2-24-127846/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-127846

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Groupi hagi R. N. K. S. vastu

põhivõlgnevuse 1238,27 euro, viivise 594,80 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro ja edasiulatuva viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

2177,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group

(registrikood

10746479), asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: S. R., Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post: jurist@julianus.ee

Kostja: R. N. K. S. (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista R. N. K. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus

1088,27 euro, sissenõudmiskulud 35 eurot, seisuga 26.11.2024 sissenõutavaks

muutunud viivis 522,75 eurot.

2. Välja mõista R. N. K. S.lt edasiulatuv viivis põhinõudelt 1088,27 eurolt määras

0,065% päevas, alates 27.11.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta hagi rahuldamata käsitlustasu 150 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõudes

ning sissenõudmiskulud 15 euro ulatuses.

2. Jätta menetluskulud R. N. K. S. kanda.

3. Välja mõista R. N. K. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud

kokku 408,90 eurot, s.o riigilõiv 304,50 eurot ning lepingulise esindaja

põhjendatud kulu 104,40 eurot. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 717316524.

4. Välja mõista R. N. K. S.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 06.07.2019 sõlmiti liitumisleping nr

819233 ning 25.02.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 12362686 ja

nutikindlustuse leping nr 12362687, ning 19.07.2022 sõlmitud mobiili-ID leping nr 13325071.

Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa Eesti AS on kostjaga

sõlmitud lepingud üles öelnud 27.10.2022. Lepingute ülesütlemiseni viis kokkulepitud arvete

tasumata jätmine. Elisa Eesti AS andis kostjale 19.10.2022 täiendava tähtaja võlgnevuste

tasumiseks (26.10.2022) kuid kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles Elisa Eesti AS lepingu

üles ning loovutas 01.03.2024 nõuded hagejale.

Hageja esitas 26.11.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 1238,27 euro,

viivise 594,80 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

Kohus leiab, et hageja ei saa kostjalt 150 euro suurust käsitlustasu nõuda ja hagi jääb selles

osas rahuldamata järgmistel põhjustel. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja oma

majandustegevuses sõlminud füüsilisest kostjaga lepingud teenuse osutamiseks, osamaksetega

vara (Apple iPhone 13 Pro 256GB) müügilepingud ja lepingu selle kindlustamiseks.

Kostja näol on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 kohaselt tegemist tarbijaga. Hageja ei ole

hagis toonud välja asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et

tegemist ei olnud tarbijalepinguga. Hagiavalduse kohaselt tuleneb käsitlustasu tasumise

kohustus osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mis näevad ette, et kui hageja lõpetab

kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on hagejal õigus nõuda lepingu

lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi

osamaksete korraga tasumist. Kohus leiab, et sellest järelduvalt on käsitlustasu sisuks kulutuste

või kahju hüvitamise nõue. Hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamiseks 150 eurot, kuid ei ole

välja toonud neid kulutusi, mida ta on kostja rikkumise ja lepingu lõpetamisega seoses teinud.

Seetõttu ei ole käsitlustasu nõue hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata.

Ka juhul kui leping võimaldab nõuda tarbijalt hüvitise maksmist kulude katteks hageja

määratud summas, sõltumata kulude tegelikust olemasolust suurusest ning nende kulude

tõendatusest ja sellist tingimust ei ole eraldi läbi räägitud, on tegemist tühise tüüptingimusega.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult

suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse

tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu

30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24).

Seega ei kuulu põhivõlgnevusse arvestatud käsitlustasu 150 euro nõue rahuldamisele ja ka

sellelt arvestatud viivisevõlgnevus.

Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast

19.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.11.2024 valemi abil: põhivõlgnevus x

viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,065% päevas.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse

1088,27 eurot (1238,27 eurot - käsitlustasu 150 eurot), hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt summas 522,75 eurot ning viivise

põhinõudelt alates 27.11.2024 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus peab veel vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt

rahuldamata sissenõudmiskulude 15 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale

saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.3 kohaselt on sissenõudmiskulud 50

eurot: 06.04.2024 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 09.05.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot;

08.07.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas

kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. Lõike 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist iga lepingu kohta peale

lepingute ülesütlemist. Hageja ei ole tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude

sissenõudmiskulude olemasolu. Kuivõrd esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, kuna

see hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud, ei ole hageja

muud sissenõudmiskulud põhjendatud. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata

sissenõudmiskulude 15 euro nõudes.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Varasemalt on maksekäsu kiirmenetluses kohus

püüdnud kostjale dokumente kätte toimetada e-posti aadressidel XXX, XXX, XXX ja XXX,

kui ebaõnnestunult. Rahvastikuregistri järgse aadress omanik XXX on varasemas menetluses

kinnitanud, et võlgnik ei ela antud aadressil, ei ole siin kunagi elanud. Eeltoodu põhjal asub

kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale

hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 14.03.2025 ning

see loeti kättetoimetatuks 30.03.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata

jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud

tähtajaks (21.04.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud

poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (TsMS 163 lg 1). Hageja nõudest on

rahuldamata osa 13% ja selles osas jäävad menetluskulud hageja kanda, kostja kanda jääb

menetluskuludest 87%. TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulu 527 eurot

hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetlusosalise kohtukulude hulka

ja hagejale tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada kantud menetluskulust 87%, s.o

304,50 eurot.

Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 527 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline

esindaja teinud järgmisi toiminguid: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs;

hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;

dokumentide esitamine kohtule (3 h 507 eurot).

Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka

ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-

129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud

õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot (ilma

käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on

käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus

saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja

vajalik esinduskulu 120 eurot. Kostja kanda jääb 87 %, hageja lepingulise esindaja põhjendatud

kuludest 120 eurot, s.o 104,40 eurot.

Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 408,90 eurot (sh

riigilõiv 304,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 104,40 eurot), mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista. hageja taotlusel märgib kohus, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 717316524.

Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik