2-24-8323/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8323

Kohtuasi

osaühingu Renewo hagi Hüpoteeklaen AS-i ja OÜ

Renewo Vara vastu vara arestist vabastamiseks ja

sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnista-

miseks täiteasjas xxx/xxx/2008

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

osaühingu Renewo määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja osaühing Renewo (registrikood 10066322),

seaduslik esindaja L.Y

Kostja Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703),

lepinguline esindaja D. Z

Kostja OÜ Renewo Vara (registrikood 11512387),

seaduslik esindaja L.Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta osaühingu Renewo määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 26.06.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

kohtumääruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud osaühingu Renewo kanda.

Hüpoteeklaen AS-il ja OÜ-l Renewo Vara ei ole määruskaebemenetluses

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-24-8323

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Renewo (hageja) esitas 27.05.2024 Harju Maakohtule Hüpoteeklaen AS-i (kostja

I, sissenõudja) ja OÜ Renewo Vara (kostja II, võlgnik) vastu hagi, milles palus tunnistada

hageja vara sundtäitmise täiteasjas nr xxx/xxx/2008 lubamatuks ning vabastada tema vara

arestist. Ühtlasi palus hageja hagi tagamise korras peatada kohtumenetluse ajaks

täitemenetluse.

Hagiavalduse kohaselt on kostja I täitmisavalduse alusel algatatud kostja II suhtes

täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxx/2008 ning täitmisel oleva nõude sisuks on tasumata

laenukohustus. Kohtutäitur arestis täitemenetluse raames 03.05.2024 võlgnikule kuuluva

mõttelise osa Tallinnas XXX asuva kinnisasja kaasomandist (kinnistu). Kinnistu on hageja

tegevuskoht. Kinnistul paiknevaid hooneid köetakse elektriga ja selleks on neisse paigaldatud

elektriradiaatorid. Kui elektrihinnad 2021. a-l oluliselt tõusid, võttis hageja õhk-vesi

soojuspumba ja täiendavate seadmete paigaldamise pakkumise. Vara anti talle üle

üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Arestimisaktis on kinnistu päraldiste ja oluliste osade all

loetletud ka küttesüsteem, sh juhtmestik, torustik ja soojuspump, ning sellele lisatud fotodelt

on näha hagejale kuuluv õhk-vesi soojuspump, akupaak ja teised küttesüsteemi osad.

Kohtutäitur on oksjonikeskkonnas avaldanud kinnistu enampakkumise kuulutuse, mille juurde

lisatud fotodel on samuti näha märgitud hageja vara.

Hageja on arestimisaktis loetletud kinnisasja päraldiste ja oluliste osade omanik ning ei soovi,

et tema vara müüakse täitemenetluses.

Hageja vara on alusetult arestitud. Hageja ei ole enne kohtusse pöördumist teavitanud

kohtutäiturit sellest, et osa arestitud varast kuulub talle, kuid sellisel teavitusel ei oleks ka

õigusjõudu. Ka kohtutäitur on arestimisaktis selgitanud, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise

eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, sh omandiõigus, võib täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 222 alusel esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks.

2. Maakohus küsis 10.06.2024 määrusega kostjate seisukohta hagi menetlusse võtmise

lahendamiseks.

3. Kostja I palus jätta hagi menetlusse võtmata.

Kostja I ei vaidle vastu sellele, et arestitud on hagejale kuuluv õhk-vesi soojuspump, akupaak

ja teised küttesüsteemi osad. Asi on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil

kokkuleppel, kuid kostja I ei ole nõus kandma menetluskulusid. Kostja I ei ole andnud põhjust

hagi esitamiseks.

Hageja on ilmselt hagi esitanud kinnistu müügi venitamiseks. Hagejal ja kostjal II on sama

juhatuse liige, s.o L.Y , kes on ka nende seaduslikuks esindajaks siinses menetluses. L.Y

esitas kõnealuses täitemenetluses e-posti aadressilt XXX, mis on äriregistri andmetel nii

hageja kui ka kostja II ametlik e-posti aadress, taotluse kogu arestitud vara vabatahtlikuks

müügiks kohtutäituri koontrolli all. Samas pidi talle olema teada, et täitemenetluses on

arestitud ka hagejale kuuluv vara.

2-24-8323

4. Kostja II ei esitanud seisukohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 27.05.2024 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata ning

26.06.2024 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda, märkides, et

hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagejal vajadust hagi esitamiseks, mistõttu

tuleb selle menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2

alusel keelduda. Nii hagejal kui ka kostjal I on võimalik täitemenetluse seadustiku (TMS) §

77 lg-te 1 ja 2 alusel pöörduda vara arestist vabastamise taotlusega kohtutäituri poole. Nende

sätete alusel vabastab kohtutäitur vara arestist sissenõudja taotlusel ja võlgniku nõusolekul või

kolmanda isiku avalduse alusel, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva

asja. Siinsel juhul ei ole sissenõudja vaielnud vastu sellele, et hagis märgitud vara kuulub

hagejale. Kuna hagejal ja kostjal II on sama seaduslik esindaja, ei ole alust arvata, et kostja II

kui võlgnik ei anna nõusolekut vara arestist vabastamiseks. Hageja saab seega oma õigusi

kaitsta täitemenetluses kiiremini ja menetluskuludeta. Lisaks nõustub kohus kostjaga I, et

hageja venitab siinse kohtuasjaga kinnistu müüki. Kohus ei saa seda lubada.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega võtta hagi menetlusse.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei näe seadus TMS §-s 222 sätestatud hagi esitamiseks ette

kohustuslikku kohtueelset menetlust. Ka arestimisaktis on selgesõnaliselt märgitud, et kolmas

isik saab oma õigusi kaitsta TMS § 222 kohase hagi esitamisega.

Kohtutäitur ei saa formaliseerituse printsiibist lähtuvalt jagada kinnistut osadeks või lahutada

sellest kinnistu olulisi osasid ja päraldisi. Hagejale kuuluv vara on aga torustiku ja

juhtmestiku abil kinnistul paikneva hoonega püsivalt ühendatud.

Kohtutäitur saab tegutseda vaid õige arestimisakti alusel. Antud juhul on aga kohtutäitur

arestinud teadmatusest ka arestimisele mittekuuluvat vara, mistõttu ei saa arestimisakt olla

õige ja võib olla tühine.

Maakohus saanuks kostjate tehtud avaldusi arvestades rahuldada hagi õigeksvõtuga ning see

olnuks ka kiireim viis olukorra lahendamiseks.

Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaõigusseaduse (AÕS) §-d 80 ja 84. Need sätestavad

üldise korra asja väljanõudmiseks valdajalt ja valdaja vastutuse päraldiste eest.

7. Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Hagejal ei ole hagi esitamiseks õigust. Kolmandal isikul tekib õigus esitada TMS § 222

kohane vara arestist vabastamise hagi alles siis, kui ta on eelnevalt TMS § 77 lg 3 alusel

taotlenud vara arestist vabastamist kohtutäiturilt. Hageja peab seejuures esmalt kohtutäituri

poole pöörduma olenemata sellest, kas kostja I nõustub sellega, et arestitud on ka hageja vara.

2-24-8323

Hageja väide, et kohtutäitur on tema vara arestinud teadmatusest, on eksitav ja pahatahtlik.

Hagejal ja kostjal II on sama juhatuse liige, kuid kumbki ei ole siiani esitanud kohtutäiturile

vara arestist vabastamise avaldust. Arestimisakt ei ole tühine.

8. Kostja II ei esitanud määruskaebusele seisukohta.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb

kohtumääruse põhjendusi.

11. Kolleegiumi arvates keeldus maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi menetlusse võtmisest,

kuid tegi seda ekslikel kaalutlustel. Ringkonnakohus saab selle vea parandada, muutes

kohtumääruse põhjendusi.

12. Kolleegiumi hinnangul ei näe täitemenetluse seadustik ette kohustuslikku kohtueelset

menetlust TMS § 222 lg-s 1 sätestatud kolmanda isiku vara arestist vabastamise ja

sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Kuigi olenevalt

asjaoludest võib olla mõistlik ja säästlikum taotleda asja arestist vabastamist eelnevalt TMS §

77 lg 2 esimese lause alusel kohtutäiturilt, ei ole see kohustuslik ja seetõttu ei saa selle

tegemata jätmine anda ka alust TMS § 222 lg-s 1 sätestatud hagi menetlusse võtmisest

keeldumiseks.

13. Samas on hagi õiguslikult perspektiivitu, st seda ei oleks võimalik rahuldada hageja

faktiväidete õigsust eeldades, mis tingib hagi menetlusse võtmisest keeldumise TsMS § 371 lg

2 p 1 alusel.

Selleks, et kohus saaks TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastada, peab see vara kuuluma

hagejale. Hagis esitatud asjaolude kohaselt arestis kohtutäitur võlgnikule kuulunud kinnisasja

mõttelise osa, millel asuvas ehitises paiknevad hagejale kuuluv õhk-vesi soojuspump,

akupaak ja teised ehitise küttesüsteemi osad. Määruskaebuse väidete kohaselt on need

torustiku ja juhtmestiku abil kinnistul paikneva hoonega püsivalt ühendatud. Hageja ei ole

toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kütteseadmed ja muud küttesüsteemi osad

ühendati ehitisega ajutiselt.

Ringkonnakohus märgib, et kinnisasi ja sellel asuva ehitisega püsivalt ühendatud asjad, mida

ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata, ei saa olla eri isikute

omandis, sest TsÜS § 53 lg 2 esimese lause kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri

isikute omandis. Kinnisasja oluliseks osaks on TsÜS § 54 lg 1 järgi mh ehitis ning ehitise

oluliseks osaks on TsÜS § 55 järgi omakorda asjad, millest ehitis on ehitatud või mis on

sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt

kahjustamata, v.a kui asi on ehitisega ühendatud mööduvaks otstarbeks. Mh saab ehitise

olulisteks osadeks pidada ehitise kliima tagamiseks vajalikke kütteseadmeid (TsÜS komm

(2023), § 55, p 3; RKTKm 15.05.2020, 2-19-10050, p 10; RKTKo 13.04.2009, 3-2-1-144-08,

p 13).

2-24-8323

Eelnevat arvestades järeldub hageja esile toodust, et hagis nimetatud õhk-vesi soojuspump,

akupaak ja teised ehitise küttesüsteemi osad on ehitise oluliseks osaks TsÜS § 55 lg 1 mõttes,

ning seeläbi ka võlgniku kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Seetõttu saavad

need TsÜS § 53 lg 2 järgi olla võlgniku kui kinnisasja omaniku, mitte hageja omandis.

14. Ka juhul, kui hagis nimetatud õhk-vesi soojuspump, akupaak ja teised ehitise

küttesüsteemi osad ei oleks käsitatavad kinnisasjal asuva ehitise oluliste osadena, ei ole kohtul

enam võimalik hagi rahuldada, kuivõrd kinnistusraamatust nähtuvalt on kostja I asemel

06.03.2025 enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna 01.04.2025

sisse kantud uus omanik. Kui hageja ei saavutanud enne kinnistu müüki enda vara arestist

vabastamist täitemenetluses, on see koos kinnistuga edasi müüdud kolmandale isikule ning

seetõttu ei ole enam vara, mille suhtes sundtäitmist lubamatuks tunnistada ja mida

täitemenetluses arestist vabastada. Olukorras, kus hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik

enam saavutada, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

15. Vastuseks määruskaebuse muudele väidetele märgib kolleegium järgmist. Kolleegium ei

nõustu hagejaga, et maakohus oleks saanud TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada hagi

õigeksvõtuga. Kostja I ei ole avaldanud õigeksvõttu ning kostja II ei ole menetluses ühtegi

seisukohta esitanud. Kohus ei saa siinses asjas hinnata arestimisakti kehtivust. Kuivõrd hageja

on esitanud TMS § 222 lg-s 1 sätestatud hagi, ei tulnud maakohtul arvestada AÕS §-dega 80

ja 84.

16. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab määruse põhjendusi.

17. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kostja I on

määruskaebusele esitatud seisukohas kinnitanud, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, ning

kostja II ei ole määruskaebemenetluses osalenud. Seetõttu ei ole vaja määrata kindlaks neile

hüvitatavate menetluskulude suurust.

18. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse, saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus

TsMS § 372 lg 5 teise lausega esitada Riigikohtule määruskaebuse mh juhul, kui hagi ei

võetud menetlusse TsMS § 371 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1

järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks

määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)