2-24-17827/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-17827

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Elektrum Eesti OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

751,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja XX (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elektrum Eesti OÜ hagi XX-i vastu tagaseljaotsusega.

1. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985) kasuks

välja põhivõlg 590,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis (seisuga 22.11.2024) 89,00

eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.11.2024

arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt (590,21 eurot) kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega (89,00 eurot) mitte

suuremas kui põhivõla suurus (590,21 eurot).

2. Jätta menetluskulud XX-i kanda. Määrata XX-i poolt hüvitavate menetluskulude

suuruseks 445 eurot ning mõista nimetatud summa XX-ilt Elektrum Eesti OÜ kasuks

välja.

3. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Vajadusel toimetada kostjale tagaseljaotsus

kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Tagaseljaotsuse tegemise alus, kaja esitamine ja edasikaebamise kord

Hagi asjaolude kohaselt tulenevad hageja nõuded kostja vastu 01.08.2017 elektrienergia

müügilepingust. 26.07.2021 Imatra Elekter AS ja hageja teatise alusel teavitati elektriteenuse

ostjaid, et Imatra Elekter AS ja hageja sõlmisid müügilepingu, mille alusel andis Imatra Elekter

AS hagejale üle talle kuuluva ettevõtte organisatsiooniliselt iseseisvaks osaks oleva elektri

jaemüügi käitise ning sellega seotud kliendiportfelli, sh Imatra Eesti AS-i ja kostja vahel

sõlmitud 26.07.2021 lepingu. Algselt oli teenuse alusel lepingu pooleks Imatra Elekter AS, kes

vahetus 01.08.2021 hageja vastu ning hageja jätkas teenuse osutamist kostjale.

Kohus võttis hagi menetlusse 06.12.2024 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama 14

päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus luges kostjale

hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetatuks teate avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna kohtule ei olnud kostja elukoha aadress (ega muud

kontaktid) teada. Teade avaldati 27.03.2025. Hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise määrus

loeti kostjale kättetoimetatuks 12.04.2025. Kohus määras kostjale vastamise tähtajaks 14

päeva alates hagiavalduse kättetoimetamisest. Seega möödus vastamise tähtaeg 28.04.2025.

Kostja ei esitanud kohtule hagivastust.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel on kohus vormistanud

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

2 (3)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse

osaliselt. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu, mille tasumine on hagi esitamise eelduseks.

Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta)

põhjendamatult suur. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse

kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023,

nr 2-22-15592, p 60). Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Hageja on põhjendanud, et ta

saab käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata ilma

käibemaksuta. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes

põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi). Hageja on

kinnitanud, et ta saab käibemaksu tagasi küsida. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud kokku 200+245=445 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu ei saanud

tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkida.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4

kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)