3-25-1099/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

X H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1099

Määruse kuupäev

29.4.2025

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu koos esialgse õiguskaitse

taotlusega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus kaebuselt riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

2. Tagastada X kaebus.

3. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Asendada

määruse avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse X

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetada kaebajale kätte. Määrus edastada

teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. X esitas 15.2.2025 vanglale taotluse nr 3-25/2-2/1646 väljastada talle Viru Vangla

valvurite poolt kaebajale koostatud ettekanded alates 20.9.2022 kuni 15.2.2025.

2. Viru Vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna kaebaja suhtes on ajavahemikul

20.09.2022- 15.02.2025 koostatud 233 ettekannet ning nendest väljatrükkide tegemine on

ilmselgelt ressursimahukas ja ülemäärane, mis tõttu vangla ei väljasta talle ettekannete

väljatrükke.

3. Kaebaja esitas 15.3.2025 vanglale vaide nr 3-25/2-2/2579, milles vaidlustas Viru Vangla

tegevust ja palus teha Viru Vangla ll üksusele ettekirjutus väljastada kõik ettekanded

viivitamata.

4. 14.04.2025 Viru Vangla tagastas kaebaja vaide (vaideotsus nr 1-8/3-25/51-2).

5. X esitas 18.4.2025 X Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 14.4.2025 vaideotsuse nr.1-8/3-

25/51-2 tagastamise tühistamiseks (vangla ei väljasta valvurite ettekandeid 20.9.2022-

15.2.2025); vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, sest ta tahab esitada kaebuse

3-25-1099

ÜRO-le, sest vanglas piinati kaebajat. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse (EÕK)

kohustada talle väljastama koopiaid tema kohta koostatud ettekannetest.

6. Viru Vangla selgitas 25.4.2025 vastuses kohtunõudele, et X soovib EÕK kohaldamisega

peatada Viru Vangla tegevused, et vältida kahjulikke ja pöördumatuid tagajärgi. Vangla

mõistab taotlust sellisena, et X eesmärgiks on saavutada olukord, kus vangla on kohustatud

talle väljastama koopiaid tema kohta koostatud ettekannetest. Vangla on seisukohal, et EÕK

taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud, kuivõrd X pole välja toonud ühtegi sellist asjaolu,

mille põhjal oleks alust arvata, et ettekannetest koopiate väljastamata jätmisest tekiks talle

pöördumatu kahju. Kaebaja pole toonud välja, et ettekandeid oleks tal vaja viivitamatult

seoses mingist kindlast tähtajast kinnipidamisega. Oluline on ka märkida, et X on oma

kaebuses jätnud märkimata asjaolu, et arvestades soovitud ettekannete mahtu, oli tegemist

ebamõistliku ja ressursimahuka sooviga ja vanglal oli selle eest õigus küsida tasu. Soovi

korral oli tal võimalus saada koopiad tema kohta koostatud 233 ettekandest, kui ta oli nõus

selle eest tasuma vastavalt VangS § 52 lg 6 sätestatule. Kohtule edastatakse kinnipeetava

vabakasutuskonto väljavõte alates 01.01.2025, millest nähtuvalt on kinnipeetaval olnud

piisavalt rahalisi vahendeid, kuid ta on otsustanud kasutada neid teistel eesmärkidel. Seoses

kaebuse menetlusse võtmisega on vangla seisukohal, et see tuleks tagastada HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel seoses kaebeõiguse puudumisega või alternatiivselt § 121 lg 2 p 2’ alusel seoses

õiguse riive väheintensiivsusega. Vangla on tagastanud kinnipeetava vaide (14.04.2025 reg.

nr 1-8/3-25/51-2) HMS § 79 lg 1 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuivõrd

kinnipeetava subjektiivseid õigusi ei ole piiratud ega ole talle peale pandud kohustusi.

Faktiliste asjaolude põhjal nähtub, et X on olnud võimeline väljatrükkide koopiate eest

tasuma, kuid otsustas enda õigusi sel viisil mitte teostada, mistõttu on asjakohatud ja

paljasõnalised tema viited sellele, et vangla tegevus on riivanud tema õiguseid

intensiivsemalt, kuid õigusaktid seda ette näevad.

KOHTU SEISUKOHT

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

8. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda eraldiseisva kaebusega Viru

Vangla 14.4.2025 vaideotsuse nr.1-8/3-25/51-2 tagastamise tühistamist (vangla ei väljasta

valvurite ettekandeid 20.9.2022-15.2.2025)

9. Halduskohus leiab, et õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus

seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu

halduskohtumenetluses, oleks otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse

piiranguga. Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab

pöörduda kaebusega kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades,

kus tema hinnangul vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Kaebaja pakutud

tõlgendus annaks võimaluse iseseisvateks kohtuvaidlusteks, mille esemeks on kontroll

menetlusreeglite rakendamise üle vaide lahendamisel.

Riigikohus on 27. mai 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-13 p-s 35 samuti leidnud, et õigus

vaides esitatud nõude sisuliseks lahendamiseks ei ole kohtus kaitstav. Riigikohus märkis:

„Kuivõrd kaebajal oli võimalus vaidlustada vastustaja /…/ otsuseid kohtus, siis ei saa ka

vaideotsuses otsuse nr /…/ peale esitatud vaide lahendamata jätmine tema õigusi

vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuda ja kohtud jätsid põhjendatult kaebuse vaideotsuse

tühistamiseks rahuldamata. Riigikohtu seisukoht tugineb HMS § 87 lg 2 p-le 3, mis

vaidlusalusel ajal sätestas samuti õiguse pöörduda vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse kui

3-25-1099

isiku õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna säte on selles osas

samasisuline kehtiva HKMS § 45 lg-ga 4, siis peab kohus tsiteeritud seisukohta kohaldatavaks

ka käesolevas asjas. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p

1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

10. Haldusasja materjalidest nähtuvalt kaebaja ei ole rahul vastustaja tegevusega ja tema soov

on selle tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Viidatud eesmärgi saavutamisele ei aita kaasa

Viru Vangla toimingu vaidlustamine, millega tagastati läbi vaatamata kaebaja poolt 15.2.2025

esitatud vaie HMS § 79 lg 1 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuivõrd kinnipeetava

subjektiivseid õigusi ei ole piiratud ega ole talle peale pandud kohustusi.

Kaebajal puudub selles osas kaebeõigus. HKMS § 45 lg 4 alusel võib vaideotsuse peale ilma

vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub

kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Seega võib kaebaja Viru Vangla 14.4.2025

vaideotsust nr.1-8/3-25/51-2 vaidlustada vaid juhul, kui see rikub tema õigusi sõltumata vaide

esemest. Kaebaja on nõudnud, et vangla väljastaks valvurite ettekanded perioodi 20.9.2022-

15.2.2025 kohta. Selline taotlus vastab sisuliselt HMS § 72 lg 1 p-s 3 sätestatud

vaidemenetluse esemele, mille kohaselt võib vaidemenetluse korras muu hulgas nõuda

ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. See, et vaideotsuses on tõlgendatud kaebaja

vaiet toimingu sooritamiseks kohustamise vaidena, ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi.

Vaideotsuse tühistamine ei kõrvaldaks tekkinud olukorda ega kohustaks vastustajat muutma

enda seisukohta, et soovi korral on kaebajal võimalus saada koopiad tema kohta koostatud

233 ettekandest, kui ta on nõus selle eest tasuma vastavalt VangS § 52 lg 6 sätestatule ning, et

arvestades soovitud ettekannete mahtu, oli tegemist ebamõistliku ja ressursimahuka sooviga ja

vanglal oli selle eest õigus küsida tasu.

11. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja etteheited vaideotsusele mõjutaksid mingil moel tema

õigusi väljaspool põhivaidlust, s.o väljaspool küsimust, kas vangla jättis kaebajale

õigusvastaselt väljastamata perioodil 20.9.2022-15.2.2025 tehtud 233 ettekannet. Kaebaja

taotlust 233 ettekande väljastamiseks võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või

läbimõtlematuks. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab

olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse

esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS §

45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.

Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi.

Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud Viru Vangla tegevuse õiguspärasuse abstraktseks

kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist.

Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan

võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14.

oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Kohtule pole seni kaebaja esitatud

avalduste pinnalt äratuntav ka kaebaja põhjendatud huvi sellise õigusvastasuse tuvastamise

nõude esitamiseks.

12. Tuvastamiskaebuse lahendamisel saab halduskohus hinnata üksnes seda, kas isiku õigusi

puudutav haldusorgani tegevus oli õiguspärane või mitte. Seejuures ei ole kohtul võimalik

teha vanglale ettekirjutust toimingute sooritamiseks edaspidi mingil kindlal viisil.

Tuvastamiskaebuse rahuldamise korral täidab haldusakti või toimingu õigusvastaseks

tunnistamise fakt ühtlasi õigusvastase praktika kordumise vältimise eesmärki. Riigikohus on

3-25-1099

sedastanud, et seadus ei anna õigust vaidlustada haldustoimingut või -akti, mis ei riku kaebaja

õigusi. Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või –akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole

kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust

(RKHKm 7. juunist 1999, 3-3-1-26-99, p 4). Kohus tagastab seega tuvastamiskaebuse HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

13. Kaebus tervikuna kuuluks tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis sätestab, et

kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu

hinnangul on nimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.

14. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

15. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus

lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel

põhjusel taotluse läbi vaatamata.

16. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja palub

kohustada talle väljastama koopiaid tema kohta koostatud ettekannetest.

17. Kuigi kohus tagastab kaebuse, peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse sisuliselt. Kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse

kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast

edasikaebevõimaluste ammendumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus

asjas nr 3-3-1-88-16, punkt 15).

18. Kohus vabastab taotleja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 ja § 111

lg 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. HKMS § 116 lg 1

alusel teeb kohus määruse põhjendusi esitamata.

19. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab

isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on

võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus

asjas nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse

vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi pelgalt asjaolu, et kaebajale ei väljastatud 233

ettekandest koopiad või väljatrükke. Seetõttu jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

20. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige

3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)