume. Ta ostis A. Burdakovilt fentanüüli. A. Burdakov tõi selle toast pakendis. A.

Burdakov tunnistab, et ta tarvitas koos M.G. iga fentanüüli oma kodus, kuid ei müünud seda

talle. Ta ei tea, kellele fentanüül kuulus, nad tarvitasid seda kolmekesi. Samuti ei tea ta midagi

O. Poljakova poolt narkootiliste ainete käitlemise kohta (VIII kd, tl 87–89). Needki ütlused on

vastuolus M.G. i ütlustega, kelle sõnul ütles A. Burdakov, et on tütarlaps Olja, kelle käest

saab osta fentanüüli 25 eurot doos.

70. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust M.G. i ütluste usaldusväärsuses kahelda. M.G.

i ütlused on kooskõlas jälitustoimingu protokollidega (narkootilise aine ostmine O.

Poljakovalt ja A. Burdakovilt). Asjaolu, et M.G. vajas korduvalt (neljal korral) varem antud

ütluste meelde tuletamist, nende usaldusväärsust ei kõiguta. Vastavalt KrMS § 288 lg 9 p-le 3

võib tunnistajale, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, võimaldada tutvumist dokumendi

või muu esemega, mis võib aidata tunnistajal neid meenutada. M.G. i ristküsitlemisel ei

tõusetunud kordagi kahtlust, et tema ütlused oleksid varem antutega vastuolus. Seetõttu saab

neile tugineda ka osas, mille kohaselt ta ostis A. Burdakovilt fentanüüli ühel korral enne

matkimist ning sai siis temalt teada, et fentanüüli saab osta Olja nimelise naise käest, kelleks

on O. Poljakova. Viimane tunnistab, et ta müüs fentanüüli hinnaga 25 eurot doos nii nagu

rääkis M.G. ile ka A. Burdakov.

71. Samuti väidab A. Burdakov, et ta andis R. Komarinile protonitaseeni võla katteks. A.

Burdakovi ütlustest nähtub, et ta ei pea tasuta narkootilise aine üleandmist käitlemiseks vaid

kostitamiseks (VIII kd, tl 91). Selline A. Burdakovi käsitlus (kaitseversioon) ei vasta tõele.

Karistatavad on kõik ebaseadusliku narkootilise ainega tehtavad toimingud/tehingud.

Riigikohus on öelnud, et kuigi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise mõiste

karistusõiguses on autonoomne, saab KarS § 184 lg 1 koosseisu objektiivseteks tunnusteks

olevate osategude avatud loetelu sisustamisel lähtuda NPALS § 2 p-s 3 toodud definitsioonist

(RKKKo 27.03.2020, nr 1-19-2627/29, p 33). Samuti on osa käitlemistegusid

koosseisupäraste tegudena välja toodud KarS §-s 183. See näeb mh ette kriminaalvastutuse

väikeses koguses narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmise eest. Selline käsutusõiguse

üleandmine võib toimuda müümise, vahetamise, kinkimise, laenamise, pantimise, võlgu

andmise või võla tasumise teel. Kas edasiandmine toimub tasuta või tasu eest, ei ole tähtis (J.

Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 183

komm. 2.2).

72. Maakohus tuvastas, et A. Burdakov andis eelnevalt omandatud narkootilise aine, mis

sisaldas 5,98 g metonitaseeni, 14. juulil 2023 üle R. Komarinile. R. Komarin omandas selle

aine A. Burdakovilt ja vedas seda oma sõidukis, kuni see kinnipidamisel politsei poolt ära

võeti. Kõik need teod täidavad KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu. R. Komarin ise seda

tegu ei vaidlusta, kuid kaitsja arvates puuduvad tõendid, et sellest narkootilise aine kogusest

piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ringkonnakohtu

hinnangul on see väide eksperdiarvamusega ümber lükatud (vt otsuse p-d 63 ja 64). R.

Komarini ütluste kohaselt ta teadis, et tegemist on kange narkootikumiga, kuid võttis selle

enda tarbeks (VIII kd, tl 91 pöördel). Maakohtuga saab nõustuda selles, et R. Komarin teadis,

millise kange narkootikumiga on tegemist, kuna tal oli varasem kogemus olemas. Nimelt

võeti 2. märtsil 2022 (maakohus on ekslikult märkinud aastaarvuks 2023) R. Komarinilt ära

pulbriline aine, mida ta ise nimetas fentanüüliks. Ekspertiisi käigus tuvastati, et 11,5 g

pulbrilist ainet sisaldas metonitaseeni. Sellel ajal ei olnud aga metonitaseen kantud veel

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ kehtestatud

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Seetõttu lõpetati R. Komarini suhtes

kriminaalmenetlus 31. augusti 2022. a määrusega. Seda asjaolu, et temal lõpetati asi ära,

mainib R. Komarin 17. juunil 2023 ka A. Burdakovile (25. juuli 2023. a jälitustoimingu

protokoll, III kd, tõlge tl 60).

73. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus jälitustoimingu protokollide alusel jõudnud

õigele järeldusele, et nii fentanüüli kui ka nitaseeni sai O. Poljakova edasimüümiseks A.

Burdakovilt. Sellest, et omavahelise suhtluse käigus ei nimetatud kordagi ühegi narkootikumi

nime, ei saa järeldada, et suhtlemine ja kohtumised ei olnud seotud narkootikumidega.

Narkootiliste ainete käitlemine toimubki konspireeritult, kuna tegemist on keelatud ja

kriminaalkorras karistatava tegevusega. Et see oli nii ka A. Burdakovi puhul, nähtub tema

etteheidetest M.G. ile – omavaheline suhtlus pidi toimuma nii, et jälgi ei jääks. Maakohus on

nõustumisväärselt põhjendanud sedagi, miks ei ole õiged O. Poljakova ütlused, et

narkootikume hankis edasimüümiseks tema elukaaslane R.V. , kes on nüüdseks surnud ega

saa enam enda kaitseks midagi öelda. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks seda üle korrata,

kuid märgib täiendavalt järgmist. O. Poljakova ütluste kohaselt oli A.V. il 2022. a detsembris

insult. Tal oli pool keha halvatud ja ta liikus kehvasti. Seetõttu ei ole ka eluliselt usutav, et

sellises seisundis R.V. oli nitaseenide ja fentanüüli hankija.

74. Seega ei ole õiged A. Burdakovi ütlused, et ta on narkootilisi aineid käidelnud ainult

kahel korral, andes neid R. Komarinile (metonitaseeni) ja M.G. ile (protonitaseeni). O.

Poljakova müüs M.G. ile samuti protonitaseeni. D.R. i sõiduki läbiotsimisel leiti pärast seda,

kui ta oli 5. juulil 2023 kohtunud A. Burdakoviga, fooliumvoldik, milles oli protonitaseeni

sisaldav pulber (I kd, tl 73–83). A. Burdakovi elukoha läbiotsimisel (II kd, tl 6–11) võeti ära

erinevaid narkootilisi aineid, sh suur kogus metonitaseeni, aga ka protonitaseeni, ehk samu

aineid, mida A. Burdakov oli andnud R. Komarinile ja M.G. ile ning mida viimane oli saanud

ka O. Poljakova käest. Koos O. Poljakova ja A. Burdakovi vahelise suhtlusega, mis nähtub

nende kõnede salajasest pealtkuulamisest, moodustub tõendite kogum, mille alusel saab

tuvastada, et A. Burdakov omandas, hoidis ja andis edasi nii protonitaseeni kui ka

metonitaseeni, lisaks ka fentanüüli (M.G. i ja A. Burdakovi enda ütlused) vahetult ise ja seda

sai temalt müügiks ka O. Poljakova.

75. A. Burdakovi kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et O. Poljakova

sai narkootilisi aineid edasi anda sõltuvalt sellest, kas A. Burdakov tema

jaoks neid hankis. Tähelepanuta on jäänud, et O. Poljakova andis

narkootilisi aineid edasi ka ajal kui A. Burdakov viibis kinnipidamiskohas,

s.o pärast 14. juulit 2023. Kaitsja sellise järeldusega ei saa nõustuda. O.

Poljakovale ei olegi süüks arvatud seda, et ta oleks käidelnud pärast A.

Burdakovi kinnipidamist koos temaga narkootilisi aineid fentanüüli või

nitaseene. O. Poljakovat süüdistatakse hoopiski üksinda amfetamiini

käitlemises, mida ta hankis tuvastamata isikult. O. Poljakova tunnistab

amfetamiini müümist alates 2023. a augustist. Tema ütluste järgi jäeti

amfetamiin talle kahel korral peidikusse ja ta müüs seda edasi. O.

Poljakova tunnistab sedagi, et amfetamiini hakkas ta müüma siis, kui tal ei

olnud enam fentanüüli. Ta põhjendab fentanüüli müügi lõpetamist sellega,

et ei tahtnud vangi minna ja R.V. sai üledoosi (VIII kd, tl 101 pöördel–

105). Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab fentanüüli turustamise

lõpetamine pärast A. Burdakovi kinnipidamist kaudselt siiski seda, et O.

Poljakova jäi ilma oma varustajast ja leidis uue võimaluse amfetamiini

turustamiseks, kuna oli ka ise amfetamiini tarvitaja.

76. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellantide väidet, et O. Poljakova ja A. Burdakov

ei ole narkootilisi aineid koos (grupis) käidelnud. Isikute grupi moodustavad KarS § 21 lg 2

kohaselt kaastäideviijad, kes panevad teo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Isikud tegutsevad

kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ning iga isik soovib enda teopanust näha osana

selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral,

kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. Riigikohtu varasemas praktikas on

kaastäideviimiseks loetud näiteks olukorda, kus kuritegeliku ühenduse juht korraldas ja

organiseeris narkootilise aine käitlemist, mille raames asetas ta grupi liikmetele keelatud aine

käitlemisega seotud konkreetseid ülesandeid, andes neile sh täpseid juhiseid narkootilise aine

omandamise, vedamise, hoidmise, edasiandmise jne kohta. (RKKKo 30.03.2023, nr 1-20-

9591/107, p 19 ja 20 koos viidetega).

77. O. Poljakova ja A. Burdakov ei olnud pelgalt narkootilise aine üleandja ja vastuvõtja

rollis, kelle tegevus narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel ei ole käsitatav kuriteo

kaastäideviimisena ega kuriteost osavõtuna (RKÜKo 10.04.2012, nr 3-1-2-2-11, p 45 ja

RKKKo 27.11.2020, nr 1-18-4226/253, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul saab rääkida O.

Poljakova ja A. Burdakovi ühisest teoplaanist, mis seisnes selles, et A. Burdakov hankis

fentanüüli või nitaseeni, mis on sama tugeva toimega narkootikumid, ning O. Poljakova

turustas neid. O. Poljakova ütlustest nähtuvalt ei olnud tal endal raha narkootikumide

hankimiseks, ta vajas raha. Ka tunnistab ta, et pakendas fentanüüli doosideks. Fentanüüli

müüs ta sularaha eest, seega ei kajastu (erinevalt amfetamiini müügist, mille makseid tehti ka

M.A. e kontole, mida kasutas O. Poljakova) rahasummade liikumine pangakontodel. O.

Poljakova on ringkonnakohtu hinnangul andnud tõeseid ütlusi selle kohta, kuidas ta tegutses

fentanüüli müüjana, kuid on varjanud A. Burdakovi osalust, omistades selle oma surnud

elukaaslasele. Tegemist ei olnud vaid mõne üksiku edasimüümise korraga, nagu väidab A.

Burdakovi kaitsja. O. Poljakova ütluste kohaselt müüs ta kangeid narkootikume lisaks M.G.

ile korduvalt veel J.L. le, R.Š. ile, A.E., A.S., V.A.., A.B. ile ja I.I.ile ning vähemalt ühe doosi

ka M.A.ile (kd VIII, tl 102-104). O. Poljakova teada müüs ta fentanüüli, kuid nagu nähtub

tema poolt M.G. ile müüdud ainest, müüs ta ka protonitaseeni, ehk neid tugevatoimelisi

narkootilisi aineid, mida hankis edasimüümiseks A. Burdakov. A. Burdakovi tegevuses

kordub varasem käitumismuster – ta hangib narkootilise aine ja värbab selle edasimüüjad (A.

Burdakovi kohtuotsus, V kd, tl 149-165). Käesoleval juhul oli selliseks edasimüüjaks O.

Poljakova.

78. Selliselt tegutsesid A. Burdakov ja O. Poljakova kokku lepitud teoplaani alusel oma

rolle täites ühiselt. A. Burdakovi tegevusest nähtub, et ta ise edastas narkootilisi aineid vaid

mõnele üksikule heale tuttavale nagu R. Komarin ja D.R. ega olnud huvitatud ise müügiga

tegelemisest. Sellele vihjab ka A. Burdakovi poolt M.G. ile lausutu, et fentanüüli saab Olja

käest 25 euro eest. Tema narkoäri edukus sõltus edasimüüjast ja sellesse andis olulise

teopanuse O. Poljakova. Ilma tema teopanuseta ei oleks A. Burdakovi poolt hangitud

fentanüül ja nitaseen laiema tarbijaskonnani jõudnud, mistõttu oli see oluline.

79. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et A. Burdakovile ja O. Poljakovale süüks

arvatud teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Nad panid narkootiliste

ainete (fentanüüli ja nitaseenide) käitlemise toime kaastäideviijatena, s.o grupis ja korduvalt.

Mõlemad olid enne seda toime pannud samasuguse kuriteo ja omasid karistatust KarS § 184

lg 2 järgi (juriidiline retsidiiv).

III

80. Maakohus karistas A. Burdakovi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 10 aasta

vangistusega ja O. Poljakovat 7 aasta vangistusega. R. Komarinile mõisteti KarS § 184 lg 2 p

2 järgi karistuseks 8 aastat vangistust. Ühtegi karistust kergendavat asjaolu kohus ei

tuvastanud. Karistust raskendavaks asjaoluks on kõikide süüdistatavate puhul kuriteo

toimepanemine omakasu motiivil ning A. Burdakovil lisaks kuriteo toimepanemine raske

tagajärje põhjustamisega. Kõik apellandid paluvad mõistetud karistusi kergendada.

81. Maakohus leidis õigesti, et kõik süüdistatavad panid kuriteo toime omakasu motiivil

(KarS § 56 p 1). Riigikohus on selgitanud, et KarS § 184 omakasu motiivi ei hõlma ning

seega puuduvad takistused selle arvestamiseks karistuse mõistmisel. Omakasu motiivi

arvestamine ei oleks välistatud ka juhul, kui süüdistus oleks esitatud narkootilise aine

edasiandmises. Viimane ei ole samastatav tegutsemisega omakasu motiivil - narkootilise aine

edasiandmine võib toimuda ka tasuta ega pruugi seega olla seotud varalise kasu saamisega.

Omakasu motiiv iseloomustab toimepanija soovi saada mistahes ainelist kasu. (RKKKo

05.12.2013, nr 3-1-1-114-13, p 13). A. Burdakov ja O. Poljakova andsid narkootilist ainet

edasi raha eest. O. Poljakova on ise tunnistanud, et ta elatus narkootikumide müügist, ostis mh

toitu (kd VIII, tl 102). Maakohus on analüüsinud nende sissetulekuid ja leidnud

nõustumisväärselt, et just narkootiliste ainete müügist saadav tulu oli neile oluliseks

sissetuleku allikaks. Seda kinnitab ka suur kogus narkootilisi aineid, mis A. Burdakovi kodust

leiti. Neist piisab joobe tekitamiseks vähemalt 25 000 inimesele ja sellist kogust ei hoita enda

tarbeks. Samal põhjusel, suure koguse tõttu, on ilmne, et ka R. Komarin ei omandanud

metonitaseeni, millest piisaks joobe tekitamiseks vähemalt 29 000 tavainimesele, oma tarbeks.

Samuti ei ole eluliselt usutav, et inimene, kes väidetavalt tarvitab narkootikume harva,

omandab 1500 euro eest narkootilist ainet endale n.ö tagavaraks. R. Komarini kaitsja väite, et

metonitaseen ei ole tugevatoimeline aine, lükkab ümber arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisi

akt.

82. Veel leiavad apellandid, et maakohus on põhjendamatult jätnud

arvestamata nende puhtsüdamliku kahetsuse. Sellegi väitega ei saa

nõustuda. Maakohus on põhjendanud, miks ei saa pidada süüdistatavate

sõnades väljendatud kahetsust siiraks, hinnates selle juures ka

süüdistatavate käitumist kohtusaalis. Karistust kergendava asjaoluna KarS

§ 57 lg 1 p 3 kohaselt saab arvestada vaid puhtsüdamlikku kahetsust.

Selliseid asjaolusid, mis maakohtu poolt tuvastatu ümber lükkaksid,

apellatsioonidest ei nähtu. Süüdistavad on oma tegusid tunnistanud vaid

niivõrd, kuivõrd selle kohta on kogutud ümberlükkamatuid tõendeid ja ka

nende valguses asunud oma tegusid pisendama. See on süüdistatavate

õigus ja seda ei saa neile ette heita, kuid sellisest käitumisest ei saa

järeldada kahetsuse siirust.

83. O. Poljakova kaitsja palub arvestada karistust kergendavate asjaoluna teo

toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul (KarS § 57 lg 1 p 4). Ringkonnakohus leiab, et

maakohus on ammendavalt ja nõustumisväärselt põhjendanud, miks sellist karistust

kergendavat asjaolu ei esine. O. Poljakova ei valinud seaduslikku teed oma majandusliku

olukorra parandamiseks, vaid asus taas narkootilisi aineid käitlema ja seda mh oma

narkosõltuvuse teenindamiseks. Ta ei võtnud midagi ette isegi siis, kui A. Burdakov peeti

kahtlustavana kinni, vaid jätkas sissetuleku saamiseks amfetamiini müügiga.

84. R. Komarini kaitsja leiab veel, et karistus on ebaõiglane ka võrreldes O.

Poljakova karistusega, kes müüs narkootikume pikaajaliselt. See peaks olema miinimumi

lähedane.

85. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga osaliselt ja leiab, et R. Komarinile mõistetud

karistus ei vasta tema süü suurusele. Seetõttu tuleb maakohtu otsus selles osas materaalõiguse

rikkumise tõttu tühistada ja mõistetud karistust kergendada. R. Komarin käitles metonitaseeni

ainult ühel korral ja üksinda. See tegu jäi lühiajaliseks – narkootiline aine võeti temalt samal

päeval ära ja ringlusesse see ei jõudnud. Küll aga ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et karistus

peaks olema KarS § 184 lg 2 sanktsiooni miinimumi (3 aastat vangistust) lähedane. Selleks on

R. Komarini poolt omandatud metonitaseeni kogus liiga suur ja tema karistust kergendavaid

asjaolusid ei ole. Karistust raskendab selle toimepanemine omakasu motiivil.

Eripreventiivsetel kaalutlustel ei ole samuti võimalik R. Komarini karistust kergendada, kuna

ta ei ole varasemast karistusest, Harju Maakohtu 8. septembri 2014. a otsusega KarS § 184 lg

2 p 2 järgi mõistetud karistusest järeldusi teinud, vaid jätkas samasugust tegevust –

narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist. Lisaks sellele pani ta kuriteo toime Harju

Maakohtu 26. augusti 2022. a otsusega määratud katseajal. Arvestades eeltoodut, mõistab

ringkonnakohus R. Komarinile karistuseks 7 aastat vangistust.

86. Kuivõrd ringkonnakohus muudab R. Komarinile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud

karistust, tuleb talle mõista ka uus liitkaristus. Mõistetavat vangistust tuleb suurendada Harju

Maakohtu 26. augusti 2022. a otsusega mõistetud 10 kuu vangistuse võrra, saades nii

liitkaristuseks 7 aastat ja 10 kuud vangistust.

87. A. Burdakov ja tema kaitsja ei nõustu sellega, et maakohus arvestas karistust

raskendava asjaoluna raske tagajärje, S.O. i surma põhjustamist. Ka viitab

kaitsja Riigikohtu lahendile, mille kohaselt tuleks riigipoolselt initsieeritud

teo eest ette näha karistuse vähendamise lähtuvalt süü ulatusest (RKKKo

02.12.2004, nr 3-1-1-110-04, p 11.3)

88. Seoses viimati märgituga, ehk kuriteo matkimisega M.G. i poolt, leiab

ringkonnakohus, et see käitlemistegu, 0,032 g protonitaseeni sisaldava aine müük, moodustab

A. Burdakovi poolt käideldud narkootiliste ainete koguste juures nii väikese osa, et

kokkuvõttes see tema teosüüd ei vähenda.

89. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud, kui arvestas A.

Burdakovile karistuse mõistmisel KarS § 58 p 8 alusel raskendava

asjaoluna raske tagajärje, s.o S.O. i surma põhjustamist. Maakohus

tuvastas õigesti, et A. Burdakov andis D.R. ile 5. juulil 2023 vähemalt 2

doosi narkootilist ainet protonitaseeni. Sellist ainet leiti D.R. i sõiduautost

Toyota Corolla ja S.O. i surma põhjuseks oli äge mürgistus narkootiliste ainete

protonitaseeni ja kokaiini seguga. Tema küünarlohus oli 2 eeldatavat süstimisjälge. Surm

saabus samal õhtul D.R. i korteris. D.R. i ütluste kohaselt leidis ta kella 21 paiku oma

korterisse naastes S.O. i surnuna (I kd, tl 26-29). Sõidukist leitud fooliumvoldiku

kohta ütleb D.R. , et see sisaldas nn “rasket“ narkootilist ainet (I kd, tl 38-

41). A. Burdakov käitleski tugevatoimelisi aineid – fentanüüli ja nitaseene.

Selline teadmine pakendi sisu kohta kinnitab samuti kaudselt, et sellel

õhtul sai D.R. narkootilist ainet A. Burdakovilt ja seda tarvitas ka S.O. . 24.

augusti 2023. a jälitustoimingu protokollist nähtuvalt helistas D.R. kell

22.04 A. Burdakovile ja ütles, et sõidust ei tule midagi välja, tal on laip

korteris (I kd, tl 96). Tõendite kogum seob A. Burdakovi teo –

protonitaseeni edasiandmise D.R. ile S.O. i surma saabumisega. Isik, kes

edastab ohtlikke narkootilisi aineid, mille tarvitamiskogus on väga väike ja

seetõttu ületarbimise oht suur, paneb sellega võimaliku tarvitaja elu ohtu

ja peab sellega arvestama. Narkootikumi edasiandja vastutust ei väära ka

asjaolu, et uimastit süstib endale hiljem surnud kannatanu ise – see võib

olenevalt asjaoludest välistada narkootikumi edasiandja vastutuse uimasti

süstija tapmise või tema surma ettevaatamatu põhjustamise eest, ent ei

väära KarS § 58 p 8 kohaldamist.

90. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Burdakovi ja O. Poljakova karistuse

kergendamiseks alust ei ole. Maakohus on neile karistuse mõistmisel arvesse võtnud kõiki

KarS § 56 lg-s 1 ettenähtu asjaolusid ega ole materiaalõiguse vastu eksinud. Sealhulgas on

maakohus arvestanud sedagi, et suur kogus narkootilist ainet võeti politsei pool ära ja

lõpptarbijateni ei jõudnud.

IV

91. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 3 ja 4 ning § 340

lg-st 1, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. juuni 2024. a otsuse osaliselt, s.o R.

Komarinile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuses ja KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud

liitkaristuses. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja mõistab R. Komarinile

karistuseks 7 aastat vangistust ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 aastat ja 10 kuud

vangistust. Samuti tühistatakse otsus osas, milles maakohus tunnistas O. Poljakova süüdi

2023. a märtsis M.G. ile 2 doosi fentanüüli või protonitaseeni müümises. Muus osas jääb

maakohtu otsus muutmata. R. Komarini ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldab

ringkonnakohus osaliselt. O. Poljakova, A. Burdakovi ja nende kaitsjate apellatsioonid jäävad

rahuldamata.

92. Apellatsioonimenetluse kuludeks on vandeadvokaat D. Matvejevi poolt R. Komarinile

riigi õigusabi korras osutatud õigusteenuse tasu 307,44 eurot (sh käibemaks 55,44 eurot, mille

ringkonnakohus määras kindlaks 26. augusti 2024. a määrusega. 25. oktoobril 2024 esitas

vandeadvokaat D. Matvejev R. Komarini lepingulise kaitsjana menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt osutas ta õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Ta kulutas apellatsiooni

koostamisele 4,5 tundi ja teiste apellatsioonidega tutvumisele ning seisukoha koostamisele 1,5

tundi. Tasu suuruseks on 720 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kaitsja taotleb nimetatud

summa hüvitamist R. Komarinile. Ringkonnakohus peab kaitsja tunnitasu ja ajakulu

mõistlikuks ning tehtud toiminguid vajalikuks ja arvestab selle KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel

menetluskulude hulka.

93. A. Burdakovi apellatsioonimenetluse kuluks on kaitsjatasu 527,04 eurot (sh käibemaks

95,04 eurot) ja O. Poljakoval 286,70 eurot (sh käibemaks 51,70 eurot), mille ringkonnakohus

määras kindlaks ja arvas menetluskulude hulka 10. oktoobri 2024. a määrusega.

94. Ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, millega rahuldab 2

apellatsiooni osaliselt. KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud sellisel juhul riik.

Seega jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda ja R. Komarinile tuleb hüvitada

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud 720 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)