3-23-2208/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2208

Haldusasi

X. kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 6. septembri

2023. a teate nr 2.1.-1/23/492-1267-17 ja 30. septembri

2023. a vaideotsuse nr 2.1.-3/23/983-2429-2

tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni

kohustamiseks vaadata tema kaebus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja

Andres Kudrjavtsev

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari

2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-2208 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. mail 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-23-2208

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS edastas 24.04.2023 AS Creditinfo Eesti hallatavasse

maksehäireregistrisse X. kohta maksehäire summas 218,16 eurot. Maksehäire avaldamise

aluseks oli väikelaenu lepingu järgsete maksete tasumata jätmine: 08.03.2023 kuulus

tasumisele 108,17 eurot, millest laekus 0,04 eurot, ning 08.04.2023 kuulus tasumisele 110,03

eurot. X. tasus võlgnevuse 24.04.2023 ning samal päeval märgiti maksehäire staatuseks

„Lõpetatud“.

2. X. esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 22.05.2023 sekkumistaotluse, milles

leidis, et Swedbank AS ei teavitanud teda nõuetekohaselt maksehäire avaldamisest ja ei

andnud võimalust võlgnevust tasuda. X. tasus võlgnevuse samal päeval ja vaidlustas

maksehäire, kuid maksehäire avaldamist ei lõpetatud. Avaldaja märkis, et tal oli maksehäire

avaldamise ajal Coop Pank AS-s pooleli kodulaenu taotlemise menetlus, kuid maksehäire

tõttu tema laenutaotlust ei rahuldatud ja tehingu nurjumise tõttu kaotas avaldaja kinnisvara

müüjale ettemaksuna tasutud 20 000 eurot. Maksehäire avaldamisega on avaldaja

krediidivõimalused pikaks ajaks rikutud. Swedbank AS käitus pahatahtlikult põhjusel, et

avaldaja oli viinud töötasu laekumised üle Coop Pank AS-i. Tegemist on

turumanipulatsiooniga.

3. Andmekaitse Inspektsioon lõpetas 06.09.2023 teatega nr 2.1.-1/492-1267-17

alustatud järelevalvemenetluse, sest menetluse lõpetamise seisuga ei kahjusta maksehäire

avaldamine andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemääraselt. Isikuandmete kaitse seaduse

(IKS) § 10 lubab tehingukäibe usaldusväärsuse huvides võlaandmeid seaduses sätestatud

tingimustel avaldada. IKS § 10 lg 2 p 5 alusel võib võlaandmeid avaldada kuni viis aastat

peale kohustuse rikkumise lõppemist. Kohustuse rikkumise lõppemiseks on võla tasumine või

nõude aegumine. Kaebaja tasus korduvatele meeldetuletustele ja hoiatusele vaatamata

võlgnevuse alles pärast maksehäire avaldamist. Järelevalvemenetluses kogutud teabe ja

dokumentide kohaselt on kaebajat piisavalt teavitatud nii võlgnevusest kui ka selle tasumata

jätmise võimalikest tagajärgedest. Kaebajale edastatud meeldetuletused sisaldasid viidet, et

võlgnevuse tasumata jätmise korral avaldatakse info AS Creditinfo Eesti hallatavas

maksehäireregistris. Kaebaja maksekäitumist ja maksehäire avalikustamise kestust (ca viis

kuud) arvestades on maksehäire avalikustamine praegusel ajal põhjendatud. Kuna maksehäire

aluseks olevad võlgnevused on seotud ühe laenukohustusega, vaadeldakse neid kogumis ühe

võlgnevusena, mille tekkimisest kuni maksehäire avaldamiseni oli möödunud 47 päeva ehk

rohkem, kui IKS § 10 lg 2 p-s 4 nõutud. Kuna kaebajal oli lisaks neli varasemat maksehäiret,

siis ei olnud viimane maksehäire ilmselt laenutaotluse rahuldamata jätmise ainsaks põhjuseks.

Seetõttu ei saa väita, et vaidlustatud maksehäire kahjustab kaebajat ülemääraselt. Pigem viitab

uue võlgnevuse tekkimine, et kaebaja ei ole oma maksekäitumist muutnud.

4. Andmekaitse Inspektsioon jättis 30.09.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/983-2429-2

rahuldamata X. 21.09.2023 vaide 06.09.2023 menetluse lõpetamise teate kehtetuks

2(10)

3-23-2208

tunnistamiseks, jäädes vaidlustatud teates toodud seisukohtade ja selgituste juurde. Coop Pank

AS 21.09.2023 vastuses on selgitatud, et negatiivse laenuotsuse tegemisel võeti arvesse kõiki

viit lõpetatud maksehäiret finantsasutuste ees, mis iseloomustasid maksekäitumist eelnevate

laenude teenindamisel. Seega ei tinginud laenu andmisest keeldumist vaid viimane

maksehäire. Ka väited info puudulikust edastamisest on otsitud. Kuigi vastutavad

andmetöötlejad on enda tegevuse osas nii Swedbank AS kui ka AS Creditinfo Eesti, ei

pidanud AKI tingimata alustama järelevalvemenetlust nende mõlema suhtes, vaid võimaliku

rikkumise lõpetamiseks oli piisav alustada järelevalvemenetlust ainult maksehäireregistri

suhtes. Samuti puudus vajadus nõuda välja andmetöötlejate vahelist lepingut, sest

maksehäireregistril tuleb andmesubjekti huvide kahjustamise määra ise hinnata. Kõiki

hindamisel arvesse võetavaid kriteeriume ei ole võimalik ega mõistlik õigusaktidesse kirja

panna. Vaidluse korral annab andmetöötleja kaalutlusotsusele hinnangu järelevalveasutus ja

vajadusel hiljem kohus. Vaidlust ei ole selles, et vaide esitajal on viimasel viiel aastal olnud

kokku viis maksehäiret, mis on lõppenud ajavahemikul 2018. a november kuni 2023. a aprill.

Seda ei saa kuidagi pidada seaduskuulekaks maksekäitumiseks. Swedbank AS-i edastatud

kirjade logist nähtuvalt oli vaide esitaja laenumaksetega regulaarselt viivises alates sügisest

2019. Seega on alust asuda seisukohale, et vaide esitaja on regulaarselt maksehäiretega

probleeme omav isik.

Maksehäirete info on finantseerimisasutustele vajalik pikema aja jooksul, et eelkõige tagada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tarbijakrediidilepingute sõlmimisel ja vältida

sellest tulenevaid negatiivseid tagajärgi (ülelaenamine). Regulatsiooni tuumaks on tasakaalu

leidmine andmetöötleja ja andmesubjekti õiguste ja nende õiguste riivete vahel.

Andmesubjekti huvidel ei ole kuidagi oluliselt suuremat kaalu, kui andmesubjekt soovib

saada eluasemelaenu. Soov saada krediiti ongi pigem see, mille üle poolte huvide kaalumine

käib. Kuigi maksehäire avaldamine on konkreetsel juhul põhjendatud, võivad asjaolud hiljem

muutuda. Uue vastuväite saamisel tuleb asjaolusid hinnata uuesti (nt kui teised maksehäired

on kustutatud ja tekkinud ei ole uusi maksehäireid).

5. X. esitas Tallinna Halduskohtule 05.10.2023 kaebuse tühistada AKI 06.09.2023 teade

nr 2.1.-1/23/492-1267-17 ja 30.09.2023 vaideotsus nr 2.1.-3/23/983-2429-2 ning kohustada

AKI-t vaatama tema 22.05.2023 avaldus uuesti läbi.

6. Andmekaitse Inspektsioon palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohus jättis 30.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes

AKI 06.09.2023 järelevalvemenetluse lõpetamise teate ja 30.09.2023 vaideotsuse

põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Asjas ei ole vaidlust võlgnevuse ja maksehäire olemasolu

üle. Vaidluse all on see, kas AKI lõpetas kaebaja avalduse alusel algatatud

järelevalvemenetluse õiguspäraselt. Kaebajat on teavitatud maksehäirest pangateadete ja

SMS-ga 14.03.2023 ja 03.04.2023, lisaks posti teel 19.03.2023 ja 09.04.2023. Kuna

korduvatele meeldetuletustele vaatamata ei tasunud kaebaja tähtaega ületanud võlgnevust, siis

avaldati maksehäire 24.04.2023. Kaebaja oli teadlik Swedbank AS-i nõudest, kuid jättis selle

mingil põhjusel tasumata. Kaebajat oli teavitatud, et võlaandmed edastatakse AS-le Creditinfo

Eesti maksehäireinfo avaldamiseks. Asjaolu, et AS Creditinfo Eesti ei teavitatud kaebajat

maksehäire avaldamisest täiendavalt, ei muuda andmete avaldamist õigusvastaseks, sest

täidetud on nii isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) art 6 kui ka IKS § 10 nõuded.

Seadusel ei tugine seisukohad, et andmesubjekti teavitamiseks peaks olema kindel vorm ja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)

3(10)

3-23-2208

maksehäire avaldamine pärast võlgnevuse tasumist on keelatud. Kohtulik kontroll piirdub

praegusel juhul hindamisega, kas AKI on järelevalvemeetme kohaldamise üle otsustamisel

pidanud kinni kaalutlusreeglitest (vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15). Asja

materjalidest ega kaebaja väidetest ei nähtu kaalutlusveale viitavaid asjaolusid.

Kaebaja üldsõnaline seisukoht, et IKS-i regulatsioon ei kaitse piisavalt tema põhiõigusi, ei ole

põhjendatud. Õigus eraelu puutumatusele on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus ning

IKS § 10 ja muud sätted ei ole põhiseadusvastased, mh on seaduses nähtud ette

järelevalvesüsteem. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul AKI tegevusega tema avalduse

lahendamisel, ei tähenda seda, et regulatsioon oleks puudulik ega kaitseks piisavalt kaebaja

õigusi. Tallinna Ringkonnakohus hindas 01.11.2023 määruses kaebuse eduväljavaated samuti

vähesteks. Halduskohus kontrollib üksnes AKI tegevuse õiguspärasust. Kui kaebaja leiab, et

AS Creditinfo Eesti rikub tema õigusi, saab ta esitada maakohtule hagi maksehäire

eemaldamiseks. AKI juhendid ei oma seaduslikku jõudu, vaid tegemist on üldiste suunistega.

Kaebaja 22.05.2023 avalduse menetlemisel ei ole AKI teinud vigu, mis tingiksid vaidlusaluse

teate ja selle kohta tehtud vaideotsuse tühistamise. Kaebaja rahulolematus menetluse

tulemusega ja suutmatus leppida, et maksehäire avaldamine oli tema avalduse lahendamise

ajal õiguspärane, ei tähenda, et AKI oleks lähtunud ebakohastest kaalutlustest või teinud muu

kaalumisvea. Vaidlusaluses teates ja vaideotsuses on kaalutlused ja põhjendused esitatud.

Küsimus, mis on AKI olemasolu eesmärk, väljub kaebuse esemest.

Kaebaja on palunud selgitada, mida tuleb sedalaadi vaidluste lahendamisel arvestada ja

hinnata ning kas võlgniku kui nõrgema osapoole huvid on kaitstud. Kohus selgitab, et hinnata

tuleb andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ning iga konkreetse juhtumi

asjaoludest lähtuvalt kaaluda, kas vajadus isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele

kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive. Mida pikema ajavahemiku järel

isikuandmete töötlemine toimub, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi ja

seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus. Kohus ei saa

muuta seaduses sätestatud tähtaegu. Samas ei pruugi maksehäire avaldamine seaduses

sätestatud maksimaalse aja jooksul tõesti olla iga kord proportsionaalne. Maksehäire avaldajal

tuleb hinnata, kas andmete jätkuv avaldamine kahjustab andmesubjekti õigusi ja vabadusi

ülemäära või mitte. Vastanduvaid huve ja rikkumisest möödunud aega arvestades ei saa olla

vaidlust, et kaebaja maksehäire avaldamine ei olnud muutunud ebaproportsionaalseks.

Kaebajal on aja möödudes võimalik uuesti taotleda maksehäire kustutamist ja maksehäire

avaldaja peab taotluse lahendamisel uuesti kaaluma kõigi osapoolte huve ja hindama

maksehäire avaldamise proportsionaalsust. Kohus nõustub AKI-ga, et seadusandja lubab

tehingukäibe usaldusväärsuse huvides võlaandmete avaldamist teistele isikutele seaduses

sätestatud tingimustel, pidades isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest kaalukamaks

kui võlgniku eraelu kaitset (vt IKS § 10 ja IKS-i eelnõu seletuskiri, lk 18–19).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X. palub 26.02.2024 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega

rahuldada tema kaebus. Kaebaja soovis, et AKI kohustaks AS-i Creditinfo Eesti ja Swedbank

AS-i viivitamata lõpetama tema 24.04.2023 lõppenud maksehäire avaldamise mis tahes

staatuses ja kujul igasugustes andmebaasides, kuna teda ei olnud maksehäire avaldamisest

piisavalt teavitatud ning konkreetse juhtumi asjaoludel on kaebaja õigused ja huvid ilmselgelt

ülekaalukamad. Kaebaja ei soovinud täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks, vaid eeldas,

et teda teavitatakse enne maksehäire avaldamist täpsest võlasummast, võlapäevade arvust ja

võlgnevuse mittetasumise korral maksehäire avaldamise kuupäevast. Sellist teavet ei

edastanud kaebajale Swedbank AS ega ka AS Creditinfo Eesti. Võlgnevuse täpse summa ja

4(10)

3-23-2208

võlapäevade arvu sai kaebaja teada alles avaldatud maksehäirest. Täpsem info saadeti kaebaja

e-postile alles pärast maksehäire vaidlustamist. Seega rikuti maksehäire avaldamisel nii

IKÜM art-t 6 kui ka IKS § 10 lg-t 1. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebuse põhisisu

seisneb selles, et andmete avaldamisel on rikutud IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i f

nõudeid. Kaebaja on tõendanud, et maksehäire avaldamise tekitas kommunikatsioonihäire ja

piisava teavitamise korral ei oleks see avaldamiseni jõudnud. Kaebaja tasus võlgnevuse kohe

maksehäirest teada saamisel. Kaebaja ei oleks jätnud võlgnevust tasumata, sest maksehäire

avaldamine rikkunuks tema edasise elu väga pikaks ajaks. Seega oli vastuväide põhjendatud

ja maksehäire avaldamine tulnuks lõpetada.

IKS § 10 lg 2 p 3 sõnastus ei vasta IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i f sõnastusele (välja on

jäetud sõna „huvid“) ning IKS-i sätted on teavitamise osas puudulikud, mis võimaldab

omavoli. IKS § 10 ega IKS-i eelnõu seletuskiri ei sea laenuandjate huvi eraelu kaitsest

olulisemaks ning IKÜM midagi sellist ei sätesta. AKI juhend lubab maksehäireregistreid

haldavatel ettevõtetel halbade tehingute kaitse sildi all inimesi oma ärihuvides represseerida.

Tegelikku kaalumist ei toimu ning AKI ei soovi nõrgema poole õigusi kaitsta, vaid teeb

otsuseid täiesti subjektiivselt (nt tegi AKI sarnaste asjaoludega menetluses nr 2.1.-1/23/83-

260-14 praegusega võrreldes risti vastupidise otsuse). Täiesti arusaamatuks jääb halduskohtu

viide, et kaebajal on õigus esitada AS Creditinfo Eesti vastu hagi maakohtule. Kaebaja on

vaidlustanud maksehäire avaldamist selleks ettenähtud korras. Halduskohus on jätnud

käsitlemata küsimuse, mis õigusega tugines AS Creditinfo Eesti kaebaja iseloomustamisel

kustutatud maksehäirete andmetele, mida tal ei olnud õigust avaldada isegi AKI-le. Veel

vähem tohtis AKI neid otsuse tegemisel arvestada. Halduskohus ei ole hinnanud ka seda, et

AS Creditinfo Eesti eemaldas vaidlusaluse maksehäire mingil ajal registrist täielikult, kuid

hiljem taastas selle, mis on kaebaja hinnangul ebaseaduslik. Kaebaja palub selgitada, millised

õigused on maksehäireregistri haldajal ja AKI-l, sest praegu on sisuliselt määratud kaebajale

karistuseks 5 aastaks eemaldamine normaalsest ühiskonnast. Milles kaalumine praegusel

juhul seisnes? Kaebaja kohta avaldati maksehäire ajal, kui ta taotles kodulaenu. Kuigi kaebaja

tasus võlgnevuse kohe maksehäirest teada saades, ei väljastatud talle maksehäire tõttu siiski

kodulaenu. Kaebaja on kõik maksehäirete aluseks olevad võlgnevused tasunud vabatahtlikult

(sh oli kolmel maksehäirel sama võlausaldaja ja põhjuseks oli kuumakse nihkesse minek,

millest kaebaja sai alles hiljem teada). Kaebaja ei ole lisaks seniajani mõistnud, kes

maksehäired registris avaldab ja sellest eemaldab: kas võlausaldaja või maksehäireregistri

pidaja? Pole arusaadav, miks on sama maksehäire AS Creditinfo Eesti maksehäireregistris

alles, kuid Krediidiregister OÜ maksehäireregistrist eemaldatud.

9. Andmekaitse Inspektsioon palub 07.03.2024 vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. AKI jääb järelevalvemenetluse lõpetamise

teates, vaideotsuses ja halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning ei korda neid,

nõustudes lisaks halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja on apellatsioonkaebuses

jätkuvalt viidanud teises haldusmenetluses tehtud ettekirjutusele, mis ei puuduta siinset

vaidlust. Asjaolu, et menetlused on mingis ulatuses sarnased, ei tähenda, et neid saaks

automaatselt samastada. Kuna kaalumisel tuleb lähtuda just konkreetse juhtumi asjaoludest,

siis võivadki menetluste tulemused erineda. Järeldusele, et kaebaja viidatud juhtumite

asjaolud ei kattu, on esialgse õiguskaitse kohta tehtud määruses jõudnud ka ringkonnakohus.

Kaebaja on sisuliselt korranud varem esitatud seisukohti ja ilmselt ei suuda leppida iseenda

maksekäitumise tagajärgedega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(10)

3-23-2208

10. Ringkonnakohus leiab, et X. apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning

ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

Maksehäire avaldamisest teavitamine

11. Kaebaja on seisukohal, et teda ei ole maksehäire avaldamisest nõuetekohaselt

teavitatud, sest enne maksehäire avaldamist ei edastanud Swedbank AS ega ka AS Creditinfo

Eesti temale teadet, millest nähtuks täpne võlasumma, võlapäevade arv ja maksehäire

avaldamise kuupäev. Ringkonnakohus nõustub AKI ja halduskohtuga, et Swedbank AS-i

14.03.2023 ja 03.04.2023 pangateadetes (dtl 40–41) ning 09.04.2023 kirjas (dtl 42) sisalduvat

hoiatust, et võlgnevuse info avaldatakse AS Creditinfo Eesti maksehäireregistris, kui

võlgnevuse aeg ületab 45 päeva ning võlasumma koos intressi ja viivistega on vähemalt 30

eurot, saab pidada IKÜM art-s 14 nõutud teavitamiskohustuse täitmiseks piisavaks, sest

meeletuletustes olid välja toodud nii võlgnevuse suurus teavituse esitamise aja seisuga,

maksehäireregistri pidaja (AS Creditinfo Eesti) kui ka maksehäire avaldamise plaanitav aeg

(maksepäevast 45 päeva möödumisel).

12. Ehkki kahtlemata saaks andmetöötluse kohta edastatav teavitus olla üksikasjalikum,

tuleb arvestada, et IKÜM art 14 lg 5 p-st a tulenevalt ei ole nõutav sellise teabe edastamine,

mis on andmesubjektil juba olemas, ja vastutava töötleja teavitamiskohustus on IKÜM art 14

lg 5 p-i c kohaselt lisaks piiratud siis ja sellises ulatuses, milles andmetöötlus on õigusaktides

selgelt reguleeritud. Kaebaja ei ole esitanud asjaomast väikelaenu lepingut ega selle

maksegraafikut, kuid juba olemasolevate dokumentide põhjal on ilmne, et kaebaja pidi olema

nii osamaksete suurusest, maksepäevast kui ka nende väidetavast nihkesse minekust teadlik

(vt pangateadete logi, dtl 38–39). Seetõttu oli tal võimalik arvestada ja ette näha, millal

maksehäire avaldatakse (sh oli juba 2023. a märtsis tekkinud võlgnevus 108,88 eurot ehk see

ületas 30 eurot). Võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete töötlemise tingimusi reguleerib

täiendavalt IKS § 10, milles on mh sätestatud andmete töötlemise eesmärk ja säilitamise

(maksimaalselt lubatud) tähtaeg.

13. Määravat tähtsust ei oma see, kas andmetöötlusest teavitab maksehäireregistri pidaja või

viimasega kokkuleppel võlaandmete maksehäireregistrisse edastaja (s.o praegu Swedbank AS

– vt AS Creditinfo Eesti 25.04.2023 ja 27.04.2023 vastused, dtl 12–16), vaid oluline on

tagada, et andmesubjekti oleks tema isikuandmete töötlemisest teavitatud. Maksehäire

avaldamisest teavitamise eesmärgiks ei ole anda andmesubjektile täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks, vaid tagada talle võimalus vajaduse korral kasutada IKÜM art-tes 15–22

ettenähtud õigusi, et andmetega tutvuda ning asjakohasel juhul esitada vastuväiteid ja nõuda

andmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist. Kuigi kaebajat oli

teavitatud maksehäire avaldamise kavatsusest, asus ta oma õigusi realiseerima alles pärast

maksehäire avaldamist. Swedbank AS 27.04.2023 vastusest (dtl 19–20) ja 18.08.2023

vastusest (dtl 34–35) nähtuvalt oli laenulepingu p-s 12.4 kokku lepitud, et kirjalikult saadetud

teated loetakse kättesaaduks, kui nende saatmisest on möödunud 5 pangapäeva, ning

internetipanga kaudu edastatud teated loetakse kättesaaduks saatmise päevale järgneval

pangapäeval. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta ei ole internetipanga kaudu edastatud teateid

lugenud, kuigi need pidid talle olema kättesaadavad. Kaebajale posti teel saadetud teade oli

edastatud samale aadressile, mille kaebaja on oma elukohana märkinud mh kohtumenetluses.

Swedbank AS on kaebajale võlgnevust 14.03.2023 ja 03.04.2023 meelde tuletanud ka tema

kontakttelefonile saadetud lühisõnumitega (dtl 34–35).

6(10)

3-23-2208

Maksehäireandmete töötlemise õiguslik alus

14. Kaebaja on seisukohal, et tema maksehäire andmete avaldamisel on rikutud IKÜM art 6

lg 1 esimese lõigu p-i f nõudeid ning kõnealusele sättele ei vasta ka IKS § 10 lg 2 p 3

sõnastus, mis on isikute õiguste kaitseks puudulik.

15. Ringkonnakohus märgib, et võlasuhte rikkumist kajastavate andmete

maksehäireregistris avaldamise õiguslikuks aluseks saab iseenesest olla ka IKÜM art 6 lg 1

esimese lõigu punkt f ehk õigustatud huvi (nt Euroopa Kohtu 07.12.2023 otsus liidetud

kohtuasjades C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p-d 76, 82–83; Tallinna

Ringkonnakohtu 14.12.2023 otsus nr 3-22-265, p 30; vrd ka Riigikohtu 12.12.2011 otsus nr 3-

3-1-70-11, p 17), kuid olukorras, kus sellist liiki andmete avaldamine toimub andmesubjekti

krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil, on maksehäireregistril võimalik lähtuda ka IKS §-st

10. Seejuures ei seostu IKS § 10 vahetult mitte IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-ga f (sh ei

võimaldaks IKÜM liikmesriikidel õigustatud huvi üldse iseseisvalt sisustada ega seeläbi sätte

kohaldamist piirata), vaid IKS § 10 täpsustab hoopis IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i e, mis

tähendab, et seadusandja on IKS § 10 kehtestamisega sisuliselt määratlenud, et

maksehäireregistrid täidavad võlasuhte rikkumisega seotud andmeid töödeldes avalikes

huvides olevat ülesannet (vt ka Riigikogu XIII koosseisu 679 SE seletuskiri, lk 18–19).

Liikmesriigi õigus näha ette täiendavaid riigisiseseid eeskirju mh IKÜM art 6 lg 1 esimese

lõigu punkti e rakendamisel tuleneb IKÜM art 6 lg-test 2 ja 3 (vt lisaks Euroopa Kohtu

19.12.2024 otsus kohtuasjas C-65/23, K GmbH, p 35; 30.03.2023 otsus kohtuasjas C-34/21,

Hauptpersonalrat der Lehrerinnen und Lehrer, p 51; 28.04.2022 otsus kohtuasjas C-319/20,

Meta Platforms Ireland, p 57).

16. Siinsel juhul on ilmne, et AS Creditinfo Eesti lähtus eeskätt IKS §-st 10. Ehkki kaebaja

tõi 22.05.2023 sekkumistaotluses (dtl 8–10) välja, et vaidlustab nii AS Creditinfo Eesti kui ka

Swedbank AS-i tegevust ja on esitanud vastuväited mõlemale äriühingule, oli tema taotluseks

eeskätt maksehäire andmete täielik (st mis tahes staatuses) eemaldamine maksehäireregistrist.

Kaebaja taotlus kohustada Swedbank AS-i lõpetama ebaseaduslike maksehäirete avaldamise

kaudu laenuturu ja klientidega manipuleerimine, ei seondu kaebaja kohta 24.04.2023

avaldatud maksehäire jätkuva töötlemisega. Seetõttu alustas AKI õigustatult

järelevalvemenetlust üksnes maksehäireregistri pidaja suhtes ning puudub vajadus analüüsida

maksehäire andmete edastaja ja maksehäireregistri rollide jaotust. Pidades silmas, et IKS § 10

alusel võlasuhte rikkumisega seotud andmete töötlemine toimub avalikes huvides oleva

ülesande (isiku krediidivõimelisuse ehk finantsilise usaldusväärsuse hindamine) täitmiseks,

peakski maksehäireandmete töötlemise jätkamise lubatavust pärast andmesubjekti vastuväite

saamist IKÜM art 21 lg 1 alusel hindama esmajoones maksehäireregistri pidaja, mitte

maksehäire registrisse edastaja. Kui maksehäirete avaldamise jätkamine sõltuks ainuüksi

võlausaldaja soovist, ei oleks tagatud andmesubjektide ega ka avalike huvide kaitse ning

võiks tekkida põhjendatud kahtlus maksehäirete avaldamise tegelikus eesmärgis (s.o

krediidivõimelisuse hindamine vs võlgnevuse tasumisele sundimine).

17. IKS § 10 alusel on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete kogumine ja kolmandale

isikule edastamine ning edastatud andmete kolmanda isiku poolt töötlemine lubatud

järgmistel tingimustel:

1)

töötlemise eesmärk on hinnata andmesubjekti krediidivõimelisust või muu samasugune

eesmärk. Ühelgi juhul ei tohi töötlemine minna kaugemale sellest, mis on taotletud

üldise huvi eesmärkide saavutamiseks vajalik (nt Euroopa Kohtu 03.04.2025 otsus

kohtuasjas C-710/23, Ministerstvo zdravotnictví, p 37; 04.10.2024 otsus kohtuasjas C-

7(10)

3-23-2208

200/23, Agentsia po vpisvaniyata, p-d 110–111; 22.06.2021 otsus kohtuasjas C-439/19,

Latvijas Republikas Saeima, p-d 109–110);

2)

töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust;

3)

töötleja on kontrollinud õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks;

4)

töötleja on registreerinud andmeedastuse;

5)

töötlemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Seejuures on IKS §

10 lg-s 2 toodud eraldi välja, milliste andmete puhul (vt IKS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2) ning

millistes olukordades (vt IKS § 10 lg 2 p-d 4 ja 5) oleks maksehäireandmete avaldamine

juba eelduslikult andmesubjekti õigusi või vabadusi ülemäära kahjustav. See ei välista,

et andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustavaks võib hinnata ka muude

andmete töötlemise või andmete töötlemise teistsugustel asjaoludel (IKS § 10 lg 2 p 3).

18. Seonduvalt kaebaja väitega, et IKS § 10 ei taga andmesubjekti õiguste piisavat kaitset ja

eelistab põhjendamatult võlausaldajate või maksehäireregistri huvisid, märgib

ringkonnakohus, et kuigi seadusandjal oleks kahtlemata võimalik IKS § 10 kohaldamist

senisest enam piirata (nt kuni 14.01.2019 kehtinud IKS § 11 lg 7 p 4 kohaselt võis maksehäire

andmeid töödelda pärast kohustuse rikkumise lõppemist kuni 3 aastat, kuid kehtiva IKS § 10

lg 2 p 5 võimaldab samu andmeid töödelda kuni 5 aastat pärast kohustuse rikkumise

lõppemist), ei saa selliseid üldiseid piiranguid seada haldus- ega kohtupraktikaga, vaid AKI ja

kohus saavad hinnata andmesubjekti õiguste riive proportsionaalsust ainult üksikjuhtumil ja

lähtudes konkreetsest olukorrast. Võttes arvesse, et IKS § 10 lg 2 p 3 jätab võimaluse hinnata

võlaandmete avaldamine andmesubjekti õigusi ülemääraselt kahjustavaks ka IKS § 10 lg 2

teistes punktides nimetamata juhtudel, siis ei esine mõistlikku põhjust pidada IKS §-i 10

põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kaebaja õiguste kahjustamise ülemäärasus

19. Kaebaja on enda õiguste ülemäärast kahjustamist IKS § 10 lg 2 p 3 ja IKÜM art 21 lg 1

tähenduses seostanud eelkõige järgmiste hinnangute või asjaoludega: maksehäire avaldamise

tingis ebapiisav teavitamine, võlgnevus tasuti kohe pärast maksehäire avaldamist, maksehäire

avaldati teisest pangast kodulaenu taotlemise ajal ning selle tõttu jäi kaebajal kodulaen

saamata ja talle tekkis varaline kahju.

20. Ringkonnakohus nõustub AKI ja halduskohtu hinnanguga, et kaebaja õiguste

ülemäärast kahjustamist AKI 06.09.2023 teate ega 30.09.2023 vaideotsuse koostamise ajal ei

esinenud. Asjas on tuvastatud ja ei ole ka vaidlust, et maksehäireregistris 24.04.2023

avaldatud võlgnevus summas 218,16 eurot oli kaebajal Swedbank AS-i ees tõepoolest

tekkinud (võlgnevus tekkis 08.03.2023 ja maksehäireregistris avaldati selle suurus 24.04.2023

seisuga) ning kaebaja tasus selle samal päeval, kui maksehäire avaldati (dtl 173). Võlgnevust

kuvatakse registris lõpetatud maksehäirena (dtl 25). Seega on kaebaja kohta avaldatud tõeseid

andmeid. Kuna maksehäireid avaldatakse andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise

eesmärgil, siis juhul, kui võlasuhte rikkumisega seotud andmed tuleks kustutada viivitamata

pärast kohustuse rikkumise lõppemist ehk nõude tasumist või nõude aegumist (nt Riigikohtu

12.12.2011 otsus nr 3-3-1-70-11, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 otsus nr 2-20-

3112, p-d 65–66; 18.01.2023 otsus nr 2-22-6314, p-d 47.1–47.3), siis jääks eeltoodud eesmärk

osaliselt saavutamata, sest andmesubjekti krediidivõimelisuse hindajal puuduks võimalus

saada n-ö aktiivsete võlgnevuste kõrval teavet isiku varasema (kuni 5 aastat tagasi)

maksekäitumise kohta.

8(10)

3-23-2208

21. Eeltoodut arvestades ei ole enne IKÜM § 10 lg 2 p-s 5 ettenähtud piirtähtaja saabumist

alust eeldada, et maksehäirete jätkuv avaldamine kahjustab andmesubjekti õigusi

ülemääraselt. Sätet ei ole õige sisustada viisil, et maksehäirete avaldamine kuni 5 aastat pärast

kohustuse rikkumise lõppemist või nõude aegumist on lubatud üksnes erandina, mida tuleb

üksikasjalikult põhjendada. Järelevalvemenetluse lõpetamise ajaks oli kaebaja kohta

vaidlusalust maksehäiret avaldatud vähem kui 5 kuud pärast kohustuse rikkumise lõppemist.

Maksehäire avaldamine ei ole karistus, vaid seadusandja on määratlenud seda avalikes

(üldistes) huvides oleva ülesande täitmisena, mis võimaldab krediidi- ja

finantseerimisasutustel või muudel krediidiandjatel ja -vahendajatel hinnata andmesubjekti

krediidivõimelisust, et tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine.

Võlaõigusseaduse § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja võtma tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel isiku varalist seisu ja maksevõimet kajastavate asjaolude kõrval mh arvesse tema

varasemate maksekohustuste täitmist (vt ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1

p 3).

22. Maksehäirete avaldamise lubatavuse mõõdupuuks ei saa olla see, millisel määral peaks

konkreetse maksehäire andmeid andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamisel arvestama,

sest maksehäireregister ise andmesubjekti krediidivõimelisust ei hinda ja samuti ei tee seda

AKI. Krediidiandja peab saama iseseisvalt otsustada, kas käsitada kindlat liiki võlasuhte

rikkumist rohkem või vähem olulisena või milline tähendus omistada maksehäirele, mis

esines vaid väga lühiajaliselt jne. Kui maksehäire andmed kustutada liiga kergekäeliselt,

tähendaks see sisuliselt krediidiandjate n-ö pimedusse jätmist ka olukorras, kus see ei pruugi

olla põhjendatud ja võiks tuua kaasa tagajärjed, mida seadusandja on soovinud

vastutustundliku laenamise põhimõtte ja IKS § 10 kehtestamisega vältida (nt isikute sattumine

nn laenuorjusesse). Maksehäire andmete avaldamine oleks andmesubjekti õigusi ülemäära

kahjustav eeskätt siis, kui mingite n-ö eluliste asjaolude tõttu (nt seoses võlasuhte tekkimise

või rikkumisega) või maksehäire avaldamisega kaasnevate tavapärast intensiivsemate

kahjulike tagajärgede tõttu ei tohiks konkreetseid võlasuhte rikkumisega seotud andmeid

andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamisel üldse arvestada või ei tohiks andmeid enam

arvestada, sest maksehäire ei kajastaks adekvaatselt isiku maksekäitumist või riivaks selle

jätkuv avaldamine tema õigusi ebaproportsionaalselt.

23. Siinsel juhul ei ole haldus- ega kohtumenetluses tuvastatud sedalaadi asjaolusid, millest

võiks järeldada kaebaja õiguste ülemäärast kahjustamist. Ebausutav ja oletuslik on kahtlus, et

Swedbank AS edastas maksehäire andmed AS-le Creditinfo Eesti avaldamiseks teadlikult ja

tahtlikult ajal, mil kaebaja taotles teisest pangast kodulaenu. Samuti ei tulene kaebaja õiguste

ülemäärast kahjustamist iseenesest sellest, et kaebaja tasus võlgnevuse vabatahtlikult, kuna

see toimus alles pärast mitmekordset meeletuletamist ja maksehäire avaldamist. Kaebaja

korrektset maksekäitumist iseloomustaks see, kui ta ei oleks lasknud võlgnevusel üldse

tekkida või oleks võlgnevuse tekkimise korral selle viivitamata tasunud. Swedbank AS-i

esitatud laenukirjade ja pangateadete logidest (dtl 36–39) nähtuvalt on kaebaja olnud

laenumaksete tasumisega püsivalt viivituses juba alates 2019. a septembrist. Isegi kui selle

võis esialgu tingida inimlik eksimus, ei ole tõenäoline, et selline eksimus vältas mitu aastat,

vaid pigem iseloomustabki see kaebaja maksekäitumist. Kaebaja õiguste ülemäärast

kahjustamist ei tulene ka sellest, et Coop Pank AS 22.05.2023 vastusest (dtl 11) nähtuvalt

mõjutas kaebaja suhtes tehtud negatiivset laenuotsust varasemate maksehäirete olemasolu

pangandussektoris ja Coop Pank AS 21.09.2023 vastuse (dtl 117) kohaselt tingis nende

arvesse võtmise esmajoones viimane (st 24.04.2023 avaldatud) maksehäire, kuna varasemate

maksehäirete lõpetamisest oli möödunud rohkem kui 12 kuud (s.o need avaldati aastatel

2018–2021 – dtl 25). Olukorras, kus kaebaja kohta oli viimase viie aasta jooksul lõpetatud

kokku viie maksehäire avaldamine seoses võlgnevustega (summas 192,62–722,18 eurot)

9(10)

3-23-2208

kolme erineva panga ees ning kaebaja ei ole tõendanud ega põhistanud, et need tekkisid

erandlike asjaolude tõttu, ei ole põhjust asuda seisukohale, et selliste maksehäirete andmete

krediidiotsuse tegemisel kasutamise võimaldamine oleks selgelt ebaproportsionaalne. Kaebaja

väide, et kodulaenu mittesaamise tõttu jäi ta ilma 20 000 euro suurusest ettemaksust, on

jäänud paljasõnaliseks. Vaidlusaluste võlaandmete AS Creditinfo Eesti maksehäireregistris

jätkuva avaldamise lubamatust ei järeldu mh asjaolust, et väidetavalt on sama maksehäire OÜ

Krediidiregister maksehäireregistrist eemaldatud.

24. Kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest ei ole põhjendatud. AKI 29.05.2023

ettekirjutus-hoiatus nr 2.1.-1/23/83-260-14 (dtl 183–190) on tehtud teistsugustel asjaoludel,

esmajoones oli andmesubjekt nimetatud asjas toonud välja elulised asjaolud, mis viitasid

õiguste ülemäärasele kahjustamisele (ca kaks aastat varem lõpetatud maksehäired takistasid

isikul tööle asumist ja samas oli tal kolm alaealist last). Halduskohus on lisaks õigesti

viidanud, et kaebajal on AKI järelevalve tulemustest olenemata õigus pöörduda vaidlusaluse

maksehäire kustutamiseks või tema isikuandmete töötlemist puudutavate muude nõuetega AS

Creditinfo Eesti vastu hagiga maakohtusse. Kuna praeguses haldusasjas ei ole ega saagi olla

vaidluse all AS Creditinfo Eesti tegevus, mis toimub eraõigussuhtes, vaid üksnes AKI avalik-

õiguslik tegevus kaebaja esitatud sekkumistaotluse lahendamisel, siis ei pidanud halduskohus

asuma hindama, kas AS Creditinfo Eesti võib olla järelevalvemenetluse käigus AKI-le

avaldanud kaebaja isikuandmeid lubamatul määral, ega ka uurima, kas AS Creditinfo Eesti on

maksehäirete andmeid kohtumenetluse ajal algul eemaldanud ja hiljem õigusvastaselt

taastanud.

Kokkuvõte ja menetluskulud

25. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 30.01.2024 otsus muutmata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. X. on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole

esitanud andmeid ringkonnakohtu menetluses muude kulude kandmise kohta. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. AKI ei ole menetluskulude kandmise kohta

andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1

alusel samuti tema enda kanda.

27. Kuna otsuses on kajastatud kaebaja eraelulisi andmeid, tuleb otsuse avaldamisel kaebaja

nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)