2-25-1245/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja X (X, isikukood XXX) pankrot 29. aprillil 2025 kell 15.00. Nimetada X pankrotihalduriks Jüri Truuts (Tallinn, Jõe 2, II korrus, 10151; e-post
Legislator headnote
AI generated2-25-1245/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: aprillil 2025 kell 15.00. Nimetada X pankrotihalduriks Jüri Truuts (Tallinn, Jõe 2, II korrus, 10151; e-post
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Helina Mark
Konsultant
Claudia Järve
Määruse tegemise aeg ja koht
29. aprill 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-1245
Tsiviilasi
X maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise
menetluse algatamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja/võlgnik X (isikukood XXX), elukoht xxx, e-post
xxx
RESOLUTSIOON
1. Kuulutada välja X (X, isikukood XXX) pankrot 29. aprillil 2025 kell 15.00.
2. Nimetada X pankrotihalduriks Jüri Truuts (Tallinn, Jõe 2, II korrus, 10151; e-post
truuts@autente.ee; telefon 5026222).
3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20. mail 2025 kell 10.30.
Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 1008 ja virtuaalruum).
Kohus edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad
lingi pankrotihaldurilt.
4. Kohustada X andma võlgniku vanne 20. mail 2025 kell 10.30 Harju Maakohtus
(Lubja 4, kohtusaal 1008) enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma
enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende
tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud
nõuded rahuldatakse viimases järgus.
6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi
kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet
pankrotihaldurile.
7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes
pankrotihaldur.
8. Algatada X kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab
usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
10. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
12. Määrata usaldusisiku Jüri Truutsi tasuks 1581 eurot (käibemaksuta), mis mõista
välja võlgnikult Xlt usaldusisiku Jüri Truutsi kasuks. Tasu tuleb maksta OÜ
Autente Menetlusteenused arvelduskontole nr XXXXXXX.
13. Hüvitada usaldusisikule Jüri Truutsile kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 693
eurot (käibemaksuta) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ Autente
Menetlusteenused arvelduskontole nr XXXXXXX.
Edasikaebamise kord
Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada
Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike
kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul
kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju
Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1. X esitas 23.01.2025 (täiendatud 13.02.2025) kohtule maksejõuetusavalduse pankroti
väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis
avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.
2. Kohus võttis 21.03.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Jüri
Truutsi.
3. Jüri Truuts esitas 18.04.2025 kohtule aruande ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Aruande
ning vara- ja võlanimekirja kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara. Võlgniku igakuiseks
sissetulekuks on 1438 eurot. Arvelduskontode jääk on kokku 696,92 eurot. Võlgniku
teadaolevad kohustused moodustavad kokku 51 725,99 eurot. Igakuised võlgniku kohustused on
kokku 700 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul
ülalpeetavad puuduvad ning ta elab korteris, mis kuulub tema emale. Üüri võlgnik ei tasu.
Viimased kuud on võlgnik teinud igakuiselt makseid umbes 400 euro ulatuses laenuandjatele,
kus ei ole veel võlgnevust/sissenõudeid. Vara- ja võlanimekirja kohaselt on võlgniku suhtes
käimas 8 täitemenetlust. Maksejõuetuse põhjuseks on impulsiivselt ja kergekäeliselt võetud
laenukohustused ja ilmselt ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Usaldusisik on seisukohal,
et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Maksejõuetusavalduse lahendamine
Pankroti väljakuulutamine
4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub
rahuldamisele.
5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine
toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses
(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on
maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see
suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
7. Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et
võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada
võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga –
võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on
usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 51 725,99 euro ulatuses. Võlgniku
sissetulekuks on töötasu 1438 eurot kuus. Muu märkimisväärne vara võlgnikul puudub.
8. Asjas kogutud tõenditest nähtub ühtlasi, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude
katteks, samuti puuduvad võimalused vara tagasi võita või nõuda, mistõttu esineb alus lõpetada
menetlus määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku
maksejõuetusest. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab
asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Seega tuleb FIMS §
18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot.
9. Usaldusisik Jüri Truuts andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks.
Kohus nimetab pankrotihalduriks Jüri Truutsi (PankrS § 31 lg 6).
10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise
aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
11. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,
võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
12. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse
algatamiseks kuulub rahuldamisele.
13. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise
menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.
Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti
väljakuulutamisega.
14. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka
usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta
kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule
teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse.
15. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku
ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku
kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
16. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva
pankrotimenetluse lõppemisel.
17. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS
§ 49 lg 1).
18. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,
PankrS § 33 lg 1).
Menetluskulud
19. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu
tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega
moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
20. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).
Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,
samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata
(FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule
tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise
sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
21. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku
kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste
põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu
suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku
tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed
reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
22. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1581 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik on
esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta
kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10,20 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku
ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.
Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 155
eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab
usaldusisiku tasuks 1581 eurot (10,20 tundi × 155 eurot), millele ei lisandu käibemaksu (PankrS
§ 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu
maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
23. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu
ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,
kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku
usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku
pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu
põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
24. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh
seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest
hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri
kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest
hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest
hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Eelnevat arvesse võttes
tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 10 tunni ja 12 minuti eest summas 693 eurot
(alustatud pooltunde 21 × 33).
25. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid
määrab, et osa sellest (693 eurot) hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest. Võlgniku kanda
jääb 888 eurot (1581 – 693).
Kohtu selgitused võlgnikule
26. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on
sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas
pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle
pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Kas ja millist
konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
27. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei
tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest
vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust
rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult
võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1–2):
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda
otsima;
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
mitte varjama saadud tulusid ning vara;
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma
sissetulekute ja vara kohta.
28. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist
loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või
ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude
maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele
seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma
sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse
sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik
kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3–7).
(allkirjastatud digitaalselt)
Helina Mark
kohtunik